2-16-19501/5 - Muud - Muud hagiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-16-19501 Xxxx direktori 03.09.2010.a käskkirjaga nr 639-p peatati tagasiulatuvalt alates 30.08.2010.a kuni nominaalajaga õppe lõpetamiseni Roland Puzanovi teenistussuhe Xxxxi (edaspidi ka XXXX) korrektsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppes osalemise ajaks. 30.09.2010.a sõlmiti Xxxx ja kostja vahel koolitusleping nr 3 (edaspidi kokkulepe). Kokkuleppe kohaselt pidi Xxxx võimaldama kostjale XXXX korrektsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppes osalemise alates 30. augustist 2010 kuni õppekava täies mahus täitmiseni, peatades õppetöö ajaks kaebajaga teenistussuhte. Kokkuleppe kohaselt kohustus Xxxx kostjale õppetöös osalemise ajal maksma koolituskuludena brutotöötasu summas 607,16 eurot (9500 krooni) kuus ning kostja kohustus pärast koolituse läbimist tõendava dokumendi esitamist jätkama teenistust Xxxxs vähemalt kolme aasta jooksul. Xxxx direktori 21.10.2011.a käskkirjaga nr 880-p lõpetati Roland Puzanovi teenistussuhte peatumine seoses kostja eksmatrikuleerimisega Xxxx rektori 14.10.2011.a käskkirja nr 6.1-5/323 alusel. Xxxx direktori 21.10.2011.a käskkirja nr 881-p alusel vabastati Roland Puzanov Xxxx teenistusest kostja algatusel alates 25.10.2011.a. Tulenevalt kokkuleppe punktist 13 kohustus kostja hagejale hüvitama Xxxx poolt kantud koolituskulud, kui kostja teenistussuhe lõpetatakse kostja algatusel. 19.10.2011.a avalduses on kostja kinnitanud oma nõusolekut koolituskulude tagasimaksmiseks. Samuti kinnitas kostja rahalist nõuet ning oma valmisolekut koolituskulud tagasi maksta 25.10.2011.a koostatud ja allkirjastatud Xxxxst lahkumise lehel. Ka 25.10.2011.a pöördumises Xxxx direktorile, kinnitab kostja taaskord valmisolekut kantud koolituskulude tagasimaksmist Xxxxle ning palub tagasimaksmise perioodiks arvestada pooleteisekordne õppeasutuses õpitud aeg ja määrata koolituskulude tagasimaksmise päevaks igakuiselt kuu viimane tööpäev. 07.11.2011.a kirjaga nr 2-14/46878 esitas Xxxx kostjale koolituskulude hüvitamise nõude, milles tehti ettepanek maksta Xxxxle tagasi koolituskulud summas 8211,13 eurot vastavalt kirjale lisatud kostja 25.10.2011 ettepanekuid arvestades 01.11.2011 koostatud maksegraafikule. Kostja asus 30.11.2011.a kokkuleppest tulenevat kohustust täitma, teostades kuni 30.07.2012.a koolituskulude tagastamise graafikus märgitud tähtaegadel määratud suuruses makseid – kokku summas 3213,13 eurot. Alates 30.08.2012.a kostja nõuet ei täida ning 01.11.2011.a koostatud maksegraafiku kohaseid makseid ei teosta. Kokkuleppe punkti 13 kohaselt, kui teenistussuhe lõpetatakse õpingute ajal töötaja või tööandja algatusel avaliku teenistuse seaduse § 114 lg 1, § 118 lg 1 või § 123 (kehtiv kuni 31.03.2013) alusel, kohustub töötaja tööandjale tagasi maksma õpingute perioodil tööandja kantud koolituskulud täies ulatuses. Koolituskulude tagasimaksmise kokkuleppe näol on olemuslikult tegemist laenulepinguga. VangS § 1364 kohaselt Xxxx päevasesse õppesse õppima suunatud vanglaametniku teenistussuhe peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal vanglaametniku palk. Vastavalt hageja ja kostja vahel 30.09.2011.a sõlmitud kokkuleppe punktile 1 suunas Xxxx Roland Puzanovi koolitusele XXXX-sse ja säilitas teenistussuhte peatumise ja õppetöö ajal tema töötasu. Kokkuleppe p 2 kohaselt on koolituskuludeks lepingu tähenduses Xxxx poolt Roland Puzanovile õppetöös osalemise ajal säilitatud brutotöötasu. Kokkuleppest lähtuti alates Roland Puzanovi 30.08.2010.a XXXX-sse õppima asumisest. 19.10.2011.a esitas kostja avalduse enda teenistusest vabastamiseks. Xxxx direktori 21.10.2011.a käskkirjaga nr 881-p vabastati Roland Puzanov alates 25.10.2011.a Xxxx teenistusest. Kostja tunnistab oma võlgnevust ning on oma valmisolekut seda kohustust täita korduvalt kinnitanud - 19.10.2011.a avalduses, 25.10.2011.a koostatud ja allkirjastatud Xxxxst lahkumise lehel ja ka 25.10.2011.a pöördumises Xxxx direktorile. Hageja hinnangul on käesoleval juhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, mille eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole

2-16-19501 või see on lõppenud. Lisaks katkestab sellise võlatunnistuse andmine TsÜS § 158 järgi nõude aegumise. Sellise võlatunnistuse andmise võimalus sisaldub esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna. Deklaratiivse võlatunnistuse põhiline eesmärk on muuta tõendamiskoormist. See väljendub selles, et võlausaldaja ei pea enam tõendama võla olemasolu, vaid võlanõudele vastuvaidlemise korral peab võlgnik tõendama, et võlga ei ole. Kostja on võla olemasolu tunnistanud, võlgu olevat summat aktsepteerinud ning võla tagasimaksmise kohustust tunnistanud 19.10.2011.a avalduses, 25.10.2011.a koostatud ja allkirjastatud Xxxxst lahkumise lehel ja 25.10.2011.a esitatud pöördumises Xxxx direktorile. Samuti on kostja kuni 30.07.2012.a teostanud koolituskulude tagastamise graafikus märgitud tähtaegadel määratud suuruses makseid – kokku summas 3213,13 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal tekkinud hageja ees kohustus koolituskulude tagasimaksmiseks summas 4998,00 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista varalise kahju 4998 eurot. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses leidis, et hagi on aegunud. Hagiavaldusest lähtuvalt leppisid hageja ja kostja 7. novembri 2011 kirjaga nr 2-14/46878 kokku koolituskulude hüvitamise nõude, mille kohasel oli kostja kohustatud tasuma igakuiseid osamakseid koolituskulude hüvitamiseks. Osamaksete aluseks olev maksegraafik koostati poolte vahel 1. novembril 2011.a. Alates 30. augustist 2012 kostja maksegraafikut järginud ei ole ning ei ole ka teinud ühtegi kokkulepitud edaspidist osamakset. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Käesoleval juhul hakkas hageja nõude aegumistähtaeg kulgema alates 31. augustist 2011.a ehk hetkest, millal hagejale sai teatavaks, et kostja ei täida maksegraafikust tulenevat kohustust. Toetudes TsÜS 146 lg-le 1 ning arvestades aegumistähtaja kulgemise algust, siis on hageja nõue kostja vastu 4 998 euro ulatuses aegunud kuivõrd hageja nõude sissenõutavaks muutumisest (31. augustist 2011.a) kuni hagiavalduse esitamiseni on möödunud rohkem kui 3 aastat (4 aastat ja 4 kuud). Seega keeldub kostja TsÜS § 142 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest. Isegi juhul, kui käsitleda iga maksegraafikust tulenevat osamakset kostja eraldi kohustusena, on kõik tasumata osamaksed, sh ka viimane osamakse, aegunud. Selguse mõttes, et viimase osamakse nõude aegumise tähtaeg hakkas kulgema 1. novembrist 2013 ning sellest tulenevalt on, kuni hagiavalduse esitamiseni kohtusse, möödunud 3 aastat ja 1 kuu ehk pikem periood kui on ettenähtud TsÜS § 146 lg-s 1. Eelnevast tulenevalt ning toetudes TsÜS § 142 lg-le 1 ja § 146 lg-le 1 keeldub kostja hageja nõude täitmisest kuivõrd hageja nõue kostja vastu on aegunud. Kohtu põhjendused ja järeldused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses sätestatud juhul. Avaliku teenistuse seaduse § 32 lg 1 kohaselt ressursimahukas koolitus on teenistusalane koolitus, mis kestab kalendriaasta jooksul kokku kauem kui 90 kalendripäeva ja selle vältel ametniku koolitusele kuluv aeg moodustab olulise osa tema tööajast või ületavad ametiasutuse tasutud koolituse maksumus ja koolitusega seonduvad muud kulud vähemalt viis korda töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuu töötasu alammäära; § 32 lg 2 kohaselt ressursimahukal koolitusel osalemiseks võib sõlmida halduslepingu, milles määratakse ametniku kohustus töötada pärast koolituse lõppu ametiasutuses kindlaksmääratud aja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm aastat. 30.09.2010.a sõlmisid hageja ja kostja koolituslepingu, millise kohaselt hageja tagab kostja osalemise Xxxxi korrektsiooni eriala rakenduskõrgharidusõppes alates 30.augustist 2010.a kuni õppekava täies mahus täitmiseni; hageja maksab kostjale koolituskuludeks bruto töötasu 9500 krooni kuus kuni õppekava nominaalse õppeajaga täies mahus täitmiseni; kostja kohustub rakendama omandatut hageja huvides ja töötama hageja juures vähemalt kolm aastat peale õppekava täies mahus täitmist.

2-16-19501 Kehtiv avaliku teenistuse seadus jõustus 01.04.2013.a. Pooltevaheline leping sõlmiti 30.09.2010.a. Eeltoodust tulenevalt tuleb hinnata, kas koolitusleping on sõlmitud teenistussuhte raames (haldusleping) või väljaspool teenistussuhet (tsiviilõiguslik leping). Esitatud asjaoludest on näha, et leping on sõlmitud teenistussuhte raames – kostja saadeti õppima kui ametnik ja tal oli kohustus peale lõpetamist töötada ametnikuna. Seega on poolte vahel 30.09.2010.a sõlmitud leping haldusleping. Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 1 kohaselt halduskohtumenetluses loetakse haldusaktiks muuhulgas ka haldusleping haldusmenetluse seaduse § 95 tähenduses. Haldusmenetluse seaduse § 95 kohaselt haldusleping on kokkulepe, mis reguleerib haldusõigussuhteid; Halduslepingu võib sõlmida kas üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks. Kuna teenistussuhe ei ole eraõiguslik, vaid on avalikõiguslik suhe, siis on tegu halduslepinguga. Halduslepinguga seotud vaidlused lahendatakse halduskohtus. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude kindlaksmääramist. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 150 lg 1 p 3 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise taotlust ei ole käesolevaks ajaks esitatud.