23.augusti 2021. a otsuse nr P10O-2021-40830 punkti 2.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 235 lg 1 ja § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 23.08.2021 otsusega nr P10O-2021-40830 määrati X laste ülalpidamiseks perioodi 16.07.2021 kuni 12.12.2021 eest elatisabi. SKA esitas Xle 21.02.2023 teate riigile üle läinud nõude 980,64 eurot täitmiseks.
2.SKA kohustas 08.11.2023 ettekirjutusega nr T17-2023-477 X tasuma riigile üle läinud elatisnõue 980,64 eurot. Elatisnõude summa tuleb tasuda SKA arvelduskontole hiljemalt 30 päeva jooksul pärast ettekirjutuse saamist. Ettekirjutuses selgitati, et selle täitmata jätmise korral on SKA-l õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja/või teha tasaarvestus SKA makstava muu hüvitisega.
3-23-2766
3.X esitas 04.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb SKA 08.11.2023 ettekirjutuse nr T17-2023-477 tühistamist. Kaebaja leiab, et nõue tuleb esitada hüvitise saajale. Kaebaja on elatise selle perioodi eest lastele maksnud, st elatise saajad said elatist sama perioodi eest nii elatisabi korras kui ka kaebajalt käest. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse täitmise peatamiseks, et vältida võimaliku täitemenetlusega kaasnevaid lisakulusid.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.12.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 252 lg 4 kohaselt ajutiselt kuni 13.01.2024.
5.SKA 10.01.2024 menetlusdokumendis vaieldi vastu nii kaebusele kui esialgse õiguskaitse taotlusele. SKA hinnangul ei osutu kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajal on võimalus täita ettekirjutust ka osade kaupa, kui see ei ole võimalik täies ulatuses. See teave on esitatud ka ettekirjutuses.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.01.2024 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas SKA 08.11.2023 ettekirjutuse nr T17-2023-477 täitmise (resolutsiooni p 1). Ettekirjutuse täitmine on selliselt peatatud kuni 12.03.2024 tingimusel, et kaebaja on selleks ajaks esitanud SKA-le taotluse ettekirjutuses nõutud summa osade kaupa tasumiseks ning taotluse rahuldamise korral langeb esialgse õiguskaitse vajadus taotluse rahuldamise hetkest ära (resolutsiooni p 2). Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse taotlusele lisanud oma majanduslikku seisundit tõendavaid andmeid (andmed sissetulekute ja vara kohta). Samas on kaebaja viidanud, et on nelja lapse isa ja sellega kaasnevad laste ülalpidamiskohustused. Kohus pidas tõenäoliseks, et kaebajal on keeruline täita ettekirjutust täies mahus või ka ettekirjutuses näidatud osade kaupa. Seetõttu on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse abinõu valikul ja kohaldamisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Tagada tuleb nõutud summa laekumine kaebuse rahuldamata jätmise korral. Esialgse õiguskaitse meetme valikul tuleb eelistada meedet, mis tagab kaebajale vähima vajaliku kaitse. HKMS § 251 lg-st 3 tulenevalt kohaldas halduskohus esialgset õiguskaitset nii, et see kehtis kuni 12.03.2024, tingimusel, et kaebaja on selleks ajaks esitanud SKA-le taotluse ettekirjutuses nõutud summa osade kaupa tasumiseks ning taotluse rahuldamise korral langeb esialgse õiguskaitse vajadus taotluse rahuldamise hetkest ära. Nii on tagatud kaebaja ja avalik huvi. Kohut tuleb taotluse esitamisest ja selle menetluse käigust viivitamatult teavitada. Kui SKA kaebaja taotlust ettekirjutuses nõutud summade osaliseks tasumiseks ei rahulda, on kaebajal õigus vajadusel esitada uus esialgse õiguskaitse taotlus koos dokumentaalsete tõenditega, millest nähtuks tema majanduslik seis (st jooksvad sissetulekud ja väljaminekud ning andmed registervara või kinnisvara olemasolu kohta).
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X esitas 15.01.2024 määruskaebuse, milles ei nõustu esialgse õiguskaitse määramisega Tallinna Halduskohtu 12.01.2024 määruses ettenähtud kujul. Samuti taotleb X vastustaja elatisabi tagasimaksmise nõude tühistamist ning vastustaja kohustamist vaidlusaluses küsimuses mitte enam kaebaja poole pöörduda ja täita 23.08.2021 otsuse nr P10O-2021-40830 2(5)
3-23-2766 punkti 2, mille alusel SKA nõuab tagasi või tasaarveldab elatisabi saajalt alusetult makstud elatisabi. Samuti ei soostu kaebaja, et maksegraafikuga tasumisel ei tekita see talle lisakulutusi ega ole koormav. Arvestamata on jäänud vaidluse põhisisu, et kaebajal pole võimalik topelt tasuda vastustajale summat, mille elatisabi saaja juba temalt välja nõudis. Kaebaja argument põhivaidluses on, et ta ei soovi tasuda topelt elatist ega elatisabi. Elatisabi saaja (laste ema) on kaebajalt täies ulatuses sisse nõudnud elatise ja on jätnud sellest maha arvestamata osa, mida tasus SKA elatisabi näol. Kaebajal ei ole lihtsam maksta SKA-le 980,64 eurot ja hiljem pöörduda kohtusse tsiviilhagiga laste ema vastu, et välja nõuda temalt enam makstud elatis 980,64 eurot. See tekitab kaebajale lisakoormust ja -kulutusi. Kaebaja on SKA-ga suhelnud, kuid SKA ei nõustu alusetult makstud summat elatisabi saajalt tagasi nõudma.
8.SKA palus 19.01.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja jäi halduskohtule esitatud seisukoha juurde, leides, et kaebaja õiguste kaitse ei osutu esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajal on võimalus täita ettekirjutust ka osade kaupa, kui see ei ole võimalik täies ulatuses. SKA hinnangul on määruskaebuse kohaselt selle esitamise peamine põhjus see, et kaebaja ei soovi tasuda topelt elatist ning määruskaebuse nõudeks on elatisabi tagasimakse nõude tühistamine. See aga on põhivaidluse teema, mitte esialgse õiguskaitse kohaldamise küsimus. Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esitanud tõendeid või vastuväiteid, mis tõendaksid seda, et tema õiguste kaitse võiks osutuda raskendatuks või võimatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
9.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1 ja § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). II
10.Määruskaebusest saab ringkonnakohus aru nii, et kaebaja taotleb halduskohtu määruse tühistamist ja esialgse õiguskaitse kohaldamist tingimusteta.
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Muu hulgas on tegemist olukorraga, kus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega ähvardab kaebajat tagajärg, mille kõrvaldamine asjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tuvastades esialgse õiguskaitse vajaduse, peab kohus tulenevalt HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 arvestama esialgse õiguskaitse kohaldamisel kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15). 3(5)
3-23-2766
12.Kohtumääruse resolutsioon peab HKMS § 178 lg 3 ja § 162 lg 1 järgi olema selge. Halduskohtu määrus sellele nõudele ei vasta. Halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse tingimus ei ole selge. Määrusest ei nähtu, kas juhul, kui kaebaja SKA-le ettekirjutuses nõutud summa ositi tasumise taotlust hiljemalt 12.03.2024 ei esita, tuleb lugeda, et kohus esialgset õiguskaitset ei kohaldanud, või kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ajutiselt kuni SKA-le sellise taotluse esitamiseni, ent mitte kauemaks kui 12.03.2024. Neist esimene võimalus ei ole lubatav, sest kohtumääruse alusel peab olema võimalik igal ajal hinnata, kas esialgse õiguskaitse abinõu on kehtiv või mitte. Tulevikus saabuvatele sündmustele tähenduse andmine ei ole kooskõlas õiguskindluse põhimõttega. Kui halduskohus pidas silmas, et esialgse õiguskaitse meetme kohaldamine on vajalik vaid ajutiselt, et võimaldada kaebajal esitada SKAle elatisabi ositi tagasimaksmise taotlus, on kohtumääruse resolutsioonis seatud tingimused sõnastatud ebaselgelt. Igal juhul ei saa esialgse õiguskaitse kehtivus olla seatud tingimusega „taotluse rahuldamise korral langeb esialgse õiguskaitse vajadus taotluse rahuldamise hetkest ära“, sest see on õiguslik hinnang, milles menetlusosalised võivad olla erinevat meelt. Hinnangu esialgse õiguskaitse vajadusele – pöördumatute või raskesti kõrvaldatavate tagajärgede olemasolule esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel – peab andma kohus ning praegusel juhul sõltub see asjaolust, millised on kaebaja rahalised võimalused ja millistel tähtaegadel ning kui suures summas elatisabi summa tagasimakset SKA lubab.
13.Ringkonnakohus ei pea siiski vajalikuks halduskohtu määrust muuta, sest esialgse õiguskaitse kohaldamine pärast 12.03.2024 ei ole enam põhjendatud.
14.Elatisabi tagasimakse nõude ositi tasumisega on kaebajal võimalik ära hoida kitsikust kohtumenetluse ajal, mis tekib korraga 980,64 euro tasumisel. Ositi maksmisega on kaebajal võimalik vältida täitemenetlust ja sellega kaasnevaid täiendavaid lisakulusid. Kaebaja ei ole määruskaebuses ega halduskohtus ära näidanud, et tal ei ole võimalik SKA ettekirjutust maksegraafiku alusel täita. Kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtu menetluses täiendavaid tõendeid enda majandusliku olukorra ega ka selle kohta, et elatisabi sissenõudmine tooks talle kaasa pöördumatuid tagajärgi. Vaidlustatud ettekirjutusest nähtub võimalus täita ettekirjutust ositi.
15.Määruskaebuse esitaja soovib esialgse õiguskaitsega hoiduda elatise topelt maksmisest. Kui kaebus rahuldatakse, saab kaebaja riigilt tagasi seni makstud summa. Kaebuse eduväljavaated on siiski vähesed.
16.Vaidlustatud ettekirjutus on õigusvastane juhul, kui elatisabi maksmine tulnuks lõpetada ja elatisabi määramise otsus kehtetuks tunnistada (perehüvitiste seaduse (PHS) § 54 lg-d 1 ja 2) või elatisabi tulnuks nõuda tagasi selle saajalt (PHS § 56 lg 1). Muudel juhtudel nõutakse välja makstud elatisabi sisse võlgnikult võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses (PHS § 57 lg 1). PHS § 57 lg 1 sätestab, et kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, läheb kohtumenetlusaegse elatisabi saaja nõue elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi ulatuses. Perehüvitiste seaduse eelnõu (217 SE) seletuskirjas1 (lk 43–44) on § 57 lg 1 kohta märgitud järgmist: „Riigile saab üle minna nõue, mis on tekkinud ülalpidamise saamiseks õigustatud ja maksmiseks kohustatud isiku vahel. Kui lapsel oli kohtumenetluse ajal elatisenõue oma vanema vastu, siis läheb see nõue riigile üle. Nõude
3-23-2766 ülemineku hetkeks on kohtumenetlusaegse elatisabi määramise otsuse tegemine. Nõue läheb riigile üle väljamakstud elatisabi ulatuses. Kuna nõue läheb riigile üle sellisena, nagu see kuulub lapsele, siis ei ole välistatud, et kohtumenetlusaegse elatisabi puhul läheb riigile erandjuhtudel üle elatisabist väiksem nõue. See tuleb kõne [alla] juhtudel, mil vastavalt PKS § 102 lõigetele 1 ja 2 võib kohus vähendada elatise suurust alla poole kuupalga alammäära. Kui kohtumenetlus lõpeb aga ilma vanemat elatise maksmiseks kohustava kohtulahendita, nõutakse elatisabi tagasi elatisabi saanud isikult, v.a § 58 lõikes 3 sätestatud juhtudel.“ Seega eeldab nõude üleminek seda, et on olemas kohtulahend, mis kohustab vanemat elatise maksmiseks.
17.Tartu Maakohtu 19.10.2022 otsusega asjas nr 2-21-121610 (jõustunud) mõisteti kaebajalt tema laste kasuks välja elatis kummalegi alates 15.07.2021 kuni 31.03.2022 173,44 eurot kuus. SKA määras samadele lastele elatisabi alates 16.07.2021 kuni 12.12.2021 kummalegi 100 eurot kuus. Elatisabi saaja nõue läks seega maakohtu otsuse jõustumisega üle riigile. PHS § 56 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus elatisabi sissenõudmiseks kaebaja asemel selle saajalt oleks võimalik, kui kaebaja oleks tõendanud SKA-le ülalpidamiskohustuse täitmist juba elatisabi maksmise ajal. Seda ei ole kaebaja väitnud.
18.Asjaolu, et tsiviilasjas on kaebajalt elatis välja mõistetud ja sama summa tuleb kaebajal tasuda riigile, ei ole õigusvastane. Kaebajal on võimalik esitada sundtäitmise keelamise hagi maakohtule, kui sama nõuet hakatakse täitma tsiviilasjas tehtud kohtuotsuse täitmiseks vaatamata SKA ettekirjutusele. PHS § 57 lg 1 näeb ette elatisabi ulatuses nõude ülemineku riigile võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses. Seega tuleb elatis välja mõista võlgnikult, arvestamata elatisabi maksmist, kuid elatise sissenõudmisel võib elatise saaja nõuda elatise maksmist vaid selles ulatuses, milles nõue ei ole elatisabi maksmise tõttu üle läinud riigile. Kui kohtutäitur on kaebajalt sisse nõudnud elatise laste kasuks lubatavast suuremas summas, ei lähe sellega kaebaja kohustus maksta elatisabi summa riigile tagasi temalt üle elatisabi saanud isikutele. PHS § 56 lg 1 ega PHS § 57 sellist tagajärge ette ei näe.
19.Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata. III
20.X on määruskaebuses lisaks esitanud taotluse vastustaja elatisabi tagasimaksmise nõude tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaidlusaluses küsimuses mitte enam kaebaja poole pöörduda ning täita oma 23.08.2021 otsuse nr P10O-2021-40830 punkti 2, mille alusel SKA nõuab tagasi või tasaarveldab elatisabi saajalt alusetult makstud elatisabi. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses määruskaebemenetluses saab kohus kontrollida pelgalt seda, kas halduskohus rahuldas õigesti osaliselt ja tingimuslikult X esialgse õiguskaitse taotluse. SKA ettekirjutuse tühistamise taotlus lahendatakse põhivaidluse käigus, mistõttu jääb see taotlus määruskaebuse lahendamisel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.