Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-21-1989 24. mai 2024 Maria Lõbus XXu kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervishoiuteenuse osutamisega (arsti tegevus perioodil 23. veebruar 2021 kuni 26. juuli 2021 kaebaja ravimisel seoses alaseljavaludega ja ravimi Terbinafin määramisega) Kaebaja – XX Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta XXu kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda ja ekspertiisikulu riigi kanda.
3.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 25. juuni 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lõike 1 punkt 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lõige 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-1989 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lõige 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav XX (edaspidi kaebaja) esitas 26. juulil 2021 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses perearst H. Silveti tegevusega kaebaja ravimisel alates
23.veebruarist 2021. Kaebaja oli seisukohal, et arst on jätnud kaebajale määramata vajaliku ravi seoses alaseljavaludega ning küüneseene raviks ei oleks tohtinud kaebajale määrata ravimit Terbinafin. Kaebaja selgitas, et arsti tegevuse tagajärjel tekkis talle mittevaraline kahju. Kaebaja nõudis hüvitiseks 3000 eurot.
2.Kaebaja esitas 29. juulil 2021 Viru Maakohtule hagiavalduse arst H. Silveti vastu õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Viru Maakohus leidis 11. augusti 2021. a määruses, et vaidluse lahendamine on halduskohtu pädevuses ning edastas avalduse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
3.Viru Vangla jättis 27. septembri 2021. a otsusega nr 6-16/143-2 kaebaja kahjunõude rahuldamata. Vangla asus seisukohale, et kaebajal ei ole õigust nõuda endale meelepärast tervishoiuteenust. Vangla leidis, et ta ei ole ühegi tervishoiuteenuse osas õigusvastaselt käitunud ning kahjunõue on alusetu.
4.Tartu Halduskohus tõlgendas 20. detsembri 2021. a määruses, et Viru Maakohtu poolt halduskohtule edastatud avalduse näol on tegu kaebaja kaebusega Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses vanglas tervishoiuteenuse osutamisega. Kohus võttis kaebuse menetlusse.
Vastustaja palus 21. veebruari 2022. a vastuses jätta kaebuse rahuldamata.
6.Kohus otsustas 8. aprilli 2024. a määrusega viia kaebaja suhtes läbi isiku kohtuarstliku ekspertiisi. Eksperdiarvamus esitati kohtule 12. aprillil 2024.
7.Kaebaja esitas 28. aprillil 2024 kohtule täiendava seisukoha. Vastustaja vastas kaebaja seisukohale 13. mail 2024.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja selgitas, et viibis 23. veebruaril 2021 perearst H. Silveti vastuvõtul. Arst tuvastas, et kaebajal on mõlema jala küüntel seeninfektsioon ning määras kaebajale kolmeks kuuks ravi tablettidega Terbinafin. Tablettide manustamise ega nende kõrvaltoimete osas arst kaebajat ei nõustanud. Kaebaja kaebas vastuvõtul ka pidevate alaseljavalude üle, kuid arst ei teinud kaebajale saatekirja MRT-uuringule ega neuroloogi vastuvõtule, et välja selgitada valude põhjused, vaid määras kaebajale üksnes valuvaigistava Diclac geeli. Ka järgnevate kuude jooksul ei võtnud arst midagi ette alaseljavalude põhjuste väljaselgitamiseks ja õige ravi määramiseks. Pärast ravimi Terbinafin tarvitama hakkamist kaebaja tervislik seisund järsult halvenes: kaebajal tekkisid peavalud, iiveldus, vererõhu kõikumised, valud maksa ja alakõhu piirkonnas, nõrkus, kohin kõrvades, valud rinnus ja kurgus, unetus, ärrituvus, kõhulahtisus, teadvuse kaotus, õhupuudus, oksendamine, söögiisu kadumine. Nimetatud sümptomid esinesid
3-21-1989 kaebajal mitme kuu jooksul. Kaebaja mainis neid sümptomeid igal vastuvõtul, kuid arst jättis nendele reageerimata. Pärast ravimi tarvitamise lõpetamist need sümptomid taandusid, kuid mitte täielikult, sest vahel esinevad jätkuvalt pearinglus, nõrkus, õhupuudus, iiveldus, vererõhu langused. Kaebaja sai hiljem teada, et ravimi Terbinafin infolehe kohaselt oli see ravim kaebajale vastunäidustatud, sest kaebaja on läbi põdenud C-hepatiidi ehk maksafunktsiooni kahjustuse. Kaebajal esinesid infolehes märgitud kõrvaltoimed. Arst määras hooletusest või teadlikult kaebajale sobimatu ravimi Terbinafin. Sellega kahjustas arst kaebaja tervist. Arst ei võtnud ravimi kõrvaltoimete tekkimisel midagi ette. Lisaks, kuna selle ravimi tarvitamisel võivad tekkida hingamisraskused, oli ravim vastunäidustatud ka kaebajal esineva astma tõttu. Kaebaja leidis, et eksperdiarvamust ei saa lugeda objektiivseks, sest ükski ekspert pole kaebajat vahetult uurinud ega temaga vestelnud. Kaebaja lisas, et on üldteada, et Eestis meditsiinilise ekspertiisi tegemisel koostavad eksperdid oma arvamusi kolleegide kasuks ning seda kinnitab ka praeguses asjas tehtud ekspertiisiakt, sest kui ravimitootja on infolehes märkinud, et ravimi manustamine on astma ja maksakahjustuste puhul vastunäidustatud, siis ei saa ekspert asuda väitma, et määratud oli õige ravim ja raviviga ei esinenud. Ravim Terbinafin on sedavõrd toksiline, et seda ei määrata isegi tervetele inimestele kergekäeliselt.
9.Vastustaja leidis, et kaebaja ei ole tõendanud, et talle vanglas osutatud ravi ei vastanud ravi keskmisele kvaliteedile. Ükski vastustajale kättesaadav tõend ei viita sellele, et kaebajale vanglas osutatud ravi oleks võinud olla ebaõige. Kaebajale on vanglas osutatud pidevat ja asjakohast tervishoiuteenust. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, et ekspertiisiakt oleks puudustega või eksperdid kallutatud. Praeguses asjas on uurimisel minevikus toimunud sündmused (tervishoiuteenus), mistõttu oli võimalik ekspertiis läbi viia dokumentide põhiselt. Püstitatud ei ole ka versiooni, et olemasolev tervisedokumentatsioon oleks ebatäielik või et rikutud oleks dokumenteerimiskohustust. Eksperdid pididki hindama osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti selle osutamise aja ja toona olemas olnud informatsiooni seisuga.
KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
10.Kaebaja on esitanud kohtule mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses talle Viru Vanglas osutatud tervishoiuteenusega. Kohus selgitas 8. aprilli 2024. a määruses, et mõistab kahju tekitamise perioodina ajavahemikku 23. veebruarist 2021 kuni 26. juulini 2021. Kaebaja ei ole sellele tõlgendusele vastu vaielnud. Kaebusest võib aru saada, et kaebaja peab kahju tekitavaks talle 23. veebruaril 2021 ravimi Terbinafin määramist ja hiljem ilmnenud kõrvaltoimetele reageerimata jätmist, samuti tema MRT-uuringule ja neuroloogi vastuvõtule suunamata jätmist alaseljavalude põhjuse väljaselgitamiseks ja selle asemel Diclac geeli määramist.
11.Avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist reguleerib üldnormina riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lõige 1, mis sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lõike 2 kohaselt võib tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 9 lõige 1
3-21-1989 sätestab, et mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib nõuda selles sättes nimetatud õigushüvede süülise rikkumise korral.
12.Kohus kontrollib esmalt, kas kaebaja poolt Viru Vanglale ette tegevust/tegevusetust tervishoiuteenuse osutamisel saab pidada õigusvastaseks.
heidetud
13.Vangistusseaduse (VangS) § 49 lõige 1 sätestab: „Tervishoid vanglas on riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel.“ VangS § 52 lõike 1 esimese lause kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. VangS § 52 lõike 2 järgi on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 2 lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Kinnipeetava ja vangla pidaja (riigi) vaheline õigussuhe on eeskätt avalik-õiguslik. Riik täidab kinnipeetavale tervishoiuteenust osutades avalikku ülesannet, kuid teeb seda vabatahtliku tervishoiuteenuse osutamisel eraõiguslikus vormis ning ka tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted (VÕS 41. ptk) (vt Riigikohtu erikogu 28. juuni 2021. a määrus asjas nr 3-21-30, punktid 24 ja 25 ning seal viidatud praktika). Seega tuleb kinnipeetavale vanglas tervishoiuteenuse osutamise õiguspärasuse üle otsustada nii vangistusseaduse kui ka võlaõigusseaduse 41. peatüki („Tervishoiuteenuse osutamise leping“) sätete alusel (vt Riigikohtu erikogu määrus asjas nr 3-21-924, punkt 16). VÕS § 762 esimese lause kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.
14.Kaebaja leiab, et vangla perearst ei oleks tohtinud talle 23. veebruaril 2021 ravimit Terbinafin määrata, sest see oli kaebajale läbi põetud C-hepatiidi ehk maksafunktsiooni kahjustuse ja astma tõttu vastunäidustatud.
15.Ravimi Terbinafin infolehel on kirjas, et seda ei tohi võtta inimesed, kes on terbinafiini või selle ravimi mis tahes koostisosade suhtes allergilised ja kellel on raske neeru- või maksafunktsiooni kahjustus. Ettevaatlikud peavad ravimi tarvitamisel olema inimesed, kellel on psoriaas või lupus erytematosus (autoimmuunne haigus).
16.Kaebaja tervisekaardist nähtub, et tal alustati C-hepatiidi ravi 31. oktoobril 2018 ja see lõppes 23. jaanuaril 2019 (haigusjuht nr A14524). C-hepatiit õnnestus edukalt välja ravida ja kaebaja on terve, kuid teatav maksakahjustus jääb püsima (digiloo haigusjuhtum nr A198 2021, haigusjuhud nr A15501 ja A10744). Samas ei nähtu kaebaja tervisekaardist, et ta oleks saanud C-hepatiidi ja selle ravi tagajärjel raske maksafunktsiooni kahjustuse. Ravimi Terbinafin infolehest ei nähtu, et igasuguse maksafunktsiooni kahjustuse korral oleks välistatud ravimi Terbinafin tarvitamine, vaid see on välistatud üksnes raske maksafunktsiooni kahjustuse korral.
3-21-1989 Nagu öeldud, ei nähtu kaebaja tervisekaardist teavet, mis kinnitaks, et kaebaja maksakahjustus oli sellise iseloomuga, et tema puhul oli ravimi Terbinafin tarvitamine absoluutselt välistatud.
17.Samuti ei nähtu ravimi Terbinafin infolehest, et see oleks vastunäidustatud astma korral. Kohus nõustub iseenesest kaebajaga selles, et ravimi infolehes on võimalike kõrvaltoimetena esile toodud hingamisraskused, täpsemalt näo-, keele ja hingetoru turse, mis võib põhjustada hingamisraskusi (angioödeem), ning ootamatu allergiline reaktsioon koos hingeldamise, nahalööbe, vilistava hingamise ning vererõhu langusega (anafülaksia). Samas on infolehes rõhutatud, et kõigil kõrvaltoimeid ei teki. Seega ei ole kõrvaltoimete tekkimine kindel. Asjaolu, et esineb võimalus, et ravimi tarvitamisega võivad kaasneda hingamisraskused, ei tähenda, et see oleks astmat põdevatele inimestele välistatud. On üldteada, et kõik ravimid võivad põhjustada kõrvaltoimeid ning enamike ravimite kõrvaltoimete nimekiri infolehes on pikk. See aga ei tähenda, et kõrvaltoimete tekkimise ohu tõttu oleks arstil keelatud inimesele vajalikku ravimit määrata. Vastasel juhul oleks enamike ravimite määramine inimestele välistatud. Infolehes on kõrvaltoimed esile toodud selleks, et patsiendid ja arstid oskaksid pärast ravimi tarvitama hakkamist toimunud negatiivseid muudatusi tervises seostada ravimi tarvitamisega ning saaksid vajaduse korral teha muudatusi ravimi tarvitamises või selle tarvitamise lõpetada või võtta muid ravimi tarvitamisega kooskõlas olevaid meetmeid kõrvaltoimete leevendamiseks. Ka infolehes on kirjas, et kõrvaltoimete tekkimisel tuleb pidada nõu oma arstiga, mitte et kõrvaltoimete tekkimise oht välistaks ravimi tarvitamise üldse.
18.Kohus korraldas praeguses asjas ka kohtuarstliku komisjoniekspertiisi ning ka eksperdid ei tuvastanud, et kaebajale ravimi Terbinafin määramisel oleks tehtud raviviga. Eksperdid leidsid, et kaebajale osutatud tervishoiuteenus seoses ravimi Terbinafin määramisega vastas arstiteaduse üldisele keskmisele tasemele.
19.Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks ravimi Terbinafin määramisel ravivea tegemist. HKMS § 59 lõikest 1 tulenevalt peab menetlusosaline üldjuhul tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. VÕS § 770 lõike 3 kohaselt peab patsient tõendama tervishoiutöötaja vastutuse aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Dokumenteerimiskohustuse rikkumist ei ole kaebaja praeguses asjas ette heitnud.
20.Eeltoodut arvestades ei ole alust pidada Viru Vangla tegevust kaebajale 23. veebruaril 2021 ravimi Terbinafin määramisel õigusvastaseks.
21.Kaebaja väitis, et pärast ravimi Terbinafin tarvitama hakkamist tema tervislik seisund järsult halvenes: kaebajal tekkisid peavalud, iiveldus, vererõhu kõikumised, valud maksa ja alakõhu piirkonnas, nõrkus, kohin kõrvades, valud rinnus ja kurgus, unetus, ärrituvus, kõhulahtisus, teadvuse kaotus, õhupuudus, oksendamine, söögiisu kadumine. Kaebaja sõnul esinesid tal nimetatud sümptomid mitme kuu jooksul ja ta mainis neid igal vastuvõtul, kuid arst jättis nendele reageerimata. Kaebaja lisas, et pärast ravimi tarvitamise lõpetamist need sümptomid taandusid, kuid mitte täielikult, sest vahel esinevad jätkuvalt pearinglus, nõrkus, õhupuudus, iiveldus, vererõhu langused.
22.Kaebaja tervisekaardist nähtub, et ta on perioodil 23. veebruar 2021 kuni 26. juuli 2021 tõepoolest kurtnud kohinat kõrvades, valu rindekeres, alakõhus ja maksa piirkonnas, madalat vererõhku, peavalu, nõrkust, pigistavat tunnet kurgus, rahutust, närvilisust, kehva und, iiveldust, pearinglust, silme eest mustaks minemist, raskendatud hingamist ja õhupuudust, kõhulahtisust. Samas nähtub kaebaja tervisekaardist, et valu alakõhus, rinnus ja maksa
3-21-1989 piirkonnas, peavalu, nõrkust, hingamisraskusi ja õhupuudust, iiveldust, kurguvalu, pearinglust ja madalat vererõhku on ta kurtnud ka enne ravimi Terbinafin tarvitama hakkamist. Seega ei saa neid kaebusi tõsikindlalt seostada ainult ravimiga Terbinafin. Samuti nähtub kaebaja tervisekaardist, et näiteks kohin kõrvades on tal tekkinud pärast jalutamist (haigusjuht nr A7036) ning pearinglus, õhupuudus ja nõrkus võisid osaliselt tingitud olla ka palavast ilmast (haigusjuht nr A14122). Seega võisid kaebaja nimetatud sümptomid olla põhjustatud ka muudest teguritest, kuid täielikult ei saa välistada, et need olid vähemalt osaliselt põhjustatud ka ravimist Terbinafin. Nagu eelnevalt selgitatud, siis ravimi tarvitamise tagajärjel kõrvaltoimete tekkimist ei saa pidada raviveaks, sest enamike ravimite võimalike kõrvaltoimete nimekiri on pikk ning kõrvaltoimete esinemise tõenäosus on erinev ja arstile raskesti ette ennustatav. Oluline on see, et kõrvaltoimete tekkimisel tegeleks meditsiinitöötaja patsiendi kaebustega. Kaebaja tervisekaart ei kinnita tema väidet, et tema eelnevalt nimetatud kaebustele jäeti perioodil 23. veebruar 2021 kuni 26. juuli 2021 reageerimata. Kaebaja tervisekaardist nähtub, et tal on sel perioodil olnud sageli tervishoiutöötajate vastuvõtte ning tema kaebustest lähtuvalt on teda läbi vaadatud, suunatud uuringutele ja eriarstide vastuvõttudele, võetud analüüse, määratud talle ravimeid või muudetud raviskeeme ning teda nõustatud. Seega ei nähtu kohtule, et vangla oleks perioodil 23. veebruar 2021 kuni 26. juuli 2021 olnud õigusvastaselt tegevusetu kaebaja eelnevalt nimetatud kaebuste osas. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks ravivea olemasolu tema kirjeldatud kaebustega tegelemisel käsitletud perioodil.
23.Kaebaja leiab, et perearst oli perioodil 23. veebruar 2021 kuni 26. juuli 2021 õigusvastaselt tegevusetu kaebaja alaseljavalude osas, sest ei suunanud kaebajat valude põhjuse väljaselgitamiseks MRT-uuringule ega neuroloogi vastuvõtule, vaid määras 23. veebruaril 2021 ainult valuvaigistava Diclac geeli.
24.Kaebaja tervisekaardist nähtub, et kaebaja kurtis 23. veebruari 2021. a vastuvõtul perearstile, et tal esinevad mõnikord alaselja lihaskonnas valud (haigusjuht nr A3536). Arst määras talle raviks Diclac geeli kuni 31. märtsini 2021. 19. aprillil 2021 on kaebajale uuesti Diclac geel väljastatud kuni 19. maini 2021, kuid see ei olnud tingitud alaseljavaludest, vaid valust paremas labakäes (haigusjuhud nr A7569 ja A7592). 9. mail 2021 on kaebaja kurtnud, et tal on alaseljavalud pikalt olnud, mistõttu määras arst talle raviks T gabagamma 300 mg × 2 × 30 p (haigusjuht nr A9445). 18. mail 2021 on kaebaja kurtnud, et tal on mõnikord alaseljavalud. Arst määras talle raviks Arcoxia 90 mg × 1 1 nädalaks (haigusjuht nr A10174). 28. mail 2021 on kaebaja teada andnud, et Arcoxia ei aita, ning palunud talle määrata Neurontiini (haigusjuht nr A10991). 31. mail 2021 on arst kaebaja palvel määranud talle raviks Neurontiini 300 mg × 2 2 kuuks (haigusjuht nr A11129). 23. juunil 2021 on kaebaja kurtnud tugevat seljavalu, kuna tõmbas selja ära. Esmaabiks anti talle Tab. Diclac 75mg/20mg (haigusjuht nr A13144). Eeltoodust nähtub, et meditsiinitöötajad on aktiivselt kaebaja seljavaluga tegelenud ning korrigeerinud raviskeemi vastavalt kaebaja vajadustele. Seda, kas lisaks valuravile oleks patsient vaja suunata ka täiendavatele uuringutele või eriarsti vastuvõtule, otsustab arst oma teadmistele ja kogemustele tuginedes. Kohtupraktika kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda meditsiinilisi uuringuid või ravi vastavalt tema enda soovile (Riigikohtu
21.detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, punkt 8). Kohtule ei nähtu, et kaebaja alaseljavalude ravimisel perioodil 23. veebruar 2021 kuni 26. juuli 2021 oleks arst teinud ilmselgeid vigu. Ka asjas korraldatud kohtuarstliku komisjoniekspertiisi käigus ei tuvastanud eksperdid, et kaebaja alaseljavalude ravimisel perioodil 23. veebruar 2021 kuni 26. juuli 2021 oleks tehtud raviviga. Eksperdid jõudsid järeldusele, et vaidlusalune tervishoiuteenus vastas arstiteaduse üldisele keskmisele tasemele. Eksperdid märkisid, et Diclac geel on seljavalu kaebuste korral esmatasandi arstiabis tavapärane praktika ning neuroloogilist sümptomaatikat
3-21-1989 ei ole eelpool nimetatud ajavahemikus kirjeldatud. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema alaseljavalude ravimisel ravivea tegemist. Eeltoodust tulenevalt ei saa Viru Vangla tegevust kaebaja alaseljavalude ravimisel perioodil 23. veebruar 2021 kuni 26. juuli 2021 õigusvastaseks pidada.
25.Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega ekspertiisiakti usaldusväärsuse kohta. Kuna ekspertidelt küsiti arvamust tervishoiuteenuse osutamise kohta perioodil 23. veebruar 2021 kuni 26. juuli 2021, oli põhjendatud ekspertiisi läbi viimine dokumentide põhjal. Kaebaja vahetu uurimine tänasel päeval ja temaga vestlemine ei oleks saanud anda olulist teavet mitme aasta taguste sündmuste kohta. Kaebaja ei ole väitnud, et meditsiinitöötajad oleksid rikkunud dokumenteerimiskohustust ning et seetõttu oleksid tema tervist kajastavad dokumendid olnud mittetäielikud või ebaõiged ja sellest tulenevalt ebapiisavad üksnes dokumendipõhise ekspertiisi tegemiseks. Kaebaja väidet, et on üldteada, et Eestis meditsiinilise ekspertiisi tegemisel koostavad eksperdid oma arvamusi kolleegide kasuks, peab kohus meelevaldseks. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 9 kohaselt peab kohtuekspert andma vande, et ta täidab kohtueksperdi ülesandeid ausalt ja erapooletult. Kui ekspert annab teadvalt vale eksperdiarvamuse, võetakse ta vastutusele (KES § 2 lõige 4 ja karistusseadustiku § 321). Kaebaja ei ole viidanud ühelegi tõsiseltvõetavale asjaolule, mille põhjal saaks praeguses asjas esitatud ekspertiisiakti usaldusväärsuse kahtluse alla seada. Ainult asjaolu, et kaebaja ei nõustu ekspertiisiakti järeldustega, ei tähenda, et eksperdid oleksid andnud teadvalt vale eksperdiarvamuse.
26.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et vastustaja ei ole perioodil 23. veebruar 2021 kuni 26. juuli 2021 kaebaja ravimisel seoses ravimiga Terbinafin ja alaseljavaludega õigusvastaselt toiminud. Seega puudub vastustaja õigusvastane tegu, mistõttu on kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks eeldus täitmata ning ainuüksi see välistab kaebuse rahuldamise. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.
27.HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Praegune kaebus oli riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkti 12 kohaselt riigilõivuvaba. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuna vastustaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lõige 1). Ekspertiisikulu tuleb kaebaja majanduslikku seisundit arvestades jätta riigi kanda.
28.Kaebaja terviseandmete kaitseks asendab kohus omal algatusel otsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.