Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-1802 31. mai 2024 Maria Lõbus XXi kaebus Viru Vangla tegevuse peale Kaebaja – XX Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Indrek Arming Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta vastustaja vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Võtta praeguse asja juurde haldusasja nr 3-21-2123 materjalide hulgast Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse 31. märtsi 2022. a vastus.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 1. juuli 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-1802 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6). ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Viru Vangla kinnipeetav XX esitas 2. augustil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse peale. Kohtu 24. augusti 2022. a määrusega tagastati osa kaebusest, osaliselt menetlus lõpetati ja ülejäänud osas võeti kaebus menetlusse. Kaebaja täiendas hiljem kaebust ning kohus rahuldas 24. märtsi 2024. a määrusega kaebuse muutmise taotluse osaliselt. Kokkuvõtlikult on kohtu menetluses järgmised kaebaja nõuded: mõista Viru Vanglalt välja kahjuhüvitis selle eest, et dokumentides nr 6-3/429-1, nr 7-1/18612-1 ja nr 6-3/532-1 ei ole viidatud kaebaja õigusele saada tõlget (kahjunõuded nr 6-16/113-1 ja nr 6-16/134-1); mõista Viru Vanglalt välja kahjuhüvitis seoses vanglale 11. mail 2021 esitatud kahele teabenõudele viivitusega vastamisega (kahjunõue nr 6-16/110-1); mõista Viru Vanglalt välja 3000 eurot seoses tervisekahju tekitamisega pikaajalise stressi tulemusena (kahjunõue nr 6-16/109-1); mõista Viru Vanglalt välja 20 000 eurot seoses ebaproportsionaalse karistuse, stressi põhjustamise ning põhiseaduse (PS) §-de 18 ja 28 rikkumisega (kahjunõuded nr 6-16/113-1 ja nr 6-16/134-1); tühistada Viru Vangla 2. juuni 2021. a käskkiri nr 6-3/429-1, 15. juuli 2021. a vaideotsus nr 6-12/160-2, 2. juuli 2021. a käskkiri nr 6-3/532-1 ja 3. septembri 2021. a vaideotsus nr 6-12/293-2; tuvastada Viru Vangla 29. oktoobri 2020. a käskkirja nr 6-2/567-1 tühisus.
1.1.Kaebaja leiab, et vanglal on vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 36 kohustus informeerida kaebajat tema õigustest ning selgitada, milliseid taotlusi ja muid dokumente kaebaja saab enne haldusprotsessi algust esitada. HMS § 21 lõige 1 annab haldusmenetluse osalistele õiguse kaasata menetlusse tõlk. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSKE) § 491 lõige 4 ja PS § 51 kohustab riigiasutust vastama rahvusvähemuse keeles regioonides, kus üle poole elanikkonnast on rahvusvähemus. Vangla ei teavitanud kaebajat nendest õigustest, vaid rääkis, et vangla tõlgetega ei tegele. Kaebaja õigusele saada tõlget ei viidatud dokumentides nr 6-3/429-1, nr 7-1/18612-1 ja nr 6-3/532-1. Vangla piiras kaebaja õigusi ja vabadusi keeletunnustel, mida raskendab ilmne tahtlus. See on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 14, PS § 12 ja vangistusseaduse (VangS) § 4 lõigete 1 ja 2 rikkumine. Kaebajale tekitati moraalset kahju.
1.2.Kaebaja esitas 11. mail 2021 vanglale kaks infopäringut, mis ei langenud avaliku teabe seaduse (AvTS) § 2 lõike 2 punkti 3 määratluse alla. Järelikult oli vangla kohustatud neile vastama vastavalt AvTS § 18 lõikele 1. Vangla aga päringutele õigeaegselt ei vastanud. See piiras kaebaja õigusi ja võimalusi avaliku kontrolli tegemiseks avalike kohustuste täitmise üle AvTS § 1 valguses. Kaebaja nõudis AvTS § 18 lõike 1 ja § 19 rikkumisega ja tegevusetusega tekitatud moraalse kahju hüvitamist.
1.3.Kaebaja on kannatanud allergilise reaktsiooni käes. Vanglas aknad lahti ei käi ja ventilatsioon ei tööta nõuetekohaselt. Seetõttu on vangla õhus kõrgendatud kogus mikroosakesi ja süsihappegaasi, mis rikub tervist ja süvendab allergilist reaktsiooni. Õhuniiskus vanglas on alla normi, mis põhjustab nahahaigusi ja naha kestendamist, mis omakorda suurendab tolmu hulka õhus. Suvekuudel on õhuniiskus üle normi. Kaebaja kutsus 4. aprillil 2021 ja 2. mail 2021 medõe, et ta vaataks üle tugevasti punetama hakanud näo, annaks saatekirja perearsti juurde ja
3-21-1802 vabastaks kaebaja töölt kuni spetsialisti vastuvõtuni. Medõde tuli, vaatas ja ütles, et kõik on normaalne. Ignoreeris kõiki sümptomeid ja läks ära, mitte midagi tegemata. Selle tulemusena sai kaebaja raporti, sest keeldus töötamast tema jaoks ohtlikul tööl. 22. mail 2021 viibis kaebaja arst V. Pronevitši vastuvõtul. Arst leidis, et kaebaja puhul ei ole allergia töölt vabastamise põhjus, vaid piisav on allergiat ravida allergiatablettidega ning kaebaja peab allergia ära kannatama. Arst keeldus kaebajale väljastamast saatekirja allergoloogi juurde. Hiljem hakati kaebajale rääkima, et tal ei olegi allergiat. Keegi ei suuda täpset diagnoosi panna. Kaebaja nõudis pikaajalise stressi tulemusena tekitatud tervisekahju eest hüvitist 3000 eurot.
1.4.Seoses Viru Vangla 2. juuni 2021. a käskkirjaga nr 6-3/429-1, 15. juuli 2021. a vaideotsusega nr 6-12/160-2, 2. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/532-1 ja 3. septembri 2021. a vaideotsusega nr 6-12/293-2 märkis kaebaja, et tal oli eelnevalt kirjeldatud terviseprobleemide tõttu õigus keelduda tegemast tema jaoks ohtlikku tööd. Samuti oli kaebajal õigus keelduda töö tegemisest HMS § 63 lõike 2 punkti 5 alusel, kuna töötasu 0,63 eurot tunnis ei vasta VangS § 43 lõikest 2 tulenevale nõudele, et kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 20% töölepingu seaduse (TLS) alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Lisaks ei tutvustanud vangla kaebajale enne tööle asumise korraldust ohutustehnikat, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, riskihinnangu tulemusi, töökeskkonda, töökeskkonna riskifaktoreid jne, nagu nõuab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13 lõige 1. Kaebaja ei saanud seetõttu tööle asuda, sest vastasel korral oleks ta toime pannud kuriteo (HMS § 63 lõike 2 punktid 4 ja 5). Kaebajale kohaldati liiga jäika ja õigustamata karistust. Rahvusvahelistes dokumentides on leitud, et rahumeelset tööst keeldumist ei saa lugeda rikkumiseks, milles eest oleks õigustatud kohaldada karistusena üksikvangistust. Üksikvangistus kahjustab inimese tervist ja rikub tema sotsiaalsed oskused. Üksikvangistuse tulemuseks on vaimselt veelgi ebastabiilsem ja raskemini kontrollitav kinnipeetav. Kaebajat on koheldud ebainimlikult ja inimväärikust alandavalt. Haldusmenetluses rikkus vangla HMS § 36 ning ei teavitanud kaebajat HMS § 21 lõikest 1 ja VSKE §-st 491 tulenevast õigusest. Seetõttu ei saanud kaebaja osaleda täisväärtuslikult haldusmenetluses. Kaebaja nõudis Viru Vangla 2. juuni 2021. a käskkirja nr 6-3/429-1, 15. juuli 2021. a vaideotsuse nr 6-12/160-2, 2. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/532-1 ja 3. septembri 2021. a vaideotsuse nr 6-12/293-2 tühistamist. Kaebaja palus mõista Viru Vanglalt kahjuhüvitisena välja 20 000 eurot seoses ebaproportsionaalse karistuse, stressi põhjustamise ning PS §-de 18 ja 28 rikkumisega.
1.5.Viru Vangla 29. oktoobri 2020. a käskkiri nr 6-2/567-1 on tühine, sest selle andmisel tehti viga kaebaja töövõime tuvastamisel. Kaebaja parema käe luud murdusid 2011. aastal ja kasvasid valesti kokku. See põhjustab kaebajale valusid. Kaebaja ütles seda töövõimet hindavale arstile, kuid arst järeldas kätt vaadates, et kaebajal probleemi pole ja ta on töövõimeline. Ka hiljem perearstid eirasid kaebaja palveid teha käele röntgen või suunata ta ortopeedi juurde. Alles 2023. aastal suunas uus perearst kaebaja ortopeedi juurde, kes tegi röntgeni. Pilt sedastas luude kokkukasvamise tagajärjel raske puude tekkimist, mis omakorda tõestas valude olemasolu. Selle alusel väljastas ortopeed kaebajale tõendi parema käega tööde tegemisest vabastamiseks. Seega käskkiri nr 6-2/567-1 ei vasta HMS §-le 54, sest see ei vasta õigusnormidele töövõime tuvastamise osas. Käskkiri nr 6-2/567-1 on tühine HMS § 63 lõike 2 punktide 5 ja 6 alusel. Kui vangla tuvastas kaebaja töövõime ebaõigesti ja tervislikel põhjustel ei suutnud kaebaja teha tööd, mis talle määrati, siis see tähendab, et ta pole suutnud käskkirja täita objektiivsetel alustel.
Viru Vangla palus 24. oktoobri 2022. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
2.1.Haldusakti üheks kohustuslikuks vorminõudeks ei ole tõlkeõigusele viitamine. HMS § 21 lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline,
3-21-1802 kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Kaebajale on tutvustatud 3. oktoobril 2014 toimunud vestluse käigus tema õigusi ja kohustusi, Viru Vangla kodukorda, kodukorra seletuskirja, vangistusseadust ja vangla sisekorraeeskirju, milles on selgitatud võõrkeelsete pöördumiste tõlkimise tingimused. Vastustaja on veendunud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õiguseid kaitsta. Vastustaja veendumus põhineb kaebaja esitatud hulgalistel menetlusdokumentidel, mille kaebaja on vanglale eesti keeles esitanud. Isegi juhul, kui kaebaja ei ole täielikult aru saanud vangla koostatud menetlusdokumentidest, on seda aidanud teha inspektor-kontaktisik, kes tutvustab dokumente kinnipeetavale. Õiguskantsler on 16. mai 2012. a kirjas nr 7-4/120704/1202392 selgitanud, et põhiseadusega ei ole vastuolus lahendus, kus riik ei taga kõigi riigi poolt kinni peetavale isikule edastatavate dokumentide kirjalikku tõlget talle arusaadavasse keelde ja kompenseerib seda inspektor-kontaktisikute selgitustega dokumentides öeldu kohta. Inspektorkontaktisik S. Bork on 2. juunil 2021 kaebajale tutvustanud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6-3/429-1 ning teinud haldusaktile märke, et kinnipeetavale on tutvustatud käskkirja sisu vene keeles. Samuti on inspektor-kontaktisik S. Bork tutvustanud kaebajale distsiplinaarmenetluse 30. juuni 2021. a protokolli nr 7-1/18612-1 ja 2. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/532-1, millele on tehtud märge, et kaebajale on tutvustatud dokumendi sisu vene keeles.
2.2.Kaebaja esitas 11. mail 2021 vanglale kuus erinevat pöördumist, mis registreeriti samal päeval: nr 6-10/13617-1 (taotlus ITK ja iseloomustuse muutmiseks); nr 6-14/13618-1 (märgukiri kambri õhu kohta); nr 6-10/13629-1 (selgitustaotlus seaduse või käskkirja esitamiseks, mille alusel vangla nõuab teatud tööde tegemist); nr 6-16/80-1 (kahjunõue seoses televiisori puudumisega kambris); nr 6-18/81-1 (kahjunõue seoses hambaarsti teenuse osutamisega) ja nr 6-16/82-1 (kahjunõue seoses psühholoogi vastuvõtuga). Vangla vastas kõikidele kaebaja pöördumistele seaduses sätestatud tähtaja jooksul ehk taotlusele, selgitustaotlusele ja märgukirjale märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) §-s 6 sätestatud 30 kalendripäeva jooksul ning kahjunõuetele riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lõikes 1 sätestatud kahe kuu jooksul. Vangla vastamine kaebaja pöördumistele toimus järgmiselt: taotlusele nr 6-10/13617-1 vastati 27. mai 2021. a kirjaga nr 6-10/13617-2; märgukirjale nr 6-14/13618-1 vastati 27. mai 2021. a kirjaga nr 6-14/13618-2; selgitustaotlusele nr 6-10/13629-1 vastati 27. mai 2021. a kirjaga nr 6-10/13629-2; kahjunõudele nr 6-16/80-1 vastati 1. juuli 2021. a otsusega nr 6-16/80-2; kahjunõudele nr 6-16/81-1 vastati 30. juuni 2021. a otsusega nr 6-16/81-2 ja kahjunõudele nr 6-16/82-1 vastati 2. juuli 2021. a otsusega nr 6-16/82-2. Kuna pöördumistele vastamises viivitusi ei esinenud, puudub vangla tegevuses õigusvastasus. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja on pidanud tema poolt 11. mail 2021 esitatud selgitustaotlust nr 6-10/13629-1 teabenõudeks, mille vangla oleks pidanud AvTS § 18 lõike 1 kohaselt täitma 5 tööpäeva jooksul. Vangla käsitles kaebaja pöördumist MSVS § 2 lõikes 2 sätestatud selgitustaotlusena, sest sellist seadust või käskkirja, mida kaebaja oma pöördumises nõudis, ei ole olemas ning vangla pidi pöördumisele vastamiseks koguma andmeid, et kujundada seisukoht. AvTS § 2 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei kohaldata avaliku teabe seadust MSVS-s sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist.
2.3.Kaebaja tervisekaardi väljavõtte kohaselt on 4. aprilli 2021. a haigusjuhtumis nr A6892 ja 2. mai 2021. a haigusjuhtumis nr A8947 tehtud märkmed, et kinnipeetav seisab sirgelt kambri uksel, hingab vabalt, näeb välja terve, näitab vähest löövet laubal. Kinnipeetav väidab, et on tundlik tolmule, kuid eelnevatest andmetest ei selgu, millele täpselt kinnipeetav tundlik on. Pidevat antihistamiinset ravi ei saa. Veel ütleb kinnipeetav, et ootab juba ammu spetsialisti vastuvõtule, kes hindaks tema töövõimet. Kinnipeetava digiloost ei avaldu, et ta oleks eelnevalt soovinud vastuvõttu spetsialisti juurde. Kaebajale ei antud nimetatud päevadel töölt vabastust.
3-21-1802 Seega ei vasta tõele väide, et meedik ei teinud midagi või jättis kaebaja läbi vaatamata. 4. aprillil 2021 vaatas kaebaja kambris läbi meditsiiniõde I. Gumennaja, kelle 19. oktoobri 2022. a õiendi kohaselt ei olnud meediku hinnangul lööve laubal tööst vabastamiseks põhjendatud ning välisel vaatlusel oli kinnipeetav allergia tunnusteta. 2. mail 2021 vaatas kaebaja kambris läbi meditsiiniõde R. Hanni, kelle 19. oktoobri 2022. a õiendi kohaselt oli kinnipeetava laubal vähene lööve, ülejäänud kehal oli naha seisnud probleemideta ja allergilist reaktsiooni ei täheldatud. Samuti ei saa väita, et vangla meedikud ei ole püüdnud leida lahendust kaebaja allergia kaebustele. 6. mai 2021. a haigusjuhtumis nr A9270 on kinnipeetav kurtnud löövet lauba piirkonnas, mis on probleemiks olnud viimasel 3-4 aastal. Arst määras patsiendile allergeenide vereanalüüsi, raviks vajadusel Loratine 10mg ning andis koristamistöödest ajutise vabastuse. 22. mai 2021. a haigusjuhtumis nr A10509 on arst tutvunud allergia uuringutega ning leidnud, et vereanalüüsid allergeenidele on negatiivsed. Läbivaatamisel oli hingamine vaba, hingeldust ei esinenud, nahk oli puhas, ilma lööbe elementideta. Haigusjuhtudest nr A11434, A13704 ja A18961 nähtub, et kaebaja on korduvalt üritanud tööst vabastust saada allergia ettekäändel, kuid meedik seda ei võimaldanud. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiiniliste uuringute või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile. Kinnipeetava eriarstiabi osutaja juurde suunamise otsustab üksnes vangla arst (tervishoiutöötaja), lähtudes sellest, kas isikul esinevad meditsiinilised näidustused tema saatmiseks eriarstiabi osutaja juurde või mitte. Vangla üldarsti H. Silveti 18. oktoobri 2022. a õiendi kohaselt ei suunatud kaebajat pärast 22. mai 2021. a vastuvõttu allergoloogi vastuvõtule, sest vereanalüüside, kliinilise pildi alusel ei jäänud kahtlust allergiale. 22. mail 2021 toimunud vastuvõtul ei olnud kaebaja nahal löövet ega muid allergiasümptomeid. Pärast 22. mai 2021. a vastuvõttu on kaebaja korduvalt olnud meditsiinitöötajate vastuvõtul, kus teda on konsulteeritud ja talle ravi määratud. Vangla arst suunas 10. septembril 2021 kaebaja nahaarsti vastuvõtule ning visiit toimus 7. oktoobril 2021. Nahaarst kaebajal allergiat ei tuvastanud ning määras diagnoosiks L30.9 - muud dermatiidid, täpsustamata dermatiit. 11. novembril 2021 toimunud vanglaarsti vastuvõtul selgitati kaebajale 7. oktoobril 2022 toimunud nahaarsti vastuvõttu ning ravi edasist käiku. Viru Vangla hoone omaniku Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi andmetel on S hoones (kus paiknes kaebaja) kolm ventilatsiooniagregaati ning agregaatide tööd kontrollitakse igakuiselt, filtreid vahetatakse kaks korda aastas, mida kinnitavad ventilatsioonisüsteemide hoolduspäevikud. Õhuhulkade mõõtmised S hoones on teostatud
26.juunil 2012 AMECON OSAÜHINGU poolt. Protokolli järgi vastab kõikides kambrites, kus kaebaja on paiknenud, ventilatsiooni sissepuhke õhuhulk projektile või ületab seda ning väljatõmbe õhuhulk vastab normile või on minimaalsel määral nihkes projekteerituga. Ka AMECON OSAÜHINGU 6. detsembri 2022. a mõõteprotokolli kohaselt ei ole kambrites, kus kaebaja paiknes, ventilatsiooni sissepuhke ja väljatõmbe õhuhulga erinevus võrreldes projektiga suurem kui 15% ehk õhuhulgad vastavad projektile (vastavalt standardile EVS-EN 12599:2012 on lubatav mõõtemääramatus ruumi õhuhulka mõõtes 15%). Seega kaebaja väide, et vangla ventilatsioon ei vasta nõuetele ning rikub tervist, ei vasta tõele. Külmal ajal, kui ruume köetakse, väheneb paratamatult ruumide suhteline õhuniiskus, kuid see ei avalda inimese tervisele sellist negatiivset mõju, kui liigne õhuniiskus, mille tagajärjel võivad eluruumis levima hatata hallitusseened. Juhul, kui eluruumi suhteline õhuniiskus langeb ajutiselt alla 40%, ei tähenda see, et eluruum ei vastaks nõuetele. Vangla ei välista, et madal õhuniiskus võib kuivatada inimese nahka ja tekitada teatud ebamugavusi, kuid neid vaevusi aitavad leevendada nahahoolduskreemid. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks diagnoositud stress või vaimse tervise halvenemine. Vastustaja ei tuvastanud kaebaja haigusjuhtude väljavõttes ühtegi viidet, et kaebaja oleks meedikule kurtnud stressi või vaimse tervise halvenemist, mistõttu vastustaja leiab, et kaebajal ei ole stressi, mis võiks põhjustada tervisekahjustuse.
2.4.Kaebaja väitel kaitses ta tööst keeldumisega oma tervist. Vangla ei nõustu kaebaja väitega, sest vangla meedikud on tuvastanud, et kaebajal puudus allergia tolmule ning seetõttu
3-21-1802 ei olnud koristamise töö kaebaja jaoks mitte mingil juhul ohtlik, millest tulenevalt ei olnud ka põhjendatud tööst keeldumine. Viru Vangla 2. juuni 2021. a käskkirjaga nr 6-3/429-1 ja 2. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/532-1 määratud karistused on rikkumise iseloomu arvestades proportsionaalsed. Kaebajale määratud 9- ja 11-ööpäevased kartserikaristused pöörati täitmisele vastavalt 8. juunil 2021 ja 9. juulil 2021 ehk neid ei täidetud järjestikku. Kartserikaristuse täitmisele pööramisel on seega vastustaja arvestanud, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks, samuti on vangla taganud kaebajale arstiabi, mistõttu vastustaja ei ole rikkunud PS § 18 ja 28.
2.5.Viru Vangla 29. oktoobri 2020. a käskkirjal nr 6-2/567-1 puuduvad HMS § 63 lõikes 2 sätestatud tühise haldusakti tunnused ja käskkiri on HMS § 54 kohaselt õiguspärane.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
3.Vastustaja leidis 4. aprilli 2024. a seisukohas, et Viru Vangla 29. oktoobri 2020. a käskkirja nr 6-2/567-1 tühisuse tuvastamise nõude menetlusse võtmine lubatav ei ole. Vastustaja leidis, et kaebajal oli võimalik esitada selle käskkirja tühistamise nõue, mis on tõhusam õiguskaitsevahend, kuid kaebaja ei ole seda teinud. Kohus tõlgendab seda vastustaja seisukohta vastuväitena kohtu tegevusele (HKMS § 90 lõige 1). Kohus jätab vastuväite rahuldamata. Tühistamisnõude lahendamisel tuleb kohtul kontrollida, kas HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldused on täidetud. Tühisuse tuvastamise nõude lahendamisel tuleb kohtul aga kontrollida, kas HMS § 63 lõikes 2 sätestatud alused esinevad. Seega on nende nõuete lahendamisel kontrolliesemed erinevad. Kui isik leiab, et haldusakti puhul esinevad HMS § 63 lõikes 2 sätestatud tühisuse alused, võib ta tühisuse tuvastamise nõude esitada igal ajal (HKMS § 46 lõike 5 teine lause), sõltumata sellest, et tal oli või on võimalik esitada tühistamisnõue. Kaebaja on praeguses asjas algses kaebuses esitanud Viru Vangla 29. oktoobri 2020. a käskkirja nr 6-2/567-1 tühistamise nõude, kuid kohus lõpetas selle nõude osas 24. augusti 2022. a määrusega menetluse. Seega ei vasta tõele vastustaja väide, et kaebaja ei ole üritanud kõnealust käskkirja kohtus tühistamisnõudega vaidlustada. I Kahjunõue seoses sellega, et dokumentides nr 6-3/429-1, nr 7-1/18612-1 ja nr 6-3/532-1 ei ole viidatud kaebaja õigusele saada tõlget ja sellega piirati tema õigusi
4.Kaebaja leiab, et talle on mittevaralist kahju tekitatud sellega, et dokumentides nr 6-3/429-1, nr 7-1/18612-1 ja nr 6-3/532-1 ei viidatud tema õigusele saada tõlget ning seeläbi piirati tema õigusi. Kaebaja on seisukohal, et tõlke saamise õigus tuleb talle HMS § 21 lõikest 1, VSKE § 491 lõikest 4 ja PS §-st 51.
5.RVastS § 7 lõike 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lõike 1 järgi võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kui juba üks eeldus on täitmata (nt puudub õigusvastane tegu või kahju), tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.
3-21-1802
6.HMS § 21 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. VSKE § 491 lõige 4 sätestab, et kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastatakse võõrkeelne dokument tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. PS § 51 lõige 2 sätestab, et paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles.
7.Kaebaja viidatud dokument nr 6-3/429-1 on distsiplinaarkäskkiri, dokument nr 7-1/18612-1 on distsiplinaarmenetluse protokoll ja dokument nr 6-3/532-1 on distsiplinaarkäskkiri. Nõuded, mida peab sisaldama distsiplinaarmenetluse protokoll, on toodud VSKE § 97 lõikes 2 ning sealt ei nähtu, et distsiplinaarmenetluse protokollis peaks selgitama menetlusalusele isikule õigust kaasata menetlusse tõlk. Ka ei tulene ühestki õigusaktist, et distsiplinaarkäskkirjas peaks isikule selgitama tõlgi menetlusse kaasamise võimalust. Sellist kohustust ei saa tuletada ka HMS §-st 36, sest selle sätte kohaselt selgitab haldusorgan isikule tema õigusi haldusmenetluses siis, kui isik selleks soovi avaldab. Seega ei saa pidada õigusvastaseks seda, et vastustaja ei osutanud dokumentides nr 6-3/429-1, nr 7-1/18612-1 ja nr 6-3/532-1 tõlgi kaasamise võimalusele.
8.Vastustaja selgitas, et kaebajale on dokumentide nr 6-3/429-1, nr 7-1/18612-1 ja nr 6-3/532-1 sisu vene keeles tutvustanud inspektor-kontaktisik, kui ta kaebajale need dokumendid üle andis. Seda kinnitavad ka inspektor-kontaktisiku käsikirjalised märked kõnealustel dokumentidel. Seega on kaebajale nimetatud dokumentide sisu tõlkimine vene keelde olnud tagatud. Õigusaktid ei sea piiranguid sellele, kes võib tegutseda haldusmenetluses tõlgina. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt võivad vanglas läbi viidavas distsiplinaarmenetluses tõlgi rolli täita ka vanglaametnikud ning seejuures ei ole neil kohustust dokumente sõna-sõnalt tõlkida, vaid piisav on olulisest kokkuvõtte tegemine. Ka õiguskantsler on leidnud, et küllaldane on see, kui vangla abistab kinni peetavat isikut riigikeelsete dokumentide mõistmisel sel moel, et mõni vanglateenistuse ametnik aitab selgitada talle vastava dokumendi sisu.1
9.Kaebaja viide VSKE § 491 lõikele 4 on asjakohatu, sest see paragrahv reguleerib kinnipeetavate võõrkeelsete vaiete ja kahju hüvitamise taotluste tõlkimise korda, mitte vangla eestikeelsete dokumentide tõlkimist kinnipeetavale.
10.Ka PS § 51 lõige 2 ei anna kaebajale õigust nõuda, et talle esitataks distsiplinaarmenetluse protokollid ja distsiplinaarkäskkirjad vene keeles. PS §-dest 6 ja 52 ning ka keeleseaduse (KeeleS) § 3 lõikest 1 ja § 10 lõikest 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lõike 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lõige 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lõige 2). Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lõige 3). Vähemusrahvusest isik käesoleva
16. mai 2012. a seisukoht nr 7-4/120704/1202392
3-21-1802 seaduse tähenduses on Eesti kodanik, kes omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest (KeeleS § 5 lõige 3). Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus esitas haldusasjas nr 3-21-2123 kohtule andmed (kohus võtab need praeguse asja juurde), millest nähtub, et seisuga 1. jaanuar 2021 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on Jõhvi vallas, 10 977 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3171 isikut. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud 1. jaanuari 2021. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei pidanud Viru Vangla kaebajale esitama dokumente nr 6-3/429-1, nr 7-1/18612-1 ja nr 6-3/532-1 vene keeles.
11.Eeltoodust tulenevalt ei ole alust pidada vastustaja tegevust õigusvastaseks. Kaebaja käsitletud kahjunõue tuleb jätta rahuldamata. II Kahjunõue seoses vanglale 11. mail 2021 esitatud kahele teabenõudele viivitusega vastamisega
12.Kaebaja väidab, et ta esitas Viru Vanglale 11. mail 2021 kaks teabenõuet, kuid vangla ei vastanud nendele AvTS § 18 lõikes 1 sätestatud viie tööpäeva jooksul. Kaebaja nõuab teabenõuetele õigeaegselt vastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.
13.Viru Vangla selgitas, et kaebaja esitas 11. mail 2021 Viru Vanglale kuus avaldust, mida vangla tõlgendas taotlusena, märgukirjana, selgitustaotlusena ja kahjunõuetena. Kaebaja ei ole kaebuses selgitanud, milliseid nendest peab ta teabenõueteks. 21. detsembri 2022. a menetlusdokumendis on kaebaja viidanud avaldusele nr 6-10/13629-1. Selles avalduses nõudis kaebaja, et talle esitataks seadus ja käskkiri, mis näevad ette, et kinnipeetav peab kõigepealt töötama 30 tundi koristajana ja siis 160 tundi toidujagajana, et saada tööle keevitajana. Vangla tõlgendas seda avaldust selgitustaotlusena, sest sellist seadust või käskkirja, mida kaebaja oma pöördumises nõudis, ei ole olemas ning vangla pidi pöördumisele vastamiseks koguma andmeid, et kujundada seisukoht.. AvTS § 6 kohaselt on teabenõue teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks või taaskasutamiseks. Kohtu hinnangul ei saa välistada, et kaebaja avaldust saab mõista teabenõudena, sõltumata sellest, et kaebaja nõutud seadust ega käskkirja olemas ei ole ning vastustaja otsustas selle asemel kaebajale keevitaja töö saamisega seonduvat selgitada. Kui teabevaldajal ei ole küsitud teavet, saab ta AvTS § 23 lõike 1 punkti 2 alusel teabenõude täitmisest keelduda. Vangla vastas kaebaja avaldusele nr 6-10/13629-1 hiljem kui viie tööpäeva jooksul.
14.Kohus peab praegusel juhul määravaks seda, et kaebaja ei ole ära näidanud, et tal oleks väidetavale teabenõudele õigeaegse vastuse saamata jäämise tõttu kahju tekkinud. Kaebaja viitas üksnes sellele, et piirati tema õigusi ja võimalusi avaliku kontrolli tegemiseks avalike kohustuste täitmise üle. See aga ei ole käsitatav kahjuna. Kaebajale kahju mittetekkimine välistab tema käsitletud kahjunõude rahuldamise. III Allergia põhjustamisega ja ravimisega seonduv kahjunõue
15.Kaebaja nõuab Viru Vanglalt tervisekahju hüvitamist talle allergia põhjustamise ja selle ravimata jätmise eest. Kaebaja on seisukohal, et tema allergia on põhjustanud asjaolu, et vanglas
3-21-1802 aknad lahti ei käi ja ventilatsioon ei tööta nõuetekohaselt, mistõttu on vangla õhus kõrgendatud kogus mikroosakesi ja süsihappegaasi, mis rikub tervist ja süvendab allergilist reaktsiooni. Kaebaja osutas ka sellele, et õhuniiskus vanglas on alla normi, mis põhjustab nahahaigusi ja naha kestendamist, mis omakorda suurendab tolmu hulka õhus. Kaebaja väitis, et suvekuudel on aga õhuniiskus üle normi. Kaebaja on seisukohal, et 4. aprillil 2021 ja 2. mail 2021 toimunud meditsiiniõdede vastuvõttudel ning 22. mail 2021 toimunud arsti vastuvõtul ei osutatud talle allergia ravimiseks nõuetekohast tervishoiuteenust ning jäeti ta õigusvastaselt tööst vabastamata.
16.VangS ei sätesta konkreetseid nõudeid vangla ventilatsioonisüsteemile või siseõhu kvaliteedile. VangS § 45 lõige 1 näeb üksnes ette, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 4 lõike 1 kohaselt peab eluruumis olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuvahetuse. Määruse nr 85 § 4 lõike 2 järgi peab keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus vastama kehtestatud nõuetele. Määruse nr 85 § 4 lõige 5 sätestab: „Eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti.“
17.Vastustaja on kohtule esitanud andmed Viru Vangla ventilatsiooni kohta. Vanglas on mehaaniline ventilatsioon. Vastustaja selgitas, et kaebaja paiknes S-hoones, kus on kolm ventilatsiooniagregaati ning agregaatide tööd kontrollitakse igakuiselt, filtreid vahetatakse kaks korda aastas. Vastustaja esitas oma väidete kinnituseks kohtule S-hoone ventilatsioonisüsteemide hoolduspäevikud 2021. a kohta. Kohus ei arvesta 2022. a hoolduspäevikuid, sest kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet arvestades saab kaebaja kohtus nõuda üksnes kuni 30. maini 2021 tekitatud kahju hüvitamist (kahjunõude nr 6-16/109-1 koostamise kuupäev). 2021. a hoolduspäevikutest nähtub, et agregaate on puhastatud seest ja väljast kaks korda aastas, filtrite mustumist on kontrollitud ja neid vajaduse korral vahetatud kolm korda aastas ning ventilatsioonitorustiku ja kogu ventilatsioonisüsteemi puhtust on kontrollitud üks kord aastas. 2012. ja 2022. aastal on vanglas tehtud õhuhulkade mõõtmisi. Vastustaja on kohtule esitanud andmed nende kambrite õhuhulkade kohta, kus kaebaja on 2021. aastal paiknenud. Andmetest nähtub, et projekti kohaselt on nende kambrite õhuhulgaks ette nähtud 20 l/s. Kambrite sissepuhke õhuhulk on olnud vahemikus 17−22 l/s ning väljatõmbe õhuhulk vahemikus 18−21,2 l/s. Võib eeldada, et sarnased õhuhulgad kaebaja kambrites olid ka 2021. aastal. Kohtu hinnangul ei ole sissepuhke ja väljatõmbe õhuhulkade allajäämine projektiga ette nähtule niivõrd ulatuslik, et see võiks hakata oluliselt mõjutama siseõhu kvaliteeti. Kohtu hinnangul oli kaebaja kambrites tagatud piisav õhuvahetus. Võttes arvesse vangla ventilatsioonisüsteemi korrapärast hooldamist ja puhastamist ning kaebaja kambrites tagatud piisavat õhuhulka, ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kambrites oleks saanud süsihappegaasi ja mikroosakeste kontsentratsioon tõusta nii kõrgeks, et see oleks võinud kaebajale allergiat põhjustada. Kohus ei pea ka võimalikuks, et vangla üldkasutatavates ruumides võiksid õhuvahetuse näitajad olla kambrite näitajatest oluliselt erinevad. Seetõttu pole ka alust arvata, et vangla üldkasutatavates ruumides võinuks süsihappegaasi ja mikroosakeste kontsentratsioon põhjustada kaebajale allergiat. Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kohustada vanglat teostama mõõtmisi ja esitama andmed süsihappegaasi ja mikroosakeste sisalduse kohta S-hoone õhus. Täiendavalt märgib kohus, et Terviseameti veebilehelt leiduva teabe kohaselt võib süsihappegaasi suur sisaldus siseruumis põhjustada
3-21-1802 väsimust, peavalu ja töövõime langust, kuid allergia tekitamisele ei ole osutatud.2 Seega ei pea kohus ka võimalikuks, et süsihappegaasi suur sisaldus siseõhus võinuks kaebajale allergiat põhjustada.
18.Kaebaja on kohtule esitanud 30. jaanuaril 2023 Terviseameti poolt Viru Vanglas tehtud suhtelise õhuniiskuse mõõtmise protokolli koopia. Kohus ei kahtle selle protokolli autentsuses ja peab võimalikuks seda praeguses asjas arvestada isegi siis, kui see ei kajasta konkreetselt kaebaja kambreid. Seetõttu jätab kohus rahuldamata vastustaja taotluse jätta protokoll vastu võtmata ja kaebaja taotluse nõuda Terviseametilt protokolli autentsuse kinnitamist. Protokollist ei ole võimalik aru saada, kas mõõtmisi tehti ka kambrites, kus kaebaja 2021. aastal paiknes. Protokollist nähtuvalt on mõõtmisi tehtud Viru Vangla päevaruumis S1, kus keskmine suhteline õhuniiskus oli 23,64 %rh, ja kinnipeetav A. Sarapi kambris, kus suhteline õhuniiskus oli 30,64 %rh (protokolli lisa 1). Vastustaja täpsustas 23. mai 2023. a menetlusdokumendis, et mõõtmisi tehti A. Sarapi kambris S117. Selles kambris ei ole kaebaja 2021. aastal paiknenud. Kohus peab siiski võimalikuks, et 2021. aastal võis talvisel perioodil kaebaja kambrites ja üldkasutatavates ruumides olla suhteline õhuniiskus umbes samas suurusjärgus. Seda aga ei saa pidada õigusvastaseks, sest määruse nr 85 § 4 lõige 5 näeb ette üksnes soovitusliku optimaalse suhtelise õhuniiskuse taseme, kuid see ei ole kohustuslik. Ka väljaspool vanglat on tavapärane, et talvisel perioodil on kütmise tõttu siseruumides suhtelise õhuniiskuse tase madalam ning seda ei tõsta olulisel määral ka akende avamine. Täiendavalt osutab kohus sellele, et internetist kättesaadavate andmete kohaselt võib kuiv õhk põhjustada limaskestade kuivust, nina kinnisust või kihelust, kuivustunnet suus ja kurgus, hääle kähedust ja silmade ärritust, kuid nahaallergia tekitamisele osutatud ei ole.3 Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et võimalik madal õhuniiskus oleks võinud kaebajale põhjustada allergiat. Samuti ei pea kohus eluliselt usutavaks, et kuiva õhu käes oleks võinud kaebaja nahk sedavõrd kuivaks muutuda, et naha kestendamise tagajärjel oleks tolmu hulk õhus drastiliselt tõusnud. Kaebajal oli võimalik vangla meditsiiniosakonnalt küsida niisutavaid kreeme, et nahakuivust leevendada. Kaebaja on kohtumenetluses asunud viitama ka vangla siseruumide liigsele õhuniiskusele suvekuudel, kuid ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis seda väidet kinnitaks. Kohus ei pea võimalikuks, et vanglas mehaanilise ventilatsiooniga tagatud piisava õhuvahetuse tingimustes võiks siseruumides tõusta suhteline õhuniiskus nii kõrgeks, et see võiks hakata kaebajale allergiat põhjustama.
19.Eeltoodut arvestades ei nähtu kohtule, et Viru Vanglas oleks siseõhu kvaliteet olnud niivõrd halb, et see oleks võinud kaebajale allergiat põhjustada. Tervisekahju hüvitamise nõue tuleb vastavas osas jätta rahuldamata.
20.Viru Vangla meditsiiniõde I. Gumennaja on 4. aprilli 2021. a vastuvõtu kohta kaebaja tervisekaarti teinud järgmise sissekande (haigusjuht A6892): „04.04.2021 kutse kambrisse peale õhtust loendust kp-va juurde seoses keeldumisega töötamisest. Kp seisab sirgelt kambri uksel, hingab vabalt, näeb välja terve. Näitab vähest löövet laubal. Kp väidab, et on tundlik tolmule. Eelnevatest andmetest ei selgu, millele täpselt kp tundlik on. Pidevat antihistamiinset ravi ei saa.“ Meditsiiniõde ei andnud kaebajale töövabastust. Vastustaja esitas koos vastusega kaebusele kohtule I. Gumennaja 19. oktoobri 2022. a täiendava selgituse: „04.04.2021 kutse kambrisse peale õhtust loendust kp-va juurde seoses keeldumisega töötamisest. Tegin otsuse seetõttu, et kp-al oli vähene lööve laubal. Ei ole saanud selle tõttu
3-21-1802 antihistamiinset ravi. Minu hinnangul lööve laubal ei olnud töövabastamiseks põhjendatud. Välisel vaatlusel kp oli allergia tunnusteta.“ Viru Vangla meditsiiniõde R. Hanni on 2. mai 2021. a vastuvõtu kohta kaebaja tervisekaarti teinud järgmise sissekande (haigusjuht A8947): „02.05.21 kell 21:15 kutse kp-va juurde seoses keeldumisega töötamisest, sest tal on allergia. Kp seisab sirgelt kambri uksel, hingab vabalt, näeb välja terve. Näitab vähest löövet laubal. Kätel nahaseisund normaalne. Kp väidab, et on tundlik tolmule ja niiske lapiga koristamisest 30 minutit ei võta kuulda. Eelnevatest andmetest ei selgu, millele täpselt kp tundlik on. Pidevat antihistamiinset ravi ei saa.“ Meditsiiniõde ei andnud kaebajale töövabastust. Vastustaja esitas koos vastusega kaebusele kohtule R. Hanni 19. oktoobri 2022. a täiendava selgituse: „02.05.2021 kinnipeetav keeldus tööst seoses lööbega. Kutse kambrisse. Kinnipeetaval laubal vähene lööve, ülejäänud kehal naha seisund probleemideta, allergilist reaktsiooni ei täheldanud. Vanglasse saabudes on vangla arst hinnanud kinnipeetava tervislikku seisundit. Õe hinnangul muutusi tervise osas ei olnud ja seetõttu tehtud otsus tööst mitte vabastada.“ Arst V. Pronevitš on 22. mail 2021 kaebaja tervisekaarti teinud järgmise sissekande (haigusjuht A10509): „Analüüside vastused. Vereanalüüsid allergeenidele negatiivsed. Kinnipeetav väidab, et ei ole võimeline töötada allergia tõttu. vastuvõtul kontaktne, adekvaatne, kuid agressiivne, arsti sõna ei kuule, nõuab töölt vabastamist. ähbardab arstile.Läbivaatamisel hingamine vaba, hingeldust ei esine, nahk puhas, ilma lööbe elemenditeta. SpO2 98.Tööle vastunäidustust ei ole. Digiloos viited allergiale ei ole, mitte ühtegi arsti külastust ei ole aastast 2011.“ Vastustaja esitas koos vastusega kaebusele kohtule arst H. Silveti 18. oktoobri 2022. a täiendava selgituse: „Patsient XXi ei suunatud pärast 22.05.2021 arsti vastuvõttu allergoloogi vastuvõtule, sest vereanalüüside, kliinilise pildi alusel ei jäänud kahtlust allergiale. Nahal olevaid lööbeelemente, muid allergiasümptome 22.05.2021 vastuvõtul polnud. Pärast 22.05.2021 vastuvõttu on patsient XX korduvalt olnud meditsiinitöötajate vastuvõtul, kus teda on konsulteeritud, talle ravi määratud. Samuti on patsient XXile tehtud 10.09.2021 saatekiri nahaarsti vastuvõtule. Nahaarsti vastuvõtul patsient XX käis 07.10.2021. Nahaarst patsient XXil allergiat ei tuvastanud, diagnoosiks sai L30.9 - Muud dermatiidid, täpsustamata dermatiit. 11.11.2021 vanglaarsti vastuvõtul patsient XXile selgitatud ära 07.10.2022 nahaarsti vastuvõtt, edasine ravi.“
21.VangS § 49 lõige 1 sätestab: „Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“ VangS § 52 lõike 1 esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lõike 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Kinnipeetava ja vangla pidaja (riigi) vaheline õigussuhe on eeskätt avalik-õiguslik. Riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku
3-21-1802 tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis ning ka tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted (VÕS 41. ptk) (vt Riigikohtu erikogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30, punktid 24 ja 25 ning seal viidatud praktika). Seega tuleb kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamise õiguspärasuse üle otsustada nii vangistusseaduse kui ka võlaõigusseaduse 41. peatüki („Tervishoiuteenuse osutamise leping“) sätete alusel (vt Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-21-924, punkt 16). VÕS § 762 esimese lause kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.
22.Meditsiiniõdede sissekannetest nähtub, et kaebajal esines 4. aprillil 2021 ja 2. mail 2021 vähene lööve laubal, ülejäänud kehal oli nahaseisund normaalne. Meditsiiniõed leidsid, et vähene lööve laubal ei anna allergia mõõtu välja. Kohtul ei ole alust selles meditsiiniõdede järelduses kahelda. Kaebaja väitis meditsiiniõdedele, et tal on tolmuallergia, kuid vastavat diagnoosi kaebaja tervisekaardist meditsiiniõdedele ei nähtunud, samuti ei kinnitanud 10. mail 2021 tehtud vereanalüüside vastused seda kaebaja väidet. Lisaks on meditsiiniõde R. Hanni oma sissekandes esile toonud, et kaebaja töö seisnes 30 minutit niiske lapiga koristamises, mistõttu ei saanud ka tolmu lendumist toimuda. Miski ei viita sellele, et meditsiiniõdede
4.aprilli 2021. a ja 2. mai 2021. a otsused kaebaja töövõimelisuse kohta oleksid õigusvastased või et nende osutatud tervishoiuteenus ei oleks muus osas vastanud vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele. Meditsiiniõdede ebaõiget hinnangut allergia ja töövõimelisuse kohta ei saa tuletada ka sellest, et arst V. Pronevitš andis kaebajale 6. mail 2021 vabastuse koristamistööst kuni 13. maini 2021. 6. mai 2021. a sissekandest nähtub, et kaebaja kurtis löövet lauba piirkonnas, mistõttu otsustas arst teha allergeenide vereanalüüsid (haigusjuht A9270). Sellest sissekandest ei saa teha järeldusi kaebaja terviseseisundi kohta 4. aprillil 2021 ja 2. mail 2021. Kohtule näib, et arst on 6. mail 2021 otsustanud anda töövabastuse kuni vereanalüüside vastuste saabumiseni n-ö rahu saamise eesmärgil, mitte seetõttu, et kaebaja lööve oleks olnud selline, et see oleks tal reaalselt takistanud tööd teha. Samuti ei saa meditsiiniõdesid pidada ebapädevateks kaebaja töövõimelisuse hindamisel. Riigikohus on selgitanud, et kinnipeetava tööle määramisel võib tema töövõimelisuse kindlaks teha ainult arst ning tervishoiuteenust osutav õde saab anda kinnipeetava terviseseisundile hinnangu olukorras, kus arst on juba tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramise käskkirja andmisel, kuid ootamatu terviserikke tõttu keeldub kinnipeetav tööle asumisest (vt otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p-d 15−16). Kuna kaebaja põhimõtteline töövõimelisus oli arsti poolt varem kindlaks tehtud, võisid meditsiiniõed 4. aprillil 2021 ja
2.mail 2021 ise kaebaja väidete alusel tema töövõimelisust kontrollida.
23.Arst V. Pronevitš on 22. mail 2021 tuvastanud, et kaebaja nahk on puhas ja sellel lööbe elemente ei esine. Selleks ajaks olid saabunud ka vereanalüüside tulemused, mis kaebajal allergiat ei kinnitanud. Arst on kontrollinud ka kaebaja digiloo sissekandeid varasemast perioodist ega tuvastanud, et kaebaja oleks varem allergiat kurtnud. Kuna mitte miski ei viidanud kaebajal allergia esinemisele, oli põhjendatud arsti otsus, et kaebaja on töövõimeline. Samuti oli eelnevat arvestades põhjendatud arsti otsustus kaebajat allergoloogi juurde mitte suunata. Kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi vastavalt tema enda soovile (Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, punkt 8). Kohtu hinnangul on arsti 22. mai 2021. a tervishoiuteenus vastanud arstiteaduse üldisele keskmisele tasemele.
3-21-1802
24.Eeltoodust tulenevalt ei esine Viru Vangla tegevuses seoses 4. aprillil 2021, 2. mail 2021 ja 22. mail 2021 osutatud tervishoiuteenustega õigusvastasust, mistõttu tuleb tervisekahju hüvitamise nõue vastavas osas jätta rahuldamata. IV Viru Vangla 2. juuni 2021. a käskkirja nr 6-3/429-1, 15. juuli 2021. a vaideotsuse nr 612/160-2, 2. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/532-1 ja 3. septembri 2021. a vaideotsuse nr 6-12/293-2 tühistamise nõue ning nendega seonduv kahjunõue
25.Viru Vangla 2. juuni 2021. a käskkirjaga nr 6-3/429-1 karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 punkti 1 rikkumise eest 9 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirjast nähtuvalt ei allunud kaebaja 2. mail 2021 kella 21 paiku valvuri tööle asumise korraldusele, viidates tervislikele põhjustele. Kohale tulnud valvemeedik kaebajale tööst vabastust ei andnud. Seejärel valvuri poolt antud uuele tööle asumise korraldusele kaebaja ei allunud.
26.Viru Vangla valvuri V. Grabari 3. mai 2021. a ettekandest nr 6-20/2122-1 nähtub, et kaebaja keeldus tööle asumise korralduse täitmisest, põhjendades seda allergiaga ja sellega, et ootab eriarsti vastuvõttu. Ka R. Hanni 2. mai 2021. a sissekandest nähtub, et kaebaja väitis endal olevat tolmuallergia ja nõudis spetsialisti vastuvõttu töövõime hindamiseks. Ka 26. mai 2021. a selgituses osutas kaebaja tolmuallergiale. Pärast distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumist asus kaebaja täiendavalt osutama ka sellele, et tal on psühholoogilised raskused ja tal on vaja külastada psühhiaatrit.
27.Asja materjalidest nähtuvalt on Viru Vangla 2. juuni 2021. a käskkirja nr 6-3/429-1 aluseks sama töövõime hindamine, millele kohus andis allergiat puudutavas osas juba hinnangu otsuse punktis 22. Kohus tuvastas, et kaebajal ei olnud 2. mail 2021 alust keelduda laubal oleva vähese lööbe tõttu töö tegemisest ning et märja lapiga töötamine ei saanud tema tervist ohustada. Kaebaja ei ole haldusmenetluses ega kohtumenetluses selgitanud, kuidas tema väidetavad psühholoogilised raskused takistasid lihtsa ja 30 minutit kestva koristamistöö tegemist. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu selliseid psühholoogilisi probleeme, mis välistanuks kaebaja puhul koristamise. Asjaolu, et koristamistöö tekitab kaebajale psühholoogiliselt vastumeelsuse tunnet, ei tähenda, et see õigustaks koristamisest keeldumist.
28.Viru Vangla 2. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/532-1 karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 punkti 1 rikkumise eest 11 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Käskkirjast nähtuvalt ei allunud kaebaja 3. juunil 2021 kella 11.20 paiku valvuri tööle asumise korraldusele, viidates terviseprobleemidele. Kohale tulnud valvemeedik kaebajale tööst vabastust ei andnud. Seejärel valvuri poolt antud uuele tööle asumise korraldusele kaebaja ei allunud.
29.Viru Vangla valvuri V. Grabari 3. juuni 2021. a ettekandest nr 3-21-3719 nähtub, et kaebaja keeldus tööle asumast allergia tõttu. Kaebaja tervisekaardist nähtub kaebaja terviseseisundit kontrollinud meditsiiniõe hinnang (haigusjuht A11434): „03.06.21 kutse kp-va juurde seoses keeldumisega töötamisest, sest tal on allergia. Kp seisab sirgelt, jalutab, hingab vabalt, näeb välja terve. Näitab vähest löövet laubal ja kätel. Ravim on määratud, analüüsid on tehtud ja allergiaid ei näita. Kp. niiske lapiga koristamisest 30 minutit ei võta kuulda. Otsus peale tervisekontrolli: Tervislikel põhjustel tööst vabastust ei vaja. Võib töötada.“ Kuna vereanalüüsidega oli eelnevalt kindlaks tehtud, et kaebajal tolmuallergiat ei esinenud, ei saanud kaebaja selle väitega töö tegemisest keelduda. Samuti on meditsiiniõde asjakohaselt esile toonud tehtava töö iseloomu (30 minutit niiske lapiga koristamist), mis ei lase tolmul lenduda
3-21-1802 ega saaks seetõttu kaebaja tervist ohtu seada. Meditsiiniõde tuvastas, et kaebajal esines vähene lööve laubal ja kätel, kuid ei leidnud, et see võiks koristamist takistada. Kohtule ei nähtu, et meditsiiniõe hinnang kaebaja töövõimelisuse kohta oleks ebaõige. 18. juuni 2021. a selgitustes osutas kaebaja ka sellele, et vangla ei ole talle taganud psühholoogi vastuvõttu, kuid jällegi ei ole kaebaja selgitanud, kuidas tema väidetavad psühholoogilised probleemid takistavad kerge koristustöö tegemist. Kaebaja tervisekaardist ei nähtu selliseid psühholoogilisi probleeme, mis välistanuks kaebaja puhul koristamise.
30.Kaebaja viitas ka sellele, et tal oli õigus keelduda töö tegemisest HMS § 63 lõike 2 punkti 5 alusel, kuna töötasu 0,63 eurot tunnis ei vasta VangS § 43 lõikest 2 tulenevale nõudele, et kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 20% TLS alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Kohus märgib, et kaebaja on VangS § 43 lõiget 2 ebaõigesti tsiteerinud. Selle sätte kohaselt peab kinnipeetava töötasu peab olema vähemalt 10 protsenti (mitte 20 protsenti) TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast. 2021. aastal oli töötasu alammäär tunnis 3,48 eurot, millest 10% on 0,35 eurot. Seega vastas kaebaja töötasu õigusaktidele.
31.Lisaks osutas kaebaja sellele, et vangla ei tutvustanud talle enne tööle asumise korraldust ohutustehnikat, töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, riskihinnangu tulemusi, töökeskkonda, töökeskkonna riskifaktoreid jne, nagu nõuab TTOS § 13 lõige 1. Kaebaja väitis, et ta ei saanud seetõttu tööle asuda, sest vastasel korral oleks ta toime pannud kuriteo (HMS § 63 lõike 2 punktid 4 ja 5). Kohus leiab, et kuna kaebajal oli vaja 30 minutit niiske lapiga tolmu pühkida, ei olnud tegu sedavõrd ohtliku tööga, et vastustaja oleks pidanud teda enne detailselt instrueerima. Tegu on tavapärase koristamistööga, mida teevad kõik inimesed oma kodudes ja mis ei nõua põhjalikku väljaõpet. Kui kaebajal oli siiski tööohutuse ja töökeskkonna kohta küsimusi, oleks ta saanud need valvurile esitada. Valvuri ettekannetest aga ei nähtu, et kaebaja oleks nende teemade vastu huvi tundnud. Ka vastavate juhisteta niiske lapiga koristama hakates ei oleks kaebaja kindlasti toime pannud kuritegu, mistõttu on tema vastav väide täiesti asjakohatu.
32.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et jättes ilma mõjuva põhjuseta 2. mail 2021 ja 3. juunil 2021 valvuri korduvalt antud tööle asumise korraldused täitmata, rikkus kaebaja sellega VangS § 67 punktist 1 tulenevat allumiskohustust ning pani toime distsipliinirikkumise, mille eest võis teda distsiplinaarkorras karistada.
33.Kohtu hinnangul on 2. juuni 2021. a käskkirjaga nr 6-3/429-1 ja 2. juuli 2021. a käskkirjaga nr 6-3/532-1 määratud distsiplinaarkaristuste valikut põhjendatud piisavalt ja asjakohaselt. Tööle asumisse korraldusele mitteallumist tuleb pidada raskeks rikkumiseks (nt Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus nr 3-18-1895, punkt 19; 10. oktoobri 2017. a otsus nr 3-15-3133, punkt 17; 29. septembri 2015. a otsus nr 3-3-2-2-15, punkt 26) ja kohtupraktikas ei ole samalaadsete rikkumiste puhul peetud 9- ja 11-ööpäevaseid kartserikaristusi ülemääraseks. Kaebaja ei ole toonud esile ka põhjuseid, mis annaksid alust hinnata 9 ja 11 ööpäevaks kartserisse paigutamise tema suhtes ebaproportsionaalselt koormavaks. Vastustaja on kinnitanud, et ta ei pööranud nimetatud kartserikaristusi järjestikku täitmisele, mistõttu ei saanud ka nende kandmine kaebajale kahju põhjustada.
34.Kohus on juba otsuse I osas tuvastanud, et kaebajale tutvustas inspektor-kontaktisik distsiplinaarkäskkirjade nr 6-3/429-1 ja 6-3/532-1 ning distsiplinaarmenetluse protokolli nr 7-1/18612-1 sisu vene keeles. Ehkki 28. mai 2021. a distsiplinaarmenetluse protokollile
3-21-1802 nr 7-1/15515-1 pole inspektor-kontaktisik teinud märget protokolli sisu tutvustamise kohta vene keeles, nähtub 2. juuni 2021. a menetlustoimingu protokollist videosalvestise vaatamise kohta, et inspektor-kontaktisik saabus 28. mail 2021 kell 16.14 kaebaja kambri juurde ja andis talle üle paberid ning vestles temaga kuni kella 16.38-ni. Vastustaja on ka käskkirjas nr 6-3/429-1 kinnitanud, et inspektor-kontaktisik tutvustas kaebajale menetluskäiku ja distsiplinaarmenetlusega seonduvaid asjaolusid vene keeles. Kohtul ei ole põhjust eeltoodus kahelda. Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kaebaja väidet, et ta ei saanud distsiplinaarmenetlustes täisväärtuslikult osaleda.
35.Eelnevast tulenevalt ei ole alust pidada Viru Vangla 2. juuni 2021. a käskkirja nr 6-3/429-1, 15. juuli 2021. a vaideotsust nr 6-12/160-2, 2. juuli 2021. a käskkirja nr 6-3/532-1 ja 3. septembri 2021. a vaideotsust nr 6-12/293-2 õigusvastaseks ega neid tühistada. Haldusmenetlused olid läbi viidud õiguspäraselt. Kartserikaristuste täitmisele pööramine ei olnud õigusvastane. Seda kõike arvestades ei ole alust ka eelnevaga seonduva kahjunõude rahuldamiseks. V Viru Vangla 29. oktoobri 2020. a käskkirja nr 6-2/567-1 tühisuse tuvastamise nõue
36.Kaebaja leiab, et Viru Vangla 29. oktoobri 2020. a käskkiri nr 6-2/567-1 on tühine HMS § 63 lõike 2 punktide 5 ja 6 alusel, sest selle andmisel tehti viga kaebaja töövõime hindamisel ning kui vangla tuvastas kaebaja töövõime ebaõigesti ja tervislikel põhjustel ei suutnud kaebaja teha tööd, mis talle määrati, siis see tähendab, et ta pole suutnud käskkirja täita objektiivsetel alustel.
37.HMS § 63 lõike 2 punkti 5 kohaselt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. HMS § 63 lõikel 2 kuuendat punkti ei ole. HMS § 63 lõike 2 punkti 5 kohaselt tingib haldusakti tühisuse üksnes selline olukord, kus mitte kellelgi ei ole võimalik haldusakti täita. Kaebaja subjektiivne võimekus haldusakti täita ei oma tühisuse kontrollimisel tähtsust, vaid see oleks oluline tühistamisnõude lahendamisel. Tööle määramise käskkiri (kerge koristustöö) ei ole selline haldusakt, mida mitte kellelgi ei oleks võimalik täita. Järelikult ei saa seda tühiseks haldusaktiks pidada. Tühisuse tuvastamise nõude raames ei saa kohus hinnata haldusakti vastavust HMS §-s 54 sätestatud õiguspärasuse eeldustele. Kaebaja tuvastamisnõue tuleb jätta rahuldamata. VI Lõppjäreldus, menetluskulud ja muud menetluslikud otsustused
Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus tervikuna jätta rahuldamata.
39.HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, on menetluskulude kandmise kohustus kaebajal. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Kaebaja oli kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastatud. Riigilõiv, mille tasumise kohustusest kohus kaebaja vabastas, jääb riigi kanda (HKMS § 118 lõige 3). Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
40.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.
3-21-1802
41.Vastustaja on palunud, et kohus kuulutaks menetluse kaebaja terviseandmete osas kinniseks. Kohus rahuldab selle taotluse HKMS § 77 lõike 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõike 1 punkti 3 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.