Tallinna Ringkonnakohus Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
22. aprill 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1537
Haldusasi
Q, Z, F, C, W, D, Ü ja AV kaebus Kuusalu valla kohustamiseks ehitada välja ühiskanalisatsioon ning detailplaneeringus ette nähtud haljastus ja rajatised ning korraldada kanalisatsiooniteenust
Menetlusosalised
Kaebajad – Q, Z, F, C, W, D, Ü, ja AV, esindajad vandeadvokaadid Imbi Jürgen ja Karin Marosov Vastustaja – Kuusalu vald, esindaja vandeadvokaat Rivo Kaldvee
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10. jaanuari 2024. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kuusalu valla määruskaebus
Asendada avaldatavas määruses „XXX“ tähemärkidega.
kaebajate
nimed ja
sõna
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3,
3-23-1537 § 248 lg 4). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
3-23-1537 Vastustaja ei ole täitnud esialgse õiguskaitse määrusest tulenevat kohustust korraldada kanalisatsioonitorustiku täitumise kontrolli ega reovee purgimist. Kaebajad korraldavad neid toiminguid jätkuvalt ise. Kaebajad ei saa torustikku täiel määral kasutada. Vastustaja nõudel on torustikku paigaldatud sulgurid, mistõttu see on reovee kogumiseks kasutatav vaid osaliselt ja täitub kiiresti. See omakorda tähendab, et kaebajad peavad purgimist tellima sageli. Vastustaja ei ole kinni pidanud ka enda nimetatud tähtajast (27.12.2023), mil ta kavatses esitada lepingu projekti kinnistuomanikele allkirjastamiseks. 2023. a detsembri lõpus selgus, et kanalisatsioonitorustikust pressib kaevu nr KK-92 juures välja reovett, mis on ilmselt pinnaseja sademeveega segunenud. Kaevu ümbruses levib reoveele omane lõhn. See seab ohtu nii keskkonna kui ka inimeste (sh läheduses tegutsevate taliujujate) tervise.
3(14)
3-23-1537 ise torustiku täitumise kontrolli. Sellisel juhul ei täidaks vastustaja talle esialgse õiguskaitse määrusega pandud kohustust. Kaebajad selgitasid, et OÜ Kuusalu Soojus pakkumuse järgi on torustiku täitumise kontrolli ja purgimisteenuse maksumus 14 eurot ja 88 senti kuupmeetri eest (ühikuhind 223,20 eurot sisaldab üht 15 m3 paakauto veokorda). Vastustaja seevastu selgitas, et ühikuhind, mis on 231,80 eurot, sisaldab 13 m3 reovett mahutava paakauto ühe purgimiskorra maksumust, s.o kogu teenuse hind oleks 17,83 kuupmeetri reovee eest. Seega on poolte vahel praeguse seisuga arusaamatus küsimuses, millist hinda OÜ Kuusalu Soojus nõuab. Vastustaja seisukoha järgi on hind veelgi kõrgem kaebajatele teadaolevast. Kaebajad selgitasid, et 2023. a augustis, kui nad kontrollisid ise torustiku täitumist ja tellisid üksnes purgimisteenust, maksid nad teenuse eest 8,50 eurot kuupmeetri kohta. Praeguse seisuga pole kaebajad väitnud, et neilt küsitav hind oleks sedavõrd kõrge, et neil tuleks valla vahendusel teenuse saamisest loobuda. Kaebajad on põhjendanud üksnes seisukohta, et teenust tuleks neile osutada võimalikult soodsatel tingimustel. Seda kohustust vallale esialgse õiguskaitse määrusest ei tulene. Kohus selgitas esialgse õiguskaitse määruses, et kui vastustaja tegevus on olnud õigusvastane ja kaebajad kannavad seetõttu kahju, saavad nad nõuda vastustajalt kahju hüvitamist. Küsides kaebajatelt teenuse eest põhjendatud turuhinnast oluliselt kõrgemat hinda, võtab vastustaja endale riski, et tal tuleb sellega seoses tekkivad kulud hiljem kaebajatele kompenseerida. Kaebajate koormat võib leevendada asjaolu, et vastustaja võib neilt tasu nõuda üksnes nende kinnistutel tarbitava veekoguse purgimise eest. Kui kaebajate väide, et torustikku on pidevalt lekkinud pinnase- ja sadevett, vastab tõele, on nad varem pidanud tasuma tegelikult tarbitust suurema veehulga purgimise eest. Esialgse õiguskaitse määrust pole põhjust täiendada teenuse hinda kindlaks määrava punktiga ka selleks, et välistada kaebajate võimalikud hilisemad nõuded valla vastu. Selliste nõuete esitamise võimalikkusele viitas kohus juba kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust hinnates. Samuti ei või vastustaja nõuda kaebajatelt enne teenuse osutamist lepingute sõlmimist selleks, et vältida võimalikku kahju hüvitamise nõuet. Mõistagi oleks parim lahendus see, kui purgimisteenuse hinna osas jõutaks mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele. Kokkuleppe saavutamata jätmine ei vabasta aga vastustajat tema kohustustest. Kokkuleppest hoolimata tuleb vastustajal esialgse õiguskaitse määruse alusel tagada torustiku täitumise kontroll ja purgimisteenuse osutamine. Kui vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse määruse täitmise korraldamiseks on kõige otstarbekam sõlmida kaebajatega lepingud (mille alusel saab OÜ Kuusalu Soojus esitada kaebajatele arveid), tuleb lepingutesse kaebajate soovi korral lisada punkt, mille järgi teenuse hinnaga nõustumine OÜ-ga või vallaga sõlmitava lepingu raames ei võta kaebajatelt võimalust esitada Kuusalu valla vastu kahjunõue riigivastutuse seaduse alusel. Ka see, et käsundita asjaajamise sätete alusel arvete esitamisega võib kaasneda uus õigusvaidlus, ei õigusta esialgse õiguskaitse määrusest tuleneva kohustuse täitmata jätmist. Vastustaja leiab, et põhjendamatu ja avalike huvidega vastuolus oleks see, kui vald peaks maksma teenusele ise peale. Halduskohus leidis, et pole välistatud, et vallal tulebki osa esialgse õiguskaitse määrusega pandud kohustustega kaasnevaid kulutusi ise kanda. Kui vald on sattunud talle planeeringutest jm õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse, tuleb tal arvestada sellega, et olukorra lahendamiseni võib tal olla kohustus kanda õigusvastase olukorraga seoses lisakulusid. Kui põhiasja lahendamisel peaks selguma, et vastustaja tegevus pole olnud õigusvastane, vastustaja ei ole oma kohustuste täitmisega viivitanud ja kaebus jääb 4(14)
3-23-1537 rahuldamata, võib vastustajal omakorda olla võimalik nõuda esialgse õiguskaitse määruse täitmisega seoses tekkinud lisakulud välja kaebajatelt (HKMS § 254 lg 2). Esialgse õiguskaitse määrus annab igale kaebajale õiguse nõuda vallalt määruse resolutsioonis nimetatud kohustuste täitmist. Kaebajad ei vastuta üksteise kohustuste täitmise eest. Seega ei või vald keelduda oma kohustuste täitmisest ühtede kaebajate suhtes põhjusel, et mõni teine kaebaja on jätnud teenuste eest esitatud arved tasumata. Kuna vallal on esialgse õiguskaitse määrusest tulenevalt kohustus tagada torustiku korrashoid, nii et sellesse ei sattuks sademe- ja drenaaživesi, võib kaebajatelt teenuse eest tasu nõuda vastavalt nende tarbitud vee kogusele, mitte purgitava vee kogusele. Vastasel juhul jääks kanalisatsioonitorustiku lekete risk kaebajate, mitte vastustaja kanda. Seega võib kaebajatele esitada arved vastavalt kontrolli- ja purgimisteenuse osutaja küsitavale mõistlikule hinnale (mis sisaldab ka transpordikulusid), kuid kaebajate kanda võib jätta üksnes selle osa ühikuhinnast, mis vastab sellele veekogusele, mis nad oma kinnistul tegelikult on tarbinud. Ülejäänud osa ühikuhinnast tuleb teenuseosutajale tasuda vastustajal.
3-23-1537 ole vaidlustatud määruses välja toonud, et vastustaja ei tegele vaidlusaluse kanalisatsioonitorustiku täitumise kontrolli ja reovee purgimisteenuse osutamise korraldamisega, vaid leidis, et selle korraldamine võtab liiga kaua aega. Vastustaja hinnangul väljub mõistliku aja hindamine kohtu pädevusest, sest halduskohus ei oma erialast pädevust kanalisatsioonitorustike kontrolli ja purgimisteenuste korraldamise ajakulu ja võimalikkuse küsimuses. Seetõttu tulnuks kohtul kaasata menetlusse ekspert. Kui kohus oleks enne määruse tegemist vastustaja ära kuulanud, siis oleks vastustaja HKMS § 56 ja TsMS § 293 lg 1 alusel taotlenud eksperdi arvamuse küsimist eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks. Halduskohtu määrus ei vasta HKMS § 178 lg-le 3 ja § 157 lg-le 1. Määruses esitati asjakohatuid põhjendusi. Halduskohus on leidnud määruse p-s 6, et vastustaja on seadnud kaebajatele teenuse osutamiseks põhjendamatuid tingimusi, mis ei põhine esialgse õiguskaitse määrusel. Esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon seda küsimust ei puuduta. Seetõttu on alusetu ka halduskohtu 10.01.2024 määrusega määratud trahv vastustajale selle eest, mida esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon ei reguleeri. HKMS § 162 lg-te 3 ja 4 järgi määrab kohus vajadusel otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tingimused ja esialgse õiguskaitsega seotud küsimused ning resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta. Halduskohus on selle vastu eksinud, tuues 10.01.2024 määruse rikkumisena välja asjaolud, mis esialgse õiguskaitse määruse resolutsioonis ei kajastu. Vastustaja ei nõustu halduskohtuga, et kaebajate õigusi rikub olukord, kus nad peavad tasuma ka selle reovee purgimise eest, mis ei ole pärit nende elamutest. Vastasel juhul tuleks kõik võimalikud teised tarbijad torustikust eemaldada ja tõenäoliselt muuta ka süsteemi toimivust, mis on aeganõudev tegevus ega ole teostatav paari kuuga. Erinevad reoveed ei ole tuvastatavad. Vastustaja ei soostu halduskohtuga, et vastustaja võib kaebajatelt tasu nõuda üksnes nende kinnistutel tarbitava veekoguse purgimise eest. Sellist tingimust esialgse õiguskaitse määruse resolutsioonis ei kajastu. Kanalisatsioonitorustiku, millega kaebajate kinnistud on ühendatud, täitumise kontrolli ja reovee purgimisteenuse hind kujuneb selle teenuse osutaja kulude ja hinnakujunduse baasil, mida vastustaja määrata ei saa, sest need teenused on vabaturuteenused, mida vastustaja ise ei osuta. Halduskohtu nimetatud kohustusel tagada torustiku korrashoid ei ole mõju sellele, et vähemalt paar korda nädalas tuleb teenuse osutaja töötajast füüsilisel isikul sõita koha peale torustikku kontrollima. Sellise tegevuse omahind on kallis, sest sisaldab nii töötaja kui ka varaga (kohale minekuks on vajalik auto) seotud kulusid. See kulu ei ole korrelatsioonis sellega, kui palju keegi kaebajatest vett on tarbinud, sest kontrolli tuleb mõistliku aja tagant igal juhul teha ja sellega kaasnevad põhjendatud kulud nii investeeringuteks, töötasudeks kui ka jooksvateks kuludeks. Seetõttu ei muuda võimalik leke või selle puudumine teenuse osutaja jaoks kontrollimise kulusid, mille põhjal määratakse teenuse hind. Purgimisteenuse ühikuhind kuupmeetri kohta lähtub aga teenuse osutaja poolt kasutatava purgimisauto reoveepaagi mahust. Kaebajad on juba varasemas menetluses ette heitnud, et OÜ Kuusalu Soojus pakutava teenuse hind on nende hinnangul liiga kõrge, mistõttu ei ole välistatud, et vastustaja peab hakkama riigihankemenetluse kaudu otsima teisi teenusepakkujaid. Vahet tuleb teha erinevate teenusepakkujate teenustel, kuna kaebajatele soodsama teenuse osutaja ei osutanud torustiku täitumise kontrolli teenust (kaebajad väidavad end seda ise tegevat). Halduskohtu määruse p-s 9 on selgitatud, et vastustaja ei pea esialgse õiguskaitse määrusest tulenevalt tingimata ise oma ametnike vahendusel torustiku täitumist kontrollima ja reovett purgima, vaid võib selle korraldada koostööpartnerite abil. Sellisel juhul tekiks tasunõue 6(14)
3-23-1537 kaebajate vastu vastustaja koostööpartneritel, kuna vastustaja oleks üksnes teenuse korraldaja, mitte kaebajatele selle teenuse osutaja. Sellest johtuvalt on ebaõige ja alusetu määruse p-s 10 toodud seisukoht, et vastustaja küsitav hind ei tohi olla ilmselgelt põhjendamatult kõrge, kuna teenuse osutamise eest esitaks arve teenuse osutaja, mitte teenuse korraldaja. Seetõttu ei välista teenuse hinna kajastamine esialgse õiguskaitse määruses kaebajate kahjunõudeid vastustaja vastu, sest teenuse osutajale esialgse õiguskaitse määruse alusel tasutu võib olla mingis ulatuses kaebajate kahju, kui see on põhjendatud ja tõendatud. Kui vastustaja ise teenust ei osuta, ei peaks kaebajad temaga lepinguid sõlmima. Põhjendamatu on määruse p-s 15 väljendatud seisukoht, mille kohaselt juhul, kui vastustaja soovib esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks sõlmida kaebajatega lepingud (mille alusel saab OÜ Kuusalu Soojus esitada kaebajatele arveid), tuleb lepingutesse kaebajate vastava soovi korral lisada punkt, mille järgi teenuse hinnaga nõustumine OÜ-ga Kuusalu Soojus sõlmitava lepingu raames ei võta kaebajatelt võimalust esitada Kuusalu valla vastu kahjunõuet riigivastutuse seaduse alusel. See õigus on kaebajatel ka sellise sätteta, sest kaebajate ja OÜ Kuusalu Soojus vahel sõlmitud leping ei reguleeri kaebajate ja vastustaja vahelisi suhteid. Samuti on ebaõige kohtu seisukoht, et vastustajal tuleb esialgse õiguskaitse määruse alusel tagada torustiku täitumise kontroll ja purgimisteenuse osutamine, kuna esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon paneb vastustajale üksnes selle teenuse korraldamise kohustuse. Teenust võib osutada koostööpartner. Teenuse toimepidevuse küsimust esialgse õiguskaitse määruse resolutsioon ei reguleeri. Vastustaja hinnangul on esialgse õiguskaitse määruses pandud sellega ühekordne korraldamiskohustus, mis pärast selle täitmist lõpeb, sest pärast teenuse korraldamise faasi toimub teenuse osutamine kaebajate ja teenuse osutaja vahel sõlmitud lepingu alusel, millele kohalduvad teenuse osutamist reguleerivad tsiviilõiguslikud normid. Purgimisteenust on kaebajatel võimalik tarbida ka määruskaebuse esitamise aja seisuga. Halduskohus leidis ekslikult, et ei ole välistatud, et vastustaja peab maksma teenusele peale. Põhjendamatu on panna vastustajale avalike huvidega vastuolus olevaid kohustusi, kus kaebajate erahuvi rahuldatakse avaliku ressursi arvel pelgalt kaebajate vaieldavate väidete alusel, millega vastustaja ei nõustu. Ebaõige on halduskohtu viide, et kui vastustaja on sattunud talle planeeringutest jm õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmisega viivitusse, tuleb tal arvestada sellega, et olukorra lahendamiseni võib tal olla kohustus kanda õigusvastase olukorraga seoses lisakulusid. Kui kaebajate väited peaksid osutuma õigeteks ja kaebus rahuldatakse, saavad kaebajad esitada kahjunõude vastustaja vastu, kui nad on kahju kandnud ja seda tõendanud.
3-23-1537 õiguskaitse määruse täitmata jätmise korral võib kohus talle määrata rahatrahvi. Vastustaja esitas 05.01.2024 kohtunõudele vastuseks põhjalikud selgitused eelkõige selle kohta, miks ei ole õige esialgse õiguskaitse määruse sisuline täitmine sellisel viisil, nagu kohus ja kaebajad on nõudnud. Selle seisukoha pinnalt sai halduskohus otsustada, kas esialgse õiguskaitse täitmise viibimine on põhjendatud või mitte. Enne trahvi määramist vastustaja täiendava seisukoha küsimine oleks olnud vastuolus menetlusökonoomia põhimõttega. Vastustaja on määruskaebuses palunud ringkonnakohtul arvestada 05.01.2024 seisukohas tooduga. Seega tõdeb ka vastustaja ise, et 05.01.2024 on ta esitanud seisukohad esialgse õiguskaitse määruse täitmise kohta. Kaebajate arvates ei ole kohtul vaja kaasata eksperti määruse täitmise hindamiseks. Vastustaja taotlus eksperdi kaasamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna eksperdi arvamusel ei ole esialgse õiguskaitse määruse täitmise üle otsustamisel tähtsust ning vastustaja ei ole eksperdi kaasamise vajadust piisavalt põhjendanud (HKMS § 56 lg 2; TsMS § 238 lg 1 ja lg 3 p 4). Eksperdi arvamus on vajalik, kui tuleb selgitada asjas tähtsaid ja eriteadmisi nõudvaid asjaolusid (HKMS § 56 lg 2, TsMS § 293 lg 1). Hindamaks seda, kas vastustaja on asunud XXX elamupiirkonna I etapi kanalisatsioonitorustiku täituvust kontrollima ja purgimisteenust korraldama ja kas see on üldse võimalik, ei ole eriteadmisi vaja. Puudub vaidlus selle üle, et määruskaebuse esitamise ajani kontrollivad torustiku täituvust ja korraldavad purgimisteenust kaebajad omal kulul. Seda ei tee vastustaja ega ükski teine isik vastustaja ülesandel. Järelikult on võimalik torustiku täitumist kontrollida ja purgimisteenust korraldada ning vastustaja ei ole esialgse õiguskaitse määrust selles osas täitnud. Vastupidiselt vastustaja seisukohale ei ole torustiku täituvuse kontrollimine ja purgimisteenuse tellimine keerukas toiming, mis nõuaks olulisi eriteadmisi või pikka ettevalmistusaega. Mingisuguseid füüsilisi ega õiguslikke takistusi nende toimingute tegemiseks vastustajal ega OÜ-l Kuusalu Soojus ei ole. Vastustaja andis kaebajatele 2022. a lõpus 9 päeva aega asuda korraldama reovee kogumist, kui teatas piirkonna elanikele 22.12.2022 kirjaga, et alates 01.01.2023 peavad elanikud korraldama reovee kogumist oma kinnistul. Vastustaja hinnangul pidid kaebajad siis olema võimelised hakkama korraldama torustiku täitumise jälgimist ja purgimist jõulude ja aastavahetuse vahelisel perioodil, millesse jäi vaid 5 tööpäeva. Kaebajad on praeguse ajani saanud hakkama torustiku täitumise kontrollimise ja purgimisteenuse tellimisega. Seega oleks ka vastustajal olnud võimalik torustiku täituvuse kontrollimise ning purgimisega alustada lühikese aja jooksul esialgse õiguskaitse määruse kättetoimetamisest. Trahvimääruse tegemise ajaks oli esialgse õiguskaitse määruse tegemisest möödunud ligikaudu 2 kuud. Määruskaebusest nähtuvalt valmistab vastustaja esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks ette lahendust, mille puhul teenust osutab OÜ Kuusalu Soojus, kes sõlmib kaebajatega lepingud teenuse osutamiseks. Lepingute puudumine kaebajate ja OÜ Kuusalu Soojus vahel ei takista esialgse õiguskaitse määruse resolutiivosa p 1.b) täitmist, st faktilist torustiku täitumise kontrollimise ja purgimisteenuse korraldamise ülevõtmist kaebajatelt ja nende toimingute tegemise tagamist. Ka halduskohus selgitas 20.12.2023 kohtunõudes, et vallal tuleb neid kohustusi täitma asuda viivitamata ja kohustuste täitmist ei või seada sõltuvusse teenuselepingu sõlmimisest. On mõistetav, et vastustajal on tõenäoliselt vaja asjatundja abi selleks, et otsustada, kuidas täpselt vaidlusalust torustikku parandada ja millise lahenduse abil tulevikus tagada XXX elamupiirkonna ühiskanalisatsiooni ühendamine reoveepuhastiga. Selleks peaks aga vastustaja kaasama eksperdi haldusmenetluses, mitte taotlema eksperdi kaasamist määruskaebuse menetluses.
8(14)
3-23-1537 Alusetu on vastustaja väide, nagu ei saaks talle ette heita esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmist, kuna määruses ei ole välja toodud kohustuse täitmise viisi. Asjaolu, et kohtumääruse resolutsioonis ei ole kirjutatud täpset meedet, ei muuda resolutsiooni arusaamatuks ega selle täitmist võimatuks. Vastustajal tuleb esialgse õiguskaitse määrusest tulenevaid kohustusi täita viisil, mis võimaldab tõhusalt kaitsta kaebajate neid õigusi, mille kaitseks kohus esialgset õiguskaitset kohaldas. Vastasel juhul ei täidaks esialgne õiguskaitse oma eesmärki. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on kaebajate detailplaneeringust tulenevate õiguste ja omandiõiguse kaitse ning kaebajate vabastamine pidevast torustiku täitumise kontrolli ja purgimisteenuse tellimise koormast; samuti leidis halduskohus esialgse õiguskaitse määruses, et kaebajate õigusi rikub olukord, kus nad peavad tasuma ka selle reovee purgimise eest, mis ei ole pärit nende elamutest. Seda selgitas kohus ka trahvimääruses (p-d 7 ja 8). Seega ei ole vastustaja vaba valima, kuidas ja millal ta esialgse õiguskaitse määrust täidab, vaid ta peab seda tegema mõistliku aja jooksul ja viisil, mis kaitseb kaebajate vara, vabastab nad torustiku täitumise kontrollimisest ja purgimise tellimisest ning selliselt, et kaebajad ei oleks kohustatud tasuma selle reovee purgimise eest, mis ei ole pärit nende elamutest. Vastustaja ei olnud trahvimääruse tegemise ajaks ega ole seisukoha esitamiseni esialgse õiguskaitse määrust täitnud nii, et tõhusalt oleks kaitstud kaebajate need õigused, mille kaitseks kohus esialgset õiguskaitset kohaldas. Halduskohus leidis põhjendatult, et esialgse õiguskaitse määruse täitmiseks ei saa pidada seda, kui vastustaja tegeleb ligi kaks kuud pärast määruse jõustumist ikka ettevalmistavate töödega. Vastustaja märgib määruskaebuses, et ta teeb „ettevalmistusi ettevalmistusteks“. Selline viivitamine reaalsete tegevustega, mis päriselt kaitseks kaebuse esitajate õigusi vastavalt esialgse õiguskaitse määrusele, ei ole õiguspärane, mistõttu on rahatrahvi määramine põhjendatud. Torustiku täitumise kontrollima asumiseks ja purgimisteenuse korraldamiseks ei ole vastustajal vaja teha täiendavad ehitustöid või investeeringuid, mis võiksid põhjendada esialgse õiguskaitse määruse täitmise viibimist. Alates XXX elamurajooni I etapi kanalisatsioonirajatiste ülevõtmisest arendajalt 2021. a-l korraldas piirkonnas ühiskanalisatsioonist reovee purgimist vastustaja, tellides selle teenuse OÜ-lt Kuusalu Soojus. Seejuures võttis vastustaja purgimisteenuse korraldamise 2021. a-l arendajalt üle väga lühikese ajaga. Nii toimis purgimine kuni 31.12.2022, mil vastustaja nõudis, et purgimist hakkaks korraldama kinnistute omanikud ise. Seega on vastustajal olemas võimekus ja teadmised ning varasem kogemus, kuidas torustiku täitumise kontrollimist ja purgimisteenust korraldada, kasutades selleks vajadusel OÜ Kuusalu Soojus või muu teenuseosutaja teenuseid. Sisuliselt oleks vastustajal vaja esialgse õiguskaitse määruse resolutiivosa p 1.b) täitmiseks üksnes jätkata sama tegevusega kanalisatsiooni korraldamisel, mida vastustaja tegi kuni 31.12.2022. Järelikult ei ole põhjendatud vastustaja väited, et esialgse õiguskaitse määruse täitmise ettevalmistamist pikendab see, et vastustaja juures ei tööta selle teenuse spetsialiste ning vallal ei ole vajalikku tehnikat. Kui vastustajale jäi esialgse õiguskaitse resolutsioon ebaselgeks, oleks vastustaja saanud taotleda täiendava määruse tegemist (HKMS § 170 lg 1 p 2). Vastustaja seda ei teinud ega esitanud esialgse õiguskaitse määruse peale ka määruskaebust. Halduskohus märkis trahvimääruses õigesti, et vastustaja on seadnud kaebajatele teenuse osutamiseks põhjendamatuid tingimusi, mis ei põhine esialgse õiguskaitse määrusel. Kaebajate õigusi rikub olukord, kus nad peavad tasuma ka selle reovee purgimise eest, mis ei ole pärit nende elamutest. Iga üksiku kaebaja õigusi rikub olukord, kui vastustaja seab temale purgimisteenuse osutamise tingimuseks, et teenuselepingu peavad sõlmima kõik kaebuse esitajad ja kaebuse esitajad vastutavad solidaarselt teenustasu maksmise kohustuse täitmise 9(14)
3-23-1537 eest. Kaebajad nõustuvad trahvimääruses toodud halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse määrus annab igale üksikule kaebajale õiguse nõuda vastustajalt esialgse õiguskaitse määruse täitmist ning kaebajad ei vastuta üksteise kohustuste täitmise eest. Kaebajate õigusi rikub olukord, kus nad peavad tasuma vastustaja korraldatud kanalisatsioonitorustiku täituvuse kontrolli ja purgimise eest ilmselgelt põhjendamatult kõrget hinda, nii et kaebajatel on mõistlikum tellida purgimisteenust mujalt ja jätkata ise torustiku kontrolli.
3-23-1537 Vastustaja seisukoha pinnalt sai halduskohus otsustada, kas esialgse õiguskaitse täitmise viibimine on põhjendatud või mitte. Vastustajal oli ka ringkonnakohtus võimalik esitada rahatrahvi määramisele vastuväiteid.
11(14)
3-23-1537
3-23-1537 seda kohustust vallale esialgse õiguskaitse määrusest ei tulene ja ka ringkonnakohus peab seda põhjendatuks. Küll aga ei tohi vastustaja või tema koostööpartneri küsitav hind olla ilmselgelt põhjendamatult kõrge, et kaebajad peaksid teenusest loobuma. Sellisel juhul ei täidaks vastustaja talle esialgse õiguskaitse määrusega pandud kohustust.
13(14)
3-23-1537
(allkirjastatud digitaalselt)
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.