X, Gennadi Starodubtsevi ja Sergei Martõštšenko kaebus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Tagastada Gennadi Starodubtsevi kaebus.
3.Tagastada Sergei Martõštšenko kaebus.
4.Jätta X ja Gennadi Starodubtsevi taotlused kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
5.Jätta Sergei Martõštšenko 26.05.2024. a taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu osamaksetena tasumiseks läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punktide 1–3 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte Gennadi Starodubtsevi ja Sergei Martõštšenko esindajale kaebajale Xle.
1.X esitas 11.02.2024 Tartu Halduskohtule e-toimiku vahendusel ühise kaebuse Jevgeni Medunitsa, Erik Meieri, Gennadi Starodubtsevi, Sergei Martõštšenko, Eduard Avetjani, Marius Miti, Dmitri Noskovi ja iseenda nimel Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu, nõudes alasti läbiotsimiste teostamise keelamist ja Viru Vangla meditsiiniosakonnal kaebajate meditsiinikaardist ametnikele ja ametiasutustele terviseandmete väljastamise keelamist. Kaebuses on veel esitatud kõigi kaebajate eraldiseisvad kahjunõuded Viru Vangla ja Justiitsministeeriumi vastu seoses nende alasti läbiotsimistega, vangla meditsiiniosakonna poolt ametnikele kaebajate terviseandmete väljastamisega ning kohtu poolt vangla ametnikelt kaebajate terviseandmete küsimisega ja kohtu poolt kaebajate terviseandmete osas menetluste mitte kinniseks kuulutamisega. X väidab kaebuses muu hulgas, et on J. Medunitsa, E. Meieri, G. Starodubtsevi, S. Martõštšenko, E. Avetjani, M. Miti ja D. Noskovi esindaja.
2.Tartu Halduskohus jättis 20.02.2024. a määrusega J. Medunitsa, E. Meieri, G. Starodubtsevi, S. Martõštšenko, E. Avetjani, M. Miti ja D. Noskovi kaebuse käiguta ning andis kaebajatele
3-24-399 tähtaja. Kaebajatel tuli esitada kohtule allkirjastatud volikiri, mis tõendab esindaja (Xi) esindusõigust.
3.Tartu Halduskohus tagastas 22.03.2024. a määrusega kaebuse osaliselt, s. o J. Medunitsa, E. Avetjani ja D. Noskovi osas.
4.Tartu Halduskohus vabastas 02.05.2024. a määrusega S. Martõštšenko riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ja kohustas kaebajat tasuma riigilõivu summas 100 eurot (resolutsiooni punkt 2). Kohus jättis S. Martõštšenko kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuselt riigilõivu 100 euro tasumiseks ja kaebuse kahjunõude aluste täpsustamiseks tähtaja 3 päeva määruse resolutsiooni punkti 2 jõustumisest (resolutsiooni punkt 3).
5.Tartu Halduskohus jättis 02.05.2024. a määrusega Xi kaebuse käiguta. Kohus selgitas, et ei saa niivõrd abstraktselt kirjeldatud vangla ja/või kohtu väidetava õigusvastase tegevuse alusel kaebust sisuliselt lahendada. Seetõttu tuli Xil märkida konkreetselt kahjunõude alused ning täpsustada kahjunõude suurused.
6.Tartu Halduskohus jättis 02.05.2024. a määrusega G. Starodubtsevi kaebuse käiguta. G. Starodubtsevil tuli kohtule märkida konkreetselt kahjunõude alused ning täpsustada kahjunõude suurused.
7.S. Martõštšenko esitas 26.05.2024 kohtule taotluse, milles märgib, et kuna tal puudub stabiilne sissetulek, palub ta võimaldada tasuda riigilõiv 100 eurot osade kaupa 10 eurot kuus.
8.Tartu Halduskohus tagastas 27.05.2024. a määrusega M. Miti kaebuse, kuivõrd M. Mitt ei tasunud kaebuselt riigilõivu vastavalt kohtu 02.05.2024. a määrusele.
9.Tartu Halduskohus tagastas 27.05.2024. a määrusega E. Meieri kaebuse, kuivõrd E. Meier ei tasunud kaebuselt riigilõivu vastavalt kohtu 02.05.2024. a määrusele.
10.X esitas 02.06.2024 kohtule seisukoha.
11.Viru Vangla edastas kohtule 04.06.2024 vastusena kohtunõudele Xi 11.02.2024. a pöördumise Viru Vangla meditsiiniosakonnale ning sellele esitatud Viru Vangla 16.02.2024. a vastuse nr 6-14/24/2480-2.
KOHTU SEISUKOHT
12.Käesolevas asjas esitasid ühise kaebuse kaheksa kaebajat. Praeguseks on kohus tagastanud kaebuse viie kaebaja (J. Medunitsa, E. Avetjan, D. Noskov, M. Mitt, E. Meier) osas. Järgnevalt hindab kohus kaebuse lubatavust kolme kaebaja, s. t Xi, G. Starodubtsevi ja S. Martõštšenko osas.
13.Kaebuses on esitatud järgmised nõuded: 1) keelata vanglal teostada põhjendamatuid alasti läbiotsimisi enne pikaajalisele kokkusaamisele minemist, pärast pikaajalist kokkusaamist, pärast väljaviimist tervishoiuteenuse osutaja juurde, pärast advokaadiga kohtumist ja rutiinsetel kambrite läbiotsimisel; 2) keelata vangla meditsiiniosakonnal väljastada kaebajate meditsiinikaardist terviseandmeid ametnikele/ametiasutustele, v. a kohtu nõudel otse kohtule konfidentsiaalsuse nõudeid järgides; 3) Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks 5000 euro ulatuses iga kaebaja kohta seoses ajavahemikul 11.02.2021–11.02.2024 kaebajate alasti läbiotsimistega, vangla meditsiiniosakonna poolt ametnikele kaebaja terviseandmete väljastamisega ning kohtu poolt vangla ametnikelt kaebajate terviseandmete küsimisega ja kohtu poolt kaebajate terviseandmete osas menetluste mitte kinniseks kuulutamisega.
3-24-399
14.Kohus on seisukohal, et Xi, G. Starodubtsevi ja S. Martõštšenko kaebus kuulub tervikuna tagastamisele. Keelamisnõuded
15.HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajatel puudub keelamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus.
16.Isiku võimalused kaitsta oma subjektiivseid õigusi enne haldusorgani tegevust, mis võib tema õigusi rikkuda, on piiratud. Haldusakti andmata jätmiseks või toimingu sooritamata jätmiseks võib esitada keelamiskaebuse üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel (HKMS § 45 lg 1; sarnaselt on sõnastatud ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 5 lg 1).
17.Õiguse kinnipeetava läbiotsimiseks näeb ette vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1. Vanglateenistuse ametnikul on õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud justiitsministri 05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi ka määrus nr 44) §-s 32 sätestatakse kinnipeetava läbiotsimise kohustuslikud juhud. Läbiotsimine on vangla julgeoleku tagamise üks vahend.
18.Viru Vangla kodukorra p 4.6 kohaselt teostatakse kinnipeetava läbiotsimine vastavalt määruse nr 44 §-s 32 sätestatule. Selleks on kinnipeetav kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglaametniku osutatud kohale. Vajadusel tehakse kinnipeetavale täielik läbiotsimine koos lahtiriietumisega. Määruse nr 44 § 32 kohaselt on kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel (p 1), enne ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist (p 2), objekti läbiotsimise ajal, kui kinnipeetav viibib läbiotsimise ajal objektil (p 3), kartserisse paigutamisel ja vanglasisesel saatmisel kartserirežiimil viibimise ajal (p 4), vanglasisesel saatmisel, kui kinnipeetava suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid või vahistatu puutub saatmise käigus kokku teises kambris paikneva kinnipeetavaga (p 5), üksusest väljapoole saatmisel ning tagasi üksusesse saatmisel juhul, kui kinnipeetav ei olnud kogu saatmise ajal teda saatva vanglaametniku järelevalve all (p 6), jalutuskäigule minnes ja jalutuskäigult tulles, kui kinnipeetav puutus teekonnal kokku kinnipeetavaga, kellega tal muul ajal kokkupuuteid ei ole, või kui jalutuskäigule saatmise teekond ja jalutushoov või -boks ei olnud eelnevalt läbi otsitud (p 7), üksusesisesel saatmisel, kui on kokkupuude kinnipeetavaga, kellega muul ajal kokkupuudet ei ole (p 8). Seega puudub vanglal kaalumisruum selles, kas teostada kinnipeetavale määruse nr 44 §-s 32 sätestatud juhtudel läbiotsimine, vaid vanglal on kaalumisruum küsimuses, kuidas ja mil viisil isik läbi otsida ehk nn valikukaalutlus (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1; Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022. a otsus asjas nr 3-21-161, p 10).
19.Kohtupraktikas on selgitatud, et alasti läbiotsimised peavad olema usutavalt õigustatud. Samuti on kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja tervist ning ühtlasi tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks (vt Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11 ja selles viidatud praktika). Kohtupraktikast tuleneb veel, et põhimõtteliselt aktsepteeritakse täielikku läbiotsimist (lahtiriietumisega), kuid see ei tohi olla ülemääraselt koormav, tagada tuleb privaatsus ning järgida tuleb vastavaid õigusnorme, sh VangS § 68 lg-s 1 sätestatud nõuet, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud (vt ka Riigikohus 3-3-1-32-12, p 11–12; Euroopa Inimõiguste Kohtu 31.07.2014. a otsus Jaeger vs Eesti (1574/13) p 40).
3-24-399
20.Läbiotsimise kui isiku õigusi piirava toimingu kirjalikke põhjendusi on kaebajatel võimalik taotleda HMS § 108 lg 1 alusel. Kaebajad ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et nad oleksid eelnimetatud õigust kasutanud ja vangla oleks jätnud pöördumisele vastamata. HMS § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega ning toiminguga võib piirata õigusi või vabadusi ainult siis, kui selleks on seaduslik alus. RVastS § 5 lg 1 alusel on võimalik pöörduda vangla poole ning taotleda läbiotsimise kui toimingu sooritamata jätmist. Toimingu õigusvastasuse korral on aga isikul võimalus taotleda toimingu õigusvastasuse tuvastamist ja sellega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebajad saavad hüvitamisnõude esitada kohtule pärast VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Seega on kaebajate õigused tagatud ja tõhusa õiguskaitse võimalused olemas ka olukorras, kus kaebajate õigusi toiminguga piiratakse. Seega ei puudu kaebajatel praegusel juhul tõhusad õiguskaitsevahendid HKMS § 45 lg 1 mõttes.
21.Eeltoodud normidest ja kohtupraktikast nähtuvalt puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda, et nende suhtes teostataks kindlates olukordades läbiotsimist igal juhul lahtiriietumiseta ehk selliselt, milleks kehtiv õigus ei kohusta ja mis viiks ebavõrdsele kohtlemisele võrreldes teiste kinnipeetavatega ning takistaks vanglal julgeoleku tagamiseks vajalikke toiminguid tõhusalt toimetamast. Seega puudub kaebajatel kaebeõigus soovitud keelamisnõude esitamiseks.
22.Seoses kaebuse nõudega keelata vangla meditsiiniosakonnal väljastada kaebajate meditsiinikaardist terviseandmeid ametnikele/ametiasutustele, märgib kohus järgmist.
23.Isikuandmete kaitse on reguleeritud isikuandmete kaitse seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016. a määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). Kaebajate terviseandmed on eriliiki isikuandmed, mille töötlemise osas kehtivad võrreldes muude isikuandmetega rangemad piirangud, kuid nende töötlemine ei ole igal juhul keelatud. Vanglateenistujatel on õigus oma ülesannete täitmiseks kaebajate terviseandmeid töödelda ning selleks ei ole igakordselt vajalik kaebajate nõusolek (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 lg 2 punktid f–h). Vastasel juhul ei oleks teenistujatel võimalik oma tööülesandeid eesmärgipäraselt täita. Kohus rõhutab, et sellisteks teenistujateks ei ole üksnes vangla meditsiiniosakonna töötajad, kuivõrd terviseandmete töötlemine on vajalik lisaks terviseteenuse osutamisele ka kaebajate avalduste lahendamisel, haldusaktide koostamisel jms. Samuti kehtib kõikidele vanglateenistujatele ametisaladuse hoidmise kohustus, mis tähendab, et teenistujatele teatavaks saanud teave ei kuulu avaldamisele (VangS § 132). Oluline on, et andmete töötlemine oleks seaduslik, õiglane ja läbipaistev (isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 5 lg 1 punkt a) ning et vanglateenistujad ei ületaks kaebajate andmete töötlemisel oma volitusi. Kaebusest ei ilmne kohtule, et käesoleval juhul oleks vangla kaebajate suhtes rikkumisi toime pannud. Kaebajad märgivad üksnes, et nende tervisekaardi andmete edastamisel ei ole küsitud neilt nõusolekut. Eelnevast selgitusest nähtub, et kaebajate terviseandmed on eriliiki isikuandmed, millede töötlemiseks ei olegi igakordselt vajalik kaebaja nõusolek. Samuti ei anna kaebuses toodud asjaolud alust arvata, et vangla dokumendihaldussüsteemis töödeldakse kaebajate terviseandmeid ebaõigesti ning et kaebajate terviseandmed on kõikidele teenistujatele kättesaadavad. Seega ei ole kohtu hinnangul praegu alust arvata, et vangla hakkaks tulevikus kaebajate terviseandmeid õigusvastaselt töötlema ja selle peaks kohtumenetlusega ära hoidma. Kui vangla peaks kaebajate isikuandmete töötlemisel kaebajate õigusi rikkuma, on kaebajatel õigus see vangla haldusakt ja/või tegevus vaidlustada. Kaebajad ei ole esitanud põhjendusi ning ka kaebusest ei nähtu, miks on alust arvata, et vangla võiks teha toimingu, mille puhul ei oleks neil hiljem võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta.
3-24-399
24.Eeltoodust tulenevalt puudub Xil, G. Starodubtsevil ja S. Martõštšenkol HKMS § 45 lg 1 alusel ilmselgelt kaebeõigus nõuda, et kohus keelaks vanglal teostada kaebajate alasti läbiotsimisi kindlates olukordades ja vangla meditsiiniosakonnal väljastada kaebajate meditsiinikaardist terviseandmeid ametnikele/ametiasutustele. Seetõttu tagastab kohus keelamisnõuded HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kahju hüvitamise nõue
25.Tartu Halduskohus jättis 02.05.2024. a kahe eraldiseisva määrusega vastavalt Xi ja G. Starodubtsevi kaebuse käiguta ning kohustas Xi ja G. Starodubtsevit kümne päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused ehk märkima konkreetselt kahjunõude alused ja kahjunõude suurused.
26.1.X ja G. Starodubtsev (esindaja Xi vahendusel) said 02.05.2024. a määruse kätte samal päeval. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise 10-päevane tähtaeg kulgema 03.05.2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 13.05.2024 (HKMS § 67 lg 4). X ja G. Starodubtsev ei vastanud kohtu 02.05.2024. a määrustele ega esitanud ka taotlust kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamiseks.
26.S. Martõštšenko kaebuse jättis kohus 02.05.2024. a määrusega samuti käiguta. Kohus kohustas kaebajat märkima konkreetselt kahjunõude alused ja kahjunõude suurused. Ühtlasi jättis kohus S. Martõštšenko taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks osaliselt rahuldamata ning kohustas teda tasuma riigilõivu 100 eurot.
27.1.S. Martõštšenko sai 02.05.2024. a määruse kätte samal päeval. Kohtumäärus jõustus 18.05.2024. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 19.05.2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 21.05.2024. S. Martõštšenko esitas 26.05.2024 kohtule taotluse, milles palub võimaldada tasuda riigilõiv 100 eurot osade kaupa, s. o 10 eurot kuus.
27.Kohus leiab, et kaebusest ei ole võimalik kindlaks teha konkreetseid kahjunõude aluseid, mistõttu ei saa kohus niivõrd abstraktselt kirjeldatud kahjunõuet sisuliselt menetleda. Seega ei vasta kaebus hüvitamisnõude osas HKMS §-de 37–39 nõuetele ning seda ei ole võimalik sellisel kujul menetleda. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
28.Kohus selgitas Xile, G. Starodubtsevile ja S. Martõštšenkole 02.05.2024. a määrustes, milliseid andmeid tuleb kaebajatel kohtule teatada ja mida selgitada, kuid X ega G. Starodubtsev ei vastanud kohtule. S. Martõštšenko küll esitas 26.05.2024 kohtule menetlusabi taotluse, paludes kohtul võimaldada tasuda kaebuselt riigilõivu ositi, kuid ei kõrvaldanud teisi, 02.05.2024. a kohtumääruses välja toodud hüvitamisnõude puuduseid. Ühtlasi esitas S. Martõštšenko 26.05.2024. a taotluse pärast selleks kohtu poolt antud tähtaega.
29.Kohus on seisukohal, et kaebajatele olid kohtu poolt antud piisavad juhised nende esitatud hüvitamisnõude täpsustamiseks ning selgitatud, milliseid andmeid kohus kaebajatelt ootas. Kahjunõude esitamisel peavad kaebajad ise teadma, millal ja millise tegevusega on neile kahju tekitatud. Kohus ei saa asuda kaebust kaebajate asemel sisustama. Halduskohtumenetluses kehtib küll uurimisprintsiip, kuid see ei tähenda, et kaebuses piisab üldisest märkusest, et soovitakse kahju hüvitamist. Kohtu hinnangul on kaebuses esitatud hüvitamisnõue abstraktne ning kaebajad ei ole teinud ühtegi pingutust selle täpsustamiseks. X, nii kaebaja kui ka teiste kaebajate esindaja, omab piisavalt teadmisi halduskohtumenetlusest ning peab olema ka teadlik kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmisest. X esitas 02.06.2024 kohtule seisukohana pealkirjastatud pöördumise, kuid ka selles ei ole esitatud 02.05.2024. a kohtumäärustes nõutud andmeid.
3-24-399
30.HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kohtule esitatud avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1). Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Olukorras, kus kaebajad ei ole esitanud kohtule konkreetseid kahjunõude aluseid, ei ole kohtul võimalik hüvitamisnõudeid sisuliselt lahendada.
31.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Xi, G. Starodubtsevi ja S. Martõštšenko kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
32.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
33.Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus Xi ja G. Starodubtsevi 12.02.2024. a kaebuse täienduses esitatud taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. Kohus jätab läbi vaatamata ka S. Martõštšenko 26.05.2024. a menetlusabi taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Kitsing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.