Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel
Määruse tegemise aeg ja koht
03.06.2024, Tartu
Haldusasja number
3-24-638
Haldusasi
Xi kaebus Viru Vangla ja kohtunike trahvimiseks ning Viru Vangla kohustamiseks teda vanglast vabastama ja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 29.04.2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Xi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/määruskaebuse esitaja X
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 235 lg 1).
1) Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vangla trahvimist kriminaalasjas tehtud kohtulahendi väidetava täitmata jätmise eest. Ka ei anna kehtiv õigus kaebajale subjektiivset õigust nõuda kohtunike trahvimist väidetavalt ebaõige kohtulahendi eest. Õigusnormid ei näe selliseid õiguskaitsevahendeid ette. Kuna kaebajal puudub nende nõuete osas ilmselgelt kaebeõigus, kuulub kaebus tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. 2) Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine, s.h isiku karistuse kandmisest vabastamine, on kriminaalmenetluse seadustiku § 431 lg 1 kohaselt täitmiskohtuniku ehk maakohtu pädevuses. Halduskohus ei sekku kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamisse (RKRKm 3-23-1188/11, p-d 6 ja 7). Kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Sellisel juhul tuleb esitada kahju hüvitamise taotlus kriminaalmenetluses prokuratuurile ning pärast kohtueelset menetlust on kaebuse lahendamine maakohtu pädevuses. Kuna nõuded kohustada vanglat kaebajat vangistusest vabastama ning hüvitama talle kriminaalasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmisega tekitatud kahju ei kuulu halduskohtu pädevusse, kuulub kaebus nende nõuete osas tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
põhjendatud. Haldusasjas nr 3-23-3003 on Tartu Halduskohtu 13.03.2024. a määrus kaebaja kaebuse tagastamise kohta juba jõustunud, seega on kohtuvaidlus lõppenud. Haldusasjades nr 3-23-2933 ja 3-24-1058 on kaebaja küll vaidlustanud ringkonnakohtus halduskohtu määrused tema kaebuste tagastamise kohta, kuid ringkonnakohtule ei nähtu, et eelnimetatud haldusasjade liitmine käesoleva haldusasjaga võimaldaks praegusel juhul asjade kiiremat ja lihtsamat lahendamist. HKMS § 48 lg 1 alusel kaebuste liitmine on kohtu võimalus, mitte kohustus. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse haldusasjade nr 3-24-638, 3-24-1058, 3-23-3003 ja 3-23-2933 liitmiseks rahuldamata. II
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.