Korrakaitse

EDASIKAEBAMISE KORD

3-24-1014 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-24-1014 Puudutatud isikule laenatud raha pärines Q Ltd kontolt, kes sai selle raha S OÜ-lt (ühines 07.07.2015 D OÜ-ga) ja OÜ-lt R (ühines 19.10.2015 D OÜ-ga). Ei ole arusaadav, millisest majandustegevusest need ühingud raha said. Puudutatud isik on teinud ülekandeid teistele enda kontodele, oma juhatuse liikmetega seotud äriühingutele (OÜ F, OÜ N, OÜ M, O OÜ) ning maksnud intresse Q Ltd-le ja P Inc-le. Ajavahemikul 08.12.2015–18.10.2022 ei ole makstud töötasu, sh juhatuse liikmetele. Enne laenu ülekandmist puudutatud isikule on raha liikunud läbi mitme omavahel seotud äriühingute kontode, sh offshore äriühingute pangakontode (Q Ltd, D OÜ, A Ltd, E OÜ, P Inc, V Ltd, P, N Inc), kellest mitme taga on samad isikud (X, Y). Mitmed ülekanded on tehtud samal päeval samas suuruses ja kõik väidetavalt laenulepingute alusel. Selline muster on tüüpiline rahapesule ja sellel puudub majanduslik loogika. Välisettevõtete P Ltd, V Ltd ja N Inc direktorid on/olid Gibraltari äriühingud AC Ltd ja AB Ltd. Tegemist on teenusepakkujaga, mis on spetsialiseerunud varahalduse jms teenustele. AB esindajad Lga, X ja Y olid pangale esitatud dokumentide alusel välisettevõtete esindajad ning nende Swedbank AS kontode allkirjaõiguslikud isikud. Tegemist on variisikutega, kelle igapäevaseks ülesandeks on mh kuritegelikku päritolu varade varjamisele kaasaaitamine. Q Ltd (Küpros), V Ltd (Gibraltar), P Inc ja N Inc (Briti Neitsisaared) internetipanga kasutajad olid aastatel 2012‒2017 Z.P ja 2015‒2017 D.N . Nemad otsustasid, kuidas puudutatud isikule väidetavalt laenatud vahendeid liigutada, et selle päritolu ja tegelikku omanikku varjata. Samamoodi on OÜ R (hiljem D OÜ), Q Ltd, V Ltd ja P Inc vahel tehtud ülekandeid pangalaenust saadud vahenditega. RAB-i analüüsist nähtus, et Q Ltd oli juba alates 2010. a-st kandnud miljoneid eurosid D OÜ-le, OÜ-le R ja S OÜ-le, kes soetasid seejärel Tallinnas erinevat kinnisvara. Eesmärk võis olla hägustada seost rahaliste vahendite algse päritolu vahel ja muuta keerulisemaks pankade, RAB-i ja uurimisasutuse jaoks võimalus jõuda raha tegeliku päritoluni. Prokuratuur ei saanud teada, millisest legaalsest majandustegevusest võisid pärineda Q Ltd-i poolt X OÜ-le üle kantud rahalised vahendid. Z.P juures 31.10.2022 toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kasutusel olnud seadmed. E-kirjavahetusest nähtub, kuidas kavandati kinnistu ost, raha liigutamine laenude näol erinevate äriühingute vahel, äriühingu asutamine, tegelike kasusaajate varjamine. Tegelikkuses on nii laenuandjad kui ka -saajad samade isikute kontrolli all ning laenulepingud koostatakse ja allkirjastatakse hiljem, kui toimub raha ülekandmine. Swedbank AS sulges 2019. a-l C OÜ (praegu X OÜ) konto, kuna ei olnud võimalik aru saada välisettevõttelt saadud laenu algsest päritolust. Seni oli Swedbank AS võimaldanud nii suurtes summades teostada ülekandeid offshore äriühingute vahel samal päeval samades summades. Kontode puhul oli kasusaajaks kõrge riskiga piirkonnast pärit mitteresident (Z), mis pidanuks tõstma panga hoolsuskohustust tehingute monitoorimisel. Kriminaalmenetluses tuvastati, et pank ei monitoorinud väga suurt hulka panga sees tehtud tehinguid aastatel 2011‒2016. Z oli 17.02.2017 seisuga umbes 50 madala maksumääraga regioonist pärit Swedbank AS-i kliendi kasusaaja ja omanik, mistõttu oli suure tõenäosusega tegemist variisikuga. Avalikel andmetel omab ta läbi söeettevõtete SS (SS) ja CO Ltd lähedasi ärisuhteid korruptsiooni, majanduskuritegude ja organiseeritud kuritegevusega seostatud Venemaa ärimeeste D ja BAga. Mõlemad isikud on Suurbritannias ja USA-s sanktsioneeritud isikute nimekirjas. Nad on enam kui 200 madala maksumääraga regioonist pärit Swedbank AS-i kliendi (SS grupp) tegelikeks kasusaajateks. Isikutega seotud variettevõtete rahapesutunnustega kontode kaudu liigutati Swedbank AS-s teadmata päritoluga suuri rahasummasid. Zl on ärisuhe ka Uga, kes on endine CO Ltd osanik, SS toodangut eksportiva KKK nõukogu liige ja V Ltd direktor. Uga seotud Eesti äriühingute kontodele laekus Zga seotud välisettevõtete kaudu valdavalt 2014. a-l laenumaksetena üle 17,8 miljoni euro, mis on suure tõenäosusega integreeritud mitmesse Eestis asuvasse kinnisvarasse. Uga seotud Eesti äriühingute poolt tagastatud laenu- ja intressimaksed laekusid kihistamise tulemusena osaliselt ka puudutatud isiku OÜ Swedbank 3(16)

3-24-1014 AS-s asuvale kontole. RAB ega uurimisasutus ei ole suutnud tuvastada vara algset päritolu, mistõttu on jäänud selle algallikas ebaselgeks ja säilinud on rahapesu kahtlus. Swedbank AS 21.10.2022 kirjast nähtuvalt on V Ltd, N Inc, P Ltd ja Q Ltd tegelik kasusaaja Z. Puudutatud isiku selgituste kohaselt on kahe viimase ettevõtte tegelik kasusaaja hoopis Z poeg E. Z. D OÜ juhatuse liikmed ja tegelikud kasusaajad on U ja D. B, 2018‒2021. a-l oli tegelikuks kasusaajaks ka Z. U ja D. B olid ka D OÜ-ga ühinenud S OÜ ja OÜ R juhatuse liikmed. U asutas OÜ M, mille osanikuks oli 2013‒2017. a-l V Ltd, mis on X OÜ selgituse kohaselt perekond Z vara haldava usaldushalduse valitseja. OÜ-d M (ühines 27.12.2022 OÜ-ga F) juhtis 2015‒2022. a-l D.N, kes on ka OÜ F juhatuse liige alates 2016. a-st. Venemaa riikliku ja finantstaustaga isikute poolt varade paigutamine kinnisvarasse on sageli esinev rahapesu tüpoloogia ning FATF-i hinnangul on rahapesu risk kinnisvarasektoris kõrge, mis tuleneb sektori madalast riskiteadlikkusest. K. X’i ja T. Y kohta ei ole seni saadud teavet, mis kinnitaks nende seotust kuritegeliku tegevusega. D.N eitas tunnistajana ülekuulamisel oma seotust äriühingutega N Inc, P Ltd ja V Ltd. Rahalised vahendid pärinevat Z perefirmadelt, kuid täpsemalt ei oska öelda. Z.P selgitas kahtlustatavana ülekuulamisel, et ärihoone ostmine oli meeskonna (D.N, K. X, T. Y) ühine idee. Tema asutas äriühingu ja selle osanikuks sai Q Ltd. Swedbank AS-le oli Z.P pärast konto sulgemist väitnud, et puudutatud isik kuulub Eesti eraisikutele, kellel on Eestis majandustegevuE. Z.P eitas oma seost äriühingutega N Inc, P Ltd ja V Ltd, kuid kinnitas kontode vaatamisõigust. Ta kinnitab nõude loovutamist Q Ltd-lt N Inc-le, kuigi e-kirjadest nähtub, et tema osalusel otsustati nende äriühingute kaudu rahade liigutamine ärihoone ostuks. Laenulepingute kohta väitis Z.P, et need tulid Q Ltd poolt. Samas nähtub e-kirjadest, et tegelikult koostas laenulepingud Z.P ja edastas need heakskiidu saamiseks nii D.N-ile kui ABe töötajatele, kes esindasid Q Ltd. Raha päritolu osas väidab Z.P, et tegemist on Z ja tema perekonna trusti varadega. Z.P kinnitas, et samast algallikast pärit vahendite eest on kinnisvara soetatud ka mujale Tallinnasse. Z.P kinnitas, et pärast 15.06.2019 hakati intresse tasuma läbi Suurbritannias asuva Revoluti konto. Suure tõenäosusega on selle põhjuseks Eestis rangemaks muutunud rahapesuvastane võitlus ja pankade suhtumine ülekannetesse, mis on teostatud offshore ühingutele laenulepingute või laenulepingute tagasimakse selgituste all, samuti kontode alt, mille tegelik kasusaaja on riskipiirkonnast pärit jõukas välismaalane. Selleks ajaks oli suletud puudutatud isiku Swedbank AS-s asuv konto, algatatud Danske Bank AS-i kriminaalasi ja kohe algamas Swedbank AS-i oma. Seega võeti kasutusele skeem, kus intressid liikusid X OÜ Eesti kontolt välismaa kontole ja seejärel teostati intressimakse väidetavale laenuandjale. Vara omanik ja tegelik kasusaaja saab olla vaid vahendite osas, mis on saadud legaalsel teel ehk vara allikas ja päritolu on legaalne (Tallinna Halduskohtu 16.01.2024 määrus nr 3-232907, p 18). RAB ega prokuratuur ei ole suutnud tuvastada, et vaidlusalused rahalised vahendid pärineksid legaalsest äritegevusest või mõnest muust seaduslikust allikast. Samuti ei ole suutnud seda veenvalt näidata kriminaalasjas üle kuulatud isikud. RAB ja prokuratuur on teinud kõik endast oleneva, et jõuda välja vara algse päritoluni. Kogutud tõenditest nähtub, et esimesed ülekanded liikusid välisriigis asutatud äriühingute Eesti pangakontodele juba 2010. a-l. Samal ajal on ülekannete tegemisel kasutatud mitmeid vaheetappe ning rahad ei ole liikunud tavapärase majandustegevuse loogika alusel. Samuti on vahepealselt perioodil segatud algselt laekunud rahalisi vahendeid pankadelt võetud laenudega ja soetatud kinnisvara. Tegemist on rahapesule omase kihistamise ja integratsiooni faasiga. RahaPTS-i eesmärk on vältida kuritegeliku päritoluga vara sattumist käibesse ja kui tõusetub põhjendatud kahtlus sellise olukorra saabumisest, peab riik sellele reageerima. Kontol oleva vara puhul käsitatakse konto omanikku valdajana ja tema omandiõigust ei eeldata (RahaPTS § 57 lg 8). Kuigi panga dokumentide alusel on puudutatud isikule kantud rahaliste vahendite puhul 4(16)

3-24-1014 tuvastatav tegeliku kasusaajana Z, siis tuginedes Swedbank AS-i kriminaalmenetluses tuvastatule, ei ole see teave usaldusväärne. Vaadeldaval ajajärgul oli Swedbank AS-s kõrge riskiga mitteresidentide puhul tavapärane näidata tegelike kasusaajatena isikuid, kes seda tegelikkuses ei olnud. Tunnistajate ja kahtlustatavate tegevus (e-kirjad) näitavad ilmekalt nende teadlikkust vajadusest hoida tehingu osapooled varjatuna. Samuti on nende ütlused vastuolus kogutud tõenditega, mistõttu saab kahtluse alla seada ka nende väite raha tegeliku omaniku kohta. Z ei ole tundnud huvi oma väidetava vara vastu, mis kinnitab, et ta ei pruugi olla vara tegelik omanik, vaid kellegi käsutäitja, kes omakorda ei soovi ennast nimetatud varaga siduda. Varjatakse vara võimalikku kuritegelikku päritolu ja selle tegelikku omanikku (RahaPTS § 4 lg 1 p-d 1 ja 3). Vara tegelik omanik/kasusaaja ei ole tuvastatud, säilinud on rahapesu kahtlus. Kuigi puudutatud isiku kontol oleva vara riigi tuludesse kandmine võib riivata tema omandiõigust (eeldusel, et omandiõigus on olemas ja seda tõendatakse), tasakaalustab seaduses sätestatud riivet see, et riigi tuludesse kantud summa väljanõudmise õigus on vara omanikul 3 aasta jooksul vara riigi tuludesse kandmise päevast arvates (RahaPTS § 57 lg 7). Kriminaalmenetlus kuulus lõpetamisele, sest 2017‒2020. a-l kehtinud RahaPTS § 4 eeldas rahapesu toimepanijatelt otsest tahtlust. Olukorras, kus prokuratuur ei ole suutnud tuvastada eelkuriteo algeid, rääkimata millestki konkreetsemast, ei saa rääkida kahtlustatavate puhul nende teadlikkusest ja langeb ära rahapesu subjektiivne koosseis. Küll aga on kriminaalmenetlusega täidetud vähemalt aastane tingimus piirangute osas, kuna vara on olnud arestitud alates 26.10.2022, enne seda piiratud RAB-i ettekirjutustega 30 päeva ja seejärel 60 päeva.

3-24-1014 loovutamise kohta esitati juba enne kriminaalmenetlust RAB-le. Nõude omanik on P Ltd, mille füüsilisest isikust omanik on E. Z. Prokuratuuri taotlus on vastuolus tema enda kogutud tõenditega. Esitatud väited on ebaõiged ja edastavad selektiivse ülevaate faktidest. Puudutatud isik on vastanud 01.09.2022 RAB-le, et laenulepingu on allkirjastanud Q Ltd poolt direktorid K. X ja O. U. Puudutatud isik edastas ka Q Ltd direktorite allkirja näidised, mis vastavad lepingul olevatele allkirjadele. Vaatamata sellele tugineb prokuratuur eksitavale väitele, nagu ei oleks teada, kes allkirjastas laenulepingu laenuandja poolt. Samuti jättis prokuratuur viitamata dokumentidele, mis viitavad vara esialgse tegeliku kasusaaja Z sissetulekute legaalsusele. Tegemist on oluliste tõenditega, mis on kooskõlas kõigi asjas üle kuulatud isikute ütlustega. Tunnistajad kinnitasid perekond Z huvi kõnealuse varaga tehtava investeeringu vastu, tehingute asjaoludega kursis olemist, seeläbi kasusaajaks olemist ja tehingu legitiimset eesmärki. Prokuratuur esitas kohtule ühekülgse ja tegelikkusele mittevastava taotluse. Väites, et puudutatud isiku kontol olev vara on kuidagi seotud rahapesuga, on prokuratuur tuginenud läbivalt ainult tüpoloogiale. Rahapesukahtlus peab rajanema objektiivsetel asjaoludel. Peab olema kasvõi põgus ettekujutus eelkuriteo kui rahapesu kohustusliku elemendi olemasolust (vt RahaPTS § 4). Eelkuritegu peaks olema vähemalt mingil määral piiritletav. Prokuratuur ei ole teinud vahet rahapesu ja varjamistegevuse mõistetel. Prokuratuur on taotluses läbivalt kirjeldanud vaid varjamistegevusi, mis võivad kaasneda rahapesuga, kuid ei ole rahapesuga sünonüümsed. Varaga toimingute tegemine, mille tulemusel võib vara omanik jääda varjatuks, ei viita automaatselt vara kriminaalsele päritolule. Varjamiseks võivad olla ka õiguspärased ajendid. Võlausaldaja ehk vara omanikuks olev ettevõte P Ltd on Venemaa controlled foreign company (CFC) nõuete kohaselt Venemaal deklareeritud ettevõte ehk ettevõtte omanik, tulud ja kasum on omaniku koduriigis teada ning ettevõtte teenitud tulud on Venemaal CFC nõuete kohaselt ka maksustatud. Meelevaldne on väide, et K. X’i ja T. Y näol on tegemist variisikutega, kelle igapäevaseks ülesandeks on mh kuritegelikku päritolu varade varjamisele kaasaaitamine. RAB, Europol ega Interpol ei ole kinnitanud, et mainitud isikutel oleks seoseid kuritegevusega. Vara omanikuks on P Ltd. Tegemist on Z ettevõtlustuluga, nagu kinnitavad läbiotsimise käigus ära võetud materjalid. Zle maksti ettevõttest SS suurtes summades dividendi, millelt on kinni peetud eraisiku tulumaks. Osa dividendidest on kantud erinevate investeeringute tegemiseks ettevõttesse P Inc, mille osanik ja kasusaaja on Z poeg E. Z. Asjaolu, et investeerimiseks kasutatud vahendid laekusid mitmest trusti omandis olnud eri ettevõttest või need ettevõtted asusid mitmes eri riigis, ei anna sellele juurde kuritegelikku päritolu. Pigem on tavapärane, et nii suurte summade puhul jaotatakse need laiali erinevate ettevõtete ja riikide vahel. Rahapesule omane kihistamine ei ole sisuliselt võimalik ettevõtete grupi sees, kui ei muutu vara tegelik kasusaaja ehk raha kandmisel teise ettevõttesse ei püüta eksitada kolmandaid osapooli vara omaniku suhtes. See, et perekonna trusti halduse alla kuulub kümneid ettevõtteid, on tavapärane. Seda, et Z vara pärineb legaalsest äritegevusest ja teda kuritegeliku maailmaga ei seostata, kinnitavad nii kriminaaltoimikus olev konfidentsiaalne raport kui ka mitmed avalikud allikad. Z on juba 2006. a-l peetud Venemaal üheks jõukamaks isikuks. Ta on söeettevõtte SS üheks omanikuks ja SS kasum viidi avalikult Venemaalt välja. Tal on märkimisväärsed legaalsed ärilised sissetulekud, mille olemasolu kinnitavad erinevad avalikud ja mitteavalikud allikad. Teda ei seostata kuritegeliku tegevusega. Seega ei ole tegelik kasusaaja tuvastamata. Kuigi vara algseks allikaks on Z ettevõtlustulu, on vara omanik ettevõte P Ltd, keda ei ole kriminaalmenetlusse kaasatud. Vara omanik on korduvalt tundnud huvi, miks ei ole olnud võimalik laenu pärast investeeringu realiseerimist tagastada. Samuti 6(16)

3-24-1014 on perekond Z menetluse käiguga kursis, oodates juba üle 1,5 aasta nende ettevõtte poolt antud laenu tagastamist. Üksnes see, et isik ei suuda oma legaalse sissetuleku olemasolu tõendada, ei ole küllaldane alus tema vara konfiskeerimiseks. Seega ei ole vara arestimine ja riigi omandisse kandmine mitte ainult ebaproportsionaalne, vaid selleks vajalike aluste ilmselge puudumise tõttu lubamatu. Kriminaalmenetlus pakub teabe kogumiseks ja võimaliku rahapesu tuvastamiseks ulatuslikumaid vahendeid kui muud menetlused. Kui rahapesu ei leidnud tõendamist kriminaalmenetluse raames, ei ole selle esinemist võimalik möönda ka väljaspool. Praeguses menetluses konfiskeerimist lubades töötatakse RahaPTS-i eesmärgile vastu. See vähendab riigi usaldusväärset rolli ettevõtluskeskkonnas.

3-24-1014 nimetusega P Ltd) (dtl 77, 618) laenuintresse. P Ltd ainuosanik on E. Z (dtl 434). Seega on vaidlusaluse vara omanik P Inc ja tegelik kasusaaja E. Z. Seda arvestades ei saa asuda seisukohale, et vara omanikku või tegelikku kasusaajat ei ole kindlaks tehtud. Nii Q Ltd kui ka P Inc tegelikuks kasusaajaks oli 2018. a-l Z (dtl 141). Seega on usutav, et ta võis laenu soovi korral ühelt äriühingult teisele loovutada. E. Z on Z poeg, seetõttu ei ole ka tegeliku kasusaaja muutumine ebausutav. Prokuratuur ei ole tõendanud oma kahtlusi, et vara omanik on keegi tundmatu isik ja Zd on vaid variisikud. Tegemist on spekulatsiooniga, mis ei ole leidnud kriminaalmenetluses kinnitust. Arvestades Z jõukust, milles ei ole kahtlusi, ei ole selline spekulatsioon usutav. Prokuratuur uuris kriminaalmenetluses vaidlusaluse vara päritolu. Vara peeti rahapesukahtlaseks, sest seda keerutati arusaamatutel põhjustel erinevate äriühingute kontode vahel (dtl 110). S OÜ ja OÜ R osanikuks oli otseselt või kaudselt Q Ltd (dtl 111). Q Ltd, Sea Ripple Investmets Inc, V Ltd ja N Inc tegelikuks kasusaajaks on Z (dtl 141). Kuigi prokuratuur seadis selle oma taotluses kahtluse alla, ei ole ta tuvastanud kriminaalmenetluse käigus midagi muud. Seega on tegemist äriühingutega, kes alluvad lõppastmes samale isikule. Isegi kui raha kandmine enda erinevate äriühingute kontode vahel on arusaamatu, ei saa seda pidada varjamistegevuseks, sest tegelik kasusaaja on jäänud samaks. Vaidluse all ei ole asjaolu, et Z on Venemaal väga jõukas isik, kelle tulu SS-st on väga suur (dtl 407, 411). Kuigi asjas esitatud tõendid füüsilise isiku tulude kohta puudutavad aastaid 2017‒2018, st ei tõenda isiku tulu 2015. a-l ja enne seda, ei ole prokuratuur seadnud kahtluse alla, et tegemist on isikuga, kes saab Venemaal legaalsest äritegevusest suurt tulu. On tõsi, et legaalse tulu olemasolu ei tõenda kahtlusteta, et isiku kogu vara on legaalne. Samas ei ole prokuratuur tuvastanud Z osas ebaseaduslikku tulu, mis vajaks rahapesu. Prokuratuur on möönnud, et erinevalt Z ärikaaslastest ei ole Z ka rahvusvahelisel tasandil kuritegevusega ega rahapesuga seostatud (vt nt dtl 438). Seega puudub tõsiseltvõetav põhjus vaidlusalust raha rahapesuga seostada. Isegi kui asjas ei ole tuvastatav vaidlusaluse vara algne päritolu (pärinemine Z dividenditulust või muust tööalasest või äritegevusega seotud tulust), ei saa nõuda selliste tõendite esitamist puudutatud isikult. Tema ülesanne ei ole esitada tõendeid kuni väidetava eelkuriteoni või legaalse algallikani välja. Kriminaalmenetluse materjalidest ei nähtu, et prokuratuur oleks nõudnud selliseid dokumente Zlt või teistelt temaga seotud ettevõtetelt. Kohus möönab, et prokuratuuril võib olla raske uurida rahapesu, mis võib olla toime pandud erinevates riikides, sh riikides, mille asutustega ei ole rahapesuvastase koostöö tegemine kuigi efektiivne. Samas ei ole praeguses asjas siiski usutavalt põhjendatud, et tegemist võib olla rahapesuga. Seetõttu ei näe kohus põhjust, miks tuleks vaidlusalune vara käibelt kõrvaldada ja arvata riigi omandisse. Prokuratuuri etteheited laenulepingu kohta ei ole põhjendatud ega viita rahapesule. Arvestades, et puudutatud isiku osanik oli algselt Q Ltd (dtl 525, 9856), oli tegemist oma tütarettevõttele laenu andmisega kinnisvarasse investeerimise eesmärgil. Kuna tegemist oli sisesuhtega, puudus tingimata vajadus laenu hüpoteegiga tagada, isegi kui sellele lepingus viidati. Samuti ei ole oluline, kui palju või kui tihti omavahel seotud äriühingute vahel intresse maksti. Vaidluse all ei ole, et Sõpruse pst 157 kinnistu kuulus puudutatud isikule ja ta teenis selle väljaüürimisest tulu. Kinnisvara soetamine ja selle väljaüürimisest tulu teenimine on majanduslikult põhjendatud tegevus ning selle arvelt laenuintresside maksmine usutav. Kuigi ka rahapesus võidakse sageli kasutada kinnisvaratehinguid, ei tähenda see, et igasugust kinnisvaratehingut on põhjust seostada rahapesuga. Ka legaalsel teel saadud vahendeid on põhjust investeerida mh kinnisvarasse. Samuti ei ole keelatud omada äriühinguid või pangakontosid madala maksumääraga riikides või riikides, kus hinnatakse kõrgemalt kliendi huve. Seega ei ole Q Ltd poolt tehtud tehing (laenu andmine kinnisvara ostuks) kahtlane. Põhjendatud ei ole etteheited laenulepingu allkirjastamise osas. Kuigi laenulepingul ei ole Q 8(16)

3-24-1014 Ltd poolt allkirjastanud isikute nimesid, kinnitavad äriühingu äriregistrikaardil (dtl 510) olevad allkirjanäidised, kelle allkirjadega on tegemist. Järelikult ei ole põhjendatud prokuratuuri kahtlus lepingu sõlminud isikute osas. Rahapesu toimumist ei saa järeldada ka puudutatud isiku juhatuse liikmetele töötasu maksmata jätmisest. Z.P ja D.N ülekuulamise protokollidest nähtub, et juhatuse liikmete osutatud teenete eest tasuti nendega seotud ettevõtetele. Selline tasu maksmise korraldus ei ole keelatud. Z perekonna varade haldamiseks varahaldusteenuseid osutavate ettevõtete kasutamine on majanduslikult põhjendatud ja see ei tähenda tingimata rahapesu toimepanemist. Prokuratuur ei ole tuvastanud, et Lga, K. J. X või T. P. Y oleks seotud rahapesu toimepanemisega. Varahaldusettevõtete asumine madala maksumääraga riikides ei tähenda tingimata rahapesu toimepanemist, vaid vara investeerimisest teenitava tulu suurendamist väiksema maksukoormuse läbi. Rahapesu ei ole põhjust tuletada ka asjaolust, et isikuga on seotud mitmed erinevad äriühingud. Vara hajutamine erinevate äriühingute, riikide ja pankade vahel võib olla põhjendatud riskide maandamise eesmärgil.

3-24-1014 eurot on asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud ning tuleb Riigiprokuratuurilt välja mõista (HKMS § 109 lg 6).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-24-1014 alati kõrge riskiga mitteresidentide puhul tegelikkusele. Rahapesu reeglite järgimine oli viidatud perioodil ilmselgelt teisejärguline. Tuvastamist on leidnud, et peamised rahavood liikusid just Swedbank AS-s avatud offshore ühingute kontodel. Tuvastatud on selged majandsulikus vaates mõistetamatud ülekanded erinevate kontode vahel. Eelneva tõttu saab seada kahtluse alla asjaolu, et vara omanik on Z või tema poeg E. Z. Samal ajal tekib siin ka vastuolu, kuna AB väljastatud tõend räägib poja ning panga vastus jällegi isa omaniku staatusest. Olenemata asjaolust, et tegemist on isa ja pojaga, ei tähenda see üheselt omaniku tuvastatust, tegemist ei ole vara ühisusega ning puuduvad veenvad dokumendid vara ülemineku kohta. Esitatud ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks vara legaalset päritolu. Ainukesed tõendid, mis viitavad suurtele tuludele Z osas, pärinevad 2017. ja 2018. a-st. RahaPTS § 57 loogika seisneb selles, et rahapesukahtlus ei peaks tõusetuma ainult olukorras, kus on olemas viited kuritegelikule tegevusele. Prokuratuur on taotluses välja toonud rea tegevusi, mis viitavad rahapesule (n-ö tüpoloogiad) ja kohus ei ole neid veenvalt kummutanud, mistõttu saab endiselt rääkida rahapesukahtlusest. Puudutatud isik ei ole esitanud ühtegi konkreetset tõendit 2015. a või sellele eelneva aja kohta, mis kinnitab vaidluse all oleva vara legaalsust. Puudutatud isiku esindajad on ise oma 23.04.2024 vastuväites kinnitanud, et nende teada on G. V olnud teadlik kriminaalmenetlusest ning praegu toimuvast haldusmenetlusest. Seega võib järeldada, et esindajad või ühingu juhatuse liikmed omavad endiselt kontakte vara väidetava omanikuga. Prokuratuuril need kontaktid puuduvad ja puuduvad ka võimalused neid välja selgitada. Seega jääb arusaamatuks, milline objektiivne takistus esineb puudutatud isikul vara päritolu kinnitavate dokumentide esitamiseks. Probleem ei tohiks olla ka varasemate kui 2017. ja 2018. a tulu kinnitavate dokumentide ning mõnede maksekorralduste/panga väljavõtete esitamine, mis näitavad, et Eestisse suunatud raha kinnisvara ostuks pärines legaalsest äritegevusest. EIK 19.02.2024 otsuses Yordanov jt vs Bulgaaria (p 124) on kinnitatud riigi õigust mõista isik süüdi rahapesu kuriteos olukorras, kus esinevadki just ainuüksi rahapesu tüpoloogiale viitavad tunnused ning puudub igasugune viide konkreetsele eelkuriteole. Prokuratuuri hinnangul peaks lähtuma seisukohast, et eelkuriteo tuvastamine haldusmenetluses ei ole vajalik ning vara riigi tuludesse kandmine peab olema võimalik ka olukorras, kus on selgelt välja toodud rahapesule viitavad tunnused ning saab kahtluse alla seada rahaliste vahendite päritolu, mistõttu ei saa kindlalt väita ka selle omaniku olemasolu.

3-24-1014 „eelkuriteo algeid, rääkimata millestki konkreetsemast“. Praegusel juhul ei ole ebaselgust ei vara omaniku ega tegeliku kasusaaja legaalse sissetulekuallika osas. EIK 02.05.2017 lahendis Zschüshen vs Belgia lähtus EIK Belgia riigisisesest õigusest ja sellele Belgia kohtute poolt antud tõlgendusest. Belgia kohtud tuvastasid eelkuriteo toimumise fakti, tuginedes kaudsetele tõenditele, mitte pelgalt tüpoloogiaga sisustatud hüpoteesile. Prokuratuur ei ole eelkuriteo kohta kogunud ka mitte kaudseid tõendeid. Asjatundmatu on prokuratuuri väide, et haldusmenetluses ei ole eelkuriteo tuvastamine vajalik. Tähtis ei ole see, kuidas riik mingi menetluse või meetme õigusaktides määratleb, vaid milline on selle tegelik mõju. Kui halduskonfiskeerimisel on karistusele omane mõju, tuleb sellist meedet rakendatavas menetluses kohaldada karistusõiguslikke garantiisid. Praegusel juhul taotleb prokuratuur vaatamata kriminaalmenetluse aluse puudumise jaatamisele rahapesukahtluse argumendil 5 425 000 euro riigi omandisse kandmist, mis kujutaks taotluse rahuldamisel olemuslikult puudutatud isikule karistuse mõistmist ja seega süütuse presumptsiooni rikkumist. Väide, et raha riigi omandisse kandmine ei ole pöördumatu, ei lükka ümber RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldusi, mille järgi peab n-ö peremehetu vara suhtes esinema kõrvaldamata rahapesukahtlus ja milliste asjaolude tõendamise kohustus lasub prokuratuuril. RahaPTS § 57 lg 7 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Tõenditele tuginevalt ei ole tuvastatud ühtegi tõsiseltvõetavad põhjust vaidlusalust raha rahapesuga seostada. Vara algse päritolu kohta tõendite esitamist ei saa nõuda puudutatud isikult. Kuna prokuratuur ei ole suutnud tõendada RahaPTS § 57 lg 7 alusel taotluse esitamise esmast eeldust, st kõrvaldamata rahapesukahtluse olemasolu, on taotluse rahuldamine juba iseenesest välistatud. Halduskohus on tuvastanud, et vaidlusalune vara ei ole RahaPTS § 57 lg 7 mõttes peremehetu. Selle omanik on P Inc ja tegelik kasusaaja E. Z. Väites, et kuigi kriminaalmenetluses kogutud vara omaniku ja tegeliku kasusaaja isikut tõendavad dokumendid on esmapilgul halduskohtu versiooni kinnitavad, tuleb kriitiliselt suhtuda nende dokumentide usaldusväärsusesse, ei osuta prokuratuur ühelegi tõendile, mis nende dokumentide usaldusväärsuse kahtluse alla seaks. Prokuratuuril on olnud võimalus vara omaniku ja tegeliku kasusaaja kohta esitatud infot kontrollida kriminaalmenetluses, kuid seda ei ole tehtud. Asjaolu, et seda ei ole ligikaudu kahe aasta jooksul suudetud, viitab, et tõendeid, mis kõnealuste vara omanikku ja tegelikku kasusaajat tõendavate dokumentide usaldusväärsuse kahtluse alla seaksid, ei eksisteeri.

3-24-1014

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I Riigiprokuratuuri määruskaebus

3-24-1014 tuvastamata isik. RahaPTS § 57 lg 8 laiendas küll varasemaga võrreldes selle vara ringi, mille suhtes on RahaPTS § 57 lg-tes 6 ja 7 sätestatud meetmeid võimalik kohaldada, kuid nimetatud säte ei muuda siiski tsiviilõiguslikke suhteid (st ei lõpeta ega välista kellegi omandiõigust). Ka kriminaalmenetlusliku laiendatud konfiskeerimise puhul ei ole aluseks mitte eeldus, et isik ei ole vara omanik, vaid see, et isik on vara omandanud kuriteo toimepanemise tulemusel või sellise vara arvel.

rahuldamata

ja

Tallinna

3-24-1014 mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja keerukust arvestades (nt Riigikohtu 03.05.2017 otsus nr 3-3-1-80-16, p 15). Kohtul puudub vajadus hinnata iga üksikut menetluskulude spetsifikatsiooni kirjet. Õigusabikulud tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2018 otsus nr 3-18752, p 19). Kokku 3339 euro suuruse esindajakulu kandmise kohustus seoses käesoleva määruskaebuse menetlusega on Ellex Raidla Advokaadibüroo 04.06.2024 arvega nr 242288 nõuetekohaselt tõendatud (HKMS § 109 lg 11). Puudutatud isiku jaoks kaalul olnud varaliste hüvede suurust arvestades ei saa vaidlust pidada tema jaoks vähetähtsaks. Ringkonnakohtu hinnangul on esindajakulud asja mahtu ja keerukust arvestades siiski ülepaisutatud. Väljamõistetavaks kuluks ei saa pidada kulusid, mis seonduvad suhtlusega kohtutäituriga, kohtutäiturile taotluse esitamisega ega kohtutäituri tasu (HKMS § 102, § 103 lg 1). Samuti ei seondu määruskaebuse menetlemisega analüüs kohtumenetluse avalikkuse piiramise alustest. Kokkuvõtvalt loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatud esindajakuluks, mis tuleb Riigiprokuratuurilt puudutatud isiku kasuks välja mõista 2100 eurot. Kuna käibemaksu saab menetluskuluna välja mõista vaid juhul, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule, ning puudutatud isik ei ole esitanud kohtule vastavat kinnitust, tuleb esindajakulud kaebajale välja mõista käibemaksuta (vt Riigikohtu 11.05.2022 otsus nr 3-20-663, p 23). Riigiprokuratuuri võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).

3-24-1014 seisukohal, et iseenesest ei ole praeguse asjaga analoogsetel juhtudel põhjendatud jätta kohtumenetluses esindamise kuludena välja mõistmata selliste toimingute kulusid, mis on otseselt seotud esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega. Advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on sellisel juhul omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas. Sama seisukohta on varem väljendatud näiteks Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsuses nr 316-137 (p 14) ja 07.04.2015 määruses nr 3-13-1612 (p 13). Sellised toimingud peavad olema siiski vajalikud ja mõistlikud ega tohi tekitada lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud. Kulude hüvitamist taotleva menetlusosalise ülesanne on esile tuua, miks oli mitme esindaja kasutamine vajalik, eelkõige kuidas mitme esindaja kasutamine kokkuvõtlikult menetluskulude vähendamisele kaasa aitas (vt Riigikohtu 17.04.2024 määrus nr 2-17-124505, p 16).

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.