Alexey Ivanovi kaebus Viru Vangla ja Tallinna Vangla vastu kaebaja teleri asendamiseks kohustamiseks või kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Alexey Ivanov Vastustaja I – Tallinna Vangla Vastustaja II – Viru Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Alexey Ivanovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 21 eurot Eesti Vabariigi kanda.
3.Jätta menetlusosaliste muud menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, § 67 lg 4). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Kinnipeetav Alexey Ivanov (edaspidi ka kaebaja) soetas 06.07.2018 Tallinna Vanglas viibides televiisori. 11.12.2018 etapeeriti ta koos tema asjadega Tallinna Vanglast Viru Vanglasse.
2.A. Ivanov esitas 16.08.2021 Viru Vanglale taotluse (digitaalse toimiku leht (dtl) 134) laost isikliku televiisori kambrisse saamiseks.
3.Laohoidja koostas 18.08.2021 ettekande nr 3-21-6186 (dtl 135), milles märkis järgmist: „Kontrollides Tallinna vanglast 11.12.2018 saabunud televiisorit Philips seerianumber: FZ1A1804046104, selgus teleri sisselülitamisel, et ekraan ei kuva selget pilti, kuna on kahjustunud (keskosas muljumiskahjustus). Ekraani klaas on ise terve ja teleri pakend samuti. Enne televiisori kontrollimist seisis ta avamata kinnises pakendis kinnipeetava isiklike asjade laos.“
4.A. Ivanov esitas 01.09.2021 Tallinna Vanglale taotluse, milles palus maksta talle kompensatsiooni lõhutud televiisori eest või asendada see samasuguse televiisoriga (dtl 130).
4.1.Taotluse kohaselt kasutas kaebaja televiisorit pärast selle ostmist üksnes nädal aega. Pärast Viru Vanglasse etapeerimist asus televiisor laos, kuna tal ei olnud arvel piisavalt rahalisi vahendeid. Kui kaebaja tegi avalduse televiisori laost kättesaamiseks, tuvastati, et see on katki, ning kontaktisik ütles, et televiisor lõhuti etapeerimise ajal. Samuti pakkus kontaktisik diagnostika võimalust, kuid selle oleks pidanud kaebaja ise kinni maksma. Justiitsministeerium peaks kaebajale televiisori kinni maksma, kuna vangla ametnikud lõhkusid televiisori enda ebakompetentsusega etapeerimise ajal. A. Ivanov nõudis kompensatsiooni televiisori eest või samasugust televiisorit.
5.Tallinna Vangla jättis 09.11.2021. a vastusega (dtl 132–133) kaebaja kahju hüvitamise taotluse järgmistel põhjustel rahuldamata.
5.1.See, et televiisor lõhuti etapeerimise ajal, on kaebaja valitud oletus, mitte kahju põhjustanud sündmus. Inspektor-kontaktisik ei öelnud kaebajale, et televiisor lõhuti etapeerimise ajal, vaid pakkus erinevaid variante, millal see juhtuda võis. Tallinna Vangla praktikas tõstab kinnipeetav ise televiisori bussi ja võtab selle ka ise oma kätega bussist välja. Pärast kaebaja saatmist ei edastatud pretensioone Tallinna Vangla saateüksusele. Tallinna Vangla poolt väljastati laost terve televiisor ning Viru Vanglas ei ole kaebaja vastuvõtul televiisori seisundi puudujääke fikseeritud. Sellele informatsioonile tuginevalt ei ole kahju kaebaja varale tekkinud Tallinna Vanglas, mistõttu puudub põhjuslik seos tekkinud kahju ja Tallinna Vangla tegevuse vahel.
6.A. Ivanov esitas 28.11.2021 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palub hüvitada talle televiisori maksumus või asendada see samasuguse televiisoriga. Kaebaja palus algselt talle välja mõista hüvitise 204 eurot, mis oli hetkel Viru Vangla poes teleri hind, või 700 eurot juhul, kui väljamõistetavalt hüvitiselt teha kinnipidamisi vabanemis- ja nõuete fondi.
7.Tartu Halduskohus võttis 19.01.2022. a määrusega kaebuse menetlusse ning vabastas kaebaja 700 euro suuruselt kahjunõudelt arvestatava riigilõivu, s.o 21 euro tasumisest menetlusabi korras.
8.Tallinna Vangla esitas 23.02.2022 kaebusele vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.
9.Viru Vangla esitas kaebusele 23.02.2022 vastuse, paludes jätta kaebus rahuldamata.
10.Tartu Halduskohus jättis 22.04.2022. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
11.Tartu Halduskohus täpsustas 22.06.2022. a määruses, et loeb kaebuse menetlusse võetuks
3-21-2795 lisaks hüvitamisnõudele alternatiivses heastamisnõudes, s.o nõudes vastustajate kohustamiseks kaebaja teleri asendamiseks. Sama määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse.
12.Viru Vangla esitas 12.08.2022 enda täiendavad seisukohad.
13.Tallinna Vangla esitas 14.08.2022 enda täiendavad seisukohad.
14.Kaebaja täpsustas enda 04.10.2022. a ja 11.12.2022. a avaldustes, et soovib, et talle kompenseeritaks 167 eurot ehk summa, mis katab televiisori ostu, või talle antaks uus samasugune televiisor „Philips 22LED“.
15.Kohus jättis 27.12.2022. a määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kohtumenetluse kiirendamiseks ning 31.03.2023. a ja 03.07.2023. a määrustega jättis kohus kaebaja taotlused kohtumenetluse kiirendamiseks läbi vaatamata.
16.Kohus otsustas 25.03.2024. a määrusega vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate tõendite ja seisukohtade esitamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Kaebaja palub tema kaebuse järgmistel põhjendustel rahuldada.
17.1.Kaebaja teler läks katki, kuid ei ole selge, kus see võis katki minna. Samuti ei ole selle väljaselgitamiseks vangla alustanud mingit menetlust. Kaebaja hinnangul läks tema televiisor katki vangla territooriumil (Viru Vangla laos) või tema Tallinna Vanglast Viru Vanglasse etapeerimise ajal saateüksuse tegevuse tõttu.
17.2.Pärast Viru Vanglasse saabumist ei olnud kaebajal esmalt rahalisi vahendeid teleri kambris kasutamise eest tasumiseks. Hiljem paigutati juba kaebaja kokku kambrikaaslasega, kellel oli teler olemas ja kellega ta leppis kokku teleri ühises kasutamises.
18.Viru Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
18.1.Kaebaja teler pidi olema rikutud juba enne 11.12.2018 Viru Vanglasse saabumist, mil ta etapeeriti Tallinna Vangla saatemeeskonna poolt Tallinna Vanglast karistuse kandmise jätkamiseks Viru Vanglasse. Viru Vangla teostas kaebaja saabumisel tavapärased toimingud, muu hulgas otsiti läbi ja kontrolliti üle kaebaja isiklikud esemed. Samuti vaadati visuaalselt üle kaebajal kaasas olnud televiisor Philips. Asjaolu, et teleri vastuvõtmisel lattu ei tuvastanud Viru Vangla ametnik visuaalsel kontrollimisel teleril defekti, on seletatav sellega, et visuaalsel vaatlusel ei hakanud kahjustus silma. Tagantjärgi võib oletada, et midagi tavapäratut eeltoodud toimingu käigus ei tuvastatud, sest vastasel juhul oleks ametnik selle ettekandega fikseerinud ja vanglat teavitanud.
18.2.Viru Vangla avastas 18.08.2021 muljumisjälje seetõttu, et tuvastas eelneval kontrollimisel teleril tehnilise rikke ja asus seetõttu telerit lähemalt uurima. Kogu aja, mil teler paiknes Viru Vangla laos, oli see pakitud karpi vahtplastiga fikseeritult ja pakendil ei esinenud kahjustusi. Viru Vangla laos paikneb elektroonika riiulil ja laos valitseb kord. Loogiliselt saab järeldada, et kui teleri pakendil, milles teler Viru Vangla laos oli, kahjustusi ei esine, ei ole ka võimalik, et teler oleks laos kahjustada saanud. Kui telerile oleks asetatud midagi rasket või oleks sellele midagi peale kukkunud, oleks pakendil kahjustusjäljed, kuid selliseid jälgi ei ole.
18.3.Tallinna Vangla poolt kaebaja telerile paigaldatud turvakleebised olid kleebitud telerile selliselt, et need katsid kinni teleri alustoe kinnitamise kohad ning turvakleebised olid kahjustamata. Viru Vangla laotöötaja selgituste kohaselt läbistas ta ise kleebised kruviga, et telerile jalgu alla saada, ja kruvis jalad kinni. Sellest järeldab Viru Vangla, et kaebajale väljastati
3-21-2795 Tallinna Vanglas teler ilma alustoeta ja seetõttu võis teler kaebajal endal kasutamise käigus kahjustada saada.
18.4.Tegelikkusele ei vasta kaebaja väited, et kui ta toodi Viru Vanglasse, leppis ta kambrikaaslastega kokku, et nemad võtavad enda televiisori laost kambrisse, kuna kaebajal polnud arvel rahalisi vahendeid. Kaebajal ei olnud mitmel ajavahemikul alates 11.12.2018 kuni 16.08.2021 (sh 11.12.2018–08.04.2019) kambrikaaslastel kambris telerit.
19.Tallinna Vangla palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades kokkuvõtlikult järgmised põhjendused.
19.1.Kaebaja väide, et Tallinna Vangla saateüksus võis liigse sõidukiiruse tagajärjel kahju tekitada, kuna televiisor sai sõidu ajal korralikult põrutada, ei ole usutav. Vangiregistrisse on märgitud, et kaebaja etapeerimine algas 11.12.2018 kell 09:20 Tallinna Vanglast ning sihtkohta Viru Vanglasse jõuti 11.12.2018 kell 11:50. 2 tundi ja 30 minutit on võrreldav aeg liinibussiliiklusega Tallinnast Jõhvi, mistõttu ei saa pidada sõidukiirust liigseks. Kaebaja väited televiisori purunemise osas on abstraktsed. Puudub põhjuslik seos Tallinna Vangla tegevuse ja kahju tekkimise vahel.
19.2.Kaebaja oli ajavahemikus 10.07.2018 kuni 07.11.2018 Tallinna Vanglas paigutatud ühte kambrisse kinnipeetavaga, kellel oli televiisor olemas. Muul ajal ei olnud kaebaja kambrikaaslastel kambris telerit. Vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktile 8.13.3, kui kambris on juba ühel kinnipeetaval televiisor, siis teisele kinnipeetavale televiisorit kambrisse tehniliste võimaluste puudumise tõttu ei väljastata. 11.07.2018 toetati kaebajale tema poolt 06.07.2018 soetatud televiisori väljastamist, kuna otsustajale ei olnud teada fakt, et uuel kambrikaaslasel oli televiisor. Kaebajale väljastati seega kambrisse televiisor ekslikult. Seejuures olid telerile korrektselt kinnitatud jalad ja sellele olid turvakleebised asetatud korrektselt nii, et kleebistega olid kaetud televiisori mälukaardi ja kaabli ühenduste kohad ning küljed, et ennetada kinnipeetavate poolt seadme ebaotstarbelist kasutamist. Pärast eksimuse avastamist andis kaebaja televiisori tagasi kambrist välja ning see paigutati eeldatavasti ajutiselt üksuses hoiule. Hiljem vormistati lattu paigutamise taotlusega 27.07.2018 (dtl 48) televiisori üksusest lattu tagasi andmine. Viru Vanglas telerist tehtud piltidelt on näha, et Tallinna Vangla kleebised kaebaja nime, sünniaasta ja numbriga on televiisorilt eemaldatud ja ümber asetatud jalatugedele. Tallinna Vangla ametnikud ei eemalda turvakleebiseid asetatud kohtadelt. Televiisori kambrist välja andmisel modifitseeriti teadmata põhjusel turvakleebiste asukohta. Vangla hinnangul oli selleks motivatsioon üksnes kinnipeetaval isikul.
KOHTU SEISUKOHT
20.Kohus mõistab kaebaja avaldusi selliselt, et kohtule on esitatud alternatiivsed nõuded Tallinna Vangla ja Viru Vangla vastu 167 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks (vt ka HKMS § 49 lg 3 p 2) või tema kahjustatud teleri asendamiseks samaväärse teleriga.
21.Avalik-õiguslike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). Vastavalt RVastS § 7 lg-le 1 võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Vastavalt RVastS § 11 lg-le 1 võib kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Nendest sätetest tulenevalt saab kohus rahuldada isiku esitatud varalise kahju hüvitamise või õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise ehk heastamise nõude üksnes juhul, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja on käitunud õigusvastaselt; õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikule kahju; esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja
3-21-2795 isikule tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida RVastS § 7 lg-s 1 nimetatud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus nõuete rahuldamiseks.
22.Menetlusosaliste poolt kohtule esitatud selgituste ja tõendite pinnalt ei ole kohtu hinnangul tuvastatav Viru Vangla või Tallinna Vangla õigusvastane tegevus kaebajale kuulunud teleri kahjustamisel. Kaebaja on küll väitnud, et tema teler läks katki kas tema Tallinna Vanglast Viru Vanglasse etapeerimise ajal saateüksuse tegevuse tõttu või vanglate laos, kuid ei ole seejuures viidanud ühelegi täpsemale asjaolule, mis annaks veenvat alust arvata, et selline kahjustusjuhtum võis aset leida. Näiteks ei ole kaebaja välja toonud, et tema etapeerimise ajal oleks juhtunud midagi sellist, millega võiks tema teleri kahjustumist seostada (näiteks teleri kukkumine vmt). Seevastu on Tallinna Vangla viidanud, et kaebaja etapeerimine Tallinnast Jõhvi oli tavapärase kestusega, mistõttu ei ole usutav, et teler võis saada kahjustada auto liigse sõidukiiruse tõttu. Seoses teleri võimaliku kahjustamisega vangla laos on aga Viru Vangla asjakohaselt märkinud, et kui telerile oleks laos asetatud midagi rasket või oleks sellele midagi peale kukkunud, oleks pakendil kahjustusjäljed, kuid selliseid jälgi ei ole (vt pildid pakendist dtl 34–36, 148). Ka Viru Vangla laotööline on 25.08.2021. a selgituses (dtl 38) kinnitanud, et kui ta pani telerit kaebajale kambrisse väljastamiseks valmis, oli teler originaalkarbis, mis oli terve.
23.Asjas tuvastatud asjaolud ei välista seevastu seda, et kaebaja teler võis saada kahjustada ajal, mil see oli Tallinna Vanglas kaebajal endal kambris. Nimelt on Viru Vangla asjakohaselt juhtinud tähelepanu sellele, et keegi on muutnud teleril paiknenud turvakleebiste asukohti selliselt, et nende uuest asukohast saab järeldada, justkui ei oleks seda telerit kordagi kasutatud ehk sellele ei oleks olnud varem tugijalgu paigaldatud (vt pildid telerist dtl 33, 188, 189). Viru Vangla laotöötaja selgituste (dtl 38) kohaselt läbistas ta ise kleebised kruviga, et telerile jalgu alla saada, ja kruvis jalad kinni. Kaebaja oli soetanud teleri 06.07.2018 Tallinna Vanglas viibides, kuid ei olnud seda ka kuni tema 11.12.2018 Tallinna Vanglast Viru Vanglasse etapeerimiseni kasutanud mitte rohkem kui paar nädalat (kaebajale kambrisse teleri väljastamist toetati ja see anti talle kambrisse 11.07.2018 ning teleri tagasi lattu paigutamine vormistati 27.07.2018 (dtl 48)). Seejuures nähtub Tallinna Vangla selgitustest, et tegelikkuses oli teler kaebaja kambris pärast selle kambrisse väljastamist ajani, mil vangla avastas, et telerit ei saanud siiski kambrisse väljastada, kuna kaebaja kambrikaaslasel oli juba kambris teler olemas. Vangla selgitas, et pärast eksimuse avastamist andis kaebaja televiisori tagasi kambrist välja ning see paigutati eeldatavasti ajutiselt üksuses hoiule. Ka hiljem oli aga mitmeid erineva pikkusega perioode, mil kaebaja viibis kambris ilma telerita. Näiteks puudus kaebaja kambrikaaslastel kambris teler ajavahemikus 08.11.–11.12.2018, s.o üle kuu aja (dtl 192–193), kuid kaebaja ei taotlenud ka siis telerit kambrisse. Vastavat perioodi kajastava kaebaja vabakasutuskonto väljavõttelt (dtl 186–187) ei saa ka järeldada, et kaebajal puudunuks sel ajal võimekus elektrienergia eest tasumiseks. Seega viitab eelnev kaudselt sellele, et kaebajal võis esineda muu põhjus teleri kambrisse mittetaotlemiseks ehk ta võis teada, et teler oli juba kahjustatud, ning selle teadmisega võis olla ka seotud teleril turvakleebiste asukoha vahetamine.
24.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ei ole tuvastatud, et kaebaja teleri kahjustumise oleks põhjustanud vastustajate õigusvastane tegevus, ei ole täidetud vähemalt üks kahju hüvitamise nõude ja heastamisnõude rahuldamise eeldustest. Kaebus ei ole seetõttu põhjendatud ning jääb mõlemas alternatiivselt esitatud nõudes rahuldamata.
25.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 esimene lause näeb ette, et kui
3-21-2795 menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda.
26.Tartu Halduskohus vabastas 19.01.2022. a määrusega kaebaja riigilõivu 21 euro tasumisest, mis oli arvestatud, lähtudes kaebaja poolt alternatiivselt esitatud 700 euro suurusest kahjunõudest. Need menetluskulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.