Riigiprokuratuuri taotlus XxX Xxxxxxx XX valduses olnud vara riigi omandisse kandmiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Riigiprokuratuur, volitatud esindajad riigiprokurör Jürgen Hüva ja abiprokurör Siret VaherTorni Puudutatud isik – XxX Xxxxxxx XX, volitatud esindajad vandeadvokaadid Denis Tšasovskih ja Marko Kairjak
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Riigiprokuratuuri taotlus rahuldamata.
2.XxX Xxxxxxx XX võib esitada 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates halduskohtule menetluskulu dokumendid. Nende esitamata jätmisel jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.05.2024 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1). Määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega (HKMS § 253 lg 3). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute (v.a menetlusosaliste esindajate) ja äriühingute (v.a pankade) nimed ning pangakontode numbrid tähemärkidega.
RahaPTS § 1 lg 1Seaduse eesmärk ja reguleerimisala
1.Põhja Ringkonnaprokuratuur algatas 11.10.2022 kriminaalmenetluse asjas nr xxxxxxxxxxx karistusseadustiku (KarS) § 394 lg 2 p 3 ja lg 3 tunnustel. Väidetavalt oli XxX Xxxxxxx XX (ka puudutatud isik) oma juhatuse liikme Xe kaudu pannud toime rahapesu suures ulatuses.
3-24-1014
Kriminaalmenetlus lõpetati Riigiprokuratuuri 10.04.2024 määrusega (dtl 10746) kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel (puudub kriminaalmenetluse alus).
2.Riigiprokuratuur esitas 05.04.2024 Tallinna Halduskohtule rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 7 alusel taotluse loa saamiseks kanda XxX Xxxxxxx XX-le kuuluval arvelduskontol nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Coop Pank AS-is asuvad rahalised vahendid 5 425 000 eurot Eesti Vabariigi omandisse. Põhjendused:
2.1.XxX Xxxxxxx XX (registrikood xxxxxxxxx; kuni 05.04.2022 Xxxxxxx xxx XX) asutati 01.12.2015. Asutamisest kuni praeguseni on üheks juhatuse liikmeks X ja alates 07.12.2015 kuni praeguseni on teiseks juhatuse liikmeks Y. Osanikud olid 09.12.2015–23.03.2017 Küprose äriühing Xxxxx Xxxxxxxx Ltd, 23.03.2017–19.03.2018 hoidis osakuid Nordea Bank AB tuvastamata osaniku eest ja alates 19.03.2018 kuni praeguseni XX Xxxx Xxxxxxx, mis on seostatav Kga.
2.2.Äriühingu kontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is laekus 08.12.2015 laenuna 5 500 000 eurot Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i kontolt nr EE482200221039581201 Swedbank AS-is. Ülekanded toimusid kahe 08.12.2015 laenulepingu alusel summades 1,5 miljonit ja 4 miljonit eurot. XxX Xxxxxxx XX poolt on lepingud allkirjastanud F ja Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i poolt tuvastamata isikud. Samuti ei ole teada, kellele Xxxxx Xxxxxxxx Ltd kuulus. Laenulepingu järgi tulnuks seada ostetavale kinnistule hüpoteek laenuandja kasuks, kuid seda ei tehtud. Hüpoteegi seadmata jätmine andis õiguse leping ühepoolselt üles öelda, kuid ka seda ei tehtud. See tekitab kahtluse tehingu näilikkuses. XxX Xxxxxxx XX ostis 09.12.2015 väidetava laenu eest kinnistu aadressil Xxxxxxx xxx xxx, Tallinn. Xxxxx Xxxxxxxx Ltd loovutas oma nõude 31.10.2018 Gibraltari äriühingule Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc (praegu Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd). Lepingust ei ole tuvastatavad äriühinguid esindanud isikud. See viitab soovile varjata tegelikku kasusaajat. Xxxxxxx xxx xxx kinnistu müüdi 01.04.2022 ja selle eest tasuti XxX Xxxxxxx XX kontole nr EEXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX kahe ülekandega 04.04.2022 ja 05.04.2022 kokku 5 425 000 eurot. Rahapesu Andmebüroo (RAB) kehtestas 03.08.2022 ettekirjutusega sellele varale piirangu 30 kalendripäevaks, mida pikendati 01.09.2022 ettekirjutusega 60 päeva võrra. Harju Maakohus arestis 26.10.2022 määrusega asjas nr x-xx-xxxx nimetatud summa konfiskeerimise tagamiseks kui võimaliku rahapesu objekti.
2.3.XxX Xxxxxxx XX on tasunud Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ile ja Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-ile nii vähem kui ka rohkem intresse, kui on lepingus ette nähtud. Esimene intressimakse Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-ile tehti 29.10.2018, st enne nõude loovutamist. See viitab laenulepingu näilikkusele. Tegelikult võis osaliste vahel esineda muu varjatud kokkulepe. Sellised ebakõlad ei viita tavapäraselt majandustegevusele, vaid on iseloomulik rahapesule. Kuigi intressimakseid maksti Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-i Šveitsi pangakontole, sooviti kinnistu müügist saadud summa kanda Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-i Luksemburgis asuvale pangakontole. Kuigi offshore ühingute kasutamine ei ole keelatud, viitab see oma tegevuse varjamise soovile, mida tavapärase majandustegevusega tegelevad isikud ei vaja. Ohumärgiks on ka see, et äriühing omab mitmeid pangakontosid jurisdiktsioonides, kus pangasaladus ja kliendi huvid on olulisemad kui rahapesureeglitest kinnipidamine.
2.4.XxX Xxxxxxx XX-le laenatud raha pärines Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i kontolt, kes sai selle raha Xxxxxxxxxxxx xx XX-lt (ühines 07.07.2015 Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX-ga) ja XXxx XX Xxxxxx Xxxx Xxxxxxx (ühines 19.10.2015 Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX-ga). Ei
2(11)
3-24-1014
ole arusaadav, millisest majandustegevusest need ühingud raha said. XxX Xxxxxxx XX on teinud ülekandeid teistele enda kontodele, oma juhatuse liikmetega seotud äriühingutele (XX Xxxxxxxxxx, XX Xxxx Xxxxxxx, XX-x Xxxx Xxxxxx Xxxxxx, XXX Xxxxxxxx xx Xxxxxxxxxxxxxxxx XX) ning maksnud intresse Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ile ja Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-ile. Ajavahemikul 08.12.2015–18.10.2022 ei ole makstud töötasu, sh juhatuse liikmetele. Riigiprokuratuur tuvastas, et enne laenu ülekandmist XxX Xxxxxxx XXle on raha liikunud läbi mitme omavahel seotud äriühingute kontode, sh offshore äriühingute pangakontode (Xxxxx Xxxxxxxx Ltd, Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX, Xxxxxx Xxxxxxxx Ltd, Xxxxxxxxx XX, Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc, Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd, XXX Xxxxxxxxx XXX, Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc), kellest mitme taga on samad isikud (J, P). Mitmed ülekanded on tehtud samal päeval samas suuruses ja kõik väidetavalt laenulepingute alusel. Selline muster on tüüpiline rahapesule ega evi endas mingit majanduslikku loogikat. Välisettevõtete Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd, Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd ja Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc direktorid on/olid Gibraltari äriühingud Xxxxxx Xxxxxxxx Ltd ja XxxxxxLtd. Tegemist on teenusepakkujaga, mis on spetsialiseerunud varahalduse jms teenustele 1. Xxxxxxesindajad G, J ja P olid pangale esitatud dokumentide alusel välisettevõtete esindajad ning nende Swedbank AS-i kontode allkirjaõiguslikud isikud. Avalike allikate järgi on P seotud mitme madala maksumääraga riigist pärit ettevõttega 2. Tegemist on variisikutega, kelle igapäevaseks ülesandeks on mh kuritegelikku päritolu varade varjamisele kaasaaitamine. Xxxxx Xxxxxxxx Ltd (Küpros), Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd (Gibraltar), Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc ja Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc (Briti Neitsisaared) internetipanga kasutajad olid 2012.-2017. a F ja 2015.-2017. a K. Nemad otsustasid, kuidas XxX Xxxxxxx XX-le väidetavalt laenatud vahendeid liigutada, et selle päritolu ja tegelikku omanikku varjata. Samamoodi on XX XX Xxxxx Xxxx Xxxxxx (hiljem Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX), Xxxxx Xxxxxxxx Ltd, Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd ja Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc vahel tehtud ülekandeid pangalaenust saadud vahenditega. RAB-i analüüsist nähtus, et Xxxxx Xxxxxxxx Ltd oli juba alates 2010. a-st kandnud miljoneid eurosid Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX-le, XX-xx XX Xxxxxx Xxxx Xxxxxx ja Xxxxxxxxxxxx xx XX-le, kes soetasid seejärel Tallinnas erinevat kinnisvara. Eesmärk võis olla hägustada seost rahaliste vahendite algse päritolu vahel ja muuta keerulisemaks pankade, RAB-i ja uurimisasutuse jaoks võimalus jõuda raha tegeliku päritoluni. Prokuratuur ei saanud teada, millisest legaalsest majandustegevusest võisid pärineda Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i poolt XxX Xxxxxxx XX-le ülekantud rahalised vahendid.
2.5.Fe juures 31.10.2022 toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kasutusel olnud seadmed. E-kirjavahetusest nähtub, kuidas kavandati kinnistu ost, raha liigutamine laenude näol erinevate äriühingute vahel, äriühingu asutamine, tegelike kasusaajate varjamise kavandamine. Tegelikkuses on nii laenuandjad kui ka -saajad samade isikute kontrolli all ning laenulepingud koostatakse ja allkirjastatakse hiljem, kui toimub rahade ülekandmine.
2.6.Swedbank AS sulges 2019. a-l Xxxxxxx xxx XX (praegu XxX Xxxxxxx XX) konto, kuna ei olnud võimalik aru saada välisettevõttelt saadud laenu algsest päritolust. Seni oli Swedbank AS võimaldanud nii suurtes summades teostada ülekandeid offshore äriühingute vahel samal päeval samades summades. Kontode puhul oli kasusaajaks kõrge riskiga piirkonnast pärit mitteresident (G. Z), mis pidanuks tõstma panga hoolsuskohustust tehingute monitoorimisel. Kriminaalmenetluses tuvastati, et pank ei monitooringud väga suurt hulka panga sees tehtavaid tehinguid 2011.-2016. a-l. Selleks vajalik personal oli liiga napp ja selle asemel, et nad oleksid teavitanud monitooringu käigus tuvastatud anomaaliatest, kustutati kahtlased kanded.
2.7.Z oli 17.02.2017 seisuga kasusaaja ja omanik umbes 50 madala maksumääraga regioonist pärit Swedbank AS-i kliendile, mistõttu oli suure tõenäosusega tegemist variisikuga. Avalikel andmetel omab ta läbi söeettevõtete Xxxxxxxxxxxxxxxxxx (XXX) ja Xxxxx Xxx Ltd lähedasi ärisuhteid korruptsiooni, majanduskuritegude ja organiseeritud kuritegevusega seostatud Venemaa ärimeestega V ja W3. Mõlemad viimati nimetatud isikud on Suurbritannias ja USA-s sanktsioneeritud isikute nimekirjas4. Nad on tegelikeks kasusaajateks enam kui 200 madala maksumääraga regioonist pärit Swedbank AS-i kliendile (XXX grupp). Isikutega seotud variettevõtete rahapesutunnustega kontode kaudu liigutati Swedbank AS-is teadmata päritoluga suure väärtusega rahasummasid5. Z omab ärisuhet ka I, kes on endine Xxxxx Xxx Ltd osanik, XXX toodangut eksportiva Xxxxxxxx nõukogu liige ja Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd direktor. Iiga seotud Eesti äriühingute kontodele laekus G. Zga seotud välisettevõtete kaudu valdavalt 2014. a-l laenumaksetena üle 17,8 miljoni euro, mis on suure tõenäosusega integreeritud mitmesse Eestis asuvasse kinnisvarasse. Iiga seotud Eesti äriühingute poolt tagastatud laenu- ja intressimaksed laekusid kihistamise tulemusena osaliselt ka XxX Xxxxxxx XX Swedbank AS-is asuvale kontole. RAB ega uurimisasutus ei ole suutnud tuvastada vara algset päritolu, mistõttu on jäänud selle algallikas ebaselgeks ja säilinud on rahapesu kahtlus. Swedbank AS-i 21.10.2022 kirjast nähtuvalt on Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd-i, Xxxxx Xxxx Xxxxxxx Inc-i, Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd-i ja Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i tegelik kasusaaja Z. XxX Xxxxxxx XX selgituste kohaselt on kahe viimase ettevõtte tegelik kasusaaja hoopis G. Z poeg Z. Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX juhatuse liikmed ja tegelikud kasusaajad on I ja T, 2018.-2021. a-l oli tegelikuks kasusaajaks ka I ja T olid ka Xxxxxx Xxx Xxxxxxxxxxx XX-ga ühinenud Xxxxxxxxxxxx xx XX ja XX XX Xxxxx Xxxx Xxxxxx juhatuse liikmed. I asutas XX-x Xxxx Xxxxxx Xxxxxx, mille osanikuks oli 2013.-2017. a-l Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd, mis on XxX Xxxxxxx XX selgituse kohaselt perekond Z vara haldava usaldushalduse valitseja. XX-x Xxxx Xxxxxx Xxxxxx (ühines 27.12.2022 XX-xx Xxxxxxxxxx) juhtis 2015.-2022. a-l K, kes on ka XX Xxxxxxxxxx juhatuse liige alates 2016. a-st. Venemaa riikliku ja finantstaustaga isikute poolt varade paigutamine kinnisvarasse on sageli esinev rahapesu tüpoloogia ning FATF-i hinnangul6 on rahapesu risk kinnisvarasektoris kõrge, mis tuleneb sektori madalast riskiteadlikkusest. J’i ja P kohta ei ole seni saadud teavet, mis kinnitaks nende seotust kuritegeliku tegevusega.
2.8.K eitas tunnistajana ülekuulamisel oma seotust äriühingutega Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc, Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd ja Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd. Rahalised vahendid pärinevat Z perefirmadelt, kuid täpsemalt ei oska öelda. F selgitas kahtlustatavana ülekuulamisel, et ärihoone ostmine oli meeskonna (P) ühine idee. Tema asutas äriühingu ja selle osanikuks sai Xxxxx Xxxxxxxx Ltd. Swedbank AS-ile oli F pärast konto sulgemist väitnud, et XxX Xxxxxxx XX kuulub Eesti eraisikutele, kellel on Eestis majandustegevus. F eitas oma seost äriühingutega Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc, Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd ja Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd, kuid kinnitas kontode vaatamisõigust. Ta kinnitab nõude loovutamist Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ilt Xxxxx Xxxx Xxxxxxx Inc-ile, kuigi e-kirjadest nähtub, et tema osalusel otsustati nende äriühingute kaudu rahade liigutamine ärihoone ostuks.
Laenulepingute kohta väitis F, et need tulid Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i poolt. Samas nähtub ekirjadest, et tegelikult koostas laenulepingud F ja edastas need heakskiidu saamiseks nii Kle kui Xxxxxxx töötajatele, kes esindasid Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i. Raha päritolu osas väidab F, et tegemist on G. Z ja tema perekonna trusti7 varadega. Samal ajal ei lisa ta, millisest majandustegevusest raha algselt pärines. F kinnitas, et samast algallikast pärit vahendite eest on kinnisvara soetatud ka mujale Tallinnasse. F kinnitas, et pärast 15.06.2019 hakati intresse tasuma läbi Suurbritannias asuva Revoluti konto. Ta ei põhjenda seda käitumist. Suure tõenäosusega on selle põhjuseks Eestis rangemaks muutunud rahapesuvastane võitlus ja pankade suhtumine ülekannetesse, mis on teostatud offshore ühingutele laenulepingute või laenulepingute tagasimakse selgituste all, samuti kontode alt, mille tegelik kasusaaja on riskipiirkonnas pärit jõukas välismaalane. Selleks ajaks oli suletud XxX Xxxxxxx XX Swedbank AS-is asuv konto, algatatud Danske Banki kriminaalasi ja kohe algamas Swedbank AS-i oma. Seega võeti kasutusele skeem, kus intressid liikusid XxX Xxxxxxx XX Eesti kontolt välismaa kontole ja seejärel teostati intressimakse väidetavale laenuandjale.
2.9.Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel teel ehk vara allikas ja päritolu on legaalne (Tallinna Halduskohtu 16.01.2024 määrus asjas nr 3-23-2907, p 18). RAB ega prokuratuur ei ole suutnud tuvastada, et vaidlusalused rahalised vahendid pärineksid legaalsest äritegevusest või mõnest muust seaduslikust allikast. Samuti ei ole suutnud seda veenvalt näidata kriminaalasjas üle kuulatud isikud. RAB ja prokuratuur on teinud kõik endast oleneva, et jõuda välja vara algse päritoluni. Samas nähtub kogutud tõenditest, et esimesed ülekanded liikusid välisriigis asutatud äriühingute Eesti pangakontodele juba 2010. a-l. Samal ajal on ülekannete tegemisel kasutatud mitmeid vaheetappe ning rahad ei ole liikunud tavapärase majandustegevuse loogika alusel. Samuti on vahepealselt perioodil segatud algselt laekunud rahalisi vahendeid pankadelt võetud laenudega ja soetatud kinnisvara. Tegemist on rahapesule omase kihistamise 8 ja integratsiooni faasiga9. RahaPTS-i eesmärk on vältida kuritegeliku päritoluga vara sattumist käibesse ja kui tõusetub põhjendatud kahtlus sellise olukorra saabumisel, peab riik sellele reageerima. Kontol oleva vara puhul käsitatakse konto omanikku valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata (RahaPTS § 57 lg 8). Kuigi panga dokumentide alusel on XxX Xxxxxxx XX-le kantud rahaliste vahendite puhul tuvastatav tegeliku kasusaajana Z, siis tuginedes Swedbank AS-i kriminaalmenetluses tuvastatule, ei ole see teave usaldusväärne. Vaadeldaval ajajärgul oli Swedbank AS-is kõrge riskiga mitteresidentide puhul tavapärane näidata tegelike kasusaajatena isikuid, kes seda tegelikkuses ei olnud. Sama võib väita tunnistajate ja kahtlustatavate ütluste koha, kuna nende tegevus (e-kirjad) näitavad ilmekalt nende teadlikkust vajadusest hoida tehingu osapooled varjatuna. Samuti on nende ütlused vastuolus kogutud tõenditega, mistõttu saab kahtluse alla seada ka nende väite raha tegeliku omaniku kohta. Z ei ole tundnud huvi oma väidetava vara vastu, mis kinnitab, et ta ei pruugi olla vara tegelik omanik, vaid kellegi käsutäitja, kes omakorda ei soovi ennast nimetatud varaga siduda. Varjatakse vara võimalikku kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku (RahaPTS § 4 lg 1 p-d 1 ja 3). Vara tegelik omanik/kasusaaja ei ole tuvastatud, säilinud on rahapesu kahtlus ja RahaPTS-i kontekstis ei eeldata konto omanikul omandiõiguse olemasolu, vaid ta loetakse vara valdajaks. Kuigi puudutatud isiku kontol oleva vara riigi tuludesse kandmine võib riivata
FATF on avaldanud raporti rahapesu skeemide kohta läbi TRUST-de. https://www.fatf-gafi.org/en/publications/Methodsandtrends/Moneylaunderingusingtrustandcompanyserviceprov iders.html.
Rahapesu teises etapis ehk kuritegelikul teel saadud raha kihistamise etapis (ingl k layering) tehakse ülekandeid arvelduskontode vahel eesmärgiga raha päritolu jälgi peita.
Vahendid integreeritakse reaalmajandusse, et seda kasutada mh kinnisvara või vallasvara soetamiseks või muudel kasutamise eesmärkidel. Rahapesu faaside kohta saab lugeda nt FATF-i raportist, mis käsitleb professionaalset rahapesu. https://www.fatf-gafi.org/content/dam/fatf-gafi/reports/Professional-MoneyLaundering.pdf, lk 19.
5(11)
3-24-1014
tema omandiõigust (eeldusel, et omandiõigus on olemas ja seda tõendatakse), tasakaalustab seaduses sätestatud riivet see, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates (RahaPTS § 57 lg 7).
2.10.Kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele, sest 2017.-2020. a-l kehtinud RahaPTS § 4 eeldas rahapesu toimepanijatelt otsest tahtlust. Olukorras, kus prokuratuur ei ole suutnud tuvastada eelkuriteo algeid, rääkimata millestki konkreetsemast, siis ei saa rääkida kahtlustatavate puhul nende teadlikkusest ja langeb ära rahapesu subjektiivne koosseis. Küll aga on kriminaalmenetlusega täidetud vähemalt aastane tingimus piirangute osas, kuna vara on olnud arestitud alates 26.10.2022, enne seda piiratud RAB-i ettekirjutustega 30 päeva ja seejärel 60 päeva.
3.XxX Xxxxxxx XX palus jätta Riigiprokuratuuri taotluse rahuldamata ja vabastada puudutatud isiku vahendid aresti alt10. Põhjendused:
3.1.Vara riigi omandisse kandmise üheks eelduseks on vara kriminaalse päritolu konkretiseeritud kahtlus, mida ei saa sisustada varaga tehtavate ja üksnes menetlejale arusaamatutena näivate toimingute kirjeldamisega. Vaidluse fookusesse sattunud tehingud olid arusaadavad osapooltele ja ka kolmandatele isikutele (pangad, audiitorid). Rahade liikumised on vastavalt tehingutele kajastatud raamatupidamises ja vajadusel auditeeritud. Kuigi haldusmenetluses ei ole tõendamisstandard võrreldav kriminaalmenetluse omaga, ei saa see olla ka madalam. Meetmeid saab kohaldada vara suhtes, mis on saadud kuriteo teel või selle asemel või mis on segatud kuriteo teel saadud varaga. Rahapesu kahtluse mõiste sisustamisel on õige lähtuda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast, mille kohaselt on obligatoorseks elemendiks eelkuriteo sündmus. Subjektiivne külg on otsustavaks vaid vastutuse küsimuse puhul. Prokuratuur ei ole suutnud tuvastada eelkuritegu. Seetõttu on arusaamatu väide, et rahapesu kahtlus püsib. Rahapesu kahtlust ei saa sisustada läbi prokuratuuri subjektiivse, tunnetusliku ja tõendamata hüpoteesi. Euroopa Inimõiguste Kohus on 19.02.2024 otsuses liidetud asjades nr 265/17 ja 26473/18: Yordanov jt vs Bulgaaria11 selgitanud, millistel tingimustel on vara konfiskeerimine väljaspool kriminaalmenetlust lubatud. Oluline on, et kohtud tuvastaksid varade konfiskeerimisel vähemalt mingid selle kuritegeliku tegevuse asjaolud, millest konfiskeeritav vara väidetavalt pärineb. Tuleb ära näidata teatav seos vara ja kuriteosündmuse vahel. Kriminaalmenetluse lõpetamine näitab, et esialgsed rahapesu hüpoteesid ei leidnud kinnitust ja vara kuritegeliku päritolu kohta ei ole mingisugust teavet. RahaPTS § 57 lg 7 ei saa olla järg ebaõnnestunud kriminaalmenetlusele.
3.2.XxX Xxxxxxx XX esindajad on teinud menetlejaga koostööd, andnud sisulisi ütlusi neile teadaolevate asjaolude kohta, kuigi neil puudus kriminaalmenetluses kaasaaitamiskohustus. Menetleja on kogunud tõendid, mis selgitavad vara algset päritolu. XxX Xxxxxxx XX-lt ei saa nõuda menetleja kohustuste täitmist või eradetektiivinduse raames teabe kogumist. Vara tegelikus omanikus ei ole tõsiseltvõetavat kahtlust. Tõendid kinnisvara ostu finantseerija kohta ja nõude loovutamise kohta esitati juba enne kriminaalmenetlust RAB-ile. Nõude omanik on Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd, mille füüsilisest isikust omanik on Z.
3.3.Prokuratuuri taotlus on vastuolus tema enda kogutud tõenditega või on prokuratuur jätnud endale kahjuliku mainimata. Esitatud väited on ebaõiged ja edastavad selektiivse ülevaate faktidest. XxX Xxxxxxx XX on vastanud 01.09.2022 RAB-ile, et laenulepingu on allkirjastanud Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i poolt direktorid J ja C. XxX Xxxxxxx XX edastas ka Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i direktorite allkirja näidised, mis vastavad lepingul olevatele
Vt puudutatud isiku 23.04.2024 ja 03.05.2024 seisukohti. https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22fulltext%22:[%22Yordanov%22],%22documentcollectionid2%22: [%22GRANDCHAMBER%22,%22CHAMBER%22],%22itemid%22:[%22001-227713%22]}.
6(11)
3-24-1014
allkirjadele. Vaatamata sellele tugineb prokuratuur eksitavale väitele, nagu ei oleks teada, kes allkirjastas laenulepingu laenuandja poolt. Samuti jättis prokuratuur viitamata dokumentidele, mis viitavad vara esialgse tegeliku kasusaaja G. Z sissetulekute legaalsusele. Tegemist on oluliste tõenditega, mis on kooskõlas kõigi asjas üle kuulatud isikute ütlustega. Tunnistajad kinnitasid perekond Z huvi kõnealuse varaga tehtava investeeringu vastu, tehingute asjaoludega kursis olemist, seeläbi kasusaajaks olemist ja tehingu legitiimset eesmärki. Prokuratuur esitas kohtule ühekülgse ja tegelikkusele mittevastava taotluse.
3.4.Väites, et XxX Xxxxxxx XX kontol olev vara on kuidagi seotud rahapesuga, on prokuratuur tuginenud läbivalt ainult tüpoloogiale. Rahapesukahtlus peab rajanema objektiivsetel asjaoludel. Peab olema kasvõi põgus ettekujutus eelkuriteo kui rahapesu kohustusliku elemendi olemasolust (vt RahaPTS § 4). Eelkuritegu peaks olema vähemalt mingil määral piiritletav. Prokuratuur ei ole teinud vahet rahapesu ja varjamistegevuse mõistetel. Prokuratuur on taotluses läbivalt kirjeldanud vaid varjamistegevusi, mis võivad kaasneda rahapesuga, kuid ei ole rahapesuga sünonüümsed. Varaga toimingute tegemine, mille tulemusel võib vara omanik jääda varjatuks, ei viita automaatselt vara kriminaalsele päritolule. Varjamiseks võivad olla ka õiguspärased ajendid. Võlausaldaja ehk vara omanikuks olev ettevõte Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd on Venemaa controlled foreign company (CFC) nõuete kohaselt Venemaal deklareeritud ettevõte ehk ettevõte omanik, tulud ja kasum on omaniku koduriigis teada ning ettevõte teenitud tulud on Venemaal CFC nõuete kohaselt ka maksustatud. Meelevaldne on väide, et J’i ja P näol on tegemist variisikutega, kelle igapäevaseks ülesandeks on mh kuritegelikku päritolu varade varjamisele kaasaaitamine. RAB, Europol ega Interpol ei ole kinnitanud, et mainitud isikutel oleks seoseid kuritegevusega.
3.5.Vara omanikuks on Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd. Tegemist on G. Z ettevõtlustuluga, nagu kinnitavad läbiotsimise käigus ära võetud materjalid. G. Zle maksti ettevõttest XXX suurtes summades dividendi, millelt on kinni peetud eraisiku tulumaks. Osa dividendidest on kantud erinevate investeeringute tegemiseks ettevõttesse Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc, mille osanikuks ja kasusaajaks on G. Z poeg Z. Asjaolu, et investeerimiseks kasutatud vahendid laekusid mitmest trusti omandis olnud eri ettevõttest või et need ettevõtted asusid mitmes eri riigis, ei anna sellele juurde kuritegelikku päritolu. Pigem on tavapärane, et nii suurte summade puhul jaotatakse need laiali erinevate ettevõtete ja riikide vahel. Rahapesule omane kihistamine ei ole sisuliselt võimalik ettevõtete grupi sees, kui ei muutu vara tegelik kasusaaja ehk raha kandmisel teise ettevõttesse ei püüta eksitada kolmandaid osapooli vara omaniku suhtes. See, et perekonna trusti halduse alla kuulub kümneid ettevõtteid, on tavapärane. Seda, et G. Z vara pärineb legaalsest äritegevusest ja teda kuritegeliku maailmaga ei seostata, kinnitavad nii kriminaaltoimikus olev konfidentsiaalne raport kui ka mitmed avalikud allikad. G. Z on juba 2006. a-l peetud Venemaal üheks jõukamaks isikuks. Ta on söeettevõtte XXX üheks omanikuks ja XXX kasum viidi avalikult Venemaalt välja. Tal on märkimisväärsed legaalsed ärilised sissetulekud, mille olemasolu kinnitavad erinevad avalikud ja mitteavalikud allikad. Teda ei seostata kuritegeliku tegevusega. Seega ei ole tegelik kasusaaja tuvastamata. Kuigi vara algseks allikaks on G. Z ettevõtlustulu, on vara omanik ettevõte Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd, keda ei ole kriminaalmenetlusse kaasatud. Vara omanik on korduvalt tundnud huvi, miks ei ole olnud võimalik laenu pärast investeeringu realiseerimist tagastada. Samuti on perekond Z menetluse käiguga kursis, oodates juba üle 1,5 aasta nende ettevõtte poolt antud laenu tagastamist.
3.6.Üksnes see, et isik ei suuda oma legaalse sissetuleku olemasolu tõendada, ei ole küllaldane alus tema varade konfiskeerimiseks. Seega ei ole XxX Xxxxxxx XX vara arestimine ja riigi omandisse kandmine mitte ainult ebaproportsionaalne, vaid selleks vajalike aluste ilmselge puudumise tõttu lubamatu. 7(11)
3-24-1014
3.7.RahaPTS § 1 lg 1 järgi on seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks rakendatavad vahendid ei tohi olla mugavaks variandiks isiku varasid kinni pidada või lõplikult riigi omandisse kanda olukorras, kus kriminaalmenetluse käigus ei olda suutelised võimaliku rahapesuga seonduvaid asjaolusid tõendama. Kriminaalmenetlus pakub teabe kogumiseks ja võimaliku rahapesu tuvastamiseks ulatuslikumaid vahendeid kui muud menetlused. Seega kui rahapesu ei leidnud tõendamist kriminaalmenetluse raames, ei ole selle esinemist võimalik möönda ka väljaspool. Käesolevas menetluses konfiskeerimist lubades töötatakse RahaPTS-i eesmärgile vastu. See vähendab riigi usaldusväärset rolli ettevõtluskeskkonnas.
Riigiprokuratuur esitas 26.04.2024 oma vastuväited:
4.1.Kriminaalmenetluse lõpetamine ei välista vara konfiskeerimist RahaPTS § 57 lg 7 alusel. Kriminaalmenetlus lõpetati, kuna aastatel 2017-2020 kehtinud RahaPTS § 4 eeldas rahapesu toimepanijatelt teadmist, et rahapesu objektiks olev vara pärineb kuriteost. Seega oli karistusõigusliku etteheite tegemiseks vajalik tuvastada isikute otsene tahtlus. Olukorras, kus prokuratuur ei suutnud tuvastada eelkuritegu, ei saa rääkida kahtlustavate puhul nende teadlikkusest ja langeb ära karistusõiguslikult rahapesu subjektiivne koosseis. Kuid ei langenud ära rahapesu kahtlus kõnealuse vara suhtes. Prokuratuur peab vajalikuks ja proportsionaalseks nende asjaolude väljaselgitamist halduskohtumenetluses. Karistusõiguslik tõendamislävend kellelegi süüdistuse esitamiseks on kõrgem kui seda eeldab RahaPTS § 4, kuna lisaks eriseadusele tuleb kohaldada ka KarS-i üldosa norme. Püüded võrdsustada kohtupraktikas välja toodud seisukohti, mis on pädevad karistusõiguslikult KarS § 394 sisustamisel, antud kaasusega ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta.
4.2.Halduskohtumenetluses taotluse esitamise eesmärk ei ole ebaõnnestunud kriminaalmenetluse tagajärg. Kriminaalõiguslikku vastutust välistab konkreetse piiritletud eelkuriteo toimepanemise tuvastamatus. Menetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada vara tegelikku omanikku ega legaalset päritolu. Tegelik omanik ei ole esitanud kriminaalmenetluses ega halduskohtule dokumente, mis näitaksid üheselt antud vara legaalset päritolu. Pigem on tuginetud kaudsetele viidetele, et isikutel puuduvad seosed kuritegeliku tegevusega ja püütakse luua avalikele allikatele tuginedes fooni, et konkreetne raha pärineb G. Z dividendituludest. See näitab, et asjasse puutuvatel isikutel ei ole võimalik konkreetseid tõendeid antud raha osas esitada, sest neid ei ole. Kuna antud summade puhul on tehtud ebamõistlikke ja majanduslikult segaseid kandeid enne investeeringu teostamist, siis saab pigem jaatada, et tegemist on mittelegaalset päritolu vahenditega ja tegelik kasusaaja ei soovi end siduda antud summadega. Kuna ei ole esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat tõendit, mis konkreetse raha päritolu konkreetse isikuga seoks, siis on tõusetunud kahtlused aktuaalsed ja antud summade vabastamine ei ole põhjendatud. Ükski kolmas isik ei ole palunud enda kaasamist kriminaalmenetlusse, kuigi väidetavalt on neil teadmine raha arestimise kohta. Väide, et teatud olukordades on tegeliku kasusaaja varjamine vajalik ja põhjendatud, ei ole antud kaasuse kontekstis arusaadav. Kui isik tahab oma seost teatud varaga varjata, siis peab ta leppima võimalike tagajärgedega antud vara peremehetuks lugemise korral. Kui tegemist on dividendituluga, millelt on korrektselt makstud kõik maksud, siis ei tohiks olla ühtegi piirangut vajalike legaalsust tõendavate dokumentide esitamiseks. Asjaolu, et vara väidetav omanik on saanud ka legaalset tulu, ei välista antud summade puhul nende ebaseaduslikkust. Vastasel korral saaks pelgalt väitega, et tegemist on rikka inimese varaga, kummutada igasuguse ebaseadusliku tegevuse. Antud juhul on oluline hinnata, millised tõendid vara kuuluvuse osas on konkreetsete summade osas esitatud. Puudub vaidlus, et antud vara
8(11)
3-24-1014
omanikku on tahetud teadlikult varjata ja tänaseni puudub kindel seos G. Z dividenditulu ja arestitud vara vahel.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.HKMS § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 järgi esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.
6.Kohus ei pea vajalikuks vaadata praegust asja läbi kohtuistungil ja seda ei ole taotlenud ka kumbki menetlusosaline, seetõttu lahendab kohus taotluse kirjalikult.
7.RahaPTS § 57 lg 7 näeb ette, et kui 1 aasta jooksul pärast vara käsutamise piirangute kehtestamist ei ole õnnestunud vara omanikku või kontol oleva vara tegelikku kasusaajat kindlaks teha või kui vara valdaja teatab RAB-ile või prokuratuurile kirjalikult soovist varast loobuda, võib RAB või prokuratuur taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks.
8.RahaPTS § 57 lg-st 7 nähtuvalt on prokuratuur pädev käesolevat taotlust halduskohtule esitama. Samuti on vaidlusaluse vara käsutamise piiramisest möödas rohkem kui aasta. RAB kehtestas 03.08.2022 ettekirjutusega (dtl 55) sellele varale piirangu 30 kalendripäevaks, pikendas 01.09.2022 ettekirjutusega (dtl 53) piirangut 60 päeva võrra. Harju Maakohus arestis 26.10.2022 määrusega asjas nr x-xx-xxxx (dtl 10704) nimetatud vara konfiskeerimise tagamiseks kui võimaliku rahapesu objekti. Maakohtu määrus jäi jõusse ka Tallinna Ringkonnakohtus (dtl 10717) ja Riigikohtus (dtl 10737).
9.Vaidluse all ei ole asjaolu, et XxX Xxxxxxx XX, kelle kontol vaidlusalune vara asub, ei ole avaldanud soovi sellest varast loobuda. Vaidluse all on asjaolu, kas XxX Xxxxxxx XX pangakontol olevat vara saab pidada omanikuta varaks, mille võib kanda riigi omandisse.
10.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 23.04.2024 määruses asjas nr 3-23-2814 (p-d 15-16)12, et RahaPTS § 57 lg 7 võimaldab kanda riigi omandisse üksnes nö peremehetut vara, mitte lihtsalt kõrvaldamata rahapesukahtlusega vara. Jätkuv rahapesukahtlus on piisav selleks, et seada RahaPTS § 57 lg-te 1, 3 ja 6 alusel piirangud vara käsutamisele, kuid mitte selleks, et kanda vara RahaPTS § 57 lg 7 alusel riigi omandisse. RahaPTS § 57 lg 7 alusel saab kontol olevat vara, millest konto omanik ei soovi loobuda, riigi omandisse kanda üksnes siis, kui on tõendatud, et vara ei oleks pidanud kõnealusele kontole kunagi üldse jõudma.
11.RahaPTS § 57 lg 8 järgi käsitatakse kontol oleva vara puhul sama paragrahvi lg-te 6 ja 7 rakendamisel konto omanikku vara valdajana ning tema omandiõigust ei eeldata. Praegusel juhul ei ole XxX Xxxxxxx XX väitnud, et tegemist oleks temale kuuluva varaga. XxX Xxxxxxx XX kontol olev vara (5 425 000 eurot) saadi Xxxxxxx xxx xxx, Tallinn asuva kinnistu müügist (dtl 564). Nimetatud kinnistu soetati 09.12.2015 (dtl 539) Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ilt saadud laenu eest. Xxxxx Xxxxxxxx Ltd andis 08.12.2015 XxX Xxxxxxx XX-le (tollase nimetusega Xxxxxxx xxx XX) laenu kokku 5,5 miljonit eurot (dtl 59, 68) Xxxxxxx xxx xxx, Tallinn asuva kinnistu ja büroohoone ostuks. Laen anti 15 aastaks ja laenusaajal oli kohustus maksta laenult 6% intressi aastas. XxX Xxxxxxx XX tegeles Xxxxxxx xxx xxx asuvate ruumide väljaüürimisega. Samuti maksis ta Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ile ja hiljem laenu üle võtnud Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-ile (hilisema nimetusega Xxx Xxxxxx
Sarnaselt ka asjas nr 3-23-2858. Mõlemas asjas tehtud määrused on praeguseks kaevatud edasi Riigikohtusse.
9(11)
3-24-1014
xxxxxxxxxxx Ltd) (dtl 77, 618) laenuintresse. Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Ltd ainuosanik on Z (dtl 434), seega on vaidlusaluse vara omanik Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc ja tegelik kasusaaja Z. Seda arvestades ei saa asuda seisukohale, et vara omanikku või tegelikku kasusaajat ei ole kindlaks tehtud. Nii Xxxxx Xxxxxxxx Ltd kui ka Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc tegelikuks kasusaajaks oli 2018. a-l Z (dtl 141), seega on usutav, et ta võis laenu soovi korral ühelt äriühingult teisele loovutada. Z on G. Z poeg, seetõttu ei ole ka tegeliku kasusaaja muutumine ebausutav. Prokuratuur ei ole tõendanud oma kahtlusi, et vara omanik on keegi tundmatu isik ja et Zd on vaid variisikud. Tegemist on spekulatsiooniga, mis ei ole leidnud kriminaalmenetluses kinnitust. Arvestades G. Z jõukust, milles ei ole kahtlusi, ei ole selline spekulatsioon usutav.
12.Prokuratuur uuris kriminaalmenetluses vaidlusaluse vara päritolu. Vara peeti rahapesukahtlaseks, sest seda keerutati arusaamatutel põhjustel erinevate äriühingute kontode vahel (dtl 110) – Xxxxxxxxxxxx xx XX ja XX XX Xxxxx Xxxx Xxxxxx kandsid veebruaris 2015 varem saadud laenu (üle 10 miljoni euro) tagasi Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ile, Xxxxx Xxxxxxxx Ltd kandis raha 08.05.2015 Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd-ile, Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd kandis raha samal päeval Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc-ile, Xxx Xxxxxx xxxxxxxxxxx Inc kandis osa rahast (5,5 miljonit eurot) 08.12.2015 Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc-ile, Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc kandis raha samal päeval Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-ile, kes omakorda laenas selle 08.12.2015 XxX Xxxxxxx XX-le. Xxxxxxxxxxxx xx XX ja XX XX Xxxxx Xxxx Xxxxxx osanikuks oli otseselt või kaudselt Xxxxx Xxxxxxxx Ltd (dtl 111). Xxxxx Xxxxxxxx Ltd, Xxx Xxxxx Xxxxxxxxx Inc, Xxxx Xxxxxxx Xxxxxx Ltd ja Xxxxx Xxxx Xxxxxxxx Inc tegelikuks kasusaajaks on Z (dtl 141). Kuigi prokuratuur seadis selle oma taotluses kahtluse alla, ei ole ta tuvastanud kriminaalmenetluse käigus midagi muud. Seega on tegemist äriühingutega, kes alluvad lõppastmes samale isikule. Isegi kui raha kandmine enda erinevate äriühingute kontode vahel on arusaamatu, ei saa seda pidada varjamistegevuseks, sest tegelik kasusaaja on jäänud samaks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Z on Venemaal väga jõukas isik, kelle tulu XXX-st on väga suur (dtl 407, 411). Kuigi asjas esitatud tõendid füüsilise isiku tulude kohta puudutavad 2017.-2018. a-id, st ei tõenda isiku tulu 2015. a-l ja enne seda, ei ole prokuratuur seadnud kahtluse alla, et tegemist on isikuga, kes saab Venemaal legaalsest äritegevusest suurt tulu. On tõsi, et legaalse tulu olemasolu ei tõenda kahtlusteta, et isiku kogu vara on legaalne. Samas ei ole prokuratuur suutnud tuvastada G. Z osas ebaseaduslikku tulu, mis vajaks rahapesu. Prokuratuur on möönnud, et erinevalt G. Z ärikaaslastest ei ole G. Z ka rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ega rahapesuga seostatud (vt nt dtl 438). Seega puudub tõsiselt võetav põhjus vaidlusalust raha rahapesuga seostada. Isegi kui asjas ei ole tuvastatav vaidlusaluse vara algne päritolu (pärinemine G. Z dividenditulust või muust tööalasest või äritegevusega seotud tulust), ei saa nõuda selliste tõendite esitamist XxX Xxxxxxx XX-lt. XxX Xxxxxxx XX ülesanne ei ole esitada tõendeid kuni väidetava eelkuriteoni või legaalse algallikani välja. Kriminaalmenetluse materjalidest ei ole näha, et prokuratuur oleks nõudnud selliseid dokumente G. Zlt või teistelt temaga seotud ettevõtetelt. Kohus möönab, et prokuratuuril võib olla raske uurida rahapesu, mis võib olla toime pandud erinevates riikides, sh riikides, kelle asutustega ei ole rahapesuvastase koostöö tegemine kuigi efektiivne. Samas ei ole kohtu hinnangul praeguses asjas siiski usutavalt põhjendatud, et tegemist võib olla rahapesuga. Seetõttu ei näe kohus põhjust, miks tuleks vaidlusalune vara käibelt kõrvaldada ja arvata riigi omandisse.
13.Kohtu hinnangul ei ole prokuratuuri etteheited laenulepingu kohta põhjendatud ega viita rahapesule. Arvestades, et XxX Xxxxxxx XX osanikuks oli algselt Xxxxx Xxxxxxxx Ltd (dtl 525, 9856), oli tegemist oma tütarettevõttele laenu andmisega kinnisvarasse investeerimise eesmärgil. Kuna tegemist oli sisesuhtega, siis puudus tingimata vajadus laenu hüpoteegiga tagada, isegi kui sellele lepingus viidati. Samuti ei ole oluline, kui palju või kui tihti omavahel
10(11)
3-24-1014
seotud äriühingute vahel intresse maksti. Vaidluse all ei ole, et Xxxxxxx xxx xxx kinnistu kuulus XxX Xxxxxxx XX-le ja ta teenis selle väljaüürimisest tulu. Kinnisvara soetamine ja selle väljaüürimisest tulu teenimine on majanduslikult põhjendatud tegevus ning selle arvelt laenuintresside maksmine usutav. Kuigi ka rahapesus võidakse sageli kasutada kinnisvaratehinguid, ei tähenda see, et igasugust kinnisvaratehingut on põhjust seostada rahapesuga. Ka legaalsel teel saadud vahendeid on põhjust investeerida mh kinnisvarasse. Samuti ei ole keelatud omada äriühinguid madala maksumääraga riikides või pangakontosid riikides, kes hindavad kõrgemalt kliendi huve. Seega ei ole Xxxxx Xxxxxxxx Ltd-i poolt tehtud tehing (laenu andmine kinnisvara ostuks) kohtu arvates kahtlane. Põhjendatud ei ole etteheited laenulepingu allkirjastamise osas. Kuigi laenulepingul ei ole Xxxxx Xxxxxxxx Ltdi poolt allkirjastanud isikute nimesid, kinnitavad äriühingu äriregistrikaardil (dtl 510) olevad allkirjanäidised, kelle allkirjadega on tegemist. Järelikult ei ole põhjendatud prokuratuuri kahtlus lepingu sõlminud isikute osas.
14.Rahapesu toimumist ei saa järeldada ka XxX Xxxxxxx XX juhatuse liikmetele töötasu maksmata jätmisest. F ja K ülekuulamise protokollidest nähtub, et juhatuse liikmete osutatud teenete eest tasuti nendega seotud ettevõtetele. Selline tasu maksmise korraldus ei ole keelatud.
15.Z perekonna varade haldamiseks varahaldusteenuseid osutavate ettevõtete kasutamine on majanduslikult põhjendatud ja see ei tähenda tingimata rahapesu toimepanemist. Prokuratuuri ei ole tuvastanud, et G, J või P oleks seotud rahapesu toimepanemisega. Varahaldusettevõtete asumine madala maksumääraga riikides ei tähenda tingimata rahapesu toimepanemist, vaid vara investeerimisest teenitava tulu suurendamist väiksema maksukoormuse läbi. Rahapesu ei ole põhjust tuletada ka asjaolust, et isikuga on seotud mitmed erinevad äriühingud. Vara hajutamine erinevate äriühingute, riikide ja pankade vahel võib olla põhjendatud riskide maandamise eesmärgil.
16.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus prokuratuuri taotluse rahuldamata.
17.Kuna tegemist on haldusasja menetlust lõpetava lahendiga, siis tuleb määruses jagada ka menetluskulud. Prokuratuur riigiasutusena ei pidanud taotluse ega esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuma riigilõivu. Ta ei ole esitanud menetluskulu dokumente ka muude võimalike menetluskulude kohta. Taotluse rahuldamata jätmise tõttu jäävad prokuratuuri võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
18.Kohus ei andnud enne asja lahendava määruse tegemist puudutatud isikule tähtaega menetluskulu dokumentide esitamiseks, seetõttu võimaldab kohus puudutatud isikul esitada vastavad dokumendid kohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kui puudutatud isik jätab kuludokumendid tähtaegselt esitamata, siis jäävad võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
19.Kuna kohus jätab prokuratuuri taotluse rahuldamata, siis tuleb ka halduskohtu 07.05.2024 määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tühistada (HKMS § 253 lg 3). Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos menetlust lõpetava määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.