Kohaliku elu küsimused › Kohaliku elu küsimused

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-1537

2(16)

3-23-1537

3-23-1537 Vastustaja on palunud kaebajatel teatada nende teenuseosutajate nimed, kellega nad oleks valmis OÜ Kuusalu Soojus asemel koostööd tegema (26.02.2024 kiri). Kaebajad ei ole sellele küsimusele vastanud. Kaebajad leiavad ekslikult, et lepingu sõlmimine ei ole vajalik. See annab OÜ-le Kuusalu Soojus aluse teenust osutada ja selle eest tarbijatelt tasu nõuda. Pole alust kohustada OÜ-d Kuusalu Soojus osutama teenust ilma lepinguteta. Lepingu sõlmimise vajadus ei tähenda, et vastustaja rikuks esialgse õiguskaitse määrusest tulenevaid kohustusi. Lepingu tingimused ei ole õigusvastased. Vastustaja on palunud kaebajal teha konkreetsed ettepanekud lepingutingimuste muutmiseks. Vastustaja trahvimine pole põhjendatud sellepärast, et lepingu tingimused on vastuolus kohtu 20.12.2023 kohtunõudes ja 10.01.2024 määruses väljendatud seisukohtadega, kuna esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon selliseid tingimusi ei kajasta. Vastustaja selgitas lepingu tingimusi kaebajatele 26.02.2024 seisukohas. Vastustaja tegeleb ka torustiku korrashoiu küsimustega. Varem tuvastatud lekked likvideeriti 2023. a suvel. Enne lisauuringute tegemist ei ole vastustaja uutest leketest teadlik. Tellitud on uus kaamerauuring, mis peaks andma vastuse küsimusele, kas ja kuidas sadevesi torustikku sattub. Talvisel ajal on võimalik teha üksnes tööde ettevalmistusi. Lekkekohti pole võimalik enne kevadet tuvastada. Vastustaja arendab vallas veevärki Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2020–2032 alusel. Sõitme küla elanikud, sh kaebajad, ei esitanud ettepanekut tuua Allika reoveepuhastisse ehitatava kanalisatsiooni survetorustiku rajamine varasemaks. See torustik on kavas rajada perioodil 2025–2032. Tänaseks on alustatud järgmise perioodi 2025–2037 kava koostamist ja tellitud survetorustiku ehitusprojekt. Kaebajatel ei ole õigust oma elamuid kasutada, kuna nad pole esitanud kasutusteatist või kasutusloa taotlust. Ehitusseadustiku (EhS) § 139 näeb elamu kasutusloata kasutamise eest ette rahatrahvi. Kui kaebajad ei rikuks seadust, ei tekiks piirkonnas ka reovett. Vastustaja on palunud kõigil piirkonna elanikel esitada kasutusteatis või kasutusloa taotlus. Ka sel põhjusel pole trahvi määramine õigustatud. Lisaks sellele, et ühelgi kaebajal pole lubatud oma elamuid kasutada, on ehitisregistri andmetel PM, TM-Ai, TM, ISi ja IBi elamute kanalisatsiooni liik lokaalne mahuti. Kaebajatel pole seega õiguslikku alust nõuda reovee kanaliseerimist ühiskanalisatsiooni kaudu. Kaebajatel pole ka õigust nõuda vastustajalt kanalisatsioonitorustiku, millega nende kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimise teenuse korraldamist ega seda, et vastustaja torustikku korras hoiaks. Kaebajatel pole seetõttu ka kaebeõigust. Kaebajate taotluses kajastatud fotod kevadistest sulavetest ei tõenda nende väidet, et vastustaja on jätnud torustiku korrashoiu tagamata, ega anna alust vastustajat trahvida. Seda küsimust saaks hinnata üksnes ekspert. Kohtul pole erialast pädevust torustikuga seotud asjaolude hindamiseks. Seetõttu taotleb vastustaja eksperdi kaasamist, kes saaks anda arvamuse torustikuga seotud tehnilistes küsimustes. Igal juhul vajab eksperdi hinnangut kaebuse lahendamine, milles kaebajad nõuavad oma kinnistutelt reovee ärajuhtimist mõistliku tasu eest. See on vaieldav suurus, mille saaks kindlaks määrata ekspert. Eksperdi seisukoht on vajalik ka küsimuses, milline peaks kaebajate kinnistutel tekkinud reovee kanaliseerimine olema ja kas kanaliseerimise õigus on ehitisregistri andmeid arvestades üldse tekkinud.

4(16)

3-23-1537

3-23-1537 Esialgse õiguskaitse määruse järgi ei kohaldanud kohus esialgset õiguskaitset selleks, et kaebajad saaksid reovee ärajuhtimise teenust soodsama hinnaga. Kui vastustaja tegevus on olnud õigusvastane ja kaebajad kannavad seetõttu kahju, saavad nad nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. Kohus selgitas 10.01.2024 määruses, et vastustaja küsitav hind ei tohi siiski olla ilmselgelt põhjendamatult kõrge, sundides kaebajaid teenusest loobuma. Sellisel juhul ei täidaks vastustaja talle esialgse õiguskaitse määrusega pandud kohustust. Vastustaja sõnul tingib purgimisteenuse kõrge hinna see, et OÜ Kuusalu Soojus töötaja peab iga paari päeva tagant käima purgimisvajadust kontrollimas. Ka see võib olla tingitud torustiku leketest. Kui torustikus oleks üksnes majapidamistest tulev vesi, võiks kontrolli tegemise vajadus olla väiksem. Seega, kui edaspidi selgub, et torustikus ongi lekked, võib see anda kaebajatele aluse nõuda tehtud kulutuste hüvitamist (st kui kaebajad on pidanud maksma oma kinnistutel tarbitud vee purgimise teenuse eest turuhinnast kõrgemat hinda; hinna on kõrgeks ajanud sagedase kontrolli tegemise vajadus; see vajadus on aga omakorda tingitud kanalisatsioonitorustiku leketest). Kaebajad ei ole siiski ära näidanud, et valla pakutava purgimisteenuse hind ei ole neile aktsepteeritav ja jõukohane olukorras, kus nad maksavad üksnes oma kinnistutel tarbitava vee koguse eest. Seega ei pidanud kohus praeguse teabe pinnalt esialgse õiguskaitse määrusega vastuolus olevaks lepinguprojektis pakutud teenuse hinda. Vastustaja rikub endiselt talle esialgse õiguskaitse määrusest tulenevaid kohustusi. Kuna kaebajate esialgse õiguskaitse vajadus on pakiline ning esimene, eeskätt hoiatuseks määratud 500-eurone trahv vastustajat oma kohustusi täitma ei motiveerinud, määras kohus vastustajale uue trahvi 5000 eurot. Kui praeguse määruse tegemisest on möödunud mõistlik aeg, kuid vastustaja pole endiselt asunud esialgse õiguskaitse määrust täitma, võivad kaebajad taotleda kohtult uue trahvi määramist. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas vald on viivitanud oma kohustuse rajada XXX elamupiirkonda ühiskanalisatsioon täitmisega ja kas kaebajatel on sellest tulenevalt õigus nõuda, et vald täidaks oma kohustuse kindla, kohtu määratava tähtaja jooksul. Samuti on vaidlus selle üle, kuidas tuleks korraldada reovee ärajuhtimine kaebajate kinnistutelt seni, kuni vald on detailplaneeringus ette nähtud ühiskanalisatsiooni rajanud. Vastustaja leiab, et asja lahendamiseks on vaja kaasata menetlusse ekspert. Kohus leidis, et eksperdi kaasamine pole põhjendatud. Kaebajate õiguste kaitse selles olukorras on tagatud torustiku lekete riski panemisega vastustaja õlule. Seda, kas torustik on korras või mitte, ei ole tarvis selgitada praeguse kohtuasja raames. Kaebajad on palunud kohustada vastustajat korraldama kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni reovee ärajuhtimist nende kinnistutelt mõistliku tasu eest. Kohustamisnõude lahendamiseks ei ole mõistliku tasu suurust tingimata vaja kohtumenetluses täpselt välja selgitada. Isegi kui mõistliku hinna kindlaks määramine osutub otstarbekaks, on seda võimalik teha eksperti kaasamata. Pooled saavad esitada oma põhjendatud ja vajaduse korral tõenditega kinnitatud seisukohad selle kohta, milline võiks olla nende meelest mõistlik hind. Kohus saab otsuse langetada poolte seisukohtade ja esitatud tõendite pinnalt. See, milline peaks olema reovee kanaliseerimine kaebajate kinnistutel (st kas kaebajatel on õigus nõuda ühiskanalisatsiooni olemasolu), on õiguslik küsimus, millele saab vastata õigusaktide (sh detailplaneeringu) pinnalt. Vastustaja nõustus kaebusele esitatud vastuses, et tal on kohustus korraldada kanalisatsiooni rajamist ja arendamist ning kanalisatsioon tuleb ehitada vastavalt detailplaneeringus sätestatule. Ka ehitisregistri andmete tähendus on õiguslik, mitte tehnilist ekspertiisi nõudev küsimus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6(16)

3-23-1537

3-23-1537 omanikud. Kaebajad mahuteid ei soovinud, kuigi selline lahendus on ette nähtud ka Kuusalu Vallavolikogu 17.05.2006 otsusega nr 23 kehtestatud Sõitme küla Reimiku II, XXX, Nurmiku, Suure-Vaga II, Leegi, Leegisoo, Ranna ja Rebase maaüksuste (XXX elurajooni I etapp) detailplaneeringus (DP). DP seletuskirja p-st 6.1 nähtub, et kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni on reoveekäitlus võimalik kogumismahutite baasil. Sealjuures peavad krundiomanikud, sh kinnistute omanikest kaebajad, sõlmima reovee väljaveoks lepingu teenust pakkuva litsentseeritud ettevõtjaga. Seda nad teha ei taha ega soovi sõlmida teenuslepingut ka OÜ-ga Kuusalu Soojus, kelle vastustaja on korraldanud kaebajatele teenust osutama vastavalt esialgse õiguskaitse määrusele. Samuti ei ole kaebajad sattunud kujunenud olukorda vastustaja õigusvastase tegevusetuse tõttu ühiskanalisatsiooni rajamisel. ÜVVKS § 16 lg 1 sätestab, et ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse ning seda arendatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020–2032 p 7.3.3 järgi tuleb Kuusalu vallas keskenduda seni kanaliseerimata asulate teenusega kindlustamisele, sh Sõitme külas (XXX DP ala). Seetõttu on Sõitme küla (XXX DP ala) ühiskanalisatsiooni kui ehitiste ja seadmete süsteemi arendamine alles kavas ja tuleb valmis ehitada hiljemalt 2032. aks, mistõttu ei ole vastustaja ühiskanalisatsiooni rajamisega õigusvastases viivituses. Kaebajate ehitiste kasutuslubade või -teatiste puudumise riisikot ei kanna vastustaja, kuna EhS § 19 sätestab, et omanik peab tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sh peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Lisaks on vastustaja oma 13.02.2023 kirjas selgitanud, et kujunenud olukorras on võimalik väljastada kasutusluba juba valminud hoonetele juhul, kui kinnistutele paigaldatakse kogumismahutid. See on tehniliselt ja õiguslikult võimalik. Paraku ei ole kaebajad seda võimalust kasutanud. Lisaks ei ole mitte ükski kaebaja esitanud kohtule ega vastustajale liitumislepingut XXX elamurajooni kanalisatsiooniga liitumiseks, nagu näeb ette Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja § 8. Samuti ei ole esitatud mitte ühtegi ühisveevärgi ja kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingut, mis lubaks kaebajatel reovett kanalisatsiooni juhtida. Samas näevad ÜVVKS § 35 lg-d 1 ja 2 ette, et ühisveevärgist vee võtmine ning reo- ja sademevee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja tarbija vahelise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingu alusel. Lisaks on XXX elurajooni I etapi piirkonnas asuv kanalisatsioonirajatis pooleliolev ja mittetoimiv, millel puudub kasutusluba. Seetõttu ei ole mitte ühelgi kaebajal õigust juhtida oma reovett XXX elurajooni I etapi piirkonnas asuvasse kanalisatsioonirajatisse. Sealjuures ei ole XXX elurajooni I etapi piirkonnas asuv pooleliolev mittetoimiv kanalisatsioonirajatis ühiskanalisatsioon kehtiva ÜVVKS § 3 mõttes ega ka mitte kuni 30.06.2023 kehtinud ÜVVKS (ÜVVKS v.r.) mõttes, sest see ehitiste ja seadmete süsteem ei vasta nimetatud seaduste definitsioonile. Vastustaja soovis seda eriteadmisi vajavat tehnilist asjaolu tõendada eksperdi arvamusega, kuid kohus jättis eksperdi kaasamata, pidades küsimust lahendi tegemisel asjakohatuks. Vastustaja toob määruskaebuses eraldi välja iga kaebajat puudutavad asjaolud, leides, et ükski kaebaja ei oma õigust nõuda vastustajalt esialgse õiguskaitse määruse täitmist, kuna esialgse õiguskaitse määrus annab esialgse õiguskaitse üksnes kaebajatele, kelle kinnistud on ühendatud XXX kanalisatsioonitorustikuga. Praeguses kohtumenetluses ei ole aga mitte ükski kaebaja esitanud XXX kanalisatsioonitorustikuga liitumise lepingut ega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise lepingut, mistõttu ei ole mitte ühegi kaebaja kinnistu õiguspäraselt XXX kanalisatsioonitorustikuga liitunud ning mitte ükski kaebaja ei oma õigust 8(16)

3-23-1537 sinna reovett juhtida. Õigusvastane reovee juhtimine pooleliolevasse mittetoimivasse kanalisatsioonirajatisse ei loo kaebajatele õigusi. VeeS § 124 lg 2 kohaselt peab reovee tekitaja reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama ise selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Paraku kaebajad reovee tekitajatena seda ei tee, mistõttu on võimalik kahju neile endale, teistele ja keskkonnale tingitud kaebajatest endist. Kaebajad ei ole toonud välja konkreetseid asjaolusid ega tõendeid selle kohta, missugust kahju on konkreetsele kaebajale tekitatud reovee tõttu, mistõttu väited kahju tekkimise kohta ei ole tõendatud ja vastustaja vaidleb neile vastu. Teenuslepingu sõlmimine kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimise teenuse osutamiseks on ilmselgelt vajalik, kuna see on OÜ Kuusalu Soojus jaoks teenuse osutamise ja selle eest tarbijatelt tasu küsimise alus. Samuti on see klientide jaoks alus nõuda OÜ-lt Kuusalu Soojus teenuse osutamist kokkulepitud tasu eest. Igal juhul ei riku teenuslepingu sõlmimise vajadus esialgse õiguskaitse määruse resolutsioonist tulenevaid vastustaja kohustusi ega ole seetõttu vastustajale trahvi määramise alus, sest seda küsimust esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon ei reguleeri. Samuti puudub alus kohustada OÜ-d Kuusalu Soojus osutama teenust teenuslepinguta. XXX DP seletuskirja p 6.1 näeb ette, et kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni on reoveekäitlus võimalik kogumismahutite baasil. Sealjuures peavad krundiomanikud, sh kaebajad, sõlmima reovee väljaveoks lepingu teenust pakkuva litsentseeritud firmaga. Seega näeb lepingu sõlmimise vajaduse ette ka XXX DP. Õiguskindluse ning -selguse põhimõtet eirav on halduskohtu 19.03.2024 määrusega määratud trahv vastustajale asjaolude eest, mida esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon ei reguleeri. Õiguskindlus ega -selgus ei ole tagatud, kui kohus hakkab hilisemate määruste kirjeldava või põhjendava osa kaudu esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni muutma. Praegusel juhul on halduskohus selle nõude vastu eksinud, tuues 19.03.2024 määruse resolutsiooni põhjendustena välja asjaolud, mida esialgse õiguskaitse määruse resolutsioonis ei kajastu. Ebaõige on kohtu väide, et kui kaebajad peavad purgimise eest tasuma purgitava vee hulga, mitte oma kinnistutel tarbitava vee hulga alusel, ei ole nad kaitstud selle eest, et peavad maksma ka torustiku võimalikest leketest kanalisatsiooni sattuva vee eest. Esialgse õiguskaitse määruse eesmärk on vältida kaebajate varale kahju tekkimist, mistõttu täidaks OÜ Kuusalu Soojus osutatav teenus esialgse õiguskaitse määruse eesmärgi, aga kaebajad ei soovi seda teenust tarbida. Esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon ei sea vastustajale üksikasjalikke tingimusi selle kohta, kuidas määrusega pandud kohustuste täitmist korraldada. Seetõttu on jäetud vastustaja otsustada, kuidas ta esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni täidab ning vastustaja hinnangul on esialgse õiguskaitse määrust täidetud korrektselt. Lisaks reovee purgimisele mahus 13 m3 reovett üks purgimiskord tuleb vähemalt paar korda nädalas teenuse osutaja palgatud torustiku kontrollijal sõita kohapeale torustikku kontrollima. Selle teenuse kulupõhine hind on kõrge, sest sisaldab nii töötaja kui ka varaga seotud kulusid. Lisaks kulub töötajal iga kod aega kohapeal kontrolli tegemiseks. See kulu ei ole korrelatsioonis sellega, kui palju keegi teenuse saajatest parasjagu vett on tarbinud, sest torustiku täituvuse kontrolli tuleb mõistliku aja tagant igal juhul teha ja sellega kaasnevad põhjendatud kulud nii investeeringuteks, töötasudeks kui ka jooksvateks kuludeks. Seda isegi siis, kui vett üldse ei tarbita. Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht, et torustiku kontrolli tihedus sõltub torustiku leketest, sest torustikku tuleb igal juhul vähemalt paar korda nädalas kontrollida, et teha õigel 9(16)

3-23-1537 ajal purgimist. Seetõttu ei muuda kanalisatsioonitorustiku võimalikud lekked torustiku täituvuse kontrolli kulusid. Vastustaja on palunud ka kahelt teiselt teenuseosutajalt hinnapakkumisi, et vajadusel ja sobivusel korraldada kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimise teenust nende abil. Josepino OÜ on esitanud vastustajale pakkumuse, mis sarnaselt OÜ Kuusalu Soojus hinnapakkumisele ei arvesta kaebajate kinnistutel tarbitava vee hulka, vaid lähtub hoopis kaevupõhisest arvestusest. Vastustaja palub selle tõendi asja materjalide hulka võtta, sest see tõendab vastustaja tegutsemist teenuse korraldamisel esialgse õiguskaitse määruse täitmisel ja asjaolu, et ka alternatiivne teenusepakkuja ei arvestaks teenuse hinnastamisel kaebaja kinnistutel tarbitava vee hulka. Tõend kinnitab, et kaebajate soovitud teenuse hinnastamist ei ole võimalik vastustajal korraldada, sest teenuse osutajad ei paku sellist hinnamudelit. Vastustaja selgitab täiendavalt, et enne esialgse õiguskaitse määruse tegemist tegi 2023. a oktoobris reovee purgimist XXX piirkonnas Josepino OÜ. Vastustajale teadaolevalt purgiti piirkonnas 2023. a oktoobris kokku 91 m3 reovett ning sarnane oli ka vee tarbimise tase, mistõttu on näitajad korrelatsioonis. Seetõttu ei ole OÜ Kuusalu Soojus osutatav teenus ka kuidagi liigkasuvõtlik või veetarbimist eirav. Kaebajad ei ole menetluses vastupidist tõendanud, kuna nende väited on paljasõnalised. Sealjuures on oluline, et Josepino OÜ teostas üksnes reovee purgimise teenust mahus 13 m3 reovett üks purgimiskord (sama purgimise maht, mida osutaks kaebajatele OÜ Kuusalu Soojus), mitte aga kanalisatsioonitorustiku täitumise kontrolli teenust. Seetõttu ei ole Josepino OÜ ja OÜ Kuusalu Soojus pakutava teenuse hinnad võrreldavad, sest viimane on oluliselt mahukam teenus. Kaebajad on ka ise nimetanud, et praegu teostavad nad kanalisatsioonitorustiku täitumise kontrolli ise, aga ei soovi seda teha. Samas ei pea nad OÜ Kuusalu Soojus poolt pakutavat samasisulist teenust kõrge hinna tõttu vastuvõetavaks. Nimetatus ei ole süüdi vastustaja, kuna kaebajad peavad arvestama, et kui mingit teenust isetegemise asemel sisse osta, siis kaasnevad neile sellega ka täiendavad kulud. OÜ Kuusalu Soojus poolt pakutava teenuse hind ei ole liiga kõrge. Halduskohus leiab lisaks, et vastustaja ei või keelduda oma kohustuste täitmisest ühtede kaebajate suhtes põhjusel, et mõni teine kaebaja on jätnud talle teenuste eest esitatud arve tasumata. Vastustaja üksnes korraldab kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimise teenuse, mida teostab OÜ Kuusalu Soojus. Vastustaja ei sõlmi mitte ühegi kaebajaga ise teenuslepingut ega arvelda kaebajatega, samuti ei näe esialgse õiguskaitse määrus ette teenuslepingu tingimusi. Seetõttu on halduskohtu etteheited põhjendamatud ja asjakohatud ega saa olla vastustajale rahatrahvi määramise alus. Esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni p 1.b järgi peab vastustaja korraldama kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimise. Resolutsioonis kajastuv sõna korraldama tähendab Eesti keele seletava sõnaraamatu (2009) järgi midagi ette valmistama ja toime panema, mitte teostama. Sarnane kohustus korraldada vallas kanalisatsiooni on vastustajal ka KOKS § 6 lg-st 1 tulenevalt. Nimetatut on vastustaja teinud ja esialgse õiguskaitse määruse täitnud, kuna on korraldanud nii, et OÜ Kuusalu Soojus osutaks kaebajatele kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimise teenust. OÜ Kuusalu Soojus saatis 31.01.2024 kaebajatele allkirjastamiseks teenuselepingud kanalisatsioonitorustiku täitumise kontrolli teenuse ja purgimisteenuse osutamiseks, kuid kaebajad ei ole teenuslepingut siiani allkirjastanud.

10(16)

3-23-1537 Vastustaja on palunud kaebajatel teatada teenuseosutajate nimed, kellega koostööd peavad kaebajad võimalikuks ning kes on valmis ja võimelised osutama kanalisatsioonitorustiku täitumise kontrolli ja reovee purgimise teenust. Seejärel saaks vastustaja pöörduda nimetatud isikute poole ja paluda neil teha oma hinnapakkumised ja esitada kaebajatele teenuse osutamise tingimused. Kaebajad ei ole siiani teatanud vastustajale neile sobivate teenuseosutajate nimesid, mistõttu ei saa ka vastustaja korraldada kaebajatele neile sobivate teenuseosutajate kaudu kanalisatsioonitorustiku täitumise kontrolli ja reovee purgimise teenust. Halduskohus ei pea esialgse õiguskaitse määrusega vastuolus olevaks teenuslepingu projektis pakutud teenuse hinda. Samas just teenuse hinna sobimatusele viidates on kaebajad jätnud teenuselepingu OÜ-ga Kuusalu Soojus sõlmimata. Isegi kui ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei ole esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni punkti 1.b täitnud, ei ole vastustaja jätnud ilmselgelt pahatahtlikult esialgse õiguskaitse määrust täitmata, mistõttu palub vastustaja alternatiivselt ringkonnakohtul halduskohtu määratud rahatrahvi suurust vähendada vastavalt kohtu äranägemisele.

3-23-1537 kaebajatel on mõistlikum tellida purgimisteenust mujalt ja jätkata ise torustiku täituvuse kontrolli. Kaebajad ei välista teenuse osutamist OÜ Kuusalu Soojus poolt, kui teenuse osutamise tingimused on kooskõlas esialgse õiguskaitse määrusega. Kaebajad kinnitasid oma valmisolekut teenuselepingu üle läbirääkimisi jätkata, kui vastustaja nõustub, et teenuseleping sõlmitakse esiteks tingimustel, et iga klient tasub osutatava teenuse eest vastavalt selle kliendi poolt tarbitud puhta vee kogusele (või selle kliendi kinnistult kanalisatsiooni juhitud reovee kogusele, kui see on mõõdetav) ja ülejäänud osas katab teenuse osutamisega seotud kulud vald, ning teiseks, et teenusleping sõlmitakse iga kliendiga eraldi (iga klient vastutab teenuseosutaja ees üksnes oma kohustuste täitmise eest). Vastupidiselt vastustaja arvamusele ei välista nad seda, et kõnealust teenust võiks osutada OÜ Kuusalu Soojus. Küsimus on üksnes selles, millistel tingimustel teenust osutatakse. Vastustaja ei ole kaebajate 12.03.2024 kirjale vastanud. 03.04.2024 toimunud kohtuistungil märkis kaebaja Y, et need ettevõtjad, kellelt saab Kuusalu vallas tellida reoveemahutite tühjendamist ja äravedu, on näidatud vastustaja enda kodulehel https://www.kuusalu.ee/reoveekaitlus, mistõttu ei tohiks vastustajal olla raskusi nende ettevõtjate leidmisega, kellelt küsida teenuse osutamiseks võrdlevaid pakkumisi. Kasutuslubade puudumine ei vabanda esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmist, sest see on tingitud vastustajast. Vastustaja on seadnud kaebajate ehitiste kasutuslubade saamise sõltuvusse sellest, kas piirkonna ühiskanalisatsiooni ehitised on saanud kasutusloa. Vastustaja on seadnud XXX elurajooni I etapi elamute jm ehitiste kasutuslubade eeltingimuseks, et detailplaneeringuga ettenähtud avalikult kasutatavale taristule (sh kanalisatsioonile) on väljastatud kasutusluba. Sisuliselt püüab vastustaja seada kaebajate kaebeõiguse ja esialgse õiguskaitse saamise õiguse sõltuvusse sellest, kas vastustaja ise täidab oma kohustusi tagada detailplaneeringuga ettenähtud taristu väljaehitamine.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12(16)

3-23-1537

3-23-1537 detailplaneeringus ette nähtule. Seega ei vabanda asjaolu, et kaebajad pole senini saanud luba või õigust oma kinnistuid kasutada, esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmist ega anna alust vastustajale trahvi mitte määrata. Samuti ei vastuta kaebajad üksteise kohustuste täitmise eest. Seega ei või vald keelduda oma kohustuste täitmisest ühtede kaebajate suhtes põhjusel, et mõni teine kaebaja on jätnud teenuste eest esitatud arved tasumata või teenuselepingu sõlmimata. Vastustaja seisukoht, et ta ei osuta teenust isiklikult, ei ole asjakohane. Keeldudes teenuse osutamisest kuni lepingu sõlmimiseni, on vastustaja seadnud kaebajatele teenuse osutamiseks põhjendamatuid tingimusi, mis ei põhine esialgse õiguskaitse määrusel. Ringkonnakohtu hinnangul järeldub sellest, et esialgse õiguskaitse määrust ei täideta.

3-23-1537 Vastustaja on seisukohal, et halduskohus, leides, et XXX torustikus lekete esinemist ei ole vaja praegu kindlaks teha, pole vastustajale ette heitnud esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni p 1.c täitmata jätmist. See järeldus ei ole õige. Halduskohus märkis vaid, et eksperdi kaasamine pole põhjendatud muu hulgas küsimusele, kas vastustaja on jätnud torustiku korrashoiu tagamata, vastamiseks. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et vastus sellele küsimusele on oluline eeskätt selleks, et kontrollida, kas vastustaja on täitnud talle esialgse õiguskaitse määrusest tulenevaid kohustusi. Kaebajate õiguste kaitse selles olukorras on tagatud torustiku lekete riski jätmisega vastustaja kanda. Seda, kas torustik on korras või mitte, ei ole seega tarvis selgitada praeguse kohtuasja raames. Vastustaja väidab nii varasemas määruskaebemenetluses kui ka arutatavas määruskaebuses, et tegeleb jooksvalt kanalisatsioonitorustiku korrashoiu küsimustega, kuid mingeid tõendeid ta selle kinnituseks kohtule esitanud ei ole. Lisaks on vastustaja leidnud, et kaebajatel pole õigust nõuda esialgse õiguskaitse määruse täitmist, sest neil puuduvad liitumislepingud XXX elamupiirkonna kanalisatsiooniga liitumiseks ning esialgse õiguskaitse määruse täitmist on õigus nõuda vaid kaebajatel, kelle kinnistud on ühendatud XXX kanalisatsioonitorustikuga. Vastustaja lubab kaebajatel vastavalt esialgse õiguskaitse määrusele kasutada oma kinnistutelt reovee ärajuhtimiseks vastustajale kuuluvat torustikku. Seega on vastustaja seisukohal, et ta täidab esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni p-i 1.a. Samas tuleb vastustaja enda seisukohtadest välja, et faktiliselt on kaebajate kinnistud XXX kanalisatsioonitorustikuga ühendatud. Järelikult puudub selle asjaolu üle vaidlus. Kaebajad aga väidavad, et tegelikkuses ei saa nad torustikku täiel määral kasutada. Vastustaja nõudel on kanalisatsioonitorustikku paigaldatud sulgurid, mistõttu torustik on kasutatav reovee kogumiseks vaid osaliselt ja täitub kiiresti, mis omakorda tähendab, et kaebajad peavad reovee purgimist tellima sageli. Samuti ei täida vastustaja esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni p-i 1.b, kuna praeguse ajani kontrollivad kaebajad oma kulul torustiku täitumist ja korraldavad reovee purgimist. Vastustaja ei täida ka esialgse õiguskaitse määruse resolutsiooni p-i 1.c, st vastustaja ei ole taganud torustiku korrashoidu. Vastustaja viitab VeeS § 124 lg-le 2, mis näeb ette, et kaebajad peavad ise korraldama reovee kogumise lekkekindlasse mahutisse. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse määrus jõustus 01.12.2023, ilma et vastustaja oleks seda vaidlustanud. See aga tähendab, et tegemist on jõustunud kohtulahendiga, mida tuleb vastustajal täita.

3-23-1537 vähendada halduskohtu määratud trahvisummat. Uue trahvi määramine oli lubatud vaatamata sellele, et samal ajal oli esimese rahatrahvi osas pooleli määruskaebemenetlus Tallinna Ringkonnakohtus ja Tallinna Halduskohtu 10.01.2024 määrus esimese rahatrahvi määramise kohta pole veel jõustunud.

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.