XShop OÜ kaebus Rahapesu Andmebüroo 24.10.2023 otsuse nr 6-1/78-1 tühistamise nõudes Kaebaja XShop OÜ (registrikood 14576471), volitatud esindajad vandeadvokaadid Alar Urm ja Kärt Saar Vastustaja Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja Karin Kook
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XShop OÜ kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.06.2024 (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.XShop OÜ-le on majandustegevuse registris (MTR) väljastatud 28.01.2021 virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba nr FVT000422.
2.15.03.2022 jõustusid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) muudatused, millega täiendati ja muudeti kehtinud korda virtuaalvääringu alase tegevusloa saamiseks. Virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellel oli kehtiv tegevusluba, olid kohustatud RahaPTS § 1183 lg 1 kohaselt oma tegevuse ja tegevust reguleerivad dokumendid viima RahaPTS muudatustega jõustuvate nõuetega kooskõlla hiljemalt 15.06.2022. Vastavusse viimiseks pidid virtuaalvääringu teenuse pakkujad esitama vastavasisulise taotluse, kas MTR kaudu või notari vahendusel (RahaPTS § 70 lg 6).
3.RAB edastas 14.03.2022 märgukirja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele seoses RahaPTS muudatusega. RAB edastas 20.05.2022 virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, sh kaebajale, juhendi virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotluse või muutmise taotluse esitamiseks, milles teavitas kohustusest viia ennast uute kontrollieseme asjaoludega vastavusse hiljemalt 15.06.2022. Lisaks teavitas RAB virtuaalvääringu teenuse pakkujaid sellest 09.06.2022 toimunud infotunnis, kui ka RAB-i kodulehel avaldatud juhendis. RAB selgitas, et kui ettevõtja ettenähtud tähtaja jooksul oma tegevust seadusega kooskõlla ei vii ja dokumente ei esita, on RAB kohustatud tunnistama ettevõtja tegevusloa kehtetuks.
4.XShop OÜ esitas 15.06.2022 virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa muutmise taotluse.
5.RAB võttis 17.06.2022 MTR-s taotluse menetlusse ning ajavahemikus 07.07.2022 kuni 24.10.2023 edastas ettevõttele kolm puuduste teadet (vt kaebuse lisa 1 p 1.5 jj).
6.RAB edastas 03.04.2023 kaebaja juhatuse liikmele Siim Sellikule kutse vestlusele ilmumiseks 11.04.2023, kuid juhatuse liikmele nimetatud aeg ei sobinud ning lepiti kokku uus aeg. Juhatuse liige soovis 14.04.2023 vestlust lindistada oma isikliku telefoniga. RAB pakkus välja kirjalikku protokollimist, millega juhatuse liige ei nõustunud ning vestlust ei olnud võimalik läbi viia. RAB edastas 15.05.2023 S. Sellikule e-kirja, et leppida kokku uus vestlus, kuid S. Sellik avaldas, et ta jääb oma varasema seisukoha juurde ja soovib endiselt vestlust ise lindistada. Kuna RAB ei olnud S. Selliku tingimustega nõus, siis vestlust juhatuse liikmega ei toimunud.
7.RAB edastas kaebajale 31.05.2023 e-kirja vastamise tähtaja 06.06.2023. RAB juhtis esmalt tähelepanu, et ettevõttel on nõrk seos Eestiga; ettevõtte juhatuse liige ei tee koostööd haldusorganiga, mistõttu on võimatu kontrollida kontrollieseme asjaolusid. Ettevõte saatis RAB-le 22.08.2023 e-kirja ja palus kokku leppida aja, millal S. Sellik saaks tulla vestlusele. RAB saatis 23.08.2023 kaebaja juhatuse liikmele S. Sellikule kutse vestlusele ilmumiseks. Vestlus toimus 30.08.2023. Peale vestlust edastas RAB 30.08.2023 vastamistähtaja 08.09.2023 kaebajale täiendava päringu ning küsis täiendavaid dokumente. Kaebaja esitas nõutud dokumendid MTR keskkonda 08.09.2023.
8.RAB edastas 12.10.2023 kaebajale tegevusloa läbi vaatamata jätmise ja kehtetuks tunnistamise otsuse projekti vastuväidete või eriarvamuste esitamiseks vastamistähtajaga 19.10.2023. Kaebaja tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud.
9.XShop OÜ esitas 22.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega kohustada RAB-i andma kaebajale muudetud taotluse alusel virtuaalvääringu tegevusluba 5 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus keelata RAB-l jõustada otsust, millega tunnistatakse kehtetuks kaebaja tegevusluba varem kui 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
2(10)
3-23-2356
10.Tallinna Halduskohtu 23.10.2023 kohtunõudega paluti vastustajal esitada seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 27.10.2023.
11.RAB-i 24.10.2023 otsusega nr 6-1/78-1 jäeti kaebaja tegevusloa muutmise taotlus läbi vaatamata ja tunnistati kehtetuks alates otsuse väljastamisest kaebaja tegevusluba nr FVT000422 ning nimetatud loaga seotud MTR andmed.
12.Kaebaja esitas 24.10.2023 taotluse kohaldada viivitamata esialgset õiguskaitset ning peatada RAB 24.10.2023 otsuse nr 6-1/78-1 kehtivus, kuivõrd nimetatud otsusega tunnistati kaebaja tegevusluba kehtetuks.
13.Tallinna Halduskohtu 25.10.2023 määrusega jäeti XShop OÜ kaebus käiguta (resolutsiooni p 1); puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal teatada, kas ta soovib esitada kaebuse muutmise taotluse ning vaidlustada RAB 24.10.2023 otsust nr 6-1/78-1; sellisel juhul tuli kaebajal esitada nõuetekohane kaebuse muutmise taotlus hiljemalt 5 päeva jooksul määruse kättesaamisest, milles täpsustada, millised põhinõuded soovib kaebaja esitada (resolutsiooni p 2); jäeti esialgse õiguskaitse taotlus käiguta; kaebajal tuli täpsustada määruse resolutsiooni p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, millist esialgse õiguskaitse abinõu ta taotleb, arvestades käesolevaks ajaks muutunud asjaolusid ning kas kaebaja jääb 22.10.2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse juurde (resolutsiooni p 3); RAB-l tuli esitada hiljemalt 27.10.2023 seisukoht kaebaja 24.10.2023 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele (resolutsiooni p 4).
14.RAB esitas 26.10.2023 seisukoha kaebaja 22.10.2023 esialgse õiguskaitse taotlusele. Vastustaja palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
15.Kaebaja täpsustas 27.10.2023, et soovib vaidlustada RAB 24.10.2023 otsust ning palub selle tühistamist ja esialgse õiguskaitse korras vaidlusaluse otsuse kehtivuse peatamist. Kaebaja selgitas, et esitab muudetud kaebuse tervikteksti Tallinna Halduskohtu 25.10.2023 määruse resolutsiooni p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul.
16.Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kaebaja esitas 01.11.2023 Tallinna Halduskohtu 30.10.2023 määrusele määruskaebuse.
17.Kaebaja esitas 06.11.2023 kaebuse tervikteksti, milles palub tühistada RAB-i 24.10.2023 otsus nr 6-1/78-1.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
18.Kaebaja leiab, et vaidlusalune otsus on õigusvastane.
18.1.Juhatuse asukoht on Eestis, mistõttu RahaPTS § 72 lg 1 punkti 4 eeldused ei ole täidetud. Vastustaja on kaebaja äriplaanist välja võtnud üksikuid kontekstiväliseid lauseid ning neid edasi meelevaldselt tõlgendanud. Tegelikult on ainsaks aktiivseks juhatuse liikmeks Eestis elav ja töötav S. Sellik. A. Theodosiou on kaebaja ainuosanik, mis on ka põhjuseks, miks ta teostab juhatuse tegevuse üle pistelist kontrolli ning miks juhatuse liige S. Sellik temale teatud ajavahemike tagant aru annab. Virtuaalvääringu tegevusloa omaja omanike elukohale ei ole RahaPTS-s seatud piiranguid. Äriplaanis on toodud juhatuse liikmete rollid (vt kaebaja 06.11.2023 menetlusdokumendi lisa 2). RahaPTS seletuskirja järgi tuleb juhatuse asukoha ja tegevuskoha nõuet sisustada järgmiste kriteeriumite põhjal: ettevõtte võtmepersonal peab asuma ja tegutsema Eestis. Ettevõtjal peab olema kasutada ettevõttele kohane kontoriruum. Vastavalt äriplaanile täidab juhatuse liige S. Sellik järgmisi kohustusi: 1) juhib ettevõtte igapäevast äritegevust Tallinna kontori kaudu; 2) juhib igapäevaseid operatsioone ja vastutab nende toimimise eest; 3) ettevõtte finantside jälgimine; 4) büroo juhtimine; 5) personali teadmiste nõutaval tasemel hoidmine; 6) valmisolek täita strateegilise nõuniku plaane ettevõtte 3(10)
3-23-2356
laienemise ja tuleviku kasvu osas; 7) hoiab ühendust teenusepakkujatega; 8) ettevõtte kasvu tagamine; 9) uute võtmeisikute töölevõtt. Juhatuse liikme elukoha järgi, kes täidab eelnimetatud ülesandeid, tuleb määrata juhatuse asukoht RahaPTS § 72 lg 1 p 4 mõttes (vt Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-20-1690).
18.2.Äriplaani kohaselt on A. Theodosiou rolliks kaebaja juures: 1) asutajana ettevõtte strateegiline nõuandmine; 2) rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine, sh pankade ja krediitkaardi töötlusasutuste leidmine; 3) investorsuhete eest hoolitsemine; 4) suhtlemine finantsasutustega; 5) juriidilised küsimused ja vastavusnõuded krüptovara regulatiivse raamistiku osas; 6) hoiab silma peal uutel ärivõimalustel; 7) ei ole operatiivmeeskonna liige ja ei ole kaasatud igapäevasesse juhtimisse. Passiivse juhatuse liikme A. Theodosiou ülesanded juhatuses ei ole igapäevased, vaid seonduvad kohustustega, mida nagunii tuleb juhatuse liikmel täita tihedas koostöös omanikuga. A. Theodosiou peamiseks rolliks juhatuse liikmena on pankade ja krediitkaardi töötlusasutuste leidmine. Aruandmise kohustus tuleneb seadusest ja tulenevalt asjaolust, et A. Theodosiou on kaebaja ainuosanik, kellele juhatus peabki regulaarselt tegevusest ette kandma. Juhatuse asukoha määratlemisel tuleb pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 320-1659, p 21). Äriühingu juhatuse asukoha määramisel on olulise tähtsusega see, kus füüsiliselt asuvad isikud, kes reaalselt täidavad ühingu juhatuses majandustegevuse (virtuaalvääringu teenuse pakkumise) juhtimis- ja kontrollifunktsiooni ehk teostavad ühingu igapäevast juhtimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus nr 3-20-1733, p 12).
18.3.Vastustaja on otsuse teinud ilma, et oleks haldusmenetluses selgitanud, milliseid asjaolusid tuleb kaebajal tõendada ning vajadusel täpsustada; miks juba esitatud tõendid ei ole piisavad. Kuigi vastustajale on esitatud kaebaja äriplaan, on vastustaja oma otsuse juhatuse liikmete funktsioonide kohta teinult peamiselt S. Sellikuga vestluses saadud vastuste põhjal.
18.4.Vaidlusaluse otsuse punktis 3.4.3.3 toodud väited ei ole tõesed. Väited, mis vastustaja sõnul põhinevad äriplaanil (nt 36.3), ei ole äriplaanist leitavad. Teine osa väidetest (nt 36.836.11) põhinevad juhatuse liikme S. Sellikuga toimunud vestlusel ning need järeldused on meelevaldsed. Kaebaja juhatuse liige oli teadlik kõikidest pangakontodest, mis kaebajal on ja juhatuse liige saatis ka isiklikult vastustajale täieliku nimekirja kontodest (vt vaidlusaluse otsuse p 36.8). Kontori aadressi muutmine, juhul, kui see oli ja on jätkuvalt Eesti Vabariigis, ei ole asjaolu, millest peaks vastustajat 30 päeva ette teavitama (vt vaidlusaluse otsuse p 36.9).
18.5.Kaebajal on olnud registrijärgne asukoht Eestis algusest peale. Vestluse käigus on M. S. nime kokku mainitud 37 korral. Alles vestluse lõpus nimetas juhatuse liige ühe korra S. asemel S. ja pärast vabandas, et tal ei ole hea mälu nimede peale. Sellest ei saa välja lugeda, et juhatuse liige tegelikult ettevõtet ei juhiks.
18.6.Vastustaja etteheited osas, justkui S. Sellik ei oleks kursis oma töö, alluvate ja kaebaja äritegevusega, on otsitud ja kiuslikud (vt vaidlusaluse otsuse p 36.11).
18.7.Küsimus, kuidas ettevõttes raha pesta oli esitatud kontekstis, millest ei olnud võimalik aru saada, et proovitakse kontrollida juhatuse liikme teadmisi rahapesust üleüldiselt (vt vaidlusaluse otsuse p 36.11).
18.8.Kaebaja tegevuskoht on Eestis (RahaPTS § 72 lg 1 p 4). Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja ärimudeliga, milleks on koostöö teiste ettevõtetega selliselt, et kogu tööd ei tee ära palgalised töötajad. RAB ei ole kaebajalt kogu menetluse käigus varem selgitusi nõudnud selles osas. Kaebaja töötajate töö sisu ja koormus on suurem, kui vaid töötamise registrist paistab. M. S. töötab lisaks kaebajale ka OÜ-s Fiupliant, millega on kaebajal teenuse osutamise leping vastavusteenuse osutamiseks. M. S. (töötajate registri andmetel töökoormus 0,10) ehk teise kaitseliini töötaja ülesanne on peamiselt teostada seiret olemasolevate klientide üle. Aktiivsete 4(10)
3-23-2356
klientide arv on ca 8000 ning seire korras peab kontaktisik üle vaatama igakuiselt 1% ehk 80 klienti kuus. Ülejäänud on KYC ja automatiseeritud lahenduste jaoks (PEP ja sanktsioonide andmebaasid). Kontaktisiku ülesannetest ülejäänud on seotud KYC osakonna koolitamise, RAB-ga suhtlemise ning dokumentatsiooni koostamisega. M. S. on kaebaja kontaktisik. Ühestki õigusaktist ei tulene, et üks kontaktisik peab kogu füüsilise töö ära tegema. Kontaktisikut aitab töös Fiuplant meeskond vastavalt vajadusele. Kaebaja kulutab vastavus- ja õigusalase teenuse peale igakuiselt üle 3000 euro, mis on võrdväärne täiskohaga töötaja palgaga. Seda ei ole RAB kunagi arvestanud ega ka täiendavat infot selle kohta küsinud (töökorraldus).
18.9.RAB eksib selgelt oma järeldustega, et kaebaja on jätnud midagi tegemata või rikub seadust või on tema üle võimatu järelevalvet teha, kui mingi osa kohustustest on automatiseeritud või teenusena edasi antud sellele spetsialiseerunud ettevõttele (kustahes ta ka ei asuks). Virtuaalvääringu puhul on eranditult tegemist online äriga, mis tähendab, et mida rohkem tegevusi on automatiseeritud, seda efektiivsemalt toimib ja seda vähem eksimusi saavad inimesed oma töö käigus teha. Kaebaja on vastustajale esitanud viie erineva ettevõtte andmed, kes aitavad teostada automatiseeritud I kaitseliini tööd. Nende hulgas on Comply Advantage, Chainalysis, Shyft Network, WebShield ja Adobe Sign. Lisaks tehakse ka manuaalset täiendkontrolli Calista Services Ltd töötajate poolt, kes suhtlevad vajadusel ka klientidega. Nende isikute ja teenusepakkujate juhendamist teostab kontaktisik (II kaitseliin). Viimane teeb ka pistelist seiret klientide hulgas ja vajadusel küsib juurde täiendavaid dokumente ning juhendab I kaitseliini, aga ka sekkub viimase töösse. Kõiki eelnevaid protsesse ja toiminguid kontrollib eraldiseisvalt III kaitseliin ehk siseaudiitor. Kaebaja on sõlminud lepingu Oblicity OÜ-ga siseaudiitori teenuse osutamiseks.
18.10.Asjaolu, et I kaitseliin asub Bulgaarias, on otseselt seotud selle üksuse ülalpidamiskuludega. RAB ei peagi minema Bulgaariasse I kaitseliini tööd kontrollima, sest RahaPTS järgi on I kaitseliini töö kontrollimise kohustus virtuaalvääringu teenusepakkuja kontaktisikul ja juhatuse liikmel. RAB ei ole väitnud, et oleks leidnud kaebaja kaitseliinide töös puudusi või ei oleks saanud kätte kontrolliks vajaminevaid dokumente.
18.11.Kaebaja bürooruumid, juhatus, töötajad, koostööpartnerid ja kõik olulised vahendid, mida äritegevuses kasutatakse, on Eestis (vt TsÜS § 16; Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023 määrus nr 3-23-1625, p 11).
18.12.RAB ei ole hinnanud vaidlusaluses otsuses ega 15.12.2023 menetlusdokumendis seda, milliseid rolle peaks RAB-i hinnangul juhatuse liige täiendavalt täitma ning kas välisriigis paiknev juhatuse liige on aktiivsem ja milliseid rolle tema täidab. Temaga ei ole vesteldud.
18.13.Äriplaanist nähtub, et A. Theodosiou roll on rahastuse küsimused, mille hulgas on ka pankade ja krediitkaardi töötlusasutuste leidmine, kusjuures pankade ja krediitkaardi töötlusasutuste olemasolu toetab klientide tehingute voogu ettevõttesse. Mitte kusagil ei ole äriplaanis märgitud, et A. Theodosiou roll on otsida ettevõttele (uusi) kliente.
18.14.Ebaõige on vastustaja seisukoht, et Eestis asuv juhatuse liige allub organisatsiooni struktuuris teisele juhatuse liikmele ja „tegevjuht“ on olemuselt „juhatuse liikmele“ alluv positsioon. Nimetus „tegevjuht“ tähendab nii tavapärases tähenduses kui ka antud juhul isikut, kes ettevõtet igapäevaselt juhib, isegi, kui ettevõttel on formaalselt rohkem kui 1 juhatuse liige. On tavapärane, et juhatuse liikmeid võib olla ka ca 10 tk, aga reaalset juhtimistööd nad kõik ei tee, vaid seda teeb tegevjuht. Ettevõtte struktuuri on äriplaanis kujutatud vastavalt sellele, nagu see on ÄS-s – juhatusel on aruandekohustus nõukogu või osanike ees.
18.15.Kaebaja on vastustajale selgitanud, milline on kaebaja struktuur ja ärimudel. Vastustaja ei ole võtnud selget seisukohta ega põhjendanud, miks on vastustaja hinnangul keelatud ja millise RahaPTS sättega vastuolus, kui ärimudeli kohaselt ei täida kõiki tööülesandeid kaebaja 5(10)
3-23-2356
enda töötajad, vaid osad teenused on sisse ostetud nendele teenustele spetsialiseerunud äriühingult OÜ Fiupliant.
18.16.Vastustaja ei ole selgitanud, miks I kaitseliini asumine Bulgaarias põhjustab kogumis ohu nii tarbijatele, riigile kui ka majanduskeskkonnale tervikuna. Kohtupraktika kohaselt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 15.08.2023 määrus nr 3-23-1625 ja 31.07.2023 määrus nr 3-23-1553) ei ole virtuaalvääringu teenuseosutaja asukoha kindlakstegemisel määrav, kus asub tema I kaitseliin. Samuti ei ole kohtud näinud selles muul viisil RahaPTS rikkumist.
18.17.Kaebaja ärakuulamine on toimunud puudulikult (HMS § 40 lg 1). Kaebajal jäi 5 tööpäeva aega, et otsuse projektile seisukoht esitada.
18.18.Menetlus kestis enam kui 500 päeva (RahaPTS § 71 lg 1, § 1182 lg 6).
19.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
19.1.Kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht ei asu Eestis. Juhatuse liige S. Sellik ei võta vastu otsuseid, ei juhi ettevõtet sisuliselt, ettevõtet juhitakse teise juhatuse liikme kaudu Küproselt ja äriplaan on vastuolus juhatuse liikme antud selgitustega. Seega ettevõtte RahaPTS § 701 lg 1 alusel esitatud äriplaan ei ole kooskõlas kehtivate seaduse nõuetega, eelkõige RahaPTS § 72 lg 1 p-ga 4 ning § 725 lg-ga 7. Seejuures on äriplaan ja muud menetluses esitatud dokumendid ja tõendid kogumis vastuolulised ja eksitavad, mis seavad kahtluse alla kogu RABle esitatud informatsiooni tõepärasuse.
19.2.RAB tunnistas kaebaja tegevusloa kehtetuks isikust endast tulenevatel põhjustel. RAB tuvastas kõiki asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates, et kaebaja juhatus ja tegevuskoht ei asu Eestis, vaid kuskil välisriigis ning Eestis asuv juhatuse liige S. Sellik ei juhi tegelikkuses ettevõtet, vaid on kaebaja juhatuse liikmeks määratud formaalselt, et täita RahaPTS nõudeid (RahaPTS § 72 lg 1 p 4; vt kaebaja äriplaan, p 3.4.3.1.; vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Äriplaani leheküljelt 4 nähtub ettevõtte organisatsiooniline struktuur, mille kohaselt Eesti juhatuse liige S. Sellik allub joonisel Küprosel elavale juhatuse liikmele. Seejuures nähtub jooniselt, et primaarseks A. Theodosioni puhul on märgitud just nimelt juhatuse liige, kellele allub tegevjuht S. Sellik. Tegevjuht ja juhatuse liige ei ole sünonüümid. Lisaks, kui ettevõtte tegelik kasusaaja määrab ennast juhatuse liikmeks, siis ei ole usutav, et ta jääb passiivseks. Seda eriti, kui äriplaanist tuleneb, et võtmefunktsioonid on koondunud just nimelt juhatuse liikme kätte, kes ei asu Eestis. Äriseadustik (ÄS) § 168 lg 2 sätestab, et osanikud võivad võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed.
19.3.Kaebaja on äriplaanis avaldanud, et juhatuse liige A. Theodosiou määrab ettevõtte strateegiaid, leiab ettevõtte jaoks panga ja krediidiasutusi (mis eeldavad vastavate lepingute sõlmimist) ja toetab klientide tehingute voogu ettevõttesse. Kõik eelnev viitab, et just A. Theodosiou tegelikult juhib ettevõtet täies ulatuses. Klientide leidmisega ja rahastuse tagamisega kantakse hoolt, et ettevõte saaks tegutseda ja see ongi juhatuse liikme ülesanne. Juhatuse asukoha määratlemisel tuleb pidada oluliseks selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, p 21). Kuna juhatuse liige A. Theodosiou vastutab äristrateegia ja ettevõtte kasumlikkuse eest läbi uute klientide ja finantseerimisettevõtete leidmise, siis on paljuski otsustamisõigus nimetatud juhatuse liikmel.
19.4.Kuigi ettevõtte äriplaanile esitatavad nõuded tulenevad RahaPTS § 701 lg-st 1, tuleb äriplaanile esitatavaid nõudeid lugeda koostoimes ka RahaPTS-i teiste sätetega, sh eelkõige nendega, millised nõuded kohalduvad virtuaalvääringu teenusepakkujatele. Seega peab RAB äriplaani hindamisel ja selle asjakohasuse kontrollimisel lähtuma sellest, kas äriplaanis toodu on kooskõlas virtuaalvääringu teenusepakkuja tegevusele esitatavate nõuetega. Kaebaja 6(10)
3-23-2356
põhikirja kohaselt igapäevasest majandustegevusest väljuvates tehingutes, st tehingutes väärtusega üle 10 000 eurot, võivad osaühingut esindada ainult juhatuse liikmed S. Sellik ja A. Theodosiou ühiselt. Ka 15.07.2021 kinnitatud põhikirja kohaselt olid S. Sellikul juhatuse liikmena piirangud, mis puudutavad tehingusummasid. Lisaks põhikirja kohaselt on osaühingu tehingud väärtusega üle 50 000 eurot kehtivad ainult ÄS § 168 lg 2 kohase osanike otsuse eelneval olemasolul. Seega äriplaanis avaldatud seab kahtluse alla Eestis asuva juhatuse liikme ainuisikulise otsustusõiguse ja juhtimisfunktsiooni täitmise. Tehingute tegemisele seatud 10 000 eurot piirang viitab samuti, et Eestis asuval juhatuse liikmel ei ole tegelikkuses juhtivat funktsiooni.
19.5.Kuigi osanikel on lubatud laiendada oma pädevust osaliselt teiste juhtimisorganite pädevuse arvelt, ei või osanikud astuda juhatuse asemele ega võtta üle igapäevase majandustegevuse korraldamise funktsiooni. Eelkõige tähendab see, et juhatusele peab jääma osaühingu esindamise funktsioon, samuti peab juhatus tegema kõiki neid toiminguid, milleks seadus teda kohustab. Finantsküsimuste strateegiline juhtimine on just nimelt juhatuse liikme kohustus mitte osaniku pädevuses. Kaebaja ei ole tõendanud sisuliselt ühtegi ettevõtte juhtimisega seotud tegevust, mida täidab Eestis asuv juhatuse liige. Kõik kaebaja väited on paljasõnalised. RAB ei ole omapoolseid väiteid kontekstist välja rebinud.
19.6.Juhatuse liige S. Sellik avaldas vestlusel, et tema vastutab äristrateegia eest (vt vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2, küsimus ja vastus nr 123), otsustab ainuisikuliselt (vt vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2, küsimus ja vastus nr 45) ja sõlmib lepinguid, töölepinguid, üürilepinguid, pangakontod (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2, küsimus ja vastus nr 46, 47, 49, 55). Vestlusel ütles S. Sellik, et ta ei saa vastu võtta otsuseid, mis ületavad 50 000 eurot (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2, küsimus ja vastus nr 48). S. Selliku ütlused on vastuolus ettevõtte põhikirjaga, kust nähtub, et S. Sellikul ei ole õigust vastu võtta ainuisikuliselt otsuseid summas, mis ületavad 10 000 eurot. Juhatuse liige ei osanud vestlusel ilma telefonist vaatamata öelda kontaktisiku õiget perekonnanime (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2, lk 5 küsimuse ja vastuse 13* märkus). Protokollist (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2) nähtub, et juhatuse liige nimetas reeglina M. S. eesnime järgi. Protokolli leheküljel 4 küsimusele nr 12 vastuses selgitab juhatuse liige: „Minule allub M. S.“ Pärast seda palub RAB täpsustada, kuidas on kontaktisiku nimi täpsemalt, mille peale juhatuse liige vastab „M. S.t või S.“. Protokolli lk 5 nähtub märkus, mille kohaselt isik protokolliga tutvumise ajal vaatas telefonist kontaktisiku õige nime.
19.7.Juhatuse liikme S. Selliku vastuolulised ütlused vestlusel kinnitavad kahtlust, et isik tegelikult ei juhi ega vastuta ettevõtte igapäevase juhtimise eest (vt vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2, küsimus ja vastus nr 21 ja 22; küsimus 26; lk 5-6).
19.8.Vastustaja tuvastas menetluse käigus, et ettevõttel on Eestis vaid 3 töötajat – juhatuse liige S. Sellik (töötasu 1000 eurot kuus), kontaktisik M. S. (töötamise registri andmetel 0,10 koormusega ja töötasu 250 eurot kuus) ning sekretär-asjaajaja K. P. (töötamise registris 0,10 koormusega töötasu 57,84 eurot kuus). Vastustaja hinnangul ei ole usutav, et juhatuse liige, kes ainuisikuliselt juhib ettevõtet, millel on suur hulk kliente ja millel on ka suur käive, on nõus täitma sisulist vastutusrikast tööd 1000 euro eest kuus. Lisaks on ta nõus vastutama, nagu selgus vestlusel, I kaitseliini tegevuse eest, seejuures teadmata ise oma vastutuse sisu. Ebaveenev tundub ka asjaolu, et Eestis tegutsev ettevõte saaks piirduda sekretär-asjaajaja tööajaga üksnes 4 tundi nädalas ja ka kontaktisiku tööajaga 4 tundi nädalas, arvestades asjaoluga, et kaebaja ise avaldas, et tal on ligikaudu 8000 aktiivset klienti. Ka juhatuse liikme töökoormus viitab pigem sellele, et ta järgib kellegi teise juhiseid.
7(10)
3-23-2356
19.9.Vestlusest juhatuse liikme S. Sellikuga saab järeldada, et ta ei olnud tegelikkuses teadlik kahe teise töötaja koormusest (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2; vastus nr 6). Usutav ei tundu ka nn tööpäevakirjeldus (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 2, küsimused ja vastused alates 95 jj). Juhatuse liige S. Sellik ei omanud ülevaadet ettevõtte kõikidest maksekontodest (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1, p 3.4.3.9).
19.10.Asjakohatu on väide, et vastustaja eiras kaebaja juhatuse liikme selgitusi. Samuti ei ole asjakohased kaebaja põhjendused osas, et teenuste sisse ostmine ja töötajate osakoormusega tööle võtmine on seotud majandamise ökonoomikaga. Kaebajal on suhteliselt mahukas kliendibaas, pidevalt toimuvad tehingud, siis ei ole mõistetav kaebaja tuginemine ökonoomikale.
19.11.Kaebaja tegevuskoht ei asu Eestis. Meelevaldne on kaebaja tõlgendus RahaPTS § 17 lgst 4. Seadus ei anna võimalust sisse osta struktuuriüksust teenusena. Kaebaja väited, et kontaktisik ja sekretär-asjaajaja pakuvad kaebajale teenust ka teise teenusepakkuja alt ning seega täidavad oma tööülesandeid tegelikkuses täiskoormusega, ei tõenda, et nad tegelikult ka seda teevad. Pigem kinnitab eelnev, et tegelikkuses ei ole kaebajal vajalik võtta tööle lisatööjõudu, sest kaebaja tegelik tegevuskoht ei ole Eestis. Kaebaja on delegeerinud oma teenused (backoffice) Calista Service LTD-le (vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1, p 3.5.1.8 jj). Klienditugi asub Bulgaarias. See muudab keeruliseks järelevalve teostamise. Ettevõtte eesmärk ei ole pakkuda teenust Eesti turul.
19.12.Kaebaja ja Calista Service LTD-ga sõlmitud lepingus puuduvad sätted, mis reguleeriksid rahapesu tõkestamist ja selgitaksid piisava täpsusega, milliseid nõudeid Eesti õigusest teenuse pakkumisel järgitakse. Lepingust ei tulene, kas nad üldse peavad Eesti õigust rakendama teenuse osutamisel. Kaebaja teenus on delegeeritud Bulgaariasse ja vastustajal ei ole võimalik teostada järelevalvet ning küsida I kaitseliini töötajatelt, kuidas ja kas nad rakendavad Eesti rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust.
19.13.Vastustajal ei ole kohustust uuendada kaebaja tegevusluba. Kogu menetlusega viivitamine on toimunud paljuski kaebaja enda käitumisest tingituna. Alates aprilli algusest (03.04.2023 edastas RAB kutse juhatuse liikmele vestlusele ilmumiseks) ei olnud RAB-l võimalik liikuda edasi menetlusega, sest alguses ei sobinud juhatuse liikmele vastustaja pakutud vestluse aeg. Kui juhatuse liige ilmus vestlusele, ei olnud ta nõus vestlust läbi viima, kui ta ei saa salvestada vestlust isikliku salvestusvahendiga (vt vastustaja 15.12.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Alles 30.08.2023 sai vastustaja lõpuks vestluse läbi viia.
19.14.Tegevusloa muutmise taotluse esitamisel peab äriühing vastama kõikidele RahaPTS kohustuslikele nõuetele ning ei tohi esineda tegevusloa andmist välistavaid asjaolusid. Muutmistaotlust on RAB-l võimalik menetleda ja rahuldada üksnes siis, kui ettevõtja vastab kõikidele ka enne 15.03.2022 kehtima hakanud kontrollieseme asjaoludele. Kaebaja puhul ei olnud täidetud RahaPTS § 72 lg 1 p 4.
KOHTU PÕHJENDUSED
20.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
21.Menetlusosaliste vahel on peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks see, kas kaebaja juhatuse asukoht ja tegevuskoht asub Eestis ning seetõttu, kas vastustaja on õiguspäraselt tunnistanud kaebaja tegevusloa 24.10.2023 otsusega nr 6-1/78-1 kehtetuks.
22.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus § 54).
8(10)
3-23-2356
23.Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et tegevusloa muutmise taotluse rahuldamiseks peab kaebaja vastama RahaPTS § 72 lg 1 punktile 4. Nimetatud normi kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui RahaPTS § 70 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal tegevusluba taotleva ettevõtja registrijärgne asukoht, juhatuse asukoht ja tegevuskoht on Eestis või välisriigi äriühing tegutseb Eestis äriregistrisse kantud filiaali kaudu, mille tegevuskoht ja juhataja asukoht on Eestis.
24.Poolte vahel puudub vaidlus, et kaebajal on kaks juhatuse liiget, kellest üks tegutseb Eestis ning teine Küprosel. Kaebaja väitel on juhatuse liige A. Theodosious passiivne juhatuse liige, kelle ülesanded on järgmised: 1) asutajana ettevõtte strateegiline nõuandmine; 2) rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine, sh pankade ja krediitkaardi töötlusasutuste leidmine; 3) investorsuhete eest hoolitsemine; 4) suhtlemine finantsasutustega; 5) juriidilised küsimused ja vastavusnõuded krüptovara regulatiivse raamistiku osas; 6) hoiab silma peal uutel ärivõimalustel; 7) ei ole operatiivmeeskonna liige ja ei ole kaasatud igapäevasesse juhtimisse.
25.Nii nähtub ka kaebaja äriplaani 2. ptk punktist b, et kaebajal on kaks juhatuse liiget, kellest üks on passiivne (A. Theodosiou) ning teine aktiivne (S. Sellik) (vt kaebuse lisa 2, lk 5). Samas on äriplaanis kirjeldatud juhatuse liikmete ülesandeid järgmiselt: „Ettevõtte jooksvale juhtimisele täiendavalt on tähtis roll ettevõttes pandud strateegilisele nõuandjale, ettevõtte lõpkasusaajale Andreas Theodosiou’le (kontaktandmed: /.../ Küpros). /.../ Andreas Theodosiou kohustuseks on kõigi xShop OÜ rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine, sh pankade ja krediitkaardi töötlusasutuste leidmine, et toetada klientide tehingute voogu ettevõttesse. Lisaks ülaltoodule hoolitseb Andreas Theodosiou kõigi investorsuhete eest, mis hõlmab igapäevast tööd finantsasutuste jt potentsiaalsete koostööpartneritega. Kolmandaks on Andreas Theodosiou vastutusalaks juriidilised küsimused, sh ettevõtte juriidilise vastavuse asjad ja kõik üksikasjalikud vastavusnõuded krüptovaluuta regulatiivse raamistiku osas. Andreas tegutseb xShop’i Tallinna meeskonna strateegilise nõunikuna ja hoiab silma peal uutel ärivõimalustel.“ (vt kaebuse lisa 2, lk 5). Seejuures on äriplaanis märgitud, et juhatuse liikme S. Selliku peamised väljakutsed keskenduvad ettevõtte finantside jälgimisele, büroo juhtimisele ja personali teadmisi nõutaval tasemel hoidmisele, samuti valmisolekule täita strateegilise nõuniku plaane ettevõtte laienemise ja tuleviku kasvu osas; osakapitali nõutud suurendamise järgselt on S. Selliku peamiseks ülesandeks ettevõtte kasv ja uute võtmeisikute töölevõtt, kes on vajalikud edukaks laienemiseks ja ettevõtte strateegilise nõuniku juhtnööride järgimiseks ning investeerimisotsuste tegemiseks (vt kaebuse lisa 2, lk 5).
26.Eelnevast nähtub üheselt selgelt, et juhatuse liige A. Theodosious ei ole pelgalt passiivne juhatuse liige, kuivõrd äriplaanis on väga selgelt märgitud mh, et tema ülesandeks on igapäevane töö finantsasutuste jt potentsiaalsete koostööpartneritega (vt kaebuse lisa 2, lk 5). Lisaks on juhatuse liikme A. Theodosiouse vastutusalaks juriidilised küsimused, sh ettevõtte juriidilise vastavuse asjad ja kõik üksikasjalikud vastavusnõuded krüptovaluuta regulatiivse raamistiku osas (vt kaebuse lisa 2, lk 5). Oma sisult vastab viimati nimetatud vastutusala RahaPTS §-s 17 toodud vastutava juhatuse liikme ülesannetele. Seega pelgalt asjaolu, et äriplaani on kirjutatud, et juhatuse liige A. Theodosiou on passiivne ei tähenda, et tegelikkuses see ka nii on. Äriplaanis toodud vastutusalade ja kohustuste kirjeldus juhatuse liikmete vahel tõendab vastupidist.
27.Tallinna Ringkonnakohus on oma 14.11.2023 määruse nr 3-23-2356 punktis 16 selgitanud, et tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks piisab ka üksnes sellest, kui leiab tuvastamist, et ettevõtte juhatus ei asu Eestis; kui kaebaja juhatuse tegelik asukoht ei ole Eestis, tuli RAB-l tunnistada kaebaja tegevusluba kehtetuks, sest RAB-i järelevalvetegevus on sellises olukorras raskendatud.
9(10)
3-23-2356
28.Juhatuse asukoha kindlaks tegemisel on määrav see, millisel viisil on jaotatud juhatuse liikmete ülesanded (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2020 määrus nr 3-20-1659, p 20). Tallinna Ringkonnakohus on oma 28.05.2021 otsuse nr 3-20-1659 punktis 11 selgitanud, et juhatuse asukoha määramisel tuleb oluliseks pidada selle juhatuse liikme tegutsemise kohta, kes ühingusiseselt vastutab äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest.
29.Käesoleval juhul on kaebaja äriplaanis määratlenud, et A. Theodosiou kohustuseks on kõigi xShop OÜ rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine, sh tegutseb ta Tallinna meeskonna strateegilise nõunikuna ja hoiab silma peal uutel ärivõimalustel; juhatuse liige S. Sellik aga mh järgib ettevõtte strateegilise nõuniku juhtnööre (vt kaebuse lisa 2, lk 5). Seega tuleneb äriplaanist üheselt, et äriühingu majandustegevuse kasumlikkuse ja ettevõtlusstrateegia eest vastutab välisriigis asuv juhatuse liige. Ühtlasi kinnitab eelnevat ka äriplaanis toodud ettevõtte struktuur, kus on märgitud, et juhatuse liikmele/tegelikule kasusaajale A. Theososionile allub tegevjuht S. Sellik (vt kaebuse lisa 2, lk 4). Seetõttu on dokumentaalse tõendiga tõendatud, et kaebaja juhatuse asukoht Eestis ei asu. Kuivõrd dokumentaalsed tõendid olid piisavaks tõendamaks juhatuse asukohta, puudus vastustajal kohustus viia vestlus läbi ka juhatuse liikme A. Theodosiousega.
30.Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja on rajanud oma otsuse üksnes juhatuse liikme S. Selliku poolt vestlusel antud ütlustele. Vaidlusaluse otsuse punktides 3.4.3.1.-3.4.3.4 on analüüsitud äriplaanis toodut (vt vastustaja 26.10.2023 menetlusdokumendi lisa 1).
31.Kuigi kaebaja märgib õigesti, et kaebaja äriplaanis ei ole toodud, et juhatuse liikme A. Theodisiouse ülesandeks on uute klientide otsimine, siiski ei muuda see kohtu hinnangut, et ettevõtte strateegiline juhtimine on juhatuse liikme A. Theodosiouse ülesandeks ning tema asukoha järgi tuleb määrata ka juhatuse asukoht. Kaebaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et äriplaani kohaselt on A. Theodosiou strateegiline nõunik, kelle kohustuseks on mh kõigi rahastuse küsimuste strateegiline juhtimine ning kelle juhtnööre peab juhatuse liige S. Sellik järgima.
32.Arvestades, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine on põhjendanud juba ainuüksi seetõttu, et kaebaja juhatuse asukoht ei asu Eestis, siis on vaidlusalune otsus õiguspärane. Seetõttu puudub ka vajadus analüüsida ülejäänud kaebaja väiteid, kuivõrd on selge, et kaebus jääb rahuldamata.
33.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata.
34.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimaliku menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.