Duo Media Networks OÜ kaebus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 04.08.2023 otsuse nr 1-7/23-017-TI tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tegema uus otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Duo Media Networks OÜ, volitatud esindajad vandeadvokaadid Karmen Turk ja Sandor Elias Vastustaja – Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindaja Melissa Liivak Kolmas isik – AS All Media Eesti, volitatud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Keelduda Duo Media Networks OÜ kaebuse muutmise vastuvõtmisest.
Jätta Duo Media Networks OÜ kaebus rahuldamata.
3.Mõista Duo Media Networks OÜ-lt AS-i All Media Eesti kasuks välja menetluskulu 894 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (vastustaja, TTJA) teavitas 04.04.2023 kirjaga nr 18-3/23-04376-001 (dtl 27-29) kultuuriministrit, et kavatseb välja kuulutada konkursi
3-23-1949
raadiolubade väljaandmiseks ja tegi ettepaneku otsustada kõrvaltingimuste kehtestamise vajaduse üle.
2.Kultuuriminister tegi 02.05.2023 kirjas nr 10-5/544-2 (dtl 30-34) ettepaneku kehtestada Harjumaa levipiirkonnas järgmised kõrvaltingimused: 1) raadioprogrammi sõnasaated on eesti keeles (p 3.1); 2) sõnasaadete osakaal programmis peab päevasel ajal (kl 6:00-19:00) olema vähemalt 20%. Raadioteenuse osutaja varub raadioprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud reklaami, otsepakkumise ja omasaadete tutvustuse maht, vähemalt 10% sõnasaadete edastamiseks (p 3.2); 3) programmis edastatavate muusikateoste mahust peab Eesti autorite teoste osa olema päevasel ajal (kl 6:00-19:00) vähemalt 20% (p 3.3); 4) eelistatud on raadioprogrammi osutaja, kes rikastab levipiirkonna raadioprogrammide valikut uuendusliku formaadi ja/või sõnalise ja/või muusikalise žanrivalikuga (p 3.4). Kõrvaltingimuste hindamisel lähtutakse mh järgmistest hindamisalustest: kõrvaltingimust „raadioprogrammi sõnasaadete keel“ hinnatakse selle täitmise või mittetäitmise alusel (p 16.1); kõrvaltingimuste „sõnasaadete osakaal programmis“ ja „Eesti autorite või Eesti esitajate esitatud muusikateoste miinimummaht programmis“ hindamisel lähtutakse esmalt miinimumnõude täitmisest ning seejärel eelistatakse kandidaati, kelle programmis on vastav osakaal või maht suurim (p 16.2).
3.Vastustaja kuulutas 07.06.2023 käskkirjaga nr 1-7/23-002-TI (dtl 93-103) välja konkursi 15 regionaalse raadioloa väljaandmiseks, mh Harjumaa levipiirkonnas 1 raadioloa väljaandmiseks. Konkursil väljastatavate raadiolubade kehtivusajaks on 08.09.2023– 16.11.2024. Samuti määras vastustaja raadiolubade taotluste hindamise nõuandva komisjoni koosseisu ning kinnitas raadiolubade konkursi läbiviimise ja taotluste hindamise korra (käskkirja lisa 1, konkursi kord).
4.Harjumaa levipiirkonnas esitasid raadioloa taotlused Duo Media Networks OÜ (kaebaja) programmile Raadio Duo ja AS All Media Eesti (kolmas isik) programmile Star FM Eesti.
5.Komisjon tegi 05.07.2023 koosoleku protokollis (dtl 201-212) harjumaa levipiirkonna osas ettepaneku anda tegevusluba kolmanda isiku programmile, sest see taotlus vastas enim levipiirkonnas seatud tingimustele. Eelnevast tulenevalt tegi komisjon ettepaneku keelduda tegevusloa väljastamisest sama tegevusluba taotlenud kaebajale, sest kogumis vastas see taotlus vähemal määral levipiirkonnas seatud kriteeriumidele.
6.Vastustaja andis 04.08.2023 otsusega nr 1-7/23-017-TI (dtl 35-39) kolmandale isikule regionaalse raadioloa Harju maakonnas programmi Star FM Eesti edastamiseks. Raadioloa kehtivusaeg on 08.09.2023–16.11.2024. Vastustaja keeldus raadioloa väljastamisest kaebajale. Põhjendused:
6.1.Komisjoni hindamise tulemusena jaotusid kohapunktid järgnevalt: kolmas isik kokku 38 p ja kaebaja 39 p. Kolmanda isiku taotluses lubatakse märkimisväärselt suuremat Eesti autorite teoste mahtu programmis kui kaebaja taotluses.
2(13)
3-23-1949
6.2.Teabe- ja konsultatsiooniettevõte Kantar Emori raadioauditooriumi 2022. a uuringust nähtub, et keskmiselt moodustavad Harjumaa levipiirkonna kuulajad 36% kogu raadioprogrammi kuulajaskonnast. Leidub ka raadioprogramme, mis levivad küll mitmetes levipiirkondades, kuid kus Harjumaa levipiirkonna kuulajad moodustavad 50% kogu kuulajaskonnast. Harjumaa levipiirkonna raadioprogrammide kuulajaskonna suurusest tingitult võib otsus omada olulist tähendust raadioturu konkurentsile. Konkurentsi soodustamiseks tuleks arvestada taotlejate osakaaluga raadioturul. Raadioturul domineerivad Taevaraadio OÜ ja MM Grupp OÜ (AS Postimees Grupp ja kaebaja), hõivates kahe ettevõtte peale kommertsraadioturust ligikaudu 3⁄4. Ülejäänud turuosalised (sh kolmas isik) jagavad omavahel 1⁄4 kuulajaskonnast. Turu konkurentsiolukorra ühtlustamiseks on mõistlik eelistada Harjumaa levipiirkonnas taotlejat, kes ei kuulu raadioturul domineerijate hulka, kuid kel on potentsiaali oma kuulajaskonda märkimisväärselt kasvatada ja seeläbi raadioturu konkurentsi rikastada. Arvestades Harjumaa levipiirkonna potentsiaalsete kuulajate hulga suurust ja asjaolu, et MM Grupp OÜ (sh kaebaja) on raadioturu üks domineerivamaid ettevõtteid, võib Harjumaa raadioloa väljastamine kaebajale tuua kaasa turgu valitseva seisundi tekkimise või seda seisundit tugevdada ning seeläbi kahjustada oluliselt raadioturu konkurentsiolukorda (meediateenuste seaduse (MeeTS) § 32 p 3). Kaebaja taotlusest nähtuvad andmed taotleja kommertsraadioturu osakaalu kohta, mis süvendavad kahtlust, et programmile Raadio Duo levipiirkonnas Harjumaa raadioloa väljastamine võiks kaasa tuua turgu valitseva seisundi tekke või seda seisundit süvendada. Kuivõrd tegemist on teabega, mida võib potentsiaalselt pidada ärisaladuseks ja kuna otsus on avalik, siis ei käsitleta otsuses täpseid arvandmeid, mis taotlusest nähtuvad, kuid kaebajale on need arvandmed esitatud taotlusest kättesaadavad.
7.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 04.08.2023 otsuse tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ja vastustaja kohustamiseks tegema uus otsus. Põhjendused:
7.1.Jääb arusaamatuks, kas kaebaja ei vasta MeeTS § 32 p 3 nõuetele (ehk talle ei saaks üldse mistahes tingimustel raadioluba anda) või on vastustaja tuginenud vastavale kaalutlusele valikmenetluses. Tekib küsimus MeeTS § 32 p 3 põhiseaduspärasusest, sest selle rakendumine tähendaks, et vähemalt ühte televisiooni- või raadioluba omavale isikule justkui ei saaks enam tegevusluba väljastada ja see ei ole kooskõlas ettevõtlusvabaduse põhiõigusega. Jääb arusaamatuks, millisele hindamise kriteeriumile tuginedes otsustati keelduda kaebajale raadioloa väljastamisest konkurentsi soodustamise alusel.
7.2.Vastustaja jättis alusetult hindamata ühe kultuuriministri seatud kõrvaltingimustest („sõnasaadete osakaal kuus“), mis oleks viinud punktisumma alusel vastupidise tulemuseni. Kolmas isik esitas pakkumuse 20% sõnasaadete osakaaluks päevasel ajal ja 10% kuus, samas kui kaebaja puhul oli vastavalt 32% päevasel ajal ja 20% kalendrikuus (programmi kirjelduses 13%). Kui komisjon hinnanuks ka sõnasaadete osakaalu kuus, oleks kaebaja saanud selle eest 7 p ja kolmas isik 14 p. Muutunud oleks ka lõpptulemus – kaebajal 46 p ja kolmandal isikul 54 p.
7.3.Meediapluralism tähistab mitmekesisust ka MeeTS § 40 lg 3 tähenduses. Praeguses vaidluses on meediapluralismi hinnatud vastavalt MeeTS § 40 lg-s 3 sätestatule ja teenuse osutaja suurus, turujõud jmt ei ole meediapluralismi näitajaks. Tõele ei vasta halduskohtu käsitlus, et vastustaja 04.08.2023 otsuse arutluskäik kaebaja kontserni turupositsiooni kohta ei omanud otsustamisel tähtsust.
7.4.Vaidlustatud otsuse põhjendused on rajatud oletustele ja selle põhjal ei saa järeldada turgu valitsevat seisundit. Puudub kaubaturu analüüs – määratletud ei ole kaubaturgu (ei geograafilist ega tooteturgu), ei ole tuvastatud kaebaja turuosa sellel (viidatud üksnes kontserni turuosale
3(13)
3-23-1949
koos Taevaraadio OÜ-ga). Samuti ei ole analüüsitud, kas kaebaja oma turuosa tõttu saaks olla turgu valitsevas seisundis (vrdl konkurentsiseaduse (KonkS) § 3 lg 1 ja § 13 lg 1). Tegelik kuulamisaeg raadiogruppide osakaalu puhul on kaebaja raadiokanalitel 27% Eesti raadiojaamadest. Tegelik turuosa läbi raadioreklaami turujaotuse vastavalt Kantar Emori uuringule on kaebajal 29%. Seega ei saa kaebajal olla turgu valitsevat seisundit.
7.5.Asjaolu, et erinevad raadiojaamad kuuluvad osaliselt samasse kontserni, ei ole turgu valitsevaks mõjuks. Kaebaja kontserni erinevad eestikeelsed raadiokanalid Raadio Kuku, Raadio MyHits, Raadio Elmar ja Raadio Duo ei ole samal kaubaturul, kuna tegemist ei ole asendatavate toodetega (KonkS § 3 lg 1). Kuivõrd vastustaja vaatles Harjumaa levipiirkonda kui suurimat ja sooviti tagada võimalus mõnele teisele, tulnuks lähtuda mistahes konkurentsiõiguslikus analüüsis vastava piirkonna andmetest. Kolmandal isikul oli Harjumaa levipiirkonnas Star FM, Power Hit Radio, Star FM+ raadiojaama levi võimalused enne uut luba ja vaidlusalune luba on kolmandale isikule täiendav sagedus. Turgu valitsevat mõju eeldatakse olukorras, kus kaubaturul on käive üle 40% ning kõigil muudel juhtudel eeldab sellise sedastuse tegemine konkurentsiõiguslikku analüüsi. Ka juhul, kui kaubaturu analüüs näitaks, et kõik raadiojaamad tegutsevad samal kaubaturul, siis ikkagi ei oleks ühelgi raadioettevõtjal turgu valitsevat mõju, sest tegemist on äärmiselt konkureeriva turuga, kus on palju raadioteenuse pakkujaid (KonkS § 13 lg 1). Seega on otsus rajatud vääratele eeldustele, kaalutlusvigadega ja õigusvastane. Ligi pool Eesti raadiokuulajatest asub Harjumaal ja muudes maakondades raadio levik toetab raadiojaama, kuid ei asenda ega taga elujõulisust. Pelgalt kaebaja kontserni turuosa suurusele viitamine on selgelt ebapiisav, kuna turuosa suurus on vaid üks element MeeTS § 32 p 3 eeldustes. Vastustaja pidanuks näitama, et konkreetses olukorras on selge ja oluline oht konkurentsi kahjustamiseks.
7.6.Isegi kui väita, et MeeTS § 32 lg 3 ei ole konkurentsiõigusliku sisuga ja tuleks lähtuda „info leviku koondumise ühe kontserni kätte“ vältimisest, ei ole vastustaja ega kolmas isik selgitanud, kuidas see seonduks valikuga raadiojaamade Star FM Eesti ja Raadio Duo vahel. Arvestades nende kanalite põhisisu (s.o muusika), ei ole tegemist primaarselt mingisuguse info levitamiseks mõeldud, vaid meelelahutusliku suunitlusega raadiojaamadega.
7.7.Kohus peaks rakendama HKMS § 108 lg 61, mille kohaselt vastustaja kanda võib jätta tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu, millest kohtu hinnangul lähtuti haldusakti andmisel.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
8.1.Kuna Harjumaa levipiirkonnale laekus 2 avaldust, tuli välja selgitada parim pakkuja. Arvestada tuli MeeTS §-s 32 sätestatud tingimusi. Isegi kui konkurentsi ei oleks tohtinud hinnata, oleks raadioluba tulnud ikkagi väljastada kolmandale isikule, kuna tema programm osutus parimaks.
8.2.Kuna sõnasaadete osakaal koosnes kahest aspektist, arutas komisjon, kuidas seda ühtse kategooriana hinnata. Komisjon lähtus hindamisel sõnasaadete mahust programmis päevasel ajal, sest see on aeg, mil enamik kuulajaid raadiot kuulab. Kõiki konkursile laekunud taotlusi hinnati selles osas sarnaselt. Komisjoni hindamistabelist nähtub, et sõnasaadete osakaalu puhul osutus edukamaks kaebaja taotlus. Eesti autorite teoste mahu osas osutus edukamaks kolmanda isiku taotlus, lubades esitada 66% enam Eesti autorite teoseid kui kaebaja. Sõnasaadete osakaalus oli taotlejate vahel väiksem vahe – päevasel ajal 12%, kuu lõikes vaid 3%. Programmi leviala kasvu puhul puudusid mõlemal taotlejal võrdlusandmed 2021. a ja 2022. a, sest kummagi taotleja raadioprogramm ei olnud 2021. a eetris. Sihtrühma kategoorias komisjoni liikmete arvamused lahknesid. MeeTS § 40 lg 4 alusel sätestatud kõrvaltingimustest lähtudes 4(13)
3-23-1949
osutus valikmenetluses edukaimaks kolmanda isiku taotlus ja komisjon tegi ettepaneku väljastada raadioluba kolmandale isikule.
8.3.Vastustaja võttis arvesse komisjoni ettepaneku ja hindas täiendavalt taotluse vastavust MeeTS §-s 32 sätestatud raadioloa väljastamise tingimustele. MeeTS § 35 lg 2 kohaselt on sama seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ja § 40 lg 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimustele vastavus raadioloa andmise eelduseks ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks. Ka konkursi korra p 7.1 sätestab, et taotluste hindamisel lähtutakse mh MeeTS §-st 32. Ei oleks mõeldav, et hindamiskriteeriumite olemasolul tuleb kõrvale jätta üldised normid, mis MeeTS-ist tulenevad, ja seega oli kohustus hinnata taotleja vastavust MeeTS § 32 tingimustele.
8.4.Enne raadiolubade konkursi väljakuulutamist tellis vastustaja Kantar Emorilt raadioauditooriumi 2022. a uuringu (kuulajaandmed 2022. a jaanuar-detsember) ja seega analüüsis raadioturgu. Samuti arvestas vastustaja konkursile laekunud taotlustes esitatud andmeid raadioteenuse osutajate konkurentsipositsiooni kohta. Kolmanda isiku esitatud Kantar Emori andmed oktoober 2022. a – märts 2023. a kattuvad suures plaanis vastustaja analüüsi tulemustega. Lugedes kokku MM Group OÜ ja kolmanda isiku Harjumaa levipiirkonnas kättesaadavad programmid nähtub, et neist esimesel on Harjumaa levipiirkonnas 5 alalist raadioprogrammi (Raadio Kuku, Raadio Elmar, Raadio MyHits, Narodnoje Radio, DFM), kuid kolmandal isikul vaid 3 (Power Hit Radio, Star FM, Star FM+). MeeTS § 32 p-s 3 sätestatud konkurentsinõue teenib endas raadiokuulaja infovälja mitmekesisuse tagamise eesmärki. Olenevalt raadioprogrammi formaadist võib uudiste- ja/või päevakajaliste saadete maht erineda, kuid need eksisteerivad kõikides raadioprogrammides. Seega on raadioprogrammid kuulaja jaoks asendatavad informatsiooni ammutamise allikad. Mida suuremat hulka meediaprogrammidest meediateenuse osutaja omab, seda suurem võimalus on tal levitatavat infot kontrollida. Raadioprogrammidel on võimalik väljastatud lubade alusel toimides oma programme ümber kujundada, suurendades uudiste ja/või päevakajaliste saadete mahtu. Lisaks tarbija poolsele asendatavusele tuleb arvestada pakkujapoolset asendatavust, tõlgendades KonkS § 3 kaubaturu definitsiooni laialt. Seega moodustavad info jagamise võimekuse poolest raadioprogrammid ühtse kaubaturu KonkS-i mõttes. Järelikult määratles vastustaja kaubaturu ja teostas selle analüüsi. Analüüsi tulemused näitavad selgelt kaebaja turuosa ja järelikult oleks kaebajale raadioloa väljastamine Harjumaa levipiirkonnas vastuolus MeeTS § 32 p-ga 3.
8.5.Kuigi Eestis on mitmeid raadioteenuse pakkujaid, ei tähenda see vaikimisi, et raadioturg oleks äärmiselt konkureeriv. Raadioturul hõivavad 2 turuosalist (Taevaraadio OÜ ja MM Grupp OÜ) ligikaudu 3⁄4 kommertsturu kuulajaskonnast. Ülejäänud kommertsturu osalised (12 osalist) jagavad omavahel 1⁄4 kuulajaskonnast. Meediavabaduse ja Meediapluralismi Keskus (CMPF) monitoorib meediapluralismi Euroopa Liidu liikmesriikides ja selle kandidaatmaades ning koostab iga riigi kohta individuaalse raporti1. Eesti meediapluralismi 2021. a kohta koostatud raportist nähtub, et meediapluralismi ähvardavad riskid on aasta-aastalt suurenenud ja jõudnud 2021. a andmete (raport koostatud 2022. a) põhjal 66%-ni, jäädes keskmise riskitaseme ülempiirile (kõrge riskitase algab 67%-st). Kõrge riskitase on suuresti tingitud meediamaastiku mitmekesisuse puudustest ja uudismeedia kontsentreerumisest üksikute meediaettevõtete kätte (riskitase 68%). Eraldi mainitakse juba mitmeid aastaid probleemiks olnud AS-i Postimees Grupp turuosa järjepidevat suurenemist. Ka 2022. a andmete meediapluralismi raport toob endiselt välja meedia kontsentreerituse probleemi Eestis, seejuures riskihinnang tõusis 2% (68%-le). Seega valitseb raadioturul konkurentsiprobleem ja sellega seonduv riskide realiseerumise oht.
Media Pluralism Monitor. Arvutivõrgus: https://cmpf.eui.eu/media-pluralism-monitor/.
5(13)
3-23-1949
8.6.Eluterve konkurentsi ja meediapluralismi tagamine on avalikes huvides väga oluline ning kaalub üles kaebajate ettevõtlusvabaduse riive. Raadioturu koondumine piiratud ringi isikute kätte annab neile suure võimu info levitamisel, mis mõjutab avalikkuse õigust saada mitmekesist teavet. Euroopa Kohus tõdes otsuses asjas nr C-555/19 (p 55), et meediapluralismi tagamine on üldisest huvist lähtuv eesmärk, mille olulisust demokraatlikus ja pluralistlikus ühiskonnas tuleb rõhutada ning see võib olla õigustus piiranguteks. Meediapluralismi tagamise ja kaitsmise olulisust rõhutati ka 16.09.2022 avaldatud Euroopa Komisjoni ettepanekus Euroopa Meediavabaduse Akti2 kohta.
8.7.Vastustaja ei keeldunud kaebajale raadiolubade väljastamisest piirkondades, mille kuulajate arv on väiksem ja mille mõju raadioturu konkurentsiolukorrale seetõttu samuti väiksem (nt Viljandimaa, Põlva- ja Tartumaa).
8.8.Lisaks programmi hindamisele lähtuti Harjumaa levipiirkonna taotluste hindamisel kaalutlusest, et märkimisväärset turuosa omava ettevõtja turupositsioon võib veelgi suureneda. Seega oli turu konkurentsiolukorra ühtlustamiseks mõistlik eelistada Harjumaa levipiirkonnas taotlejat, kes ei kuulu raadioturul kahe liidri hulka, kuid kel on potentsiaali oma kuulajaskonda kasvatada ja seeläbi raadioturu konkurentsi rikastada, aidates seeläbi kaasa eluterve konkurentsi ja meediapluralismi tagamisele. Määravaks ei osutunud üksnes MeeTS § 32 p 3, vaid sõltumata konkurentsiolukorrast osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks kolmanda isiku programm.
8.9.Komisjoni istungil viibinud Kultuuriministeeriumi esindaja selgitas sõnasaadete osakaalu kõrvaltingimust ja hindamise alust, et selle mõte oli vältida sõnasaadete sattumist eetrisse ajal, mil raadiot ei kuulata (öisel ajal), ning seetõttu tuleks hinnata sõnasaadete päevast osakaalu. Kõiki taotlusi hinnati selles osas samamoodi. Komisjonil oli lubade väljastamisel nõuandev roll ehk komisjoni hinnangud ei olnud vastustaja peadirektorile siduvad. Isegi kui kaebaja oleks osutunud valikmenetluses parimaks, ei olnuks võimalik kaebajale regionaalset raadioluba Harjumaal väljastada, kuivõrd vastustajal on õigus ja kohustus hinnata taotlejat vastavalt MeeTS § 32 tingimustele.
8.10.Kaebaja 29.04.2024 esitatud väljavõtted Kantar Emori 2022. a raadio- ja muusikakuulamise uuringust (ERR, Sky Media, Duo Media Networks, All Media Eesti jm) kuulamiseaja osakaaludest tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd ei peegelda konkurentsiolukorra analüüsiks õigeid andmeid. MeeTS-i reguleerimisalasse raadiolubade väljastamisel kuuluvad vaid kommertsprogrammid, sest ERR ei vaja oma tegevuseks raadioluba. Vastustaja teostas analüüsi raadio kommertsturu kuulajaandmetest Kantar Emori 2022. a uuringu põhjal. Vastustaja poolt kuulajaandmete põhjal tuvastatud raadiogruppide osakaalud kattuvad nii kaebaja kui ka kolmanda isiku taotlustest nähtuva konkurentsipositsiooni kohta (Kantar Emori andmed). Seega hindas vastustaja raadiogruppide osakaalud korrektselt. Ka kaebaja tõdeb, et ligi pool Eesti raadiokuulajatest asub Harjumaal, mis ilmestab hästi kaebajale täiendava raadioloa Harjumaale andmisega kaasnevaid riske meediaturu konkurentsiolukorrale. Kolmanda isiku puhul turgu valitseva seisundi tekkimise oht pärast Harjumaa levipiirkonnas loa saamist turuanalüüsi põhjal tõenäoline ei olnud.
8.11.Raadioloa taotleja tegevus peab olema kooskõlas ka konkurentsiõiguse põhimõtetega. Meediateenuste seaduse 827 SE eelnõu seletuskirja3 lk-l 26 selgitati, et erinevate meediavormide liigse koondumise vastu samade omanike kätte nähakse seaduses ette nõuded,
Proposal for a regulation of the European Parliament and of the Council establishing a common framework for media services in the internal market (European Media Freedom Act) and amending Directive 2010/13/EU, pp 40 jj. Arvutivõrgus: https://ec.europa.eu/newsroom/dae/redirection/document/89593.
mis peaks vähendama ohte meediapluralismile ja tagama vaba konkurentsi meediateenuste osutamisel.
8.12.Kaebaja viidatud raadioturu osakaalude hindamine raadioreklaami turujaotuse (reklaamimüügi) andmete järgi ei ole MeeTS § 32 p 3 kontekstis asjakohane, kuivõrd reklaamimüük ei ole võrdelises seoses raadioprogrammide kuulajaandmetega. Meedia liigse koondumise ennetamise eesmärk on hoida ära info edastamise monopolide tekkimist, mis omakorda looks soodsad olud infoga manipuleerimiseks. Nii kaotaks aga meedia oma asendamatu rolli olla demokraatliku ühiskonna valvekoer. Eestis on mitmeid pikaaegseid ja elujõulisi raadioprogramme, mis tegutsevad edukalt Tallinnas levimata.
8.13.Kaebaja ei ole põhjendanud alternatiivse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamist, seega tuleb nõue jätta rahuldamata või tagastada.
Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
9.1.Vaidlustatud otsus on formaalselt õiguspärane haldusakt, sest on antud pädeva isiku poolt, vastustaja järgis menetluse läbiviimisel ja otsuse tegemisel MeeTS § 35 lg 1 p 1 ja lg-t 2, § 39 lg 1, § 40 lg-id 1 ja 5, § 43 ja § 44 lg-t 1 ning arvestas raadiolubade taotluste hindamiseks moodustatud nõuandva komisjoni 05.07.2023 hindamiskoosoleku tulemusi (MeeTS § 41). Vastavalt MeeTS § 40 lg-le 2 teavitas vastustaja Kultuuriministeeriumit eelseisvast raadioloa konkursist Harjumaa levipiirkonnas ja kuulutas välja raadiolubade konkursi. Otsuse vorm ja loa periood on seaduspärane.
9.2.Vaidlustatud otsus on materiaalselt õiguspärane. Haldusakt on kooskõlas kehtiva õigusega. Seaduses on selgelt sätestatud, et raadioluba, mille väljaandmiseks korraldatakse konkurss, antakse taotlejale, kes tegi valikmenetluses parima pakkumise (MeeTS § 43 lg 1). Kui ühele loale laekub mitu taotlust, suunatakse need komisjonile, kes selgitab valikmenetluses hindamise teel välja parima pakkumise (konkursi korra p 1.4). Parima pakkumise väljaselgitamisel hinnatakse pakkumise vastavust mh kultuuriministri kehtestatud kõrvaltingimustele, lähtudes kõrvaltingimuste hindamise alustest (MeeTS § 43 lg 2). Parim pakkumine selgus komisjonis valikmenetluses.
9.3.Vaidlustatud otsusest nähtub, et komisjoni liikmed hindasid kultuuriministri seatud kõrvaltingimusi. Vaidlustatud otsuse tegemisel lähtuti mh komisjoni ettepanekust ja konkurentsiolukorra kaalutlustest. Seega on vaidlustatud otsus selge ja kooskõlas õigusaktidega. Vastustaja ei rikkunud hindamise ega menetlusreegleid. Raadiosagedused on piiratud ressurss ja suure huvi tõttu on vajalik kohane menetlus piiratud ressursi väljaandmiseks. Ühelgi raadioloa taotluse esitanud ettevõtjal ei saa olla õiguspärast ootust, et talle väljastatakse raadioluba. Kõikidele taotluse esitanud ettevõtjatele raadioluba väljastada pole võimalik ja ettenähtud korras tuleb välja selgitada parim pakkuja. Seega ei saa rääkida põhiseadusvastasusest ega ettevõtlusvabadusse sekkumisest.
9.4.Vastustaja arvestas otsust tehes olulisi asjaolusid ja kaalus põhjendatud huve. Vaidlustatud otsuses on välja toodud komisjoni hindamise tulemusena jaotunud kohapunktid taotlejate vahel ja vastustaja peadirektori kaalutlused. Mh lähtus vastustaja sellest, et kolmanda isiku taotluses lubatakse märkimisväärselt suuremat Eesti autorite teoste mahtu programmis kui kaebaja taotluses ja Harjumaa levipiirkonna raadioprogrammide kuulajaskonna suurusest tingitult võib otsus omada olulist tähendust raadioturu konkurentsile.
9.5.Vastustaja on õigesti, mitte oletuslikult välja toonud, et raadioturul domineerivad Taevaraadio OÜ ja MM Grupp OÜ (AS Postimees Grupp ja kaebaja). Seega on suur osa piiratud ressursist koondunud piiratud isikute ringi kätte. Vaidlusaluse raadioloa väljastamine
7(13)
3-23-1949
võis kaebajale kaasa tuua turgu valitseva seisundi tekkimise või seda seisundit tugevdada ja seeläbi kahjustada oluliselt raadioturu konkurentsiolukorda. Kantar Emori uuringu 2022. a jaanuar kuni detsember põhjal kolmandale isikule (TV3 Grupp) kuuluvate raadiojaamade (Star FM, Star FM Eesti, Power Hit Radio, Raadio Volna) osakaal on võrreldes konkurentidega (Sky Media ja Duo Media Networks OÜ) oluliselt väiksem. Diagrammilt raadiojaamade osakaaludest kuulamisaja järgi (kõigi raadiojaamade lõikes) nähtub, et Duo Media Networks OÜ osakaal on 27%, TV3 Grupil (kuhu kolmas isik kuulub) 9%. Diagrammilt raadiojaamade osakaaludest kuulamisaja järgi (kommertsjaamade lõikes) nähtub, et kaebaja osakaal on 41% ja TV3 Grupi osakaal 14%.
9.6.Vastustaja viis 2022. a läbi analüüsi, mille kohaselt on MM Grupp OÜ kontserni osakaal raadioturul 35%. See on üsna lähedal 40% piirile, millest alates saab KonkS § 13 lg 1 järgi eeldada turgu valitseva seisundi olemasolu. Seega põhineb vastustaja konkurentsialane analüüs kindlatel andmetel ja on asjakohane. Isegi kui konkurentsiolukorra põhjendus ei oleks piisav, osutus komisjoni hääletustulemuste alusel parimaks pakkujaks kolmas isik. Isegi kui leitaks, et vaidlustatud haldusakt on tühine, peaks vastustaja asja uuesti otsustamisel lähtuma MeeTS §-s 32 sätestatud tingimustest. Seega tuleks vastustajal ka asja uuesti otsustamisel arvestada konkurentsiolukorraga. Meediaallikate mitmekesisuse tagamiseks tuleb vältida raadiosageduste kui piiratud ressursi koondumist piiratud ringi isikute kätte, mis võimaldaks neil hakata infoga manipuleerima. Info leviku koondumise vältimine ühe meediakontserni kätte demokraatlikus õigusriigis on kaalukas avalik huvi.
9.7.Kaebaja väide, et vastustaja on jätnud hindamata kõrvaltingimuse „sõnasaadete osakaal kuus“, on meelevaldne ja ta ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit väite põhistamiseks. Vastustaja on parima pakkumise välja selgitanud seaduse ja konkursi korra alusel. Vaidlustatud otsusest nähtub selgelt, et parima pakkuja välja selgitamisel on arvestatud kõrvaltingimusi, sh „sõnasaadete osakaal kuus“. Komisjon esitaski ettepaneku anda raadioluba kolmandale isikule, kes sai vähima arvu punkte. Vastustaja lähtus raadioloa väljastamisel lisaks valikmenetlusele ka MeeTS §-s 32 sätestatud üldistest tingimustest. Üks kaalutlustest, miks kaebajale raadioluba väljastada ei saanud, oli vastuolu MeeTS § 32 p 3 nõuetega. Arvestades, et vastustaja lähtus eesmärgist tagada raadioturul meediapluralismi ja kaalus piisavalt konkurentsiolukorda, on kaebaja väited konkurentsiõigusliku analüüsi puudumise kohta selgelt alusetud.
9.8.Väär on kaebaja käsitlus viitega domineerimisele ja turgu valitsevale seisundile. Arvestades, et MM Grupp OÜ (sh kaebaja) on raadioturul domineeriv, ei saa ebaõigeks pidada vastustaja kaalutlusi konkurentsiolukorra kahjustumise kohta meediaturul, kui raadioluba oleks väljastatud kaebajale. Seejuures ei olnud konkurentsi hindamine ainus asjaolu. Vastustaja hindas ka erinevaid kategooriaid ja hinnangu tulemused õigustasid raadioloa väljastamist kolmandale isikule.
9.9.Ebaõige ja tõendamata on kaebaja seisukoht, et erinevate raadiojaamade samasse kontserni kuulumine ei pruugi viidata turgu valitsevale mõjule. Äriregistri andmetel on kaebaja suurima häältearvuga osanikuks MM Grupp OÜ (osalus 80%). Seega kuuluvad nad ühte kontserni äriseadustiku § 6 mõistes. Vastustaja arvestas raadioturu konkurentsiolukorra kaalumisel erinevaid andmeid, sh kolmanda isiku poolt esitatut. Andmetest nähtus, et kolmandale isikule kuuluvate raadiojaamade osakaal võrreldes konkurentidega oli tunduvalt väiksem. Samuti oli märkimisväärne, et MM Grupp OÜ koos Taevaraadio OÜ-ga hõivasid kommertsturust ligi 3⁄4. Selline MM Grupp OÜ turuosakaal võib olla üsna lähedal 40% piirile, millest alates saab KonkS § 13 lg 1 alusel juba turgu valitseva seisundi olemasolu eeldada. Seega võis pidada põhjendatuks kahtlust, et programmile Raadio Duo levipiirkonnas Harjumaa raadioloa väljastamine võinuks kaas tuua turgu valitseva seisundi tekke või seda seisundit süvendada. Seda üritab MeeTS § 32 lg 3 vältida. 8(13)
3-23-1949
9.10.Kaebajal ei ole keelatud uuel vastustaja poolt välja kuulutatud konkursil osaleda. Samuti ei ole välistatud, et uues raadioloa menetluses väljastatakse raadioluba uueks tähtajaks kaebajale, mitte kolmandale isikule, kui kõik raadioteenuse osutamise tingimused on täidetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Tuvastamisnõue
10.Kaebaja taotles esialgses kaebuses vastustaja 04.08.2023 otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist tegema uus otsus. Kohus võttis 04.09.2023 määrusega kaebuse neis nõuetes menetlusse.
11.Kaebaja esitas 29.04.2024 alternatiivse nõude tuvastada vastustaja 04.08.2023 otsuse õigusvastasus. Uue nõude lisamine kaebusele on kaebuse muutmine HKMS § 49 lg 1 tähenduses. Kohus keeldub kaebuse muutmist vastu võtmast. Tuvastamisnõue on esitatud ennatlikult. Vastustaja 04.08.2023 otsusega väljastatud raadioluba anti kehtivusega 08.09.2023–16.11.2024. Kuna vaidlusaluse otsuse kehtivusaeg ei ole veel lõppenud, raadioluba on jätkuvalt kehtiv, siis on seda võimalik jätkuvalt tühistada ja tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatav, sest on olemas tõhusam õiguskaitsevahend (HKMS § 45 lg 2). Juhul, kui kohtumenetlus peaks kestma kauem kui 16.11.2024, on kaebajal võimalik tulevikus kaebust muuta ja esitada uuesti tuvastamisnõue. Tühistamise ja kohustamise nõuded
12.Vastustaja tugines 04.08.2023 otsuse tegemisel MeeTS § 35 lg 1 p-le 1, § 35 lg-le 2, § 40 lg-tele 1 ja 5, §-le 43 ja § 44 lg-le 1. Vastustaja põhjendas otsust nii komisjoni ettepanekuga kui ka konkurentsiolukorraga.
13.MeeTS § 35 lg 1 p 1 järgi antakse regionaalne raadioluba välja raadioteenuse osutamiseks ühe või mitme maakonna levipiirkonnas, kus elab kuni 50% Eesti elanikkonnast. MeeTS § 35 lg 2 järgi antakse raadioluba kuni 7 aastaks, kui on täidetud sama seaduse §-s 32 nimetatud tingimused ja § 40 lg 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimused ning taotleja osutus valikmenetluses parimaks pakkujaks. MeeTS § 40 lg 1 järgi kuulutab raadioloa väljaandmiseks TTJA peadirektor välja avaliku konkursi. Konkursi väljakuulutamine, väljaantavate tegevuslubade liigid ja arv, tegevusloa taotluste esitamise tähtpäev ning muud tingimused tehakse teatavaks nii Kultuuriministeeriumi kui ka TTJA veebilehel. MeeTS § 40 lg 5 järgi teeb TTJA peadirektor raadioloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise või taotluse läbi vaatamata jätmise kohta otsuse 3 kuu jooksul pärast tegevusloa taotluste esitamise tähtpäeva. MeeTS § 43 lg 1 järgi antakse raadioluba, mille väljaandmiseks korraldatakse konkurss, välja taotlejale, kes tegi valikmenetluses parima pakkumise. Sama paragrahvi lg 2 järgi hinnatakse parima pakkuja väljaselgitamisel pakkumise vastavust sama seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele ning § 40 lg 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud kõrvaltingimustele, lähtudes kõrvaltingimuste hindamise alustest. MeeTS § 44 lg 1 järgi keeldub TTJA peadirektor tegevusloa väljaandmisest, kui taotleja kavandatav tegevus ei vasta sama seaduse §-s 32 nimetatud tingimustele või tegevusloa kõrvaltingimustele või taotleja ei osutunud valikmenetluses parimaks pakkujaks.
Läänemaa nr 1; Läänemaa nr 2; Harjumaa; Raplamaa nr 1; Raplamaa nr 2; Järvamaa; Viljandimaa nr 1; Viljandimaa nr 2; Viljandimaa nr 3; Tartumaa; Põlva- ja Tartumaa nr 1; Põlva- ja Tartumaa nr 2; Põlva- ja Võrumaa nr 1; Põlva- ja Võrumaa nr 2; Ida-Virumaa.
Seega nähti Harjumaa levipiirkonda ette ainult 1 regionaalne raadioluba. Kaebaja vaidlustab Harjumaa levipiirkonnas antud raadioluba. Praeguse vaidluse esemeks ei ole teistes levipiirkondades antud raadioload ega konkursitulemused. Seetõttu käsitleb kohus vaid Harjumaa levipiirkonda väljastatud raadioloa konkurssi.
15.Raadiolubade konkursi komisjoni 05.07.2023 koosoleku protokollist (dtl 201-212) nähtuvalt esitasid Harjumaa levipiirkonnas raadioloa taotluse 2 taotlejat – kaebaja ja kolmas isik. Komisjon leidis, et mõlema taotleja programmid pakuksid konkurentsi teistele samas levipiirkonnas juba olemasolevatele programmidele. Komisjoni liikmete arvamused lahknesid, kumb programm rikastaks antud levipiirkonda rohkem. Programmi kuulatavuse osas puudusid mõlemal võrdlusandmed, mistõttu hinnati taotlusi selles kategoorias võrdseks. Komisjoni liikmete eri kategooriates antud kohapunktid liideti ja need jagunesid järgmiselt:
Taotleja
Sõnasaadete Eesti osakaal Siht- autorite Programmi Keele päevasel rühma teoste maht leviala Programmi hinda- ajal % hinda- programmis kasvu Punktid nimi mine hindamine mine hindamine hindamine kokku
AS All Media Eesti
STAR FM
EESTI
korras
Duo Media Networks Raadio OÜ Duo
korras
Komisjon tegi ettepaneku anda tegevusluba kolmanda isiku programmile, sest see taotlus vastas enim levipiirkonnas seatud kriteeriumidele. Sellest tulenevalt tegi komisjon ettepaneku keelduda tegevusloa väljaandmisest sama tegevusluba taotlenud kaebajale, kuna kogumis vastas see taotlus vähemal määral levipiirkonnale seatud kriteeriumidele.
10(13)
3-23-1949
16.Konkursi korra (dtl 95-103) p 7.7 järgi osutub valikmenetluses parimaks pakkujaks komisjoni liikmete antud hinnete alusel kujunenud pingereas kõige väiksema punktisumma saanud pakkuja. Sama korra p 7.8 sätestab, et kui komisjon taotluste hindamisel leiab, et taotleja tegi parima pakkumise, tehakse TTJA peadirektorile ettepanek tegevusloa väljaandmiseks valikmenetluses parimaks osutunud pakkujale. Kui taotleja ei osutunud valikmenetluses parimaks pakkujaks, teeb komisjon TTJA peadirektorile ettepaneku keelduda tegevusloa väljaandmisest sellele taotlejale.
17.Komisjoni hindamistabelist nähtub, et kolmas isik sai kaebajaga võrreldes vähem kohapunkte, seega oli tema taotlus parim ja komisjon tegi kooskõlas konkursi korraga õiguspäraselt vastustajale ettepaneku väljastada tegevusluba kolmandale isikule. Kuna kaebaja taotlus ei olnud parim, siis tegi komisjon õigesti vastustajale ettepaneku mitte väljastada talle raadioluba.
18.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust peamiselt seepärast, et ei nõustu vastustaja antud hinnanguga kaebaja turupositsioonile ja konkurentsiolukorrale. Kohtu hinnangul puudub neil asjaoludel praeguses vaidluses määrav tähtsus. Ka juhul, kui vastustaja sellekohane hinnang osutuks ebaõigeks, puuduks alus anda raadioluba kolmanda isiku asemel kaebajale, sest komisjon hindas kolmanda isiku pakkumise parimaks. Valikmenetluses parimaks pakkujaks osutumine on MeeTS § 35 lg 2, § 43 lg 1 ja § 44 lg 1 järgi raadioloa väljastamise tingimuseks. Kuna kaebaja ei osutunud parimaks, siis ei oleks saanud talle raadioluba väljastada ka juhul, kui tema puhul oleks MeeTS § 32 p-s 3 sätestatud tingimus täidetud. Vastustajal puudus vajadus kaebaja puhul seda tingimust üldse hinnata. Selle hindamine olnuks oluline juhul, kui kaebaja oleks osutunud parimaks pakkujaks. Sel juhul tulnuks kontrollida, kas ta täidab ka teised MeeTS §-s 32 sätestatud tingimused. Nö kaotaja puhul ei olnud sellise hindamise läbiviimine vajalik. Kuna tegemist ei olnud asja otsustamist mõjutavate põhjendustega, siis ei pea kohus sellekohaste põhjenduste õiguspärasuse kontrollimist vajalikuks. Kohus ei lahenda asja kaebaja huvi rahuldamiseks, vaid tema õiguste kaitsmiseks. Konkurentsiõiguslike põhjenduste kontrollimine ei võimalda kaebaja õigusi kaitsta, sest nende õigusvastasusele vaatamata ei saaks kaebajale raadioluba väljastada. Vastustaja otsuses toodud põhjendused ei välista kaebajal edaspidi raadioloa konkurssidel osaleda ja raadiolube saada. Kui teistel konkurssidel osutuvad konkurentsi puudutavad küsimused määravaks, saab kaebaja esitada kohtule uue kaebuse.
19.Seega kontrollib kohus praeguses asjas vaid kaebaja etteheiteid kaebaja ja kolmanda isiku taotluste hindamisele.
20.Kaebaja heidab ette seda, et vastustaja (komisjon) jättis alusetult hindamata ühe kultuuriministri seatud kõrvaltingimustest („sõnasaadete osakaal kuus“), mis oleks viinud kaebaja ja kolmanda isiku taotlustele antavad kohapunktid vastupidiseks. Kolmas isik esitas pakkumuse 20% sõnasaadete osakaaluks päevasel ajal ja 10% kuus, kaebaja puhul oli vastavad näitajad 32% päevasel ajal ja 20% kalendrikuus (programmi kirjelduses 13%). Kui komisjon hinnanuks ka sõnasaadete osakaalu kuus, oleks kaebaja saanud selle eest vastavalt 7 p ja kolmas isik 14 p. Muutunud oleks ka lõpptulemus – kaebajal 46 p ja kolmandal isikul 54 p4.
21.Kultuuriministri 02.05.2023 kirja (dtl 30-34) p-s 3.2 sõnastati nimetatud kõrvaltingimus järgmiselt: „Sõnasaadete osakaal programmis peab päevasel ajal (kell 06.00–19.00) olema vähemalt 20%. Raadioteenuse osutaja varub raadioprogrammi iga kalendrikuu mahust, millest on maha arvatud reklaami, otsepakkumise ja omasaadete tutvustuse maht, vähemalt 10% sõnasaadete edastamiseks.“.
Kohtu arvutuste järgi 52 p (38 + 14 = 52).
11(13)
3-23-1949
Sama kirja p-s 16.2 selgitati, et „Kõrvaltingimuste „sõnasaadete osakaal programmis“ ja „Eesti autorite või Eesti esitajate esitatud muusikateoste miinimummaht programmis“ hindamisel lähtutakse esmalt miinimumnõude täitmisest ning seejärel eelistatakse kandidaati, kelle programmis on vastav osakaal või maht suurim.“.
22.Kohtu hinnangul võib kultuuriministri 02.05.2023 kirja p-st 3 järeldada, et Harjumaa levipiirkonnas esitati raadioloa taotlejale 4 kõrvaltingimust. „Sõnasaadete osakaal“ oli üks tingimus ja sellele sai anda vaid ühe hinde. Hindamisalustest (sama kirja p 16) ei tulene, nagu saaks selle kõrvaltingimuse osas anda kaks hinnet. Esmalt tuli kontrollida, kas taotleja üldse täidab selles kõrvaltingimuses esitatud miinimumnõude. Selle täitmisel tuli hinnata, millise taotleja programmis oli sõnasaadete osakaal või maht suurim. Kaebaja esitatud andmetest nähtub, et mõlemad taotlejad täitsid miinimumnõuded (20% päevas ja 10% kuus). Kuna kaebaja programmis olid mahud suuremad kui kolmanda isiku programmis, sai kaebaja paremad kohapunktid. Seega ei ole komisjon kohtu hinnangul selle kõrvaltingimuse hindamisel vigu teinud.
23.Muude tingimuste hindamise osas ei ole kaebaja komisjonile etteheiteid teinud. Hindamise tulemuseks on, et kolmas isik sai 1 kohapunkti võrra parema tulemuse kui kaebaja ja komisjon tegi õiguspäraselt vastustajale ettepaneku anda raadioluba kolmandale isikule. Kuna Harjumaa levipiirkonnas oli pakkumisel vaid 1 raadioluba, siis tuli järelikult keelduda kaebaja taotluse rahuldamisest (puudus võimalus talle raadioluba väljastada). Olenemata vastustaja otsuses toodud konkurentsialastes põhjendustest puudus alus eelistada raadioloa andmisel kaebajat kolmandale isikule. Kaebajale saanuks raadioloa anda vaid juhul, kui vastustaja oleks tuvastanud kolmanda isiku puhul vastuolu MeeTS § 32 p-s 3 või muudes MeeTS-is toodud nõuetega, kuid vastustaja ei ole seda teinud ja ka kaebaja ei ole väitnud, et kolmanda isiku puhul selline mõni esineks.
24.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 04.08.2023 otsus on lõppjärelduses õiguspärane. Kuigi kohus ei pea otsuses toodud kõiki põhjendusi asjakohasteks (antud juhul puudus vajadus kaebaja konkurentsiolukorda hinnata), ei too see kaasa vastustaja otsuse tühistamist, sest need põhjendused ei saanud asja otsustamist mõjutada. Samuti ei oleks see kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, sest asja uuel otsustamisel tuleks vastustajal teha sama otsus (väljastada raadioluba kolmandale isikule). Seetõttu jääb kaebus tühistamisnõudes rahuldamata. Samadel põhjendustel puudub alus kohustada vastustajat asjas uut otsust tegema ja kaebus jääb ka kohustamisnõudes rahuldamata. Seega jätab kohus kaebuse terves ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus
25.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seega tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Tegemist ei ole HKMS § 108 lg-s 61 sätestatud olukorraga, mis õigustaks kaebaja menetluskulude väljamõistmist vastustajalt.
26.Vastustaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
27.Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, seepärast tuleb tema menetluskulud välja mõista kaebajalt (HKMS § 108 lg 8).
28.Kolmas isik taotles esindaja kulude väljamõistmist kokku summas 7071 euro (ilma käibemaksuta). Kulude tõendamiseks esitati Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ 30.09.2023 arve nr 234623 summas 6566,40 eurot (ilma käibemaksuta 5472 eurot), 31.10.2023 arve nr 235241
12(13)
3-23-1949
summas 1162,80 eurot (ilma käibemaksuta 969 eurot) ja 29.04.2024 arve nr 241649 summas 768,60 eurot (ilma käibemaksuta 630 eurot). Arvetelt nähtub, et need seonduvad praeguse asjaga.
29.Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et menetluskuluks, mida saab teiselt poolelt välja mõista, on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (HKMS § 101 lg 1, § 103 lg 1 p 1, § 108 lg 1). Muude isikute kuludega kohus menetluskulude hulgas arvestada ei saa (vt nt Riigikohtu 28.12.2022 otsus asjas nr 3-20-2325, p 35). Kolmanda isiku esindajaks asjas oli vandeadvokaat Ants Nõmper, kes suhtles menetluses kohtuga ja esitas menetlusdokumente. Muid esindajaid ei ole kolmandal isikul asjas olnud, neist ei ole kohut teavitatud ja nad ei ole menetluses ühtegi toimingut teinud. Samuti ei olnud kolmandal isikul asjas nõustajat. Pealegi ei saa kirjaliku menetluse korral hüvitada menetlusdokumendi koostamisel nõustaja abi kasutamist (vt nt Riigikohtu 11.10.2023 otsus asjas nr 3-20-771, p 60).
30.Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arvetelt nähtub, et menetluskulude hulka on arvatud ka teise büroos töötava isiku töötunnid (Regina Getter Maajärv). Kuna tegemist ei olnud kolmanda isiku esindajaga, siis ei saa kohus selle isiku töötundidega kolmanda isiku menetluskulude hulgas arvestada. Kohus arvestab vaid Ants Nõmperi töötundidega kokku summas 894 eurot (ilma käibemaksuta).
31.HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul ei ole kolmanda isiku esindaja kulud summas 894 eurot asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendamatult suured ning tuleb kaebajalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.