Andmekogud ja avalik teave › Avalik teave

Muus osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3-21-1749

Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. juunil 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

3-21-1749 Isikuandmete töötlemine indekseeritaval viisil on õigusvastane. Isikuandmete töötlemine on keelatud, kui see ei toimu täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Füüsilise isiku nime järgi võrgulehtede scorestorybook.ee ja inforegister.ee leitavus on eesmärgipäratu ning seega ka vastuolus IKÜM-ga. Füüsilise isiku nime indekseerimise mõte on teenuse reklaam ning seeläbi kliendi saamine ja/või talle teenuse müümine. Oma teenust saab reklaamida aga ka ilma isikuandmeteta. Samuti tuleb reklaamiseaduse §-st 6, et reklaamis võib inimese isikuandmeid kasutada üksnes isiku eelneval kirjalikul nõusolekul. Ei nähtu, et sellisel viisil, kus isikuandmed on indekseeritavad, saaks kaaluda infoportaali õigustatud huvid üle andmesubjekti huvid. Võrgulehel scorestorybook.ee on välja toodud erinevad ettevõtte kohta käivad artiklid: sünnilugu, tegevuslugu, tudulugu, palgarallilugu, lõpulugu. Artiklites kirjeldatakse erinevate lausetega juhatuse liikmete vanust ning kogemust. Lisaks tuuakse välja arusaamatuid ning inimesi kahjustavaid lauseid. Näiteks on artiklites inimeste kohta järgmised laused: - toredas tudengieas 24-aastane; - oli värske veri; - parimas nooruses 29-aastane naine; - ettevõtte juures on aja jooksul olnud 2 erinevat juhatuse liiget, kuid nende musu jäi vist lahjaks, sest okasroosike ikkagi mingeid elumärke ei ilmutanud; - juhatuse liikmeteks asusid tol hetkel parimas nooruses 35-aastane ja kaunis keskeas 38aastane; - juhatuse liikmeteks asusid tol hetkel küpses vanuses 64-aastane ja parimas nooruses 33aastane ja kaunis keskeas 45-aastane. AKI hinnangul on inimeste vanuste ja kogemuste kirjeldamine ning ebakohaste lausete kasutamine (näiteks: ettevõtte juures on aja jooksul olnud 2 erinevat juhatuse liiget, kuid nende musu jäi vist lahjaks, sest okasroosike ikkagi mingeid elumärke ei ilmutanud) inimesi igal juhul ülemäära kahjustav ning ettevõttel ei saa olla õigustatud huvi selliste ebavajalike ning sisutühjade kirjelduste töötlemiseks (avalikustamiseks).

3-21-1749 skoore (ettevõtete keskmisi maine- ja krediidiskoore). Veebilehtedel oli ettekirjutuse koostamise ajal mõlema skoori juures viide skooride kujunemise põhimõtetele. Isegi kui leida, et skooride esitlemise viis viitab sellele, et tegemist on füüsilisele isikule omistatava skooriga, siis kaebuse esitamise seisuga on veebilehel sisse viidud täpsustavad muudatused. Nimelt on skooride kuvamisel füüsilise isiku juures skooride juures märked „seotud juriidiliste isikute skoorid ja reiting“ ning „seotud isikute krediidiskoor“ ja „seotud isikute maineskoor“. Samas ei ole AKI ettekirjutuse resolutsiooni sõnastus üheselt selge: sellest ei selgu, kas lõpetada tuleb füüsilistele isikutele omistatavate skooride avaldamine või ettevõtete skooride avaldamine füüsiliste isikute juures. Maineskooride avaldamine ei kuulu IKS § 10 kohaldamisalasse. IKS § 10 lg 1 reguleerib võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemist. Maineskoor kujuneb üksnes ettevõtete andmete põhjal (vanus, filiaalid, töötajate arv, käive, põhikapital, finantsnäitajad, maksehäired, esitamata maksudeklaratsioonid/aruanded, andmete täielikkus jms). Maineskoor ei kujune füüsilise isiku andmete alusel ega mh füüsilise isiku võlasuhte rikkumisega seotud andmete põhjal. Eeltoodust tulenevalt ei ole maineskoorid käsitatavad isikuandmetena. AKI ei ole ettekirjutuse p 2.6 osas välja toonud, mis õiguslikul alusel on ta jõudnud järeldusele, et füüsiliste isikute vanuse ja kogemuse kirjeldamine ei ole lubatud. Kui ettekirjutuse resolutsiooni kohaselt ei keela AKI füüsilise isiku isikukoodi ja sünnikuupäeva avaldamist ega isikute seoste (seoses erinevate juriidiliste isikutega, sh minevikus) avaldamist, siis jääb arusaamatuks, millest tulenevalt on keelatud isiku vanuse ja kogemuse kirjeldamine artiklitena või lugudena. Tegemist on üksnes füüsilise isiku isikukoodist ja isiku seostest tuletatud infoga, mis on kirja pandud jutustavas vormis. Ebaõige on AKI nõue lõpetada „arusaamatute ning inimesi kahjustavate lausete avaldamine“. Kas konkreetne lause on arusaamatu või inimesi kahjustav, tuleb iga lause puhul eraldi kindlaks teha. Selliste asjaolude hindamine toimub tsiviilkohtumenetluses. Ettekirjutuses ei ole välja toodud konkreetseid lauseid, mis AKI hinnangul on „arusaamatud“ või „kahjustavad“. Igaühel on õigus pöörduda kaebajate poole isikuandmete parandamiseks. Ettekirjutuse p 2.9 täitmine on võimatu.

AKI palus jätta kaebuse rahuldamata.

Eraelu puutumatuse riivet raskendav asjaolu on isikuandmete leitavus otsingumootorite kaudu. Nii juhatatakse andmeteni väga lai avalikkus ja seda ka siis, kui ei otsita üksnes ärilisi andmeid, sest otsingutulemus ilmub inimese nime alusel igal juhul. Samuti ei saa seda õigustada kaebajate sooviga oma teenust paremini reklaamida, sest isiku nime kasutamiseks reklaamis on vaja tema nõusolekut. Füüsilisele isikule maine- ja krediidiskoori lisamine, vanuse ja kogemuse ülepaisutatud ilukirjanduslikus võtmes kirjeldamine on subjektiivsed ning nende sisu kujunemine ei ole läbipaistev ega kontrollitav. Seega on nende näol tegemist täiendava andmekoosseisuga ning ilukirjanduslike tekstidega liigutakse tööeluga seotud andmetelt eraeluliste andmete juurde, iseloomustades näiteks inimese võimekust teatud vanuses. Seejuures pelgalt vanuse avalikustamine on mõistetav, sest aitab eristada nimekaime. Andmesubjekti kohta andmekogumi alla laetavas vormis huvilistele kättesaadavaks tegemine võimaldab väiksema pingutusega koguda ja salvestada teadmata ajani endale paljude juhatuse liikmete andmeid. äriregistris sisalduvad andmesubjektide andmed ei ole leitavad otsingumootorite kaudu, vaid pelgalt äriregistri enda otsingu kaudu.

4(11)

3-21-1749 Kaebajate selgitus, et füüsilisele isikule maineskoori ei lisata, ei vasta tõele. Isegi juhul, kui koostatud on ettevõtte maineskoor, jätab selle skoori lisamine konkreetse juriidilise isiku esindaja (füüsilise isiku) juurde ekslikult mulje, et tegemist on füüsilise isiku maineskooriga. Ka kõikide seotud ettevõtete maineskoori kogumi sidumine konkreetse juhatuse liikmega võib kahjustada juhatuse liiget ning vastuväite saamisel tuleb hinnata, kas seotud ettevõtete maineskoori kogumi edasiseks avalikustamiseks on mõjuv õiguspärane põhjus. Kirjeldused andmesubjekti vanuse või kogemuse kohta on IKÜM kaitsealas olevad isikuandmed. Isikuandmete (sh andmesubjekti kirjelduste) töötlemiseks peab olema õiguslik alus (IKÜM art 6) ning isikuandmete töötlemine peab vastama isikuandmete töötlemise põhimõtetele (IKÜM art 5). Ei nähtu, et andmesubjektide vanuste või kogemuste kirjeldamine on vajalik kaebajate eesmärgi saavutamiseks. Füüsilistest isikutest juhatuse liikmete kohta csv failide allalaadimise võimalus on maha võetud, seega selles osas on tegevus viidud kooskõlla ettekirjutuse p-ga 2.9.

3-21-1749 reklaami masspostituse eesmärgil. Samuti võimaldab see veebilehtede uudishimust kasutamist. Seetõttu on AKI ettekirjutuses jõudnud õigele järeldusele, et kaebajate tegevus väga suures mahus isikuandmete kogumisel ja teisesel avalikustamisel, võimaldades isikuandmetele ligipääsu nn googeldamise teel, rikub ülemääraselt andmesubjektide eraelu puutumatust. See tegevus lähtub kaebajate ärihuvist, mis ei ole õiguspärane eesmärk (IKÜM art 5 lg 1 punkt b). Välistuskoodiga on võimalik vältida otsingumootori indekseerimist. Välistuskood annab otsingumootoritele märku, et nad ei indekseeriks ega säilitaks allikveebilehte ega kuvaks seda otsingutulemustes (kohtujuristi ettepanek asjas nr C-131/12, p 41). Kaebajad on välistuskoodist teadlikud. Kaebajate väide selle kohta, et välistuskoodi kasutamine on raskendatud, sest tuhanded isikud soovivad enda profiilide indekseerimist ja enda andmete läbipaistvust, on otsitud. Isikuandmete vastutav töötleja peab leidma infotehnoloogilised lahendused, et tegutseda õiguspäraselt. Kaebajate väide, et väidetavalt kasutab ka äriregister isikuandmete indekseerimist, ei mõjuta ettekirjutuse õiguspärasust. Vaidluse esemeks ei ole äriregistri tegevus. Ettekirjutuse p 2.6 on õiguspärane osas, mis puudutab füüsilistele isikutele antavate hinnangute avalikustamist. Tegemist ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega füüsilise isiku mainele kahju tekitamise üle. Kaebajatel puudub sarnaselt maine- ja krediidiskooriga õiguslik alus ja õiguspärane eesmärk selliste hinnangute andmiseks (IKÜM art 5 lg 1 punkt b). Seega on selline andmetöötlus ülemäärane. Kuna kaebajad on ettekirjutuse kohtumenetluse ajal selles osas täitnud, tuleb AKI-l selles osas järelevalvemenetlus lõpetada. Samal põhjusel on ettekirjutus õiguspärane vanuse ja kogemuse kirjeldamist puudutavas osas. Kuna AKI ei ole ettekirjutuses ega kohtumenetluses tõendanud, et kaebajad kasutasid ettekirjutuse tegemise ajal füüsilistest isikutest juhatuse liikmete kohta csv failide allalaadimise võimalust pakkuvat lahendust, tuleb ettekirjutuse p 2.9 tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-21-1749 andmesubjekti õiguste mõttes olemuslikku vahet, kas teatud eesmärgil töötleb andmeid äriregister või infoportaal. IKÜM art 5 lg 1 punkt b kohustab vastutavat töötlejat tagama, et tema ise kasutab tema enda poolt kogutavaid isikuandmeid samadel eesmärkidel, kui need tema enda poolt koguti. Teisisõnu on kaebajatel IKÜM art 5 lg 1 punkti b alusel kohustus tagada, et kaebajad kasutavad äriregistrist saadud isikuandmeid enda tegevuses samadel eesmärkidel, milleks kaebajad on need andmed kogunud. Seejuures isikuandmete kogumise eesmärgi määravad kaebajad vastutava töötlejana ise (IKÜM art 4 p 7). Kaebajad kasutavad maine- ja krediidiskooride koostamise jaoks füüsilisi isikuid puudutavaid andmeid üksnes selles ulatuses ja eesmärgil, mis on vajalik füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute vaheliste seoste loomiseks. Skooride koostamisel töödeldakse isikuandmeid üksnes ulatuses, mis on vajalik, et tuvastada juriidiliste isikutega seotud füüsilised isikud. Äriregister täidab sama eesmärki. IKÜM art 6 lg 1 punktile e tuginemine on ekslik, sest kaebajad ei töötle isikuandmeid avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks. IKS § 10 ei oma praeguses vaidluses tähtsust. See säte reguleerib isikuandmete töötlemist andmesubjekti nõusolekuta ja seoses võlasuhtega. Skooridel ei ole puutumust kummagagi eelnimetatust – andmeid ei töödelda andmesubjekti nõusoleku aluse ega seoses võlasuhtega. Kuna äriregistri andmed on indekseeritavad, peavad kõik isikud arvestama, et ettevõtlusega seotud isikuandmed võivad olla otsingumootorites kättesaadavad. AKI on varem tõlgendanud IKÜM art 6 lg 1 punkti f nii, et infoportaalide poolt andmete indekseerimisele kohalduvad samasugused piirangud kui riiklikele registritele. Riik avalikustab oluliselt rohkem isikuandmeid, sh karistusandmed, kohtulahendid jm. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise koha (avaandmete direktiiv) kinnitab, et riiklikke andmebaase soovitakse erasektorile enam avada uute teenuste loomiseks ja ühiskonna hüvanguks, mh vastutuse ja läbipaistvuse tagamiseks. Kui indekseerimist lubada üksnes äriregistrile, saab ta erasektori infoportaalide ees olulise konkurentsieelise. Kaebaja ärihuvi on kaalukam kui andmesubjektide õigused. Ettekirjutus piirab kaebaja ettevõtlusvabaduse tuuma. Õigus eraelu puutumatusele ei ole kaebaja ärihuvidest automaatselt kaalukam. Tõendamata on AKI väide, et ta saab andmesubjektidelt mitmeid pöördumisi kaebaja tegevuse peale. Kaebaja ei indekseeri füüsiliste isikute kontaktandmeid. Kui mõni kolmas isik kasutab füüsilise isiku kontaktandmeid masspostituse tegemise eesmärgil, siis tuleb kolmanda isiku sellise tegevuse õiguspärasust isikuandmete vastutava töötlejana analüüsida eraldiseisvalt vastavalt otseturustust reguleerivatele õigusaktidele. Indekseeritavad isikuandmed on varem avalikustatud. Õigustatud huvi hindamisel on võimalik arvestada ka asjaolu, et nimetatud töötlemisega andmesubjekti põhiõigustele kaasneva riive raskus võib sõltuda sellest, kas asjaomaste andmetega on võimalik tutvuda avalikkusele kättesaadavates allikates (Euroopa Kohtu otsus asjades C-468/10 ja C-469/10, p-d 44 ja 45). IKÜM art 6 lg 1 punkti f mõttes kaebaja õigustatud huvi hindamisel tuleb arvestada avalikkuse huve (ettevõtluskeskkonna kaitse). AKI on möönnud, et infoportaalide poolt tsiviilkäibe õiguskindluse edendamine ettevõtluses osalevate isikute läbipaistvuse ja usaldusväärsuse kaudu on Eesti kultuuris aktsepteeritav ja vajalik, arvestades tüüpilisi ja levinud äriskeeme. Seega on infoportaalide poolt andmete töötlemine üldtunnustatud ja omab olulist kaalu poolte õiguste ja huvide tasakaalustamisel. Isikuandmete indekseerimine võimaldab inimestel võimalikult kiiresti ja lihtsalt otsingumootorit kasutades jõuda ettevõtlustegevuses vajaliku teabeni. Nii saavad ettevõtjad veenduda teiste ettevõtjate taustas. Ettevõtlusotsuste tegemine ei 7(11)

3-21-1749 tohi läbipaistva, usaldusväärse ja ausa ärikeskkonna tagamiseks olla raskesti ligipääsetav. Indekseerimine tagab, et ettevõtja saab vajalike andmeteni hõlpsasti otsingumootori kaudu. Kaebaja lõpetas indekseerimise. Halduskohtu viidatud kontaktandmed (kontakttelefon ja eposti aadressid) ei ole isikuandmed, vaid äriühingu äriregistri järgsed kontaktandmed. Indekseerimine leiab kaebaja poolt aset seega üksnes siis, kui veebilehe lähtekoodis sisalduvad isikuandmed. Kui kohus on tuvastanud, et isikuandmed on otsingumootoritele endiselt leitavad, siis selline asjaolu ei ole etteheidetav kaebajale, vaid otsingumootori haldajale, kes kogub andmeid kaebaja veebilehelt, ilma et kaebaja oleks selleks soovi avaldanud. Kasutades veebilehel kohtu viidatud välistuskoodi, muutuksid otsingumootoritele mitteleitavateks ka selliste isikute profiilid, kes oma isikuandmete avaldamist ise on soovinud. Seega on sellise kohustuse seadmine kaebajale ebaproportsionaalne meede. Veebilehe lähtekoodis on kasutatud „robots.txt“ välistuskoodi. Füüsiliste isikute kohta lugude avaldamine on õiguspärane. Apellandid ei nõustu AKI seisukohaga, et lugude avaldamine, mis sisaldavad hinnanguid või iseloomustavaid sõnu nagu “kogemustega”, “tore” jne, on õigusvastane ja ülemäärane. AKI-l ja halduskohtul puudub pädevus hinnata lugude tõele vastavust. Ettekirjutus on selles osas põhjendamispuudustega ja ka ebaselge. Kui ettekirjutuse järgi on sellised kirjeldused sisutühjad, siis ei saa need sisaldada isikuandmeid. Need laused ei kajasta ka isiku usaldusväärsust. Krediidi- ja maineskoorid ning füüsiliste isikute kohta käivad lood erinevad oluliselt andmekoosseisude poolest. Võimalike faktivigade esinemine üksikutes lugudes ei õigusta kõikide lugude avaldamise keeldu. Isiku seoseid juriidiliste isikutega ega isikukoodi avaldamist ei ole keelatud ning lugude avaldamisel ei avaldata isikuandmeid rohkem.

AKI palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ettekirjutus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Halduskohtu otsus on õiguspärane ja kohus ei ole rikkunud menetlusnorme ega valesti kohaldanud materiaalõigust. Apellantidel puudub õiguslik alus isikuandmete avaldamiseks. Kuigi apellandid väidavad, et neil on õigustatud huvi, leiab AKI, et ärihuvid ei saa kaaluda üles isikute õigust privaatsusele selliste maine- ja krediidiskooride avaldamisel. AKI ei nõustu apellantide väitega, et maine- ja krediidiskoor ei ole isikuandmed. Igasugune teave tuvastatud füüsilise isiku kohta on isikuandmed. Seega on kirjeldused isikute vanuse ja kogemuse kohta IKÜM mõistes isikuandmed. Sellest, et füüsiline isik on samaaegselt äriühingu juhatuse liige, ei saa teha järeldust, et ta ei oma enam füüsilise isiku staatust. Maineskoori andmine on selgelt sõltuvuses konkreetselt füüsilise isiku tegevusest või tegevusetust ning tema kohta leitavatest andmetest. Apellandid ei saa tugineda isikuandmete töötlemisel ainuüksi väitele, et kuna äriregistris on andmed avaldatud ja avalikult kättesaadavad, siis igal juhul on nende edasine kasutamine mistahes eesmärgil õiguspärane. Äriregistri poolt andmete avaldamine toimub seaduslikul alusel ja avalikku ülesannet täites. Andmete edasise töötlemise lubamine mistahes eesmärgil oleks vastuolus läbipaistvuse põhimõttega. Kaebajate ärihuvi ei saa olla kaalukam isikute õigusest privaatsusele selliste maine- ja krediidiskooride avaldamisel. Halduskohtu otsusest ei saa järeldada, et kohtu hinnangul on andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemine lubatud vaid IKS § 10 alusel.

8(11)

3-21-1749 Lugude avaldamine, mis sisaldavad hinnanguid või iseloomustavaid sõnu nagu “kogemustega”, “tore” jne, on õigusvastane ja ülemäärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-21-1749 kirjeldab konkreetset füüsilist isikut, siis ei ole tegemist enam seotud äriühingute skooriga. Seetõttu annaks füüsilise isiku kohta teavet ka temaga seotud äriühingute skooride kombineerimine. AKI ettekirjutusega ei ole keelatud füüsiliste isikute andmete juures välja tuua temaga seotud äriühingute maine- ja krediidiskoore.

3-21-1749 toodud eesmärkide täitmiseks pidada vältimatult vajalikuks ettekirjutuse p-s 2.6 nimetatud isikuandmete avaldamist.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.