Tatiana Shevchenko kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Narva-1 PP piiripunktis 01.10.2022 väljastatud sisenemiskeelu nr 2101220009455 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Tatiana Shevchenko, volitatud esindaja Oksana Smirnova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Artjom Fedjajev
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tatiana Shevchenko kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Venemaa Föderatsiooni kodanikule Tatiana Shevchenkole (edaspidi ka kaebaja) väljastati lühiajaline viisa kehtivusperioodiga 04.07.2021–03.07.2026 eesmärgiga külastada sugulasi või sõpru (digitaalse toimiku lehed (dtl) 10, 15, 60).
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas Narva piiripunkti saabunud kaebajale 01.10.2022 kell 13:35 sisenemiskeelu nr 2101220009455 (dtl 6–7) riigipiiri seaduse (RiPS) § 91 alusel. Riiki lubamisest keeldumise põhjusena on märgitud „(I) Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele“, ning märkuste lahtrisse on märgitud „Vabariigi Valitsuse korraldus Nr. 247 alates 19.09.2022“.
3.T. Shevchenko esitas 28.10.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA 01.10.2022 tehtud sisenemiskeelu otsuse nr 2101220009455 ning lugeda kaebaja isikuks, kelle Eestisse saabumine on seotud humaansete põhjustega. Tallinna Halduskohus andis 08.11.2022. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
4.Tartu Halduskohus võttis 20.01.2023. a määrusega kaebuse menetlusse nõudes tühistada PPA 01.10.2022 väljastatud sisenemiskeeld nr 2101220009455.
5.PPA esitas kaebusele 02.03.2023 vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.
6.Tartu Halduskohus otsustas 09.04.2024. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses. Sama määrusega kohustas kohus pooli esitama kohtule hiljemalt 18.04.2024 kohtu poolt nimetatud täiendavad tõendid, selgitused ja tõendite tõlked eesti keelde, ning andis pooltele võimaluse kohtule muude täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks kuni 18.04.2024 ja teise menetlusosalise täiendavatele menetlusdokumentidele vastuväidete esitamiseks kuni 25.04.2024.
7.PPA esitas 25.04.2024 kohtule kohtu palutud täiendavad tõendid ja selgitused.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et PPA väljastatud sisenemiskeeld tuleb tühistada järgmistel põhjustel.
8.1.Sisenemiskeeld on põhjendamatu, sest kaebaja puhul esinesid Eestisse sisenemiseks humaansed põhjused. Kaebajale oli Peterburi Eesti saatkonnas väljastatud lühiajaline viisa eesmärgiga külastada Eestis elavaid eakaid vanemaid seoses nende tervisliku seisundiga. Kaebaja esitas viisataotluse läbi viisakeskuse ja lisas taotlusele oma vanemate tervislikku seisundit tõendavad dokumendid, koopiad vanemate ID-kaartidest, enda sünnitunnistuse, reisidokumendi ja sissetulekut tõendava dokumendi. Viisakeskusel on kohustus edastada taotlus koos lisadokumentidega Eesti konsulaarosakonda. Esitatud andmed on olemas viisaregistris, PPA-l on juurdepääs andmekogu andmetele ja need on PPA poolt kontrollitavad (siseministri 10.12.2015. a määrus nr 71 „Viisaregistri põhimäärus“). Kaebaja eeldas, et PPA kontrollib eelnevalt viisamenetluses esitatud andmeid ja dokumente.
8.2.Kuigi kaebaja on Venemaa kodanik ja kaebaja Ukraina kodakondsusega vanematele olid väljastatud tähtajalised elamisload, esinesid ilmselgelt humaansed põhjused Vabariigi Valitsuse 08.09.2022. a korralduse nr 247 „Venemaa Föderatsiooni kodanike riigipiiri ületamise ajutine piiramine“ (edaspidi ka korraldus nr 247) punkti 2 alapunkti 10 mõistes. Sisenemiskeelu kehtestamine ei olnud proportsionaalne sellega taotletava eesmärgi suhtes.
9.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.
9.1.PPA on vaidlustatud otsuse tegemisel rakendanud korraldusega nr 247 kehtestatud sanktsiooni. Korralduse punkti 2 alapunkt 1 sätestab, et riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise
3-22-2317 eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat. Piirikontrolli käigus selgus, et Eestis elavatel kaebaja emal ja isal olid tähtajalised elamisload. Arvestades kaebaja sisenemissoovi, puudus PPA-l sanktsiooni rakendava asutusena kaalutlusõigus sanktsiooni kohaldamata jätmiseks.
9.2.Vabariigi Valitsuse sanktsioonidega toetatakse muu hulgas Eesti julgeolekupoliitika eesmärke ning maandatakse ohtu Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Avalike infoallikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest Venemaa Föderatsiooni alustatud sõda ja selle laiendamist. Eesti igakülgne huvi ja eesmärk on toetada Ukrainat, muu hulgas põhjusel, et seeläbi tagatakse ka Eesti ja rahvusvahelist julgeolekut. Eeltoodu valguses ei ole põhjendatud Venemaa Föderatsiooni kodanike ootus, et nende võimalused Eestisse siseneda jäävad jätkuvalt samadeks nagu teiste kolmandate riikide kodanikel. Tuleb arvestada, et üksikisiku meelsust ei ole võimalik välja selgitada. Esineb põhjendatud kahtlus, et välisriigis viibivad Venemaa Föderatsiooni kodanikud on sõjategevuse laienedes lojaalsed asukohariigile, sest Venemaa Föderatsiooni kodaniku isamaa kaitse kohustus olenemata isiku soost (Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lg 1) kehtib ka välisriikides ja Venemaa Föderatsiooni kodanikul on läbi kodakondsussuhte lojaalsuskohustus Venemaa Föderatsioonile.
9.3.Riigil on suveräänne õigus kontrollida välismaalaste riiki sisenemist, riigis viibimist ja riigist väljasaatmist. Rahvusvahelisest õigusest ega Euroopa Liidu õigusest ei tule kolmanda riigi kodanikule põhiõigust viisa alusel Schengeni alale sisenemiseks. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009, 13.07.2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri, artiklile 30 ei anna ühtse viisa või piiratud territoriaalse kehtivusega viisa omamine automaatset sisenemise õigust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399, 09.03.2016, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad) (edaspidi ka määrus nr 2016/399), kohaselt ei tohi kolmandate riikide kodanikud ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Vabariigi Valitsus kehtestas riiki sisenemise keelu riigi julgeoleku kaitseks ja välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Julgeolekuolukord Euroopas on alates 24.02.2022 põhimõtteliselt muutunud ning Vabariigi Valitsusel on rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevalt õigus kehtestada piiranguid Venemaa Föderatsiooni kodanikele nii välispoliitiliste eesmärkide täitmiseks kui ka Eesti julgeoleku ja huvide kaitseks.
9.4.Eesti Vabariigi piiri ületamise ajal kontrollib I astme piirivalvur neid dokumente, mis piiriületaja piiriületuse vajaduse tõendamiseks esitab. Kahtluse tekkimise korral satub piiriületaja II astme kontrolli ehk põhjalikku kontrolli. II astme kontrolli käigus kontrollitakse viisaregistrist viisa väljastamise eesmärki, kutsuja andmeid ning teisi andmebaasi esitatud dokumente. Kaebajale väljastati viisa sugulaste või sõprade külastamiseks ning kutsujaks oli tema isa. Piiriületuse ajal ei olnud viisataotlusega esitatud dokumente võimalik kontrollida ei I astme ega ka II astme kontrolli käigus, kuna taotluse juurde lisatud dokumendid antud juhul andmebaasis puuduvad. Seega oli kaebaja kohustatud piiriületuse ajal oma reisi eesmärki argumenteerima, võttes selleks vajalikud dokumendid kaasa. 01.10.2022 piiriületuse ajal ei suutnud aga kaebaja oma reisieesmärki ja humaansete kaalutluste olemasolu tõestada. PPA-le esitati alles 10.10.2022 kaebaja vanemate terviseseisundit tõendavad dokumendid, mis olid koostatud samuti 10.10.2022. Pärast 01.10.2022 on kaebajale lubatud siseneda Eesti Vabariiki kolmel korral – humaansetel kaalutlusel 30.09.2023 vanemate juurde minemiseks, humaansetel kaalutlusel 21.10.2023 ema matusele minemiseks ja humaansetel kaalutlusel 19.12.2023 isa matusele minemiseks.
3-22-2317
KOHTU SEISUKOHT
10.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud.
11.PPA on vaidlustatud sisenemiskeelu andmisel viidanud selle õigusliku alusena RiPS §-le 91. Nimetatud paragrahvist tuleneb muu hulgas, et isikud, kellele ei antud piiriületamise luba, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Seega on PPA 01.10.2022 leidnud, et kaebajale ei saanud anda luba piiriületamiseks ja Eestisse sisenemiseks.
12.Vastavalt RiPS § 17 lg 1 p-le 1 on Vabariigi Valitsusel õigus ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada riigi julgeoleku huvides, avaliku korra tagamiseks, rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks, samuti välisriigi palvel. RiPS § 17 lg 1 p 1 alusel otsustas Vabariigi Valitsus 08.09.2022. a korralduse nr 2471 punktiga 1 Venemaa Föderatsiooni agressiooni tõttu Ukrainas ajutiselt piirata Eestisse sisenemise eesmärgil kehtiva lühiajalise viisaga Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist. Korralduse nr 247 punktis 2 on välja toodud erandid, millistel juhtudel on Venemaa Föderatsiooni kodanikul siiski õigus Eesti Vabariiki siseneda. Muu hulgas on riigipiiri lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada Venemaa Föderatsiooni kodanikul, kes külastab Eestis elavat Eesti kodanikust või Eesti pikaajalist elamisluba omavast isikust otsejoones alanejat või ülenejat sugulast või abikaasat (punkti 2 alapunkt 1), või kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel (punkti 2 alapunkt 10).
12.1.Korraldusest nr 247 nähtub, et selle eesmärk on kehtestada piirang Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kes soovivad Eesti või teise Schengeni konventsiooni osalisriigi antud lühiajalise viisaga ületada välispiiri Eestisse sisenemise eesmärgil. Veel nähtub korraldusest nr 247, et Venemaa Föderatsiooni kodanikele on Eesti Vabariiki sisenemise keeld kehtestatud riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks. Korralduse põhjendustes on märgitud, et avalike allikate kohaselt toetab valdav osa Venemaa Föderatsiooni elanikest Venemaa Föderatsiooni võimude alustatud sõda ja selle laiendamist, mistõttu tuli hetke julgeolekuolukorras arvestada Venemaa kodanike puhul Venemaa Föderatsiooni konstitutsiooni § 59 lg-t 1, mille kohaselt on isamaa kaitse iga Venemaa Föderatsiooni kodaniku kohus ja kohustus, aga ka Venemaa mõjutustegevust, mis on muutunud oluliselt aktiivsemaks ka väljaspool Venemaa Föderatsiooni, sh Eestis. Samuti on korralduse andmisel peetud vajalikuks arvestada võimalusega, et Venemaa Föderatsiooni valitsev režiim võib kasutada ära enda kodanikest eraisikuid, et pääseda mööda Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonidest, või muude tegude toimepanemiseks, mis kahjustaksid oluliselt Eesti rahvusvahelist mainet ja majandust, ning on leitud, et Venemaa Föderatsiooni jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Venemaa Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule, sest Venemaa Föderatsioonist lähtuv potentsiaalne sõjaline ja mittesõjaline oht mõjuks realiseerumisel väga kahjustavalt Eesti Vabariigi kultuurile ja majandusele ning riigi rahvusvahelisele mainele. Vabariigi Valitsuse hinnangul võivad Venemaa sõda toetavad isikud kujutada ohtu riigi julgeolekule ja selle ohu maandamiseks otsustati riigi julgeoleku huvides ja avaliku korra tagamiseks kehtestada täiendavad piirangud riigipiiri ületamisele.
12.2.Korralduses on viidatud ka määrusele nr 2016/399, mille art 6 lg 1 p-st e tuleneb, et kolmandate riikide kodanikud ei tohi ohustada ühegi liikmesriigi sisejulgeolekut või rahvusvahelisi suhteid. Tulenevalt määruse nr 2016/399 art 14 lg-st 1 on kolmanda riigi
https://kriis.ee/sites/default/files/documents/2022-09/20220908_k247.pdf; korralduse seletuskiri aadressil: https://kriis.ee/sites/default/files/documents/2022-09/20220908_k247_sk.pdf
3-22-2317 kodanikul, kes ei vasta kõigile art 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele ja kes ei kuulu artikli 6 lg-s 5 osutatud isikute kategooriatesse, keelatud siseneda liikmesriikide territooriumile.
12.3.Olukorras, kus PPA hinnangul esinevad korralduses nr 247 toodud alused isikul välispiiri ületamise keelamiseks, tuleb kohaldada RiPS § 91 lg-t 1 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-i 282. VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta määruses nr 2016/399 toodud vormi. Kõnealune standardvorm on kehtestatud määruse nr 2016/399 V lisa B osas (vt ka määruse nr 2016/399 art 14 lg 2).
13.Puudub vaidlus, et kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik, kes omas Peterburis asuvas Eesti Vabariigi saatkonnas väljastatud lühiajalist viisat Schengeni ala külastamiseks kestusega kuni 90 päeva 180 päeva jooksul, kehtivusega alates 04.07.2021 kuni 03.07.2026 (dtl 10, 15, 60). Samuti puudub vaidlus, et Eestis elasid 01.10.2022 kaebaja eakad vanemad, kellele olid väljastatud tähtajalised elamisload (dtl 2 ja 5), ning kaebaja soovis neid 01.10.2022 Eestis külastada.
14.Kaebajale väljastatud sisenemiskeelu otsus on koostatud määruse nr 2016/399 nõuetele vastaval vormikohasel blanketil ning otsuse põhjendus nähtub lahtrisse (I) tehtud märkest ja vastavas lahtris toodud selgitustest: „Peetakse ohtlikuks ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.“ Otsuses on viidatud sisenemise keelamist käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele – RiPS § 91 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse korraldus nr 247 – nagu on tulenevalt standardvormist nõutav. Nagu kohus eespool märkis, piirati viimati nimetatud korralduse punktiga 1 ajutiselt Venemaa Föderatsiooni kodanike välispiiri ületamist ning erandid sätestati korralduse punktis 2.
15.Kaebaja on seisukohal, et tema puhul esines korralduse nr 247 punkti 2 alapunktis 10 toodud erand ehk PPA oleks pidanud lubama talle Eestisse sisenemist humaansetel kaalutlustel, sest kaebaja oli juba viisat taotlenud eesmärgiga külastada Eestis oma eakaid ja hooldust vajavaid vanemaid. Kaebaja sõnul oli ta kõik asjakohased dokumendid viisa taotlemisel esitanud. Seejuures ei ole aga kaebaja esitanud kohtumenetluses kohtule selliseid tõendeid, millest nähtuks, et PPA-le oleks pidanud olema 01.10.2022 teada konkreetsed andmed kaebaja reisi täpsemate eesmärkide ning eakate ja hooldust vajavate vanemate külastamise kavatsuse kohta. PPA kinnitas kohtule, et andmebaasis puuduvad kaebaja esitatud viisataotlusele lisatud dokumendid (dtl 72), ning kaebaja ei esitanud väidetavalt viisataotlusele lisatud dokumente kohtule ka kohtu nõudmisel (vt kohtu 09.04.2024. a määruse resolutsiooni p 2). Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et PPA oleks saanud ja pidanud konkreetsel juhul kaebaja Eestisse sisenemiseks humaansete kaalutluste esinemist hindama. Küll aga kehtis kaebaja suhtes Vabariigi Valitsuse korraldusest nr 247 tulenev üldine reegel, et tema kui Venemaa Föderatsiooni kodaniku sisenemist Eesti Vabariiki oli julgeoleku kaalutlustel piiratud.
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kaebajale 01.10.2022 väljastatud sisenemiskeeld on õiguspärane ning aluseid selle tühistamiseks ei esine. Kaebaja kaebus jääb seetõttu rahuldamata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot (maksekorralduse kviitung dtl 17) jääb seega kaebaja enda kanda. Kaebaja muud võimalikud menetluskulud ja ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1 neljas lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.