Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-22-1996 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-22-1996 Vastustaja oleks pidanud vaidlustatud otsuse tegemisel arvestama Euroopa Parlamendi 2010. a otsusega, mille kohaselt peab minimaalne sissetulek olema vähemalt 60% mediaanpalgast. Mediaanpalk 2022. a II kvartalis oli 1400 eurot, seega minimaalne sissetulek peab olema vähemalt 840 eurot. Kaebaja sissetulek on pension 389,84 eurot. Vastustaja oleks saanud kaebajale maksta sotsiaaltoetust 450,16 eurot nii augusti kuu eest kui ka tagasiulatuvalt juuli ja juuni kuu eest kogusummas 1350 eurot ümardatult, mille eest oleks kaebaja saanud osta õhk-konditsioneeri, pesumasin-kuivati ja tarvikud, ning tasuda transpordikulud ja paigaldamise kulud. Hoolekandekomisjoni ettepanek osta kasutatud pesumasin on subjektiivne ja diskrimineeriv, see eirab kaebaja vajadust ning piirab kaebaja tahet meelevaldselt, sest kaua igapäevaselt kasutatud pesumasina eluiga ei ole kuigi pikk. Sellel ettepanekul ei ole ka seaduslikku alust nagu ka väitel õhk-konditsioneeri ja pesumasin-kuivati ostu kohta. Vastustaja ei oleks tohtinud lähtuda üksnes hoolekandekomisjoni seisukohast. Vastustaja oleks pidanud arvestama kaebaja tahet, lähtudes sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 12 lg-st 1 ja juhinduma SHS §-s 3 märgitud sotsiaalhoolekande põhimõttest: sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest ning SÜS § 2 lg-st 2. Kaebaja peab kasutama Keila pesumaja teenuseid, mis on ajakulukam ja kallim kui oma korteris pesu pesemine. Kaebaja põhjendas taotluses õhk-konditsioneeri ostmise hädavajalikkust kaebaja elu ja tervise tagamiseks. Taotluse rahuldamata jätmise tõttu jäi kaebaja perioodil 03.08.2022‒29.08.2022 tervist kahjustavasse ja elu ohustavasse väljapääsmatusse olukorda. Kaebaja korteri temperatuur oli päeval 28 kraadi toas ja 29 kraadi köögis, öösel paar kraadi jahedam. Kaebajal on lõunapoolne ühetoaline korter. Selline olukord põhjustas kaebajale hingelisi kannatusi: pidev palavustunne, higistamine, kerge nõrkus, halb enesetunne, mure oma tervise ja elu pärast, alandustunne. Sagedast higistamist ja algavat ärevushäiret õnnestus kaebajal ületada näo ja käte jahutamisega külma veega ja mõtte mujale juhtimisega televiisori vaatamise kaudu ning vee joomisega. Pidevalt kuumas ruumis viibimisel tervise kahjustumine on üldteada asjaolu, mida kaebaja ei pea tõendama. Vastustaja põhjustas kaebajale märkimisväärseid ebamugavusi: eluruumi kõrge temperatuur, pesupesemise võimaluse puudumine pesumasinkuivatiga. Kaebaja on 68-aastane ja tal võivad juba olla ealised muutused südametalituses, südamepuudulikkus ning peaaju ja südame veresoonte lubjastumine, mis kõik on riskifaktorid saada infarkt või insult. Vastustaja jättis oma PS §-s 14 sätestatud kohustuse täitmata ning rikkus hooletuse ja diskrimineerimise tõttu kaebaja õigust tervise kaitsele, millega seoses on kaebajal õigus nõuda VõrdKS § 24 lg 2 alusel, et talle makstakse rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõudega seoses selgitab kaebaja, et vastustaja rikkus vaidlustatud otsusega ka kaebaja õiguspärast ootust sotsiaaltoetuste saamisele ning elu ja tervise kaitse tagamisele (PS §-d 16 ja 18). Mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel on kaebajal ka preventiivne huvi, et vastustaja ei käituks tulevikus õigusvastaselt. AS ei olnud otsust tehes erapooletu, kuna on nii hoolekandekomisjoni esimees kui ka sotsiaalosakonna juhataja.

Lääne-Harju vald palus jätta kaebuse rahuldamata.

Iga kohaliku omavalitsuse üksus võib maksta sotsiaaltoetusi kohaliku omavalituse üksuse eelarvest ja teha seda kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras, mistõttu on täiesti tavapärane, et makstavad summad omavalitsuste lõikes erinevad. Väär on ka kaebaja tõlgendus, mille kohaselt oli vallavalitsusel võimalus maksta talle toetust raske majandusliku olukorra tõttu tagasiulatuvalt summas 450,16 eurot nii juuni-, juuli- kui ka augustikuu eest,

3(8)

3-22-1996 kokku summas ca 1350 eurot, et kaebaja saaks koheselt osta soovitud kodumasinad. See ei ole võimalik, sest piirmäär aastas on 300 eurot. Sotsiaaltoetuse taotluse rahuldamata jätmist ei saa käsitada ebavõrdse kohtlemise ega diskrimineerimisena. Vallavalitus järgib õigusakte ja toetusi on võimalik määrata vastavalt õigusaktides sätestatud piirmääradele. Otsuse nr 89 p 4 kohaselt võib piirmäärasid mõjuval põhjusel erandkorras ületada, arvestades valla eelarveliste vahendite olemasolu ja vallavalitsuse hoolekandekomisjoni ettepanekut, kuid antud juhul hoolekandekomisjon piirmäära ületamist ei toetanud, kuivõrd tegemist ei olnud vältimatu sotsiaaltoetuse vajadusega esmatarbeesemete soetamiseks. Taotluses nimetatud kodumasinate puhul on tegemist eelkõige mugavust pakkuvate/suurendavate kodumasinatega, samuti ei olnud kaebajal esitada kulutuste tegemist tõendavaid dokumente. Seetõttu ei olnud komisjoni hinnangul tegemist vältimatute avalikku rahakasutust õigustavate kulutustega. Kaebajale pakuti võimalust toetada teda kasutatud, kuid korraliku töökorras pesumasina ostul, millest kaebaja aga keeldus. Kaebajal ei saanud sotsiaaltoetuse määramise osas olla õigustatud ootust. Kaebaja kvalifitseerub ka üksi elavaks pensionäriks, kellele laieneb SHS § 1391 lg 1, mille kohaselt maksab riik üksi elavale pensionärile ühekordset toetust (200 eurot aastas). Ka selle summaga oleks saanud ja saab kaebaja iga-aastaselt enda eelarves arvestada. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue summas 5000 eurot on põhjendamatu, kuna mittevaralist kahju kaebajale tekkinud ei ole. Samuti ei saa rääkida süüliselt põhjustatud kahjust ega tervisekahju tekitamisest. Kaebajal on vale arusaam sellest, mis on tervisekahju. Tervisekahju saab olla isikule tekitatud juhul, kui isikul tekib konkreetne tervisekahjustus. Kaebaja viide, et ta pidi viibima oma korteris, kus temperatuur oli 28‒29 kraadi, millega seati ohtu kaebaja elu ja tervis, ei näita tervisekahju tekkimist. Vastustaja ei saa kuidagi kanda vastutust temperatuuri tõusu eest suvel kaebaja korteris, kuna päikesepoolne korter ongi suvel palav ning kõrgem temperatuur on sõltuvalt ilmast tavapärane.

3-22-1996 ekslik. Vastustajal tuli lähtuda kehtivatest õigusaktidest ning vastustaja on seda ka õiguspäraselt teinud. Kaebaja ei ole täpsustanud, millisele Euroopa Parlamendi 2010. a otsusele ta viitab, kuid eeldatavalt on kaebaja lähtunud raportist „Miinimumsissetuleku roll vaesuse vastu võitlemisel ja kaasava ühiskonna edendamisel Euroopas“ 2010/2039(INI) (p 15). Euroopa Liidu õigus on küll osaks Eesti õigussüsteemist, kuid viidatud otsuse alusel ei olnud vastustajal võimalik kaebajale toetust maksta kaebaja poolt soovitud viisil, kuna raport ei ole otsekohalduv. Nimetatud raportis on välja toodud suunad ja põhimõtted, mille poole Euroopa Liit ja liikmesriigid oma õigussüsteemide loomisel peavad püüdlema. Seda põhimõtet on täpsustatud käesolevaks ajaks näiteks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus (EL) 2022/2041. Ka nimetatud direktiiv ei ole otsekohaldatav ning liikmesriikidel tuleb direktiiv üle võtta hiljemalt 15.11.2024. Lisaks ei tulene vastavast Euroopa Parlamendi otsusest ega direktiivist kaebajale subjektiivset õigust just kaebaja poolt taotletud sotsiaaltoetusele kaebaja poolt märgitud summas, kuna direktiivi kohaldatakse liidu töötajate suhtes ning see ei reguleeri sotsiaaltoetuste määrasid. Kaebaja väide vastustaja erapoolikusest ei ole tõendatud ega põhjendatud. Asjaolu, et AS on nii hoolekandekomisjoni esimees kui ka sotsiaalosakonna juhataja, ei muuda teda erapoolikuks. Määrus nr 16 ei sätesta kuludokumentide esitamise nõuet toetuse taotlemisel raske majandusliku olukorra puhul. Otsuse nr 89 p 3 sätestab, et toetuste kohta ei tehta väljamakset enne, kui kuludokumentide kogusumma on vähemalt 5 eurot. Eeltoodust saab tuletada, et kuludokument tuleb esitada koos taotlusega vaatamata sellele, et määrus nr 16 seda ette ei näe. Vastav nõue ei pruugi olla alati asjakohane. Vastustaja viitas, et kaebaja saab osta kasutatud pesumasina ja selle kulu on vastustaja valmis hüvitama 165 euro ulatuses ehk määras, milles kaebaja ei olnud 2022. a-l vastava avalduse esitamise ajaks toetuse kalendriaastast määra ära kulutanud. Kui kaebaja oleks vastava soovitusega nõustunud, ei olekski võimalik kuludokumente (arvet) vastustajale esitada, kuivõrd eraisikud arveid ei väljasta. Küll aga oleks kaebajal võimalik esitada enda pangakonto väljavõte summa ülekandmise kohta, kuid seda üksnes juhul, kui ostu eest ei tasuta sularahas. Samuti tuleb arvestada, et isiku majanduslikku olukorda arvesse võttes ei pruugi ilma toetuse eelneva väljamakseta olla võimalik vajalikku ostu sooritada. Seega tuleks vastustajal selles osas oma määrused üle vaadata ja vajadusel korrigeerida. Vastustaja ei jätnud kaebaja taotlust rahuldamata siiski mitte põhjendusel, et kaebaja ei esitanud nõuetekohaseid kuludokumente, vaid seetõttu, et kuivati ja õhk-konditsioneeri ost ei kvalifitseeru esmatarbeesemete soetamisena, ning kaebaja kasutamata toetuse piirmäär oli 2022. a taotluse esitamise ajal 165 eurot, millest tulenevalt ei olnud vastustajal võimalik rahuldada kaebaja taotlust 1350 euro ulatuses toetuse maksmiseks. Seega ei muuda eeltoodud seisukohad vaidlustatud otsust õigusvastaseks ega saa kaasa tuua selle tühistamist. Õige on kaebaja väide, et arvestades kaebaja sissetulekut (üksnes pension), on kaebaja ilmajäetuses tema poolt viidatud mõiste kohaselt. See ei tähenda aga automaatselt, et kohalik omavalitsus peaks maksma toetusi sellises määras, et isik ilmajäetuse seisundist välja tuua. Kohalik omavalitsus saab maksta sotsiaaltoetusi seadustes ja seaduste alusel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korras ja määrades, mis lähtuvad mh valla eelarvelistest võimalustest. Vastustaja on kaebaja taotlust lahendades sellest õiguspäraselt juhindunud. Kaebajal sai seega olla õiguspärane ootus toetuse maksmisele taotluse esitamise ajal lähtuvalt kehtivast õiguslikust regulatsioonist üksnes veel 165 euro ulatuses (s.o määras, milles kaebaja ei olnud 2022. a-l vastava avalduse esitamise ajaks toetuse kalendriaastast määra ära kulutanud), mitte aga kaebaja poolt välja toodud 1350 euro ulatuses.

5(8)

3-22-1996 Kuivõrd tühistamiskaebus rahuldamisele ei kuulu, tuleb jätta rahuldamata ka kaebaja kohustamisnõue ja Lääne-Harju Vallavalitsuse kohustamiseks maksta kaebajale sotsiaaltoetus välja summas 1350 eurot. 18.08.2022 otsuse nr 7-13/486 õiguspärasuse tõttu on täitmata esmane kahju hüvitamise eeldus ehk vastutaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise nõue on juba üksnes seetõttu põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kaebusest ega kohtule esitatud haldusmenetluse materjalidest ei nähtu, et kaebajale võiks olla vastustaja poolt süüliselt tekitatud mittevaralist kahju (alandatud kaebaja inimväärikust) sellega, et vastustaja jättis kaebaja sotsiaaltoetuse taotluse rahuldamata. Kaebaja ei pidanud viibima palavas korteris mitte vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu, vaid kaebajast endast tingitud asjaoludel. Vald ei ole valinud kaebaja elukohta. Lisaks on üldteada asjaolu, et ühetoaline lõunapoolne korter läheb suvel palavaks. Kaebusest ei nähtu ühtegi muud süülist õigusvastast valla tegevust, mis võiks olla põhjuslikus seoses kaebajale väidetavalt tekkinud mittevaralise kahjuga. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

Lääne-Harju vald palub 11.08.2023 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Vastustaja ei ole kaebaja poolt viidatud sätete vastu eksinud, vaidlustatud otsus on tehtud korrektsel õiguslikul alusel. Kohalik omavalitsus saab maksta sotsiaaltoetusi enda eelarvest ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud tingimustel ja korras, mida on praegusel juhul ka 6(8)

3-22-1996 tehtud. Sotsiaaltoetuse taotluse rahuldamata jätmist ei saa käsitada ebavõrdse kohtlemise ega diskrimineerimisena. Toetusi on võimalik määrata vastavalt õigusaktides sätestatud piirmääradele. Vaidlustatud otsusega ei ole vastustaja põhjustanud kaebajale mittevaralist kahju, samuti ei saa rääkida süüliselt põhjustatud kahjust ega tervisekahju tekitamisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-7-2010-0375_ET.html?redirect

7(8)

3-22-1996

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.