Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Anneli Sannik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist X OÜ (registrikood XXXXXX)
Menetlustoiming
Haldustoiminguks loa andmine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt Maksu- ja Tolliameti taotlus X OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
1.1.aresti seadmiseks X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Coop Pank AS-s summas 87 519,37 eurot kuni selle summa täitumiseni;
1.2.täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel X OÜ tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele Q OÜ, Q Osaühingu, Q OÜ ja Osaühingu Q vastu summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale X OÜ arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-s aresti ning mis kokku ei ületa 87 519,37 eurot, keelates X OÜ-l nõudeid käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandaid isikuid tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-s nr XXXXXXXXXX või Swedbank AS-s nr
2.Maksu- ja Tolliametil teavitada kohut viivitamata käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest.
SELGITUSED
Määruse peale on maksuhalduril ja isikul, kelle õigusi määrus puudutab, õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5 ja § 204 lg 1). Sekretäril saata määrus Maksu- ja Tolliametile ning peale täitetoimingute sooritamist saata määrus koos Maksu- ja Tolliameti taotlusega X OÜ-le.
3-24-1632
KOHTU PÕHJENDUSED
1.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata lihtmenetluses.
2.Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (MKS § 1361 lg 1).
3.MKS § 1361 lg 1 kohaldamise tingimused on järgmised: 1) maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust; 2) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine ning 3) kontrollimise käigus on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (vt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-3-1-68-16, p 11).
4.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
5.Kontrollinud taotluse lubatavust ja sellele lisatud tõendeid, leiab kohus, et taotlus vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on piisaval määral põhistatud.
6.Asjas on tõendatud, et maksuhaldur on alustanud puudutatud isiku suhtes maksustamisperioodide august-oktoober 2023 käibemaksu ja tulumaksuseaduse §-des 48-52 sätestatud tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 63). Ühtlasi on maksuhaldur alustanud kontrolli Y OÜ suhtes perioodi november 2022 – august 2023 käibemaksu ja tulumaksuseaduse §-des 48-52 sätestatud tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse osas (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 1-2). Kuivõrd maksuhalduri hinnangul on tegemist varjatud ettevõtte üleminekuga Y OÜlt X OÜ-sse, siis on asjakohane viidata ka Y OÜ suhtes alustatud maksumenetlusele.
7.Taotluses on usutavalt põhistatud, et puudutatud isiku suhtes käiva kontrollimenetluse tulemusena tekib puudutatud isiku vastu 87 519,37 € suurune tagamata maksunõue. Maksusumma koosneb üle võtmata Y OÜ maksuvõlast 13 023,49 eurot ning Y OÜ poolt deklareerimata ja täitmata maksukohustusest summas 74 495,88 eurot. MTA on usutavalt põhistanud, et Y OÜ deklareeris november 2022 ja jaanuar 2023 KMD-del sisendkäibemaksu Q OÜ arvete alusel, kuigi maksuhaldur on tuvastanud, et tehinguid nimetatud juriidiliste isikute vahel ei toimunud ja Y OÜ oli sellest teadlik (vt MTA 30.05.2024 taotlus, punkt 2.2). Samuti on Y OÜ deklareerinud kontrollitava perioodide KMD-del sisendkäibemaksu kogusummas 63 740,25 eurot, kuid maksuhaldur on tuvastanud, et Y OÜ-l oli õigus kontrollitavate perioodide KMD-del deklareerida sisendkäibemaksu kokku 10 205,54 eurot. Seetõttu on MTA usutavalt põhistanud kahtlust, et Y OÜ esitas kontrollitavate perioodide KMD-d valeandmetega ja deklareeris sisendkäibemaksu 53 534,71 euro võrra rohkem, kui selleks oli alust (vt MTA 2(5)
3-24-1632
30.05.2024 taotlus, punkt 2.3). MTA taotluses on piisavalt põhistatud, et Y OÜ on jätnud august 2023 KMD-l kajastamata 20% määraga maksustatava käibe 2800 (2000 + 800) eurot Q OÜ-le ja X OÜ-le esitatud arvetelt ning deklareerimata käibemaksu 560 (400 + 160) eurot (vt MTA 30.05.2024 taotlus, punkt 2.4). Viimaks on piisavalt põhistatud, et Y OÜ tegi kontrollitavatel perioodidel enda arvelduskontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas 24 385,38 eurot, mille kohta puuduvad raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastavad algdokumendid ja mis ei ole tehtud ettevõtluse tarbeks. Maksuhalduri väitel oli Y OÜ kohustus deklareerida ja tasuda tulumaksu 6146,17 eurot (vt MTA 30.05.2024 taotlus, punkt 2.5).
8.Seejuures on MTA piisavalt põhistanud, miks on tekkinud põhjendatud kahtlus ettevõtte varjatud üleminekust (MKS § 37). Nimelt annavad selliseks kahtluseks alust järgmised asjaolud: 1) majandustegevuse registrile esitatud teadete alusel tegutsevad Y OÜ ja puudutatud isik samal tegevusalal (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 3-6); 2) Y OÜ ja puudutatud isiku juhatuse liikmed kattuvad (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 8); 3) X OÜ rendib alates septembrist 2023 ja tasub rendimakseid samade autode eest, mida Y OÜ rentis (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 18-19); 4) X OÜ võttis Y OÜ-lt üle lepingu Q OÜ-ga (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 20-21); 5) peale Y OÜ poolt lepingu ja koostöö lõpetamist Q OÜ-ga jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Q OÜ-le (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 24-25); 6) peale Y OÜ poolt lepingu ja koostöö lõpetamist Q OÜ-ga jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Q OÜ-le (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 28 ja 30); 7) peale Y OÜ poolt lepingu ja koostöö lõpetamist Osaühinguga Q jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Osaühingule Q (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 32 ja 34); 8) peale Y OÜ poolt lepingu ja koostöö lõpetamist Q Osaühinguga jätkas X OÜ sama teenuse osutamist Q Osaühingule (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisad 35 ja 37); 9) Y OÜ jättis maksuhalduri korraldused (14.06.2023 korraldus nr 12.23/061544-1, 26.07.2023 korraldus nr 12.2-3/061544-2, 02.10.2023 korraldus nr 12.2-3/0615444)1 täitmata; 10) Y OÜ tahetakse lõpetada likvideerija abil; 11) X OÜ jätkas Y OÜ majandustegevust tegevust katkestamata (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 8 lk 1 punkt 2 ja lk 2 punkt 5).
9.MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12, punkt 50.c ja nr 3-3-1-16-12, punkt 10.4). Kohtu ülesandeks on hinnata, kas maksuhalduri esile toodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, punkt 23). Nõutav ei ole, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust, vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
10.Põhjendatud kahtluseks annavad alust käimasoleva maksumenetluse käigus kogutud tõendid, isiku ebausaldusväärne käitumine maksuõigussuhetes ja maksupettusele viitavad asjaolud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-13, p 22). Põhjendatud kahtluse sisustamiseks ei pea eelnevalt ära ootama, kuni isik on juba ennast maksejõuetuks muutnud või asunud selliselt käituma.
11.Maksuhaldur on piisavalt põhistanud, miks tulenevalt puudutatud isiku käitumisest on alust arvata, et tulevikus määratava maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda keeruliseks või lausa
Vt MTA 30.05.2024 taotluse lisad 1, 2 ja 43.
3(5)
3-24-1632
võimatuks. Eelkõige annavad kahtluseks alust äriühingu maksumenetluses kogutud tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Maksuhaldur on piisavalt põhistanud kahtlust, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhalduril on alust arvata, et Y OÜ on toime pannud maksupettuse, deklareerides kontrollitavatel perioodidel teadlikult sisendkäibemaksu, mille kohta puuduvad dokumendid ja Q OÜ arvetelt, mille alusel ei ole tegelikult tehinguid toimunud, eesmärgiga vähendada enda maksukohustust. Kohus nõustub MTA-ga, et olukorras, kus isik on teadlikult tegutsenud maksukohustuse täitmisest vabanemise nimel, on suur oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on oluliselt raskem. Puudutatud isikul puudub vara, mille arvelt maksukohustust täita (vt MTA 30.05.2024 taotlus, lisa 62). Puuduvad päevakohased andmed äriühingu majandusliku võimekuse kohta.
12.Üldjuhul ei tohiks n-ö eeltäitetoimingute tõenäoliseks tagajärjeks olla reaalselt tegutseva ja jätkusuutliku ettevõtte majandustegevuse halvamine. Küll aga kaalub avalik huvi maksuvõla laekumise vastu maksukohustuslase õigused siiski üles juhul, kui maksu laekumise tagamiseks ei ole muud tõhusat meedet ning äriühingu või selle seadusliku esindaja senise tegevuse põhjal on alust arvata, et arvelduskontode arestimiseta jääks maksusumma riigile üldse laekumata (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2020 määrus nr 3-20-1838, p 12).
13.Võimalikku kohustust arvestades on tegemist vajaliku ja proportsionaalse meetmega, kuna maksukohutuse tagamiseks puuduvad muud maksukohustuslase õigusi vähem piiravad meetmed. Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti sundtäitmine olla raskendatud või muutuda võimatuks. Puuduvad andmed, et ka puudutatud isiku arvelduskontol oleks piisavaid vahendeid maksukohustuse tagamiseks. Nii nähtub 31.10.2023 seisuga, et puudutatud isiku arvelduskonto jääk on 0 eurot. Seetõttu on põhjendatud rahuldada taotlus ka teise täitetoimingu sooritamise osas ning lubada MTA-l pöörata sissenõue puudutatud isiku tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele. Küll aga tuleb seejuures märkida, et tõendamata on tulevikus tekkivad rahalised õigused seoses OÜ-ga Q ja OÜ-ga Q. Viimati nimetatud ettevõtetega ei ole puudutatud isikul sõlmitud tähtajatuid töölepinguid, vaid MTA taotlus põhineb üksnes aprillis väljastatud arvetel. Kohtu hinnangul pole see piisav järeldamaks, et OÜ Q ja OÜ Q on kolmandad isikud, kelle vastu on puudutatud isikul tulevikus rahalisi nõudeid.
14.Maksuhaldur on esitanud nõuetekohased andmed tagatise kohta. Puudutatud isikul on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega. Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 87 519,37 € suuruse tagatise esitamisel.
15.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA 30.05.2024 taotluse puudutatud isiku suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks osaliselt. Kohus annab MTA-le loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 1) aresti seadmiseks X OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Coop Pank AS-s summas 87 519,37 eurot kuni selle summa täitumiseni ning 2) täitetoimingu sooritamiseks sissenõude pööramise teel X OÜ tulevikus tekkivatele rahalistele õigustele Q OÜ, Q Osaühingu, Q OÜ ja Osaühingu Q vastu summas, mis jääb puudu määratavast maksusummast peale X OÜ arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-s aresti ning mis kokku ei ületa 87 519,37 eurot, keelates X OÜ-l nõudeid käsutada ja lubada maksuhalduril kohustada kolmandaid isikuid tasuma rahaline nõue selle tekkimisel Maksu- ja Tolliameti tagatiste kontole SEB Pank AS-s nr XXXXXXXXXXX või Swedbank AS-s nr
XXXXXXXXXXXX.
4(5)
3-24-1632
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.