Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 8. mai 2024, Tartu 3-22-2559 Xi (X) kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seonduvalt saatmistega Ida-Viru Keskhaiglasse perioodil 1. jaanuar 2022 kuni 10. august 2022 Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. märtsi 2024. a määrus muutmata.
Määrus on lõplik.
olid omavahel ketiga ühendatud, ning arsti vastuvõtu ajaks ei lahkunud ametnikud kabinetist. Kaebaja väljaviimisel demonstreeris saatemeeskond avalikult oma relvastust, nuia, käeraudu, kuuliveste, pisargaasi. Kaebuses viitab kaebaja sellele, et ta oli vangla tegevusest tingituna stressis, ta tundis end alandatuna, talle põhjustati hingelisi kannatusi ning ta oli solvunud ja nördinud. Halduskohus sedastas, et VangS § 46 lg 1 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust. Lühiajalisel väljaviimisel ei ole erandit ette nähtud. Kinnipeetavate saatmisel väljaspool vanglat on ohjeldusmeetme kohaldamine ennetav meede. Saatmisega kaasneb kõrgendatud julgeolekuoht ning kinnipidamisasutusega võrreldes on julgeoleku tagamine ja põgenemise vältimise võimalused saatmisel, sh saatebussis väiksemad. Kaebaja kannab eluaegset vanglakaristust seoses raske isikuvastase kuriteoga. Ei saa öelda, et ohjeldusmeetmete kasutamisega oleks kaebajale tekitatud rohkem kannatusi kui need, mis paratamatult vangistusega kaasnevad. Kaebaja ei väida, et ohjeldusmeetmed oleks takistanud meditsiiniteenuse osutamist. Saatmisel on saatemeeskonna liikmed kohustatud teostama saadetava üle pidevat visuaalset järelevalvet ning hoidma ära saadetava kontakti kõrvaliste isikutega. Õigusaktidest ei tulene, et tervishoiuteenuse osutamisel on saatemeeskonnal kohustus jätta tervishoiuteenuse osutaja ja kinnipeetav omavahele. Kaebaja viimine väljaspoole vanglat, sealjuures tervishoiuteenuse osutaja juurde sai VangS § 109 lg 1 järgi toimuda üksnes relvastatud saatemeeskonnaga. Kaebaja väidetest ei ilmne saatemeeskond oleks neil kaasas olnud relvastust ning erivahendeid mingil viisil eriliselt demonstreerinud ja selliselt oma käitumisega tavapärasest enam ümbritsevate inimeste tähelepanu tõmmanud.
vabastamise taotluse lahendamisel näeb HKMS § 111 lg 1 otsesõnu ette kohtu kohustuse hinnata kaebaja menetluses osalemise edukust, lubades anda menetlusabi üksnes juhul, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega oli halduskohus õigustatud andma eelhinnangu ka kaebaja väite kohta, et vastustaja tegevus oli õigusvastane. Kohtumenetlus toob paratamatult kaasa kulud. Kulude kandmine avalike vahendite arvel olukorras, kus kaebaja ei panusta menetlusse isegi riigilõivu tasumise kaudu, ei ole põhjendatud, kui menetlus kaebaja õiguslikku positsiooni eeldatavalt ei paranda. Kasina eduväljavaatega kaebuse sisuline läbivaatamine omakorda koormab kohtuid ning pikendab seeläbi kohtuasjade lahendamise tähtaega üldiselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.