Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 8. mai 2024, Tartu 3-24-426 Mikhail Simtsovi esialgse õiguskaitse taotlus seoses kauba kättetoimetamise tasuga Viru Vanglas Mikhail Simtsovi ja Viru Vangla määruskaebused Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Mikhail Simtsov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata kaebaja määruskaebuse ja Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2024. a määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata.
2.Jätta rahuldamata vastustaja määruskaebus ja Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2024. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 4 muutmata
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 248 lg 4). Ülejäänud osas on määrus lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetav Mikhail Simtsov esitas 11. veebruaril 2024 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja riigi õigusabi taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluse nõudeks oli keelata Viru Vanglal võtta 5,08 eurot kaupade kohaletoimetamise eest vangla kaupluse (Makro Trade Baltic) kasuks. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, s.o enne põhinõudes kaebusega halduskohtusse pöördumist.
27. märtsil 2024 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse sama nõudega.
3.Tartu Halduskohus 5. aprilli 2024 a. määrusega jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 4), võttis asja materjalide juurde Viru Vangla esitatud dokumendi „236950_pakkumuse_408390_hindamis-kriteeriumid.pdf“ (resolutsiooni p 1), jättis rahuldamata taotluse piirata M. Simtsovi õigust tutvuda selle dokumendiga (resolutsiooni p 2) ning jättis rahuldamata Viru Vangla taotluse kaasata Makro Trade Baltic OÜ menetlusse kolmanda isikuna.
Halduskohus sedastas, et Riigihangete seaduse § 461 lg 1 p 1 alusel ei või pakkuja ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust ega osamaksumusi. Asja juurde võetud dokument kujutab endast riigihangete keskkonnas avalikult kättesaadavat pakkumuse vormi, millele pakkuja on märkinud oma pakkumuse maksumuse. Seega ei saa tegemist olla ärisaladusega ning puudub alus piirata kaebaja õigust tutvuda dokumendiga. HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud eeldused Makro Trade Baltic OÜ kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna ei ole täidetud. Vaide ja esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõude rahuldamine on põhimõtteliselt võimalik nii esialgse õiguskaitse menetluses kui ka kaebuse lahendamisel. Kui kohus peaks sellise nõude rahuldama, siis ei tähenda see kohtu sekkumist riigihanke menetlusse või tulemusse, vastustaja sõlmitud halduslepingusse või eraõiguslikesse suhetesse, vaid paneb vanglale eeltoodust sõltumatu kohustuse korraldada kaebuse esitanud isikule poeteenus. Kuidas vangla seda teeb, see jääks juba vangla otsustada. Kauba kättetoimetamise kulu on taotleja majanduslikku olukorda ja võimalusi oluliselt mõjutav väljaminek. 5,08 suurune kättetoimetamise kulu ei pruugi olla kooskõlas VangS § 48 lg 1 nõuetega, seda ka taotlejale esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud neljakuulise perioodi alusel igakuiselt vabaks kasutamiseks jäänud summat (14,10 eurot) arvestades. Alates
1.jaanuarist 2024 on taotleja sissetulek olnud aga üksnes 15,14 eurot kuus ning see on tervikuna kulunud mahaarvamisteks nõuete fondi ja vabanemisfondi ja tasumiseks elektri eest. Enamus taotleja kontole tehtud kannetest on töötasu kanded. Selles olukorras ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei muudaks taotleja tegelikku olukorda, sest tal puuduvad vahendid ostude sooritamiseks.
4.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 5. aprilli 2024. a määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja avaldas rahulolematust sellega, et halduskohus lahendas esialgse õiguskaitse taotluse
5.aprillil 2024, mitte varem. Samuti märgib kaebaja, et vangla ei väljasta talle pesupulbrit, pesuaineid ega muid vahendeid koristamiseks ning palub lisada toimikusse vangla vastused, mis seda kinnitavad. Samuti kinnitab kaebaja, et ta ei tööta praegusel ajal ja tema rahalised võimalused ei ole paranenud. Samas leiab kaebaja, et esialgse õiguskaitse kohaldamine siiski parandaks tema olukorda. Sel juhul saaks kaebaja isa talle natuke rohkem raha üle kanda ja kaebaja seda kasutada.
5.Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
5.aprilli 2024. a määruse resolutsiooni punktide 2 ja 4 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega piirata kaebaja võimalust tutvuda vastustaja esitatud dokumendiga ja kaasata Makro Trade OÜ menetlusse kolmanda isikuna.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus on kontrollinud määruskaebuste esitamise lubatavust, tähtaega ning määruskaebuste esitatavatele nõuetele vastavust ning võtab määruskaebused menetlusse. Halduskohtu määrus on selge ning määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Nendel asjaoludel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks küsida menetlusosalistel vastastikku seisukohta teise poole määruskaebuse osas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel põhjendusi ei korda. Määruskaebuste kohta märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Kaebaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on siiski vajalik, kuna sel juhul saaks kaebaja ise kanda talle rohkem raha ja kaebaja saaks soetada poest vajalikke vahendeid. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et esialgse õiguskaitse kohaldamist õigustab hüpoteetiline võimalus, et kaebaja rahanduslikud võimalused tulevikus paranevad. Kaebaja
huvides võib tõepoolest olla see, et lähedased toetaks teda igakuiselt suurema summa ülekandmisega kui senini. Samas puuduvad andmed, mis lubaks arvata, et kaebaja sissetulek tõesti suureneb sedavõrd, et tal on tegelikkuses võimalik vangla poest sisseoste teha. Kaebaja lähedased käesoleva ajani ei ole leidnud võimalusi toetust suurendada. Kaebaja väidetest ei selgu, mis on muutunud või muutumas, mis annab alust arvata, et edaspidi toetuse summa siiski suureneb. Olukorras, kus kaebaja ei saa vangla poest sisseoste teha rahaliste vahendite puudumise tõttu, leidis halduskohus põhjendatult, et kauba kättetoimetamise tasu suuruse kohta vastustajale esialgse õiguskaitse korras kohustuste panemine ei aita kaasa kaebaja õiguste kaitsele ja koormaks seega vastustajat ülemääraselt.
8.Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide halduskohtule esialgse õiguskaitse taotlusega viivitamises. Halduskohus pidas vajalikuks kaebaja taotluse lahendamiseks kuulata ära vastustaja seisukoha ja koguda tõendeid. Selline õigus on kohtule HKMS § 252 lg 1 ls-ga 2 ette nähtud. Seejuures ei näe ringkonnakohus, et halduskohus oleks taotluse lahendamisega põhjendamatult oodanud ja sellega kaebaja õigusi või huve kahjustanud. Vastupidi, halduskohtu tegevusest nähtub, et kohus uuris põhjalikult kaebaja õiguste riivet ja hindas esialgse õiguskaitse kohaldamise võimalusi ning võimalikke tagajärgi. Vastustaja ärakuulamine ja temalt andmete küsimine oli seejuures ilmselgelt vajalik, sest taotlus rahuldades oleks halduskohus teinud vastustajale ettekirjutuse, mille tulemusel olnuks vastustaja pidanud oma tegevuse ümber korraldama. Selles olukorras olnuks taotluse kohene lahendamine võimalik üksnes juhul, kui halduskohus oleks pidanud taotlust ilmselt põhjendamatuks ega vajanuks seetõttu vastustaja seiskohta ega täiendavaid andmeid.
9.Samuti ei ole põhjendatud kaebaja taotlus koguda täiendavaid tõendeid ja võtta asja juurde vastustaja vastused, millest ilmneb, milliseid tooteid vastustaja kaebajale ei väljasta. Need asjaolud ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel vaidluse all. Praegusel juhul ei ole need asjaolud taotluse lahendamisel ka olulised, kuna kaebajal puuduvad vahendid vangla poest sisseostude tegemiseks.
10.Vastustaja heidab halduskohtule ette kolmanda isiku pakkumuse maksumust sisaldava dokumendiga tutvumise piiramise taotluse rahuldamata ja kolmanda isiku menetlusse kaasmata jätmist. Seejuures leiab vastustaja, et kuna riigihanke viis läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), ei saanud kohus otsustada küsimust, kas dokument on ärisaladuseks määratud õigesti seejuures kolmandat isikut menetlusse kaasamata. Ringkonnakohus vastustaja etteheitega ei nõustu.
11.Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kuigi vastustaja märkis määruskaebuses, et soovib Makro Trade OÜ menetlusse kaasamist kolmanda isikuna, mõistab ringkonnakohus vastustaja määruskaebuse väidetest, et vastustaja peab silmas siiski Makro Trade Baltic OÜ-d. Selle äriühinguga on sõlmitud kontsessioonileping ning selle äriühingu menetlusse kaasamise taotluse jättis halduskohus rahuldamata kaevatava määrusega.
12.Ringkonnakohus jagab halduskohtu arusaama, et kohus oli õigustatud ja kohustatud ise otsustama, kas lubada kaebajal tutvuda vastustaja esitatud tõendiga või mitte. Nagu vastustaja õigesti osutas, HKMS § 88 lg 2 järgi võib kohus piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest menetlusdokumenditest ärakirju HKMS § 79 lg 1 loetletud alustel ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks. HKMS § 79 lg 1 toodud aluste hulgas on punktina 5 vajadus ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks. Erinevalt vastustajast leiab ringkonnakohus aga, et neist normidest tuleneb halduskohtule kohustus teha kindlaks, kas teave on ärisaladus või mitte. Seejuures ei ole haldusmenetluses teabele antud hinnang kohtule siduv. Haldusmenetluse materjalid saavad olla tõendiks, mida kohus teabe hindamisel arvestab. Halduskohus ongi selgitanud, miks riigihanke menetluses ärisaladusena määratud teave selleks tegelikult ei ole. Seejuures ei ole vastustaja seadnud kahtluse alla, et RHS § 461 lg 1 otseselt keelab käsitada ärisaladusena teavet pakkumuse maksumust ega osamaksumust. Kuna Makro
Trade Baltic OÜ pakkumuse maksumuse hind ei saa seadusest tulenevalt olla ärisaladus, siis puudus vajadus küsida teabe kaebajale teatavaks saamise kohta seisukohta äriühingult. Isegi, kui seisukoha küsimine äriühingult oleks vajalik, ei oleks siiski lubatav tema kaasamine menetlusse kolmanda isikuna, sest kohtumenetluses tehtava kohtulahendiga ei otsustata tema õiguste ja kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1).
13.Ringkonnakohus selgitab veel, et käesolevaks ajaks on kaebaja esitanud halduskohtule kaebuse esialgse õiguskaitse taotlusega samas nõudes ja halduskohus on võtnud kaebuse menetlusse 25. aprilli 2024. a määrusega. Seega ei saa kolmanda isiku menetlusse kaasamise taotlust vaadata kitsalt esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluse raames. Kaebuse esitamise ja selle menetlusse võtmisega muutus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine osaks halduskohtumenetluses kaebuse lahendamiseks. Seetõttu hindab ringkonnakohus taotlust kaasata Makro Trade Baltic OÜ menetlusse kolmanda isikuna haldusasja kui terviku seisukohast. Määruskaebuses on vastustaja selgitanud kolmanda isiku kaasamise vajadust üksnes sellega, et asja juurde tõendi võetud dokument sisaldab Makro Trade Baltic OÜ ärisaladust. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, on see küsimus reguleeritud seadusega, lisaks ei tingi üksnes äriühingu võimalikku ärisaladust sisaldava tõendi esitamine selle äriühingu kaasamist menetlusse kolmanda isikuna.
21.veebruari 2024. a menetlusdokumendis leidis vastustaja veel, et juhul kui esialgse õiguskaitse taotlus rahuldatakse, siis puudutab see otseselt Makro Trade Baltic OÜ tulu. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Halduskohus selgitas vaidlustatud määruses põhjendatult, et esialgse õiguskaitse taotluse (ja ka kaebuse) aluseks on kaebaja õigus nõuda, et vastustaja korraldab talle sisseostude tegemise võimaluse kooskõlas VangS § 48 lg 1 ja muudes vangistust reguleerivates õigusnormides sätestatuga. Kui kohus kontrollib, kas vastustaja on täitnud sellele subjektiivsele õigusele vastava kohustuse, siis ei ole alust eeldada, et see mõjutaks selle isiku õigusi, keda vastustaja lepingulise suhte kaudu kasutab oma kohustuse täitmiseks. Vastavalt ei ole Makro Trade Baltic OÜ ka kaebuse lahendamisel isikuks, kelle õiguste ja kohustuste üle kohtulahendiga otsustataks. Seega ei ole alust tema kaasamiseks menetlusse kolmanda isikuna. Kui menetluse käigus siiski selgub asjaolusid, mis lubavad arvata, et asjas tehtav kohtulahend puudutab äriühingu õigusi või kohustusi, siis saab kohus otsustada äriühingu kaasamise ka menetluse hilisemas staadiumis.
14.Eeltoodu alusel jäävad määruskaebused rahuldamata. Kaebaja ringkonnakohtus tuleb samuti jätta tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
menetluskulud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.