Majandushaldusõigus › Tegevusload ja registreerimine

3-23-1949

3-23-1949 samal kaubaturul, kuna tegemist ei ole asendatavate toodetega (KonkS § 3 lg 1). Vastustaja konkurentsiõiguslik analüüs ei ole kooskõlas konkurentsiõiguse üldpõhimõtete, KonkS-i legaaldefinitsiooni ega praktikaga. Tuleb tuvastada, kas ettevõtja positsioon võimaldab sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Ka juhul, kui kaubaturu analüüs näitaks, et kõik raadiojaamad tegutsevad samal kaubaturul, siis ikkagi ei oleks ühelgi raadioettevõtjal turgu valitsevat mõju, sest tegemist on äärmiselt konkureeriva turuga, kus on palju raadioteenuse pakkujaid (KonkS § 13 lg 1). Seega on otsus rajatud vääratele eeldustele, kaalutlusvigadega ja õigusvastane, kuna vastustaja põhjendas otsust läbi vajaduse soodustada konkurentsi ilma mistahes konkurentsiõigusliku analüüsita.

3-23-1949 kaebajale garanteeritult raadioloa väljastamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa pidada vajalikuks ega põhjendatuks. Vaidlustatud otsusel ei ole tühise haldusakti tunnuseid ja seega otsus kehtib. Sisuliselt nõuab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisega ka põhivaidluse ette ära otsustamist, mis nõuab erilist põhjendamist ja kaalumist. Kaebajale ei kaasne pöördumatuid tagajärgi, kuivõrd kaebuse ega ka õiguskaitse taotluse rahuldamine ei too automaatselt kaasa raadioloa väljastamist kaebajale. Samuti ei muudaks Harjumaa levipiirkonnas taotluste uuesti hindamine lõpptulemust, kuivõrd hindamiskriteeriumite järgi osutus kolmas isik edukamaks. Kaebuse rahuldamata jätmisel on kolmanda isiku programmi edastamise peatamine rikkunud intensiivselt tema õigust tegutseda õiguspärase otsuse alusel. Selline tagajärg ei ole kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega. Olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei muutuks kaebaja jaoks tegelik olukord ehk et kaebaja ei saaks endale automaatselt raadioluba (ega ka sagedusluba), ei kaasne kaebajale kahjulikke tagajärgi. Kaebaja ei ole ka põhistanud, milles kahjulik tagajärg tema õigustele seisneb. Sama konkursi raames väljastati Raadio Duo-le sama programmi levitamiseks raadioluba Viljandimaa regionaalses levipiirkonnas nr 3 ning Põlva- ja Tartumaa regionaalses levipiirkonnas nr 3. Kaebajale on nimetatud piirkondades programmi levitamiseks väljastatud ka sagedusload. Kui kaebaja hinnangul tähendab Harjumaa levipiirkonnas raadioloast ilmajäämine raadioprogrammi lõpetamist, on seda enam arusaamatu, miks kaebaja taotles teistes piirkondades sagedusluba, ja seejuures maksis riigilõivu selliste taotluste eest. Ei ole eluliselt usutav, et eelnevat arvestades põhjustab Raadio Duo lõpetamise ainuüksi fakt, et Harjumaa levipiirkonnas ei osutunud kaebaja programm valituks. Raadiosagedused on piiratud ressurss, mille vastu on ettevõtjatel suur huvi. Seetõttu on vajalik kohane menetlus piiratud ressursi jagamiseks. Silmas tuleb ka pidada, et raadioringhääling on traditsiooniliselt olnud väga oluline viis sõnavabadust kasutada, mistõttu on oluline võimaldada seda võimalikult paljudele ettevõtjatele. MeeTS näeb ette raadiolubade väljastamiseks kindla menetluskorra ja ühelgi ettevõtjal ei saa olla õiguspärast ootust, et tema taotlus osutub igal juhul parimaks ning talle väljastatakse raadioluba. Küll aga saab väita, et ettevõtjal on ootus, et tema taotlust menetletakse õiguspäraselt ja seda on vastustaja teinud. Kolmandal isikul on alates vastustaja 04.08.2023 otsusest olnud õiguspärane ootus hakata raadioloa ja raadioloa alusel taotletava sagedusloa alusel programmi edastama. Esialgse õiguskaitse kohaldamise korral ei edastata kolmanda isiku programmi ega üldse mingit programmi, st Harjumaal levialas Tallinn 95,8 MHz sagedus jääb tühjaks. Kuna valdkonna eest vastutav minister on pidanud vajalikuks kehtestada selles levipiirkonnas raadioprogrammile kõrvaltingimused, on tegemist ilmselge avaliku huviga. Arvestades et üheks kõrvaltingimuseks on Eesti autorite teoste osakaalu fikseerimine ja sõnasaadete edastamise kohustus eesti keeles, võib väita, et ühe avaliku huvina on Harjumaa levipiirkonnas nähtud olulise ühiskondliku huvi ehk Eesti kultuuri edendamine. Ainuüksi MeeTS § 40 lg-s 3 sisalduv võimalus seada täiendavaid kõrvaltingimusi illustreerib, et regionaalsete raadiolubadega on seotud avalik huvi. Lisaks seisneb avalik huvi ka selles, et inimestel on huvi kuulata erinevaid raadiojaamu, mis rikastaks levipiirkonda ka sihtrühmade osas. Kaebajale kuuluv Raadio Duo saab jätkata levi teistes piirkondades.

AS All Media Eesti palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Raadioluba on väljastatud kindlaks määratud perioodiks ja pärast kehtivusaja lõppu puudub kolmandal isikul õigus selle alusel raadioteenust pakkuda. Arvestades, et keskmine kohtumenetluse pikkus on ca 2 aastat ja raadioluba on väljastatud pea 1 aastaks, kaotab raadioluba kohtumenetluse jooksul kehtivuse. Järelikult ei saa kaebuse rahuldamise korral kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või 4(11)

3-23-1949 võimatuks, kuna luba ei anna tagasiulatuvalt õigust programmi edastada. Kaebuse rahuldamisel peab haldusorgan tegema uue otsuse. Selleks kulub aega ja otsus ei pruugi kaebaja jaoks olla positiivne. Seega ei hakka kaebaja vaidlustatud loa alusel raadioteenuseid pakkuma. Vaidlustatud otsuse peatumise korral ei lükku raadioloa kehtivusperiood edasi, samuti ei pikene kehtivusaeg. Vaidlustatud otsuse õiguspärasust hinnatakse asja sisulisel läbivaatamisel. Kohus ei tohi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võtta seisukohta, kas vastustaja on õigesti rahuldanud kolmanda isiku taotluse. Vaidlustatud otsus on õiguspärane, kuna vastustaja järgis raadioloa väljaandmisel seaduses sätestatud tingimusi ega ole teinud kaalutlus- või menetlusvigu. Raadioloa taotlemine on kaebajaga sarnase juriidilise isiku jaoks tavapärane majandustegevus ja menetlus ei olnud esmakordne. Kaebaja on Baltikumi suurim meediaettevõte, kelle portfelli kuulub 6 raadiojaama. Kuivõrd vaidlustatud raadioluba on väljastatud 1 aastaks, ei muutu kaebaja olukord pöördumatult, sest 2024. a-l võib ta taaskord raadioluba taotleda ja selle saada. Arvestades et kaebaja ei vastanud tingimustele, ei saanudki temale soodsat otsust teha. Kaebaja õiguste kaitse ei muutu kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Raadio Duo ei ole kaebaja ainus raadioprogramm ja esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei kahjusta tema tegutsemist pöördumatult. Kaebaja meediagruppi kuuluvad Eesti kõige populaarsem kommertsraadiojaam Elmar, info- ja uudiseraadio Kuku, raadio MyHits, raadiojaam Raadio Duo, venekeelsetele kuulajatele Narodnoe Radio ning DFM. Kaebajal on 08.06.–07.09.2023 Raadio Duo programmi esitamiseks ajutine raadioluba Harju-, Tartu- ja Viljandimaal. Kaebaja ei saanud eeldada, et tal on võimalik oma programmi esitada piiramatu aeg. Raadio Duo programmi on võimalik esitada 08.09.2023–16.11.2024 Põlva, Tartu ning Viljandi maakonnas. Seega ei ole kaebaja täielikult kaotanud võimalust esitada Eesti raadios oma programmi. Järelikult puudub kaebajal tegelik kaitsmisväärne õigus ja huvi. Kaebaja ei ole oma väidet põhistanud ega esitanud ühtki tõendit. Kuna kaebajal on isegi vaidlustatud raadioloata võimalik Raadio Duo programmi esitada, siis on ebatõenäoline, et kaebajal tuleb Raadio Duo tegevus lõpetada. Samuti on võimalik kaebajal Raadio Duo eetrisse andmiseks mõeldud ressursse kasutada teiste talle kuuluvate raadiojaamade tegevuses. Seega ei oleks tehtud investeeringud kuidagi asjatud – nendest on juba saadud tulu, on võimalik saada tulu ka vaidlusalusel raadioloa kehtivuse perioodil ning tulu teenimise võimalus säilib ka uutel konkurssidel. Igal juhul on tegemist kaebaja kaalutluse ja riskiga, mis on äritegevuses paratamatu. See aga ei õigusta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamist. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus kolmanda isiku huvidega. Kolmas isik on teinud suuremahulisi ettevalmistusi ja investeeringuid raadioprogrammi koostamiseks ning eetrisse toomiseks. Vaidlustatud luba hakkab kehtima juba 35 tunni möödudes esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse esitamisest. Vaidlustatud otsuse peatamine riivaks kolmanda isiku usalduse kaitset ja õiguspärast ootust. Kolmandal isikul ei ole nii palju teisi raadiojaamu nagu kaebajal ning tal on keeruline ümber paigutada investeeringuid ja ressursse. Samuti oleks kolmandal isikul esialgse õiguskaitse kohaldamisega raadioprogrammi reklaamimise peale kulunud raha kaotus suurem kui kaebajal, sest kolmanda isiku käive on väiksem. Lisaks puuduks kolmandal isikul esialgse õiguskaitse kohaldamisel võimalus esitada oma programmi raadios ning seeläbi soodustada ja ühtlustada raadioturu konkurentsi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks vastuolus avalike huvidega, kuna avalikke huve ei saa teenida olukord, kus õiguspäraselt väljastatud raadioloa kehtivus peatatakse põhjusel, et tingimustele mittevastanud raadioloa taotleja soovib oma ajutise tähtajalise tegevusloa alusel edastatud programmi edastamist jätkata, surudes konkurenti turult välja. Kaebaja saab esitada programmi Raadio Duo ajutise raadioloa alusel kuni 07.09.2023. Avalike huvidega on 5(11)

3-23-1949 kooskõlas olukord, kus raadioloa saanud ettevõtjale on tagatud raadioprogrammi esitamine kindlaks määratud perioodi vältel. Arvestades, et MM Grupp OÜ (sh kaebaja) on raadioturu üks domineerivamaid ettevõtjaid, võinuks Harjumaa raadioloa väljastamine kaebajale tuua kaasa turgu valitseva seisundi tekkimise või seda seisundit tugevdada ning kahjustada oluliselt raadioturu konkurentsiolukorda. Olukord, kus kolmandal isikul on võimalik rikastada oma raadioprogrammiga raadioturu konkurentsi, on kooskõlas avalike huvidega. Kaebus on vähese perspektiivikusega. Võib eeldada, et vaidlusalune raadioluba kaotab enne kohtuvaidluse lõppu kehtivuse ja kaebajal tuleb menetluse kestel tühistamiskaebuselt üle minna õigusvastasuse tuvastamisele. Kaebaja pidanuks koheselt esitama tuvastamiskaebuse ja seda põhjendama. Ebausutav on, et kaebaja sooviks esitada kahju hüvitamise nõude või et tuvastamiskaebuse esitamine aitaks tema õigusi tõhusamalt kaitsta. Kaebajal ei saa olla ka eraldiseisvalt preventiivset huvi vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Tegemist on ühekordse raadioloa väljastamisega ja puudub mõistlik põhjus eeldada vastustaja korduvat väidetavalt õigusvastast tegevust. Samuti välistaks kaebuse muutmise vajadus otsuse täitmise tagamise, kuna tuvastamisnõude puhul ei toimu üldjuhul otsuse täitmist. Vaidlustatud otsus on õiguspärane – antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastustaja on enne raadioloa väljastamist läbi viinud põhjaliku analüüsi ja kaalunud erinevaid asjaolusid (mh võimaliku konkurentsiolukorra kahjustamise võimalust). Vastustaja otsusest ei nähtu ilmselgeid kaalutlus- või faktivigu (nt vale regiooniga või valede aastate turuandmetega arvestamine). Esialgse õiguskaitse mõte ei saa olla selles, et isik, kes on ilma jäänud teatud õigusest haldusmenetluses, esitab kohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja saab selle õiguse kohtult. Esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks raadioturul konkurentsiolukorda. Kolmas isik, kes ei kuulu raadioturul domineerivate ettevõtjate hulka, ei saa oma kuulajaskonda Harjumaa levipiirkonnas kasvatada. See on kasulik kaebajale, sest tema raadiojaamad on endiselt Harjumaal kättesaadavad. Kaebaja saab oma tegevust jätkata ka teisi raadioprogramme edastades. Isegi esialgse õiguskaitseta on kaebajal arvestatav tulu teenimise võimalus ja tema majanduslik olukord ei saa märkimisväärselt kahjustada. Kaebajal puudub akuutne õiguskaitse vajadus, kuna vastasel juhul oleks kaebaja varem oma õiguste kaitseks kohtusse pöördunud. Kaebaja esitas kaebuse esialgse õiguskaitse taotluse kohtule kaebetähtaja viimasel päeval. Pigem on tõenäoline, et õiguskaitse taotluse esitamisega viimasel hetkel lootis kaebaja saada õiguskaitset ilma põhjendusteta.

3-23-1949 raadioloa kehtivus. Esialgne õiguskaitse ei muuda haldusakti ega selle tingimusi, sh raadioloa kehtivust. Seega olenemata esialgse õiguskaitse kohaldamisest lõpeb raadioloa kehtivus sellel märgitud ajal. Kaebaja väitis, et raadioloa kehtima jäämisel kohtumenetluse ajaks saab kolmas isik kaebaja ees konkurentsieelise. Kaebaja ei ole põhjendanud, milles see konkurentsieelis seisneb. Vastustaja tõi vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele välja, et kaebajale on väljastatud teistes maakondades raadioluba oma raadioprogrammi edastamiseks, seega on tal võimalik oma programmi edastada ja tulu teenida. Kaebajaga seotud äriühingutele on väljastatud püsivad raadioload, mis annab kaebajale võimaluse oma raadiprogrammi teiste lubade alusel edastada. Kolmandale isikule väljastatud raadioluba on tähtajaline, mis ei välista kaebaja võimalust edaspidistel raadiolubade väljastamiseks korraldatavatel konkurssidel osaleda ja edukaks osutuda. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta kaebaja viited raadioprogrammi Raadio Duo lõpetamise vajadusele. Kohtule asjast nr 3-22-1909 teadaolevalt edastas kaebaja seda raadioprogrammi ajutiste raadiolubade alusel. Ajutise raadioloa saamine ei andnud kaebajale õiguspärast ootust, et tal on võimalik oma raadioprogrammi edastamisega püsivalt jätkata. Kaebaja pidigi arvestama oma tegevuse ajutisusega ja selle lõpetamise vajadusega raadioloa kehtivuse lõppemisel. Püsiva või pikemaajalise raadioloa taotlemist ei saa õigustada sellega, et selle mitte saamisel peab kaebaja oma raadioprogrammi lõpetama. Tegemist ei ole asjakohase põhjendusega. Ka avalduse esitamine raadioloa konkursil osalemiseks ei saanud anda kaebajale õiguspärast ootust, et ta saab selle loa. Isegi juhul, kui kaebaja taotlus vastas nõuetele, tuli tal arvestada, et taotlused lähevad hindamisel ja kaebaja ei pruugi osutuda edukaks. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus raadioluba saada. Seejuures juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et kaebaja ei saa selle programmiga jätkata ka esialgse õiguskaitse kohaldamisel, sest vaidlusaluse haldusakti kehtivuse peatamine ei anna kaebajale õigust vaidlusalust raadioluba enda kasutusse saada. Lisaks ei näe kohus kaebusel suuri eduväljavaateid. Kohus märkis 21.09.2022 määruses asjas nr 3-22-1909, et eluterve konkurentsi ja meediapluralismi tagamine on avalikes huvides väga oluline ning kaalub üles ettevõtjale kaasneva ettevõtlusvabaduse riive. Kuna raadiosagedused on piiratud ressurss, siis tuleb meediapluralismi tagamiseks vältida selle koondumist piiratud ringi isikute kätte, mis annab neile suure võimu info levitamisel ja võimaldab hakata infoga manipuleerima. Kohus viitas, et äriregistri andmetel on Duo Media Networks OÜ ja AS-i Postimees Grupp suurima häältearvuga osanikuks MM Grupp OÜ. Seega kuuluvad nad ühte kontserni äriseadustiku § 6 tähenduses. Vastustaja turuanalüüs näitas kontserni osakaaluks raadioturul 35%, mis on üsna lähedal 40% piirile, millest alates saab KonkS § 13 lg 1 järgi juba turgu valitseva seisundi olemasolu eeldada. Turuanalüüs ei hõlmanud ajutiste raadiolubade alusel tegutsemist. Koos nendega oleks turuosakaal veelgi suurem. Eeltoodut arvestades ei saa ka praeguses asjas pidada ilmselgelt ebaõigeks vastustaja põhjendusi konkurentsiolukorra kohta meediaturul. Olenemata sellest, millise sisuga raadioprogrammi kaebaja ja temaga seotud ettevõtted erinevate raadiolubade alusel edastavad, ei muuda see asjaolu, et üsna suur osa piiratud ressursist on koondunud piiratud ringi isikute kätte. Meediapluralismi peab tagama MeeTS § 32 p 3, millest tuli ka lähtuda parima pakkuja väljaselgitamisel (MeeTS § 43 lg 2). Ka juhul, kui jätta konkurentsiolukorra kohta esitatud põhjendused kõrvale, on kaebaja jätnud arvestamata muude vaidlusaluses toodud asjaoludega, mis õigustasid otsuse tegemist kolmanda isiku kasuks. Vastustaja 07.06.2023 käskkirjast nähtuvalt moodustati raadiolubade taotluste hindamiseks nõuandev komisjon, kelle antud kohapunktide alusel osutus parimaks pakkujaks kolmas isik. Vastustaja 07.06.2023 käskkirjaga kinnitatud „Raadiolubade konkursi läbiviimise ja taotluste hindamise korra“ p 7.7 järgi oli parim pakkuja, kes oli saanud komisjoni liikmete antud hinnete alusel kujunenud pingereas kõige väiksema punktisumma. Vaidlusaluse otsuse 7(11)

3-23-1949 p-st 14 nähtub, et kaebaja sai 39 p ja kolmas isik 38 p. Komisjon tegi vastustaja peadirektorile ettepaneku anda raadioluba kolmandale isikule. Seega tuli raadioluba MeeTS § 43 järgi anda kolmandale isikule. Kaebaja ei ole vaidlustanud kolmandale isikule antud punkte või hindamisreeglite rikkumist. Ekslik on kaebaja arusaam, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on ka kolmanda isiku huvides. Kolmanda isiku huviks on asuda temale väljastatud raadioluba kasutama ja selle kaudu tulu teenima. Kaebaja viidatud investeeringud on ilmselt juba tehtud, arvestades loa andmise otsuse tegemise aega (04.08.2023) ja loa kehtima hakkamise aega 08.09.2023. Esialgse õiguskaitse taotlemine sedavõrd vahetult enne raadioloa kehtima hakkamist (04.09.2023) ei saanud selliseid investeeringuid ära hoida. Arvestades kolmanda isiku poolt juba tehtud investeeringuid, tooks raadioloa kehtivuse peatamine vastupidi kolmandale isikule kaasa kahju. Erinevalt kaebajast, kellel on võimalus esitada vastustaja vastu nõue viimase poolt õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks, puuduks kolmandal isikul samasugune võimalus kahju hüvitise taotlemiseks (HKMS § 254 lg 3). Järelikult satuks kolmas isik erinevalt kaebajast esialgse õiguskaitse kohaldamise tõttu oluliselt ebasoodsamasse olukorda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8(11)

3-23-1949 MeeTS § 35 lg 2 kohaselt on sama §-s 32 nimetatud tingimusele ja § 40 lg 4 alusel kehtestatud kõrvaltingimustele vastavus raadioloa andmise eelduseks. Kohus ei ole esitanud seisukohta, mille kohaselt ei olnud kaebaja kontserni turupositsioonil mingit tähtsust asja otsustamisel. Kohus märkis, et ka juhul kui jätta konkurentsiolukorra kohta esitatud põhjendused kõrvale, on kaebaja jätnud arvestamata muude vaidlusaluses toodud asjaoludega, mis õigustasid otsuse tegemist kolmanda isiku kasuks. Kuigi Eestis on palju raadioteenuse pakkujaid, ei tähenda see, et raadioturg on äärmiselt konkureeriv. Asjaolu, et raadioturu konkurentsiolukord on murettekitav, kinnitab ka fakt, et raadioturul hõivavad kaks turuosalist (Taevaraadio OÜ ja MM Grupp OÜ) ligikaudu 3⁄4 kommertsturu kuulajaskonnast. Ülejäänud turuosalised (sh kolmas isik) jagavad omavahel 1⁄4 kuulajaskonnast. Jääb selgusetuks, millise ebaõiglase konkurentsieelise saab kolmas isik, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kohaldades käesolevas asjas esialgset õiguskaitset, lahendataks ära põhivaidlus, sest selle tulemusel ei ole kolmandal isikul võimalik esitada oma programmi. Seeläbi saaksid kõik teised raadioteenuse osutajad (sh kaebaja) ebaõiglase konkurentsieelise kolmanda isiku ees. Raadio DUO edastamiseks väljastati kaebajale 04.08.2023 kaks alalist raadioluba levipiirkondades Viljandimaa 3 ning Põlva- ja Tartumaa 1. Mõlemal juhul on kaebaja taotlenud raadioloa alusel ka sagedusloa ning alustanud programmi edastamist, mis annab märki soovist jätkata püsivalt Raadio DUO tegevusega ka olukorras, kus sellel ei ole Harjumaal levimiseks sagedust. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too kaasa Raadio DUO-le võimalust edastada Harjumaa sagedusel programmi kohtuvaidluse ajal. Seega ei mõjutaks esialgse õiguskaitse kohaldamine Raadio DUO kuulajaskonda ega aitaks muul moel kaasa selle jätkusuutlikkusele.

9(11)

3-23-1949 isikul võimalik nõuda ka kaebuse rahuldamata jätmise korral. Kolmandal isikul on kaitstav usaldus, et ta saab talle õiguspäraselt väljastatud loa alusel tegutseda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-1949 seisukohta, et kaebuse eduväljavaated ei ole suured. Esmapilgul näib, et MeeTS § 32 p 3 eesmärk on ära hoida meediakanalite ja sellest tulenevalt info leviku liiga suur koondumine ühe kontserni kätte, mis võib kaasa tuua olulisi negatiivseid majanduslikke ning ühiskondlikke ja poliitilisi tagajärgi. Igal juhul on eesmärk vältida info leviku koondumist ühe meediakontserni kätte demokraatlikus õigusriigis kaalukas avalik huvi, mida tuleb kohtul esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvesse võtta. Meelevaldne ega välistatud ei ole tõlgendus, et MeeTS § 32 p-s 3 peetakse silmas Eesti meediateenuste turgu tervikuna, mitte pelgalt kitsalt konkurentsiõiguslikku analüüsi asendatavate teenuste kohta konkreetsel kaubaturul. See, kas ühe kontserni mõju all olev info levib raadiojaamades, mis on tarbija vaates asendatav või mitteasendatav, ei näi MeeTS § 32 p 3 eesmärki arvestades olevat määrav, pigem on selles kontekstis oluline Eesti raadiokuulajate koguarv. MeeTS § 35 lg 2 kohaselt pidi TTJA otsuse tegemisel arvesse võtma nii §-s 32 toodud asjaolusid kui ka valikmenetluse hindamistulemusi, milles kolmas isik osutus paremaks. Ehkki haldusakti põhjendus võinuks olla selgem, on õige halduskohtu osutus, et kaebaja ei ole vaidlustanud hindamistulemusi (MeeTS § 43). Lisaks MeeTS § 32 nõuete täitmisele peab isik raadioloa saamiseks ka võitma valikmenetluse.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.