X. X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 6. oktoobri 2023. a relvasoetamisloa väljastamisest keeldumise otsuse tühistamiseks ja ameti kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X. X Vastustaja PolitseiKasepõld
Asja läbivaatamise vorm
ja
Piirivalveamet,
esindaja
Kärt
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 6. oktoobri 2023. a otsus nr 4.2-1/11606-1. Kohustada ametit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 8. juulil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X. Xl on Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) väljastatud relvaluba nr DL10008103 kehtivusega kuni 10. veebruarini 2025. Relvaloale on märgitud enese ja vara kaitse otstarbel sileraudne püss Winchester ja vintraudne püstol Luger-M-80-SA.
2.X. X esitas PPA-le 8. augustil 2023 taotluse vintraudse püstoli soetamiseks enese ja vara kaitse eesmärgil. Taotluse järgi soovib kaebaja endale surnud venna relva. Vennalastel pole relva vastu huvi. Ta soovib relva endale mälestuseks vennast. Kaebaja elab metsa keskel ja kannab metsas käies püssi endaga alati kaasas. Ta vajab relvi oma majapidamise, koduloomade ja mesitarude kaitseks karude ja metssigade
3-23-2375 eest. Tema püstol Luger on suur ja raske, mistõttu seda on ebamugav kaasas kanda. Venna püstol Tanfoglio 90 Baby on väiksem ja mugavam. Kaebajal on plaan oma relv müüki panna. Laskekõlbmatuks kaebaja venna relva teha ei soovi. Seda ei tohiks tema meelest ühegi hästi hoitud relvaga teha.
3.PPA jättis kaebaja taotluse 6. oktoobri 2023. a otsusega nr 4.2-1/11606-1 rahuldamata.
3.1.Relva soetamine kaebaja turvalisuse tagamiseks pole põhjendatud (relvaseaduse (RelvS) § 28 lg 1 p 3). PPA võib relvaloa andmisest keelduda ka juhul, kui ei esine RelvS §-s 36 nimetatud asjaolusid. Kuigi relvaseaduses ei ole sätestatud, mitu relva võib füüsilisel isikul olla, ei tähenda see, et PPA iga uue relvaostu sooviga nõustub. Relva soetamine peab olema põhjendatud. Taotleja peab põhjendama, miks lisarelv talle vajalik on. Iseenda ja vara kaitseks piisab ilmselgelt ühest tulirelvast. Eestis ei ole vältimatult vajalik hoida kodus relva või seda kaasas kanda. Relv on äärmuslik enesekaitsevahend. Iga järgmise relva vajadus peab olema veelgi selgemalt põhjendatud. Pole eluliselt usutav, et kaebaja kannaks varjatult ja kasutaks korraga mitut tulirelva. Püssi turvalisuse tagamiseks varjatult kanda ei saa.
3.2.Kaebajal on enda turvalisuse tagamiseks juba kaks relva: sileraudne püss ja vintraudne püstol. Kaebaja pole selgitanud, miks ei piisa talle enda ja oma vara kaitseks olemasolevatest relvadest. Kui kaebaja vajab mugavamat ja kergemat relva, tuleb tal kõigepealt olemasolev relv võõrandada. Vastasel juhul tekkib küsimus, miks vajab kaebaja suurt relva, mida ei ole mugav kaasas kanda.
4.X. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus PPA otsuse tühistada ja kohustada ametit talle soetamisluba väljastama. Kaebaja leiab, et tema puhul on täidetud kõik relvaseaduse nõuded. Vastustaja on tuginenud haldusmenetluse seadusele. See ei puutu praegu asjasse. Relvaseadus sätestab täpselt, kellel, mis tingimustel ja kui palju relvi on lubatud omada.
PPA esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
5.1.Relvaseadus ei sea otseselt piiranguid relvade arvule, kuid see ei tähenda piiramatut õigust soetada relvi. Relvaluba võib taotleda ja relva soetada üksnes RelvS § 28 lg-s 1 sätestatud eesmärkidel. Relva soetamise eesmärgi märkimine pole vaid formaalne kohustus. Vastasel juhul muutuks RelvS § 28 sisutuks. Vastustajal on kohustus kontrollida, kas loa andmine on vajalik ja eesmärgipärane. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 24. märtsi 2021. a direktiivi 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta art 6 lg 1 sätestab, et liikmesriigid lubavad tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus. RelvS § 28 lg-t 1 tuleb tõlgendada direktiivist lähtudes.
5.2.Taotletav relv võib küll olla mugavam, kuid kasutusefektiivsuselt on see samaväärne kaebajal olemasoleva püstoliga. See ei aita tal end ohuolukorras, nt karu ründe korral, tõhusamalt kaitsta. Tõenäosus, et kaebaja suudab väikese püstoliga suure metslooma kahjutuks teha, on pigem väike. Kaebajal pole mõjuvat põhjust uut relva soetada. Sentimentaalsel põhjusel relva soetamise võimalust RelvS § 28 lg 1 ette ei näe.
KOHTU PÕHJENDUSED
2(5)
3-23-2375
6.RelvS § 28 lg 1 p 3 järgi võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata turvalisuse tagamiseks (enese ja vara kaitseks). Kaebaja õigus soetada ja omada relva on hõlmatud põhiseaduse (PS) §-s 19 nimetatud õigusega vabale eneseteostusele. Seda õigust võib piirata seadusega või seaduse alusel igal põhjusel, mis ei ole põhiseadusega vastuolus (vt Riigikohtu üldkogu otsus asjas nr 3-4-1-7-01, p 13 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 5-19-26, p 41).
7.Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt peab avaliku võimu tegevus rajanema seadustel (vt PS § 3 lg 1 esimene lause; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 33-1-70-14, p 18 ja üldkogu otsus asjas 3-2-1-40-15, p 54). Riik ei tohi võimu teostada meelevaldselt (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus asjas nr 34-1-3-16, p 199). Kõik avalik-õiguslike ülesannete täitjad peavad lähtuma seaduslikkuse põhimõttest kogu oma tegevuses.
8.Füüsilisele isikule soetamisloa andmist välistavad asjaolud on sätestatud RelvS §-s 36. Selle paragrahvi lg 1 näeb ette imperatiivsed alused soetamisloa andmisest keeldumiseks ja lg 4 loetleb olukorrad, mil PPA-l tuleb loa andmine või sellest keeldumine otsustada kaalutlusõiguse alusel. Vastustaja pole neile alustele tuginenud.
9.Relva soetamise eesmärgi märkimine soetamisloa taotlemisel ei ole üksnes formaalsus. Vastustajal tuleb RelvS §-s 28 alusel esmalt kontrollida, kas taotletud relv sobib kasutamiseks sellel otstarbel, milleks seda on taotletud. Aluse keelduda märgitud otstarbeks sobimatu relva soetamisest annab RelvS § 32 lg 4. Ka tuleb PPA-l kindlaks teha, et taotleja pole esitanud valeandmeid ega soovi relva tegelikult soetada mõnel muul, seaduses nimetamata või varjatud eesmärgil. Sellisel juhul annaks aluse keelduda soetamisloa andmisest RelvS § 36 lg 1 p 9.
10.Kaebaja on selgitanud, miks ta taotleb luba soetada kolmas relv olukorras, kus tal on enese ja vara kaitseks juba kaks relva olemas. Kaebajal on püss kodu juures kasutamiseks (kaebaja väitel mesipuude juurest karude peletamiseks) ning püstol metsas ja mujal kandmiseks. Kuna olemasolev püstol on suur ja raske, soovib kaebaja lisaks kergemat ja väiksemat relva, mis on ühtlasi tema jaoks mälestus varalahkunud vennast (kaebaja 24. mai 2024. a avaldus, digitoimiku leht (dtl) 45).
11.PPA põhjendus, mille järgi pole eluliselt usutav, et kaebaja kannaks varjatult ja kasutaks korraga mitut tulirelva, pole asjakohane. Kaebaja pole väitnud, et soovib lisarelva selleks, et kanda kaasas mitut relva korraga. Kaebaja on selgitanud, et taotletav relv on kergem ja väiksem. Seega sobib see kaasas kandmiseks olukordades, kus olemasolev suurem ja raskem püstol oleks tülikas. Asjakohatu on ka PPA seisukoht, et püssi turvalisuse tagamiseks varjatult kanda ei saa. Kaebaja polegi väitnud, et soovib püssi varjatult kaasas kanda. Ka pole inimese enda ja vara kaitseks tingimata vaja relva varjatult kaasas kanda. Kaebaja on selgitanud, et elab metsas ning vajab relva mh enda ja oma vara kaitseks metsloomade eest.
12.Ükski vaidlustatud otsuses viidatud normidest ei anna praegusel juhul õiguslikku alust keelduda soetamisloa väljastamisest. Vastupidi, otsuses viidatud RelvS § 28 lg 1 p 3 annab loa saamiseks õiguse. Relvaseaduses ei ole määratud, kui palju relvi võib inimesel olla. Kohus möönab, et olukorras, kus relvade arv läheb suureks, võib tekkida kahtlus, kas relvi soetatakse ja omatakse taotluses näidatud eesmärgil. Praegusel juhul see aga nii pole. Kolm relva pole selline hulk, mis annaks aluse kahelda selles, et kaebaja kasutab oma relvi üksnes enese ja vara kaitseks.
3(5)
3-23-2375
13.Kui PPA näeb vajadust piirata tsiviilkäibes olevate relvade hulka seeläbi, et uue relva soetamisloa andmisest oleks võimalik keelduda, kui inimesel on juba samal otstarbel kasutamiseks relv olemas, tuleks sellest märku anda seadusandjale. Seadusandja saaks sellisel juhul läbi mõelda vajaduse sätestada seaduses õiguslik alus piirata sel eesmärgil inimeste õigust vabale eneseteostusele ja muid relva omamisega seonduda võivaid põhiõigusi (nt omandiõigus (PS § 32), tegevusala või elukutse valiku vabadus (PS § 29 lg 1)).
14.Vastustaja esitas Siseministeeriumi 15. novembri 2023. a vastuse Eesti Relvaomanike Liidu pöördumisele (dtl 40). Ministeerium viitab direktiivi nr 2021/555 art 6 lg-le 1 (varasema direktiivi nr 91/477/EÜ art 5 lg 1), mille järgi lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus. RelvS § 28 on ministeeriumi hinnangul võimalik tõlgendada kahel viisil: 1) see sisaldab üksnes formaalselt otstarbe märkimise ja jahitunnistuse või laskespordiklubi liikmelisuse nõuet või 2) see võimaldab ka sisulist kontrolli, kas isikul on mõjuv põhjus neil otstarvetel relva omada. Kuna riigisisest õigust tuleb tõlgendada kooskõlas direktiiviga, leiab ministeerium, et eelistada tuleks teist tõlgendust. Ministeerium möönab seejuures, et RelvS ei sea piirangut lubatud relvade arvule, vaid nimetab, millistel tingimustel ja millisel otstarbel relva soetada võib. Ministeerium leiab, et loa väljastamisest keeldumise alused ei ole ammendavalt loetletud RelvS §-s 36. Relvaseadust tuleb vaadelda tervikuna. Nii on näiteks RelvS § 36 loetlemata lisaks RelvS § 28-le ka RelvS §-des 29–31 sätestatud nõuded ja seaduses sätestatud tingimustel relvaeksami või täiendava laskekatse sooritamise kohustus.
15.Nagu juba selgitatud, ei ole RelvS § 28 lg-s 1 nimetatud relva kasutamise otstarbe märkimine üksnes formaalsus. Kohus leiab, et ka direktiivi 2021/555 art 6 lg 1 ei anna alust tõlgendada RelvS § 28 lg-t 1 nii, et sellest tuleneb alus keelata kaebajal praegusel juhul kolmanda tulirelva omandamist. Direktiivi järgi lubab liikmesriik relva omada üksnes mõjuval põhjusel. RelvS § 28 lg-s 1 on sätestatud põhjused, mida Eesti seadusandja on pidanud piisavalt mõjuvateks. Kuna kaebaja taotleb relva mõjuvaks loetud põhjusel, relv sobib sellel otstarbel kasutamiseks ja pole alust arvata, et kaebaja sooviks relva tegelikult omandada mõnel muul, lubamatul põhjusel, ei läheks talle relvaloa andmine ka direktiivi nõuetega vastuollu.
16.On ilmne, et seadusandja tahteks on olnud välistada relva- või soetamisloa andmine juhul, kui RelvS §-des 29–31 sätestatud nõuded pole täidetud. RelvS-st ei nähtu aga seadusandja tahe anda PPA-le õigust otsustada, mitut relva inimene enese ja vara kaitseks võib omada olukorras, kus pole põhjust arvata, et ta soovib lisarelva tegelikult soetada mõnel muul otstarbel. Seaduses sisaldub muuhulgas säte, millest saab järeldada, et seadusandja on pidanud lubatavaks omada üksnes turvalise tagamise otstarbel ka enam kui kaheksat relva (vt RelvS § 29 lg 11).
17.Nagu ka Siseministeeriumi kirjas on selgitatud, ei näe RelvS ette võimalust soetada relva mälestusesemena. Seega, kui kaebaja eesmärgiks oleks soetada uus relv üksnes mälestuseks varalahkunud vennast, võiks olla alust soetamisloa andmisest keelduda. Praeguse asja lahendamiseks pole tarvis selgitada, millisel õiguslikul alusel sellisel juhul keeldumine võimalik oleks ning kas tegu on seaduse lüngaga, mida tuleks ületada vastavaid tõlgendamismeetodeid kasutades. Praegu on kaebaja arusaadavalt põhjendanud, kuidas ja miks ta soovib varem vennale kuulunud lisarelva 4(5)
3-23-2375 enese ja vara kaitseks kasutada. Selgitus, et relv kuulus varem kaebaja vennale, on lisapõhjendusena asjakohane. Olukorras, kus kaebajal on võimalik soetada oma pereliikmele kuulunud relv, on mõistetav, miks ta soovib lisarelva olukorras, kus tal on juba kaks relva samal otstarbel kasutamiseks olemas. Kaebaja on seejuures ka selgitanud, kuidas soetatav relv tema võimalusi enese ja vara kaitseks mitmekesistab. Seega pole praegusel juhul alust kahelda, et kaebaja taotluses märgitud eesmärk vastab tõele.
18.Eeltoodu põhjal rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vaidlustatud otsuse. Kohus kohustab PPA-d kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama (vt HKMS § 41 lg 3). HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja pole taotlenud menetluskulude vastustajalt väljamõistmist. Menetlusosaliste võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.