lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1302/5

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 13.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1302/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
13.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
512
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 49 lg 2Kaebuse muutmineKrMS § 425Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1302

Haldusasi

Xi esialgse õiguskaitse taotlus nõudega paigutada taotleja Viljandi Haiglasse

Menetlusosalised

Taotleja - X Eeldatavad vastustajad – Tallinna Vangla, Viru Vangla, esindaja AR Jätta Xi esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1.X esitas 01.05.2024 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse nõudega paigutada taotleja Viljandi Haigla psühhiaatriakliinikusse, kuna taotleja ei saa Tallinna Vanglas vajalikku ravi.
2.Tallinna Vangla esitas 09.05.2024 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse läbivaatamata. Kinnipeetava tõstatatud probleem puudutab tervishoiuteenuse osutamist. Vastavalt töökorralduslikule kokkuleppele esindab vanglaid sellistes küsimustes Viru Vangla haldusosakonna juhataja (JuM määrus „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 111 lg 1 p 8, § 171 lg 5). Tallinna Vangla dokumendiregistrist ei nähtu taotlusega seonduva vaidemenetluse toimumist. Selline menetlus ei oleks ka õiguslikult võimalik. Kinnipeetava, kelle psüühiline tervis on karistuse kandmise ajal halvenenud ja kes ei saa seetõttu enam jätkata karistuse kandmist vanglas, psühhiaatrilisele sundravile saatmist reguleerivad karistusõiguse sätted. Kuigi KrMS § 425 sätestab, et menetlus algab vangla initsiatiivil, siis analoogses olukorras, mis puudutas somaatilist seisundit, on Riigikohus 08.06.2016 määruses 3-34-1-16 jaatanud süüdimõistetu enda õigust taotleda vabastamismenetluse alustamist, menetlust on pädev läbi viima maakohus. Praegu midagi vangla tervishoiutöötajate raviveale ei viita, vangla psühhiaatrid ei ole näidustanud Xi ravile saatmist.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Kohtu põhjendused

3.Kohus tõlgendab Xi esialgse õiguskaitse taotlust selliselt, et taotleja soovib enda suunamist ravile vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde. Riigikohus selgitas 28.06.2021 kohtumääruse nr 321-30 punktis 28, et kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidluste lahendamine maa- või halduskohtus sõltuvalt sellest, kas vaidlustatakse arsti (meditsiinilist) otsust või vangla haldusotsust, ei ole otstarbekas, mistõttu peab kõiki kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamisest tulenevaid nõudeid lahendama üks kohus. Kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi on pädevad lahendama halduskohtud. Seega on halduskohtu pädevuses Xi esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine.
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kui seadus annab isikule õiguse esitada halduskohtule kaebus muul alusel kui enda õiguste kaitseks, võib esialgset õiguskaitset kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 49 lg 2).
5.Tallinna Vangla kinnitas kohtule, et X ei ole Tallinna Vangla poole vastava taotlusega pöördunud ning Xi suhtes ei toimu vaidemenetlust. Seega ei ole täidetud eeldused esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamiseks, kuivõrd Xile ei saabu vaidemenetluse ajal pöördumatuid tagajärgi.
6.Täiendavalt selgitab kohus, et kriminaalmenetluse seadustiku § 425 lg 2 kohaselt kui süüdimõistetu on jäänud pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist vaimuhaigeks või nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramata jätmise või karistuse kandmisest vabastamise määruse. Sellisel juhul kohaldab täitmiskohtunik süüdimõistetule karistusseadustiku §-s 86 sätestatud psühhiaatrilist sundravi. Seega hindab Xi psühhiaatrilise sundravi vajadust täiendavalt maakohus vastava taotluse esitamisel.
7.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja