Kaitseressursside Ameti taotlus haldustoiminguks loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Kaitseressursside Ameti, volitatud esindaja Svjatoslav Podgornõi Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X Lihtmenetlus
Asja läbivaatamise vorm
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Kaitseressursside Ameti taotlus.
2.Anda luba peatada X (isikukood xxxxxxxxxxx) juhtimisõigus, kuni ta täidab kohustuse osaleda Kaitseressursside Ameti terviseseisundi hindamisel.
3.Toimetada määrus kätte menetlusosalistele ja Transpordiametile.
4.Kohustada Kaitseressursside Ametit andma Transpordiametile viivitamata teada, kui alus X juhtimisõiguse peatamiseks ära langeb.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Määrus jõustub selle kättetoimetamisest taotlejale (HKMS § 265 lg 3).
1.Kaitseressursside Ameti (KRA) esitas 06.05.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel, saamaks luba peatada X (puudutatud isik) juhtimisõigus kuni kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni.
2.KRA kohustas 02.01.2024 ettekirjutusega nr 11-12.1/2024/7 „Ettekirjutus-hoiatus“ puudutatud isikut ilmuma 25.03.2024 kell 11:00 KRA terviseseisundi hindamisele. Ettekirjutus toimetati puudutatud isikule kätte KVTS § 15 lg 3 alusel Eesti teabevärava teenuse kaudu 02.01.2024 kell 15:48. Ettekirjutust puudutatud isik ei vaidlustanud.
3-24-1373
3.KRA koostas puudutatud isikule 02.01.2024 „Hoiatus õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta“ nr 5-10/2024/1(hoiatus). Hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatud kaitseväeteenistuse veebi kaudu elektrooniliselt 02.01.2024 kell 15:47.
4.Puudatud isik ei ilmunud 25.03.2024 terviseseisundi hindamisele ja ei esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta.
5.Puudutatud isikul on mootorsõiduki juhtimise õigus. Puudutatud isik on 02.01.2024 hoiatuse alusel teadlik tagajärjest, et terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmisel võidakse mootorsõiduki juhtimise õiguse kehtivus peatada. Puudutatud isik ei ole hoiatuse osas esitanud omapoolset arvamust ega vastuväiteid.
6.Puudutatud isik on korduvalt jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumata ja seega rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. Varasemalt on KRA puudutatud isikule kätte toimetanud veel 3 ettekirjutust, kuid kõik need on jäetud täitmata: 1) 14.04.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/2985; 2) 06.07.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/4959; 3) 18.10.2023 ettekirjutus nr 11-12.1/2023/7770. Kuna puudutatud isik ettekirjutuses sätestatud kohustust ei täitnud, rakendati isiku osas sunniraha vastavalt 100, 600 ja 640 eurot. Sunniraha on täies ulatuses tasutud.
7.Puudutatud isik on seega eiranud arstlikku komisjoni ilmumist juba neljal korral ja järjekindlalt rikkunud KVTS-st tulenevat kohustust. Arvestades, et puudutatud isik on tasunud temale määratud sunniraha ning pole jätkuvalt ilmunud terviseseisundi hindamisele, saab järeldada, et sunnirahade määramine ei ole täitnud oma eesmärki piisavalt tõhusalt, mõjutamaks isikut täitma temale pandud kohustust. Puudutatud isik ei ole ka kordagi esitanud mõjuvat põhjendust terviseseisundi hindamisele mitteilmumise kohta ja ta riskib teadlikult juhtimisõiguse peatamisega.
8.Põhiseaduse § 124 sätestab Eesti kodanike kohustuse võtta osa riigikaitsest seaduses sätestatud alusel ja korras. Ajateenistuse läbimine on Eesti riigikaitse üks alustalasid ja väga tähtis kodanikukohustus, kuid selle eelduseks on läbida terviseseisundi hindamine. Seega on kohustuslik, et puudutatud isik läbiks terviseseisundi hindamise, selgitamaks välja tema vastavuse või mittevastavuse kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele.
9.Juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid tegemist on täiendava haldussunnimeetmega, suunamaks puudutatud isikut täitma terviseseisundi hindamise kohustust. Seetõttu on taotletav meede proportsionaalne ja vajalik, kuna sunniraha rakendamine ei ole olnud piisavalt tõhus ega täitnud oma eesmärki. Juhul kui kohus taotluse rahuldab, on puudutatud isikul võimalik KRA-ga kokku leppida uus terviseseisundi hindamise aeg ning puudutatud isiku poolt terviseseisundi hindamise läbimisel teavitab KRA viivitamata Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.
10.Kohus andis 09.05.2024 kohtunõudega puudutatud isikule võimaluse KRA taotluse suhtes arvamuse avaldamiseks. Tähtaeg seisukoha esitamiseks oli 20.05.2024.
11.Puudutatud isik vastas kohtule 21.05.2024. Puudutatud isik märgib oma arvamuses, et tema senine kaitseväe terviseseisundi hindamisele mitteilmumine on tingitud tema tervislikust seisundist. Täpsemalt on tema põlved ja selg selleks põhjuseks, miks ta tänasel päeval suure tõenäosusega kaitseväe jaoks kõlblik ei ole. Selleks, et KRA saaks tervise hindamisel otsuse vastu võtta, peab olema tema tervislik seis arstide poolt dokumenteeritud digilukku. Tegemist on protsessiga, mis võtab suures koguses aega ja kannatust ning sellega on ta alates eelmisest aastast tegelenud, sh. erinevate arstide, ortopeedide, füsioterapeutide konsultatsioonid ja põlve/selja-uuringud (röntgen, MRT). Hetkel on veel jäänud ühe ortopeedi konsultatsioon ja neurokirurgi vastuvõtt. Mõlemale on saatekirjad olemas ja ortopeedile on aeg registreeritud, kuid neurokirurgi osas ootab puudutatud isik esimest vaba aega. See kõik on kontrollitav digiloos,
3-24-1373 vaadates tema profiili, arstide külastusi ja saatekirju. Samuti on see informatsioon KRA-le avalik. Puudutatud isik on kohe kui tema tervislik seisund on lõplikult dokumenteeritud valmis registreerima ennast KRA terviseseisundi hindamisele.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12.Kohus leiab, et KRA taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada.
13.Eesti kodanikul on kohustus osaleda riigikaitses (kaitseväekohustus) ning kaitseväekohustuslaseks on 17–27-aastane meessoost isik kuni aja- või asendusteenistusse asumiseni või ajavõi asendusteenistusse asumisest vabastamiseni (KVTS § 2 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3). Isiku terviseseisundi vastavus kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele tuvastatakse tervise-seisundi hindamisega (KVTS § 261 lg 1 p 1).
14.KVTS § 331 lg-test 1 ja 5 tuleneb, et olukorras, kus kutsealune eirab arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisel osalemise või ajateenistusse asumise kohustust, võib KRA teha halduskohtule taotluse loa saamiseks isikule väljastatud lubade ja õiguste peatamiseks või nende andmise keelamiseks. Muuhulgas on KRA-l õigus taotleda mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamist (KVTS § 331 lg 5 p 2). KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud loa andmise eelduseks on, et: 1) isik on rikkunud KVTS § 331 lg-s 1 nimetatud kohustust ehk isik eirab arstlikus komisjonis hindamisel osalemist või ajateenistusse asumise kohustust; 2) KRA on hoiatanud isikut, et kohustuste rikkumise korral võidakse rakendada tema suhtes KVTS § 331 lg-s 5 nimetatud lubade ja õiguste peatamist või selliste lubade või õiguste andmise keelamist; 3) hoiatus on isikule kätte toimetatud; 4) esitatud on põhjendus, miks KRA peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 5) esitatud in tõendid KVTS § 331 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise kohta; 6) esitatud on teave isikule eelneva hoiatuse kättetoimetamise kohta; 7) esitatud on muu asjasse puutuv teave.
15.KVTS § 331 lg 6 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, miks KRA peab valitud õiguse või loa peatamist ja selle andmisest keeldumist vajalikuks; 2) tõendid KVTS § 331 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise kohta; 3) teave isikule eelneva hoiatuse kättetoimetamise kohta; muu asjasse puutuv teave.
16.KRA taotlus vastab KVTS nõuetele ning taotlusest ja sellele lisatud dokumentidest nähtub, et KVTS § 331 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud.
17.Puudutatud isik on KVTS § 2 lg 3 kohaselt kutsealune, kellele KRA on teinud kokku 4 ettekirjutust terviseseisundi hindamisele ilmumiseks alatest 14.04.2023 ning puudutatud isiku poolt varasemalt määratud sunniraha tasumisest kolmel korral saab järeldada, et vähemalt kolmel korral on ta KRA ettekirjutuse ka tegelikkuses kätte saanud. Ettekirjutustele eelnevalt on puudutatud isikule KRA taotluse andmetel edastatud ka viis kutset ilmuda arstlikku komisjoni, millele isik ei reageerinud. Puudutatud isik ei ole kutseid ja ettekirjutusi täitnud. Lisaks on puudutatud isiku suhtes kohaldatud ka suurenevas summas sunniraha, kuid ometi ka see ei ole toonud kaasa kohustuse täitmist.
18.KRA on puudutatud isikule koostanud viimati 02.01.2024 „Hoiatus õiguste ja lubade peatamise või nende andmisest keeldumise kohta“. Hoiatus on puudutatud isikule kätte toimetatuks loetud samal päeval Eesti teabevärava teenuse kaudu KVTS § 15 lg 3 kohaselt. Hoiatuses oli selgelt välja toodud, et kui kutsealune eirab korduvalt Kaitseressursside Ameti arstlikus terviseseisundi hindamisel osalemise kohustust või ajateenistusse asumise kohustust, hoiatab KRA KVTS § 331 alusel kutsealust, et nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võidakse peatada järgnevate õiguste või lubade kehtivus või nende andmisest keelduda: jahipidamisõigus, mootorsõiduki juhtimise õigus, kalastuskaart, relvaluba ja relvasoetamisluba, väikelaeva ja jeti juhtimisõigus. Enne seda on KRA puudutatud isikule koostanud 3 ettekirjutust.
3-24-1373
19.Kohtule esitatud seisukohas on puudutatud isik põhjendanud kohustuse täitmata jätmist sellega, et tema tervis on kehv (põlved ja selg ülekoormusest vigastatud) ning ta peab vajalike diagnooside ja ravi saamiseks enne KRA terviseseisundi hindamisele minemist külastama erinevaid eriarste. Samuti on puudutatud isik avaldanud valmisolekut, et kohe kui tema tervislik seisund on lõplikult dokumenteeritud, on ta valmis registreerima ennast KRA terviseseisundi hindamisele.
20.Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku selgitusi pidada mõjuvaks põhjuseks või õigustuseks seadusest tuleneva kohustuse (KVTS § 40 lg 1 p 5) täitmata jätmiseks. Puudutatud isik on viidanud terviseprobleemidele. Kohus selgitab, et terviseseisundi hindamise eesmärgiks ongi hinnata isiku vastavust või mittevastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ning vastava hinnangu andmisel võetakse arvesse isikule eelnevalt määratud diagnoose ning vajadusel korral tehakse täiendavaid terviseuuringud ja/või arstlik läbivaatus (vt ka kaitseministri 28.03.2023 määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ § 8). Ajateenistusse kutsumise võimalikkus selgub alles pärast terviseseisundi hindamist ning seda, kas puudutatud isikul esinevad mõjuvad põhjused ajateenistusse mitteastumiseks, ei saa kohus hinnata käesoleva taotluse lahendamise raames. Terviseseisundi hindamisel osalemise kohustus ei ole võrdsustatav ajateenistusse ilmumise kohustusega (KVTS § 40 lg 1 p-d 2 ja 5). Kaitseväekohustuslasel on võimalik esitada KRA-le nii terviseseisundi hindamise raames kui sellest eraldiseisvalt põhjendused, miks ta tuleks ajateenistusse asumisest vabastada. Sellekohast KRA otsust (KVTS § 33 lg 1 p-d 2 ja 3) on võimalik vaidlustada.
21.Kokkuvõttes on puudutatud isik käesoleval juhul korduvalt rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele, KRA on täitnud kohustuse hoiatada isikut tagajärgede osas ning puudutatud isikule on temale tehtud ettekirjutused ning hoiatus kätte toimetatud.
22.Kohtu hinnangul ei saa seega kõnesolevat meedet (KRA taotlust puudutatud isiku juhtimisõiguse peatamiseks) pidada ebaproportsionaalseks. KRA taotlusest ning selle lisadest nähtub, et KRA on alates 14.04.2023 teinud puudutatud isikule 4 ettekirjutust terviseseisundile ilmumiseks, milliste täitmise tähtaeg on möödunud. KRA märkis, et puudutatud isik ei ole kordagi esitanud mõjuvaid põhjendusi terviseseisundi hindamisele mitteilmumise kohta. Lisaks ei ole ka sunniraha rakendamine olnud piisavaks mõjutusvahendiks, et mõjutada puudutatud isikut oma kohustust täitma. Seega järeldub, et KRA varasem tegevus ja selle tagamiseks ettenähtud sunniraha mehhanism ei ole olnud efektiivne ega piisav meede, et puudutatud isikut mõjutada oma kohustust täitma. Isikul on olnud võimalik ja on jätkuvalt võimalik juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA terviseseisundi hindamisele ning täites temale seadusest tuleneva kohustuse.
23.Kohus arvestab loa andmisel sellega, et juhul, kui kohus taotluse rahuldab, on puudutatud isikul võimalik leppida taotlejaga kokku uus terviseseisundi hindamise aeg (vt ka https://kra.ee/terviseseisundi-hindamine/toimumiskohad-ja-ajad/) ning puudutatud isiku poolt terviseseisundi hindamise läbimisel teavitab KRA viivitamata Transpordiametit mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.
24.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud peatada puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega annab kohus KRA-le loa X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks. KVTS § 331 lg-st 9 tulenevalt kehtib kohtu antud luba kuni kohustuse täitmiseni.
25.Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele ning KVTS § 331 lg 8 alusel Transpordiametile, kelle pädevuses on mootorsõiduki juhtimise õiguse loa andmine, sellise õiguse peatamine ja õiguse andmisest keeldumine.
3-24-1373
26.KVTS § 331 lg-st 9 tulenevalt on KRA-l kohustus viivitamata teavitada Transpordiametit, kui langeb ära alus X mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamiseks.
27.HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale, s.o KRA-le. Määruse jõustumine ei takista selle edasikaebamist. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.