lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1058/5

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 18.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1058/5
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1082
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1058

Määruse kuupäev

18.04.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Sergei Matvejevi kaebus kahju hüvitamiseks seoses alusetult vabaduse võtmisega ja Viru Vangla ametnike trahvimiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada kaebus.
2.Jätta Sergei Matvejevi rahuldamata.

Edasikaebamise kord

riigi

õigusabi

taotlus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1.Viru Vanglas kinni peetav isik Sergei Matvejev esitas 01.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, millest nähtub, et kaebaja ei ole rahul Viru Vangla 28.02.2024. a kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsusega nr 6-10/24/5-3. Kaebaja palub talle hüvitada 3 000 000 eurot alusetult vabaduse võtmise eest alates 24.06.2010 kuni käesoleva ajani. Kaebaja palub veel määrata Viru Vangla ametnikele trahv, kuna nad ei täitnud Riigikohtu otsust asjas nr 3-1-1-4112 kaebaja vanglast vabastamise kohta. Kaebaja märgib, et 18.05.2012 oli vanglas kaheksa kinnipeetavat perekonnanimega Matvejev ja kolm kaebajaga samanimelist kinnipeetavat. Kui vangla sai Riigikohtu 18.05.2012. a otsuse kaebaja vanglast vabastamise kohta, vabastati vanglast kaebaja asemel teine samanimeline kinnipeetav. Pärast vea avastamist eemaldas vangla kaebaja kriminaalasja toimikust Riigikohtu õigeksmõistva otsuse kaebaja kohta. Riigikohus tühistas kõik varasemad otsused ja mõistis kaebaja õigeks, mistõttu viibib kaebaja vanglas alusetult. Vangla koos Viru Maakohtuga on keelanud kaebajale juurdepääsu kaebaja kriminaalasja nr 1-10-15779 materjalidele, mistõttu palub kaebaja määrata talle esindaja õiguste kaitsmiseks kohtus. Kaebajal endal puuduvad selleks rahalised võimalused.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Vangla edastas 15.04.2024 kohtule asjaga seonduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

3.HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus märgib esmalt, et kuigi kaebaja on osutanud kaebuses Viru Vangla 28.02.2024. a kahju hüvitamise taotluse tagastamise otsusele, ei ole kaebaja sellega seoses eraldiseisvat nõuet esitanud. Kaebusest nähtub, et kaebaja taotleb Viru Vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist selle eest, et ta on viibinud ebaseaduslikult ja alusetult vanglas, kuna kaebaja hinnangul on tema kriminaalasja süüdimõistev otsus tühistatud Riigikohtu lahendiga asjas nr 3-1-1-41-12.

3-24-1058

4.Kohus selgitab esmalt kaebajale, et Riigikohus ei mõistnud S. Matvejevit õigeks 18.05.2012. a otsusega nr 3-1-1-41-12, vaid tühistas Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu otsused ning saatis kriminaalasja Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Menetlus S. Matvejevi suhtes jätkus uues kohtukoosseisus ning varasemalt valitud tõkend vahistamine jäi kehtima. Süüdimõistev kohtuotsus S. Matvejevi suhtes kriminaalasjas 1-1015779 jõustus 09.06.2014.
5.HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
6.Kohus märgib, et kuna kaebaja kannab enda väitel karistust ebaõige kohtulahendi alusel, siis ei saa tema kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine. Kahju, mille hüvitamiseks on S. Matvejev nõude esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses. Seega taotleb kaebaja antud juhul süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kohus on seisukohal, et sellise kaebuse menetlemine ei kuulu halduskohtu pädevusse, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord.
7.Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord on sätestatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). SKHS § 7 lg 1 näeb ette õiguse nõuda kahju hüvitamist sõltumata süüasja lõpptulemusest, kui menetleja on menetlusõiguse süülise rikkumisega isikule kahju tekitanud. Kahju hüvitamise taotluse esitamise kord ja nõude esitamise tähtaeg on sätestatud SKHS §-des 14–21. Sama menetluskord kohaldub ka juhul, kui isik taotleb kohtu tekitatud kahju hüvitamist (SKHS § 7 lg 3; Riigikohtu erikogu määrus nr 318-1652/15, p 9).
8.Praegusel juhul nähtub, et kaebaja soovib esitada kahju hüvitamise nõude juba lõppenud kriminaalmenetlusega seoses. Sellisel juhul tuleb hüvitistaotlus esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui taotlust polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada (SKHS § 21 lg-d 1 ja 3), või kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates prokuratuurile, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata (SKHS § 21 lg 4). Eeltoodust nähtub, et halduskohus ei ole ühelgi juhul pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlustega tekitatud kahju hüvitamise nõudeid.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Matvejevi hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
10.Kohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et S. Matvejevi kahju hüvitamise taotlusi seoses ebaseadusliku vangistuses viibimisega ei ole halduskohtud pädevad lahendama (vt haldusasju nr 3-23-2953, 3-23-3003, 3-24-156, 3-24278). Kohus selgitab, et kaebaja ei saavuta enda eesmärki korduvate kaebuste esitamisega halduskohtule, vaid üksnes koormab sellega kohut. Kaebajal tuleb lähtuda kohtu antud selgitustest ning pöörduda enda õiguste kaitseks pädeva kohtu poole.
11.Lisaks hüvitamisnõudele on kaebaja avaldanud soovi Viru Vangla ametnike trahvimiseks HKMS § 248 alusel, kuna kaebaja hinnangul ei täitnud ametnikud Riigikohtu otsust asjas nr 31-1-41-12 kaebaja vanglast vabastamise kohta.
11.1.HKMS § 248 kohaselt määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Eelnimetatud säte ei reguleeri kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega seonduvaid olukordi, vaid halduskohtumenetluses koostatud kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmisega

3-24-1058 seonduvat. Ühtlasi ei ole Viru Vangla asjas nr 3-1-1-41-12 menetlusosaliseks. Arvestades seda, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks, siis puudub kaebajal praegusel juhul subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike trahvimist HKMS § 248 alusel või ka muul alusel. HKMS § 121 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus tagastab seega vanglaametnike trahvimist puudutava kohustamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

12.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud muu hulgas riigi õigusabi taotluse. Kaebaja palub kaebuses määrata talle advokaat, kuna vangla ametnikud koos Viru Maakohtuga on keelanud talle juurdepääsu kaebaja kriminaalasja nr 1-10-15779 materjalidele.
14.Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse, millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuigi riigi õigusabi korras esindaja määramist taotleb kaebaja kaebusest erinevatel asjaoludel ning kriminaalasja toimikuga tutvumise eesmärgil, on kohus veendunud, et kaebaja suudab ka vastavasisulises asjas esitada avaldusi, millest on arusaadav tema tahe. Kohtu hinnangul on kaebajal piisavalt nii haldus- kui ka kohtumenetluse kogemusi ning kohtul puudub alus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid selgitada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S. Matvejevi taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium