Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 17. aprill 2024, Tartu 3-22-2444 Xi, Y ja Ai kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks seoses alasti läbiotsimistega, Xi kaebus Viru Vangla poolt tekitatud kahju hüvitamiseks seoses kambrite lukustamisega ning Y kaebus Viru Vangla keelamiseks enne pikaajalisi kokkusaamisi teda alasti läbi otsida ja esemeid ära võtta Tartu Halduskohtu 12. novembri 2023. a määrus Y ja Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebajad – X, Y ja A
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12. novembri 2023. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X, Y ja A esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks. Iga kaebaja taotles endale 10 000-eurose hüvitise väljamõistmist pikaajaliste kokkusaamistega seonduvate alasti läbiotsimiste eest. Samuti taotleb X mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist summas 1000 eurot seoses kambrite lukustamisega vanglas alates 26. augustist 2022 kell 14.00 kuni
29.augustini 2022 kell 16.00. Y palub keelata Viru Vanglal enne pikaajalisi kokkusaamisi tema põhjendamatu lahti riietamine läbiotsimistel ning üleriiete, jalanõude, hügieenitarvete, käekella, kõrvarõngaste, sõrmuste ja kaelaketi äravõtmine. Y palus kohtul esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat lõpetama tema sundimine põhjendamatult lahti riietuma ja kükke tegema läbiotsimistel enne pikaajalisi kokkusaamisi ja/või keelata selline põhjendamatu tegevus tema suhtes.
Tartu Halduskohus võttis 8. detsembri 2022. a määrusega kaebuse menetlusse ning rahuldas Y esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et kohustas Viru Vanglat enne igat pikaajalist kokkusaamist kaaluma Y täieliku lahti riietamise ja kükkide tegemise vajalikkuse ja põhjendatuse üle.
3.Kaebajad esitasid 2. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palusid määrata Viru Vanglale rahatrahvi halduskohtu 8. detsembri 2022. a määruse täitmata jätmise eest osas, millega
halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset. Taotluse kohaselt saabus Y koos pojaga 28. märtsil 2023 Viru Vanglasse, et minna pikaajalisele kokkusaamisele Xiga. Enne kokkusaamist kontrolliti vangla pääslas Y asjad röntgenaparaadiga üle, ta läbis narkokoera kontrolli ning keha ja riideid läbivalgustava skänneri, kuid mingeid signaale/kahtlusi ei olnud, et tal oleks kaasas keelatud aineid/esemeid. Vaatamata sellele, et tema puhul ei olnud keelatud ainete/esemete omamise kahtlust ning kehtis Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2022. a määrus, juhatati ta eraldi ruumi, et teostada läbiotsimine täieliku lahti riietumise, kükkide tegemise ja suu avamise teel. Kui kaebaja juhtis vanglaametnike tähelepanu kehtivale halduskohtumäärusele, vastasid ametnikud, et nad ei ole sellest teadlikud, ning andsid kaebajale võimaluse läbi otsimisest keelduda ning lahkuda. Y oli sunnitud vastu oma tahtmist lahti riietuma, mis oli tema jaoks masendav, inimväärikust alandav, ebainimlik ning ta tundis end seetõttu abituna, alavääristatuna. Vangla rikkus meelevaldselt ja süüliselt tema isikupuutumatust, eraelu puutumatust ja selle austamise kohustust, tekitades stressi, vaimseid kannatusi ning kaotusvalu. Vangla on seeläbi tekitanud kaebajale moraalset kahju. Y taotleb talle esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist summas 3000 eurot. Lisaks palusid kaebajad, et kohus kohustaks Justiitsministeeriumit võtma Viru Vangla direktor ja kokkusaamiste ametnikud vastutusele esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest ning tagama esialgse õiguskaitse määruse täitmine.
4.Tartu Halduskohus jättis 12. novembri 2023. a määrusega rahuldamata Y taotluse trahvida Viru Vanglat Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2022. a määruse täitmata jätmise eest osas, millega halduskohus kohaldas asjas esialgset õiguskaitset. Rahuldamata jäi ka kaebajate taotlus kaebuse muutmiseks selliselt, et lisada praeguses asjas läbivaadatavate nõuete hulka nõuded Justiitsministeeriumi kohustamiseks võtta Viru Vangla direktor ja kokkusaamiste ametnikud vastutusele esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest ning tagada kohtumääruse täitmine. Halduskohus esitas määruses järgnevad põhjendused.
4.1.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 254 lg 1 kohaselt võib halduskohus esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest isikut trahvida HKMS §-s 248 sätestatud korras. Tartu Halduskohus rahuldas 8. detsembri 2022. a määrusega Y esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et kohustas Viru Vanglat enne igat pikaajalist kokkusaamist kaaluma Y täieliku lahti riietamise ja kükkide tegemise vajalikkuse ning põhjendatuse üle. Asja materjalidest nähtub, et Y läks 28. märtsil 2023 Viru Vanglasse, et minna Xiga pikaajalisele kokkusaamisele 28. märtsist 29. märtsini 2023. Viru Vangla on kohtule teatanud, et vanglas on muutunud kokkusaamistele tulevate isikute läbiotsimise praktika. Vangla ei teosta enam üldjuhul kokkusaajate täielikku läbiotsimist, vaid seda tehakse üksnes põhjendatud kahtluse korral. Vangla selgitas kohtule, et Yle tehti enne kokkusaamisele minemist vangla pääslas kehaskänneriga kontroll, mis markeeris korduvalt isikul võimaliku keelatud eseme, mistõttu pidas vangla vajalikuks teostada talle täielik läbiotsimine. Tegevuste käiku talle ka vangla kinnitusel selgitati. Halduskohus leidis, et Viru Vanglale ei saa ette heita halduskohtu 8. detsembri 2022. a määruse mittetäitmist. Halduskohtu hinnangul andis korduval keha skaneerimisel kogutud info vanglale põhjendatud kahtluse, et kokkusaamisele tulev isik võib tuua vanglasse keelatud esemeid. Kuivõrd vanglal ei õnnestunud leebemate läbiotsimismeetoditega välistada Yl keelatud esemete või ainete olemasolu, oli põhjendatud keelatud esemete avastamise ning seeläbi vangla julgeoleku tagamise eesmärgil teostada isikule täielik läbiotsimine. Vanglal ei olnud täieliku läbiotsimise teostamise hetkel kohustust oma tegevust kirjalikult põhjendada. Tegemist on toiminguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes, millele ei kohaldu haldusakti andmisele kohalduvad nõuded, sh HMS §-st 56 tulenev haldusakti põhjendamise kohustus. Seega jättis halduskohus taotluse Viru Vanglale rahatrahvi määramiseks rahuldamata.
4.2.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS-i kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebajad on soovinud täiendada kaebust nõudega kohustada Justiitsministeeriumi võtma Viru Vangla direktor ja kokkusaamiste ametnikud vastutusele esialgse õiguskaitse määruse
täitmata jätmise eest ning tagama esialgse õiguskaitse määruse täitmine. Selle nõude esitamine ei ole lubatav, sest kaebajatel puudub vastavas osas kaebeõigus. Kaebajatele ei tulene ühestki õigusaktist subjektiivset õigust nõuda, et Justiitsministeerium võtaks vanglaametnikke vastutusele ja tagaks ise esialgse õiguskaitse määruse täitmise. Halduskohus pani 8. detsembri 2022. a määrusega esialgse õiguskaitse raames seoses Y läbiotsimistega kohustuse Viru Vanglale ning kui Viru Vangla seda kohustust ei täida, on Yl õigus taotleda kohtult selle kohustuse täitmata jätmise eest trahvi määramist vanglale. Y ega ka keegi teine ei saa taotleda, et kohus paneks esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmisega seoses kohustusi Justiitsministeeriumile. Seega jättis halduskohus kaebuse muutmise taotluse ülal märgitud nõude osas rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 12. novembri 2023. a määruse peale ning taotlevad selle tühistamist osas, millega jäeti rahuldamata rahatrahvi määramise ja kaebuse muutmise taotlused. Määruskaebust põhjendavad kaebajad järgnevalt. Vangla väited, justkui tinginuks Y läbiotsimise see, et pääslas kehaskänner markeeris tal korduvalt keelatud eseme/aine olemasolu, on paljasõnalised. Halduskohus on jätnud meelevaldselt tähelepanuta faktilise asjaolu, et vangla enda väidete kohaselt ei tuvastatud kaebajal täielikul läbiotsimisel mingeid keelatud ega lubatud esemeid, mistõttu ei saanud ka kehaskänner midagi korduvalt markeerida. Samuti on halduskohus jätnud tähelepanuta, et Tallinna Ringkonnakohtu otsuses asjas nr 3-21-161 on antud selged suunised, et kui vanglal on kahtlus ja sellest tulenevalt vajadus teostada kokkusaaja täielik läbiotsimine, tuleb koostada vastav haldusakt või protokoll ning seda isikule allkirja vastu tutvustada. Käesoleval juhul on vangla jätnud need kohustused täitmata, sest tegelikult puudusid alused nende täitmiseks. Vangla meelevaldsust ja kohtuotsustes antud suuniste mitteaktsepteerimist kinnitab ka asjaolu, et vangla peab läbiotsimist toiminguks ja leiab, et tal puudub vajadus haldusakti andmiseks, kuigi nii Tallinna Ringkonnakohus otsuses asjas nr 3-21-161 kui ka Riigikohus ja õiguskantsler on rõhutanud, et alasti läbiotsimine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning seda saab läbi viia üksnes põhjendatud kahtluse korral, mida tuleb isikule kirjalikult tutvustada. Kaebajad paluvad määrata Viru Vanglale kohtumääruse täitmata jätmise eest rahatrahvi suuruses 32 000 eurot.
6.Viru Vangla vastuses määruskaebusele palutakse see rahuldamata jätta järgnevatel põhjendustel.
6.1.Viru Vangla on juba varasemalt selgitanud, et kokkusaajate läbiotsimise praktikat on muudetud ja täielikke läbiotsimis teostatakse vaid põhjendatud kahtluse korral. Kokkusaamisele eelnevalt teostati 28. märtsil 2023 Yle kehaskänneriga kontroll. Kehaskänner markeeris korduva leiu. Yle selgitati, et kehaskänner tegi markeeringu ja seejärel läbis kokkusaaja uuesti kehaskänneri kontrolli, kuid ka siis tuvastas seade taas leiu. Eeltoodust tingituna otsustati teostada täielik läbiotsimine, mida isikule ka eelnevalt selgitati. Läbiotsimise teostamiseks liiguti vangla pääsla hoonest peahoonesse selleks ettenähtud ruumi ja toiming teostati vastavalt Viru Vangla 7. veebruari 2023. a vastuses kirjeldatule. Asjaolu, et läbiotsimisel keelatud eset ei leitud, ei muuda toimingut õigusvastaseks. Vangla järgis Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ § 31 lgdes 1 ja 31 sätestatut.
6.2.Tõele ei vasta kaebajate väide, et tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 3-21-161 antud suunistest pidanuks vangla läbiotsimise vajaduse kohta andma haldusakti või protokolli ning seda allkirja vastu isikule tutvustama. Sellist suunist nimetatud lahendist ei tulene. Läbiotsimine on HMS § 106 lg 1 mõttes toiming ja sellele ei kohaldu haldusakti andmisele seatud nõuded. Toimingu tegemist ei tule ka otsustada eelneva haldusakti andmisega. HMS § 108 lg 1 järgi on isikul õigus nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb toimingu põhjendamise nõue esitada haldusorganile kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist. Y ei ole senini vanglale ühegi pöördumist esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Tartu Halduskohus rahuldas 8. detsembri 2022. a määrusega Y esialgse õiguskaitse taotluse selliselt, et kohustas Viru Vanglat enne igat pikaajalist kokkusaamist kaaluma Y täieliku lahti riietamise ja kükkide tegemise vajalikkuse ning põhjendatuse üle.
9.Y läks 28. märtsil 2023 pikaajalisele kokkusaamisele Xiga. Sellele eelnevalt teostati tema täielik läbiotsimine, mistõttu taotles Y Viru Vanglale rahatrahvi määramist ülal mainitud kohtulahendi täitmata jätmise eest. Halduskohus rahatrahvi määramise taotlust ei rahuldanud.
10.Ka ringkonnakohus leiab, et rahatrahvi määramise taotluse rahuldamine ei ole põhjendatud. HKMS § 248 lg 1 kohaselt määrab kohus kohtulahendi või kohtu kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võtab kohus rahatrahvi määramisel arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust.
11.Asjaoludest tulenevalt ei saa vanglale ette heida seda, et 28. märtsil 2023 teostati Y täielik läbiotsimine. Halduskohus kohustas Viru Vanglat igakordselt kaaluma, kas täielik läbiotsimine on vajalik või mitte. Seejuures täpsustas halduskohus määruse põhjendavas osas, et esialgse õiguskaitse rakendamine ei tähenda seda, et vanglal ei oleks üldse õigust Yt täielikult lahti riietades läbi otsida. Näiteks ei ole sedasi isiku läbi otsimine välistatud juhul, kui leebemate läbiotsimismeetodite (kompamine, röntgeniga või skänneriga läbiotsimine jmt) kasutamisel selgunud info kohaselt on vanglaametnikel tekkinud kokkusaaja suhtes põhjendatud kahtlus keelatud esemete ja ainete vanglasse toomise osas (8. detsembri 2022. a määruse p 20). Käesolevalt ei suunanudki Viru Vangla isikut koheselt täielikku läbiotsimisse, vaid selle tõid kaasa külastusele eelnevalt ilmnenud asjaolud. Vangistusseaduse § 27 lg 1 sätestab, et vanglateenistuse ametnikul on õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema asjad läbi otsida. Vangla sisekorraeeskiri täpsustab läbiotsimise regulatsiooni ning seab § 40 ja § 37 lg 2 alusel kokkusaaja läbiotsimise nii enne kui pärast kokkusaamist kohustuslikuks. Ringkonnakohus leiab, et vangla toimis igati õiguspäraselt ja kokkusaaja õigusi võimalikult vähe riivavalt, kui alustas isiku läbiotsimist kehaskänneriga. Kuna kehaskänner tuvastas korduvalt kahtlase leiu, suunas Viru Vangla isiku täielikku läbiotsimisse. Kohtule esitatud selgitusest nähtub, et Yle anti teada, et kehaskänner tuvastas tema puhul kahtlase leiu ja seetõttu on ta vaja suunata täiendavale läbiotsimisele. Seejärel liiguti läbiotsimise ruumi ning toiming teostati ilma selleta, et isik oleks sellele vastu vaielnud (dtl 153). Seega on vangla suutnud veenvalt selgitada seda, mis asjaoludel oli vaja isik täiendavalt läbi otsida. See, et läbiotsimise käigus ei leidnud varasemalt kehaskänneriga saadud kahtlus kinnitust, ei tähenda, et vangla oleks rikkunud halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse tingimusi.
12.Ringkonnakohus selgitab, et kaebajate arusaam, nagu tuleks lähtudes lahendist asjas nr 3-21-161 täieliku läbiotsimise korral koostada haldusakt või vormistada protokoll, on ekslik. Ringkonnakohus on Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2022. a otsusega asjas nr 3-21-161 tutvunud ning sellest ei ole välja loetav, et vanglal lasuks vastav kohustus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja Viru Vanglaga, et läbiotsimine on toiming ning sellele kohaldub HMS 8. peatükis sätestatu. Vastavale järeldusele võimaldab jõuda ka Tallinna Ringkonnakohtu viidatud lahend (vt p 21). Ringkonnakohus lisab, et isik võib nõuda toimingu kirjalikku põhjendamist ning esitada sellekohase taotluse vastavalt HMS § 108 lg-dele 1 ja 2, kuid nagu vangla on maininud, pole Y seda teinud.
13.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et Viru Vangla ei ole jätnud Tartu Halduskohtu 8. detsembri 2022. a määrust täitmata ega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu rikkunud.
14.Kaebajad on määruskaebuses taotlenud ka Tartu Halduskohtu 12. novembri 2023. a määruse tühistamist osas, mis puudutas nende taotlust kaebuse muutmiseks selliselt, et praegu juba menetluses olevate nõuete juurde lisataks ka nõue kohustada Justiitsministeeriumi võtta Viru Vangla direktor ja kokkusaamiste ametnikud vastutusele esialgse õiguskaitse määruse täitmata jätmise eest ning nõue, et Justiitsministeerium tagaks kohtumääruse täitmise. Kuigi kaebajad on kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmise vaidlustanud, ei ole määruskaebuses mitte ühtegi sisulist põhjendust selle kohta, et halduskohus toimis nende taotlust rahuldamata jättes õigusvastaselt. Kuivõrd ringkonnakohus leiab, et kaebuse muutmise taotluse rahuldamata jätmine oli õiguspärane, ei näe ta põhjust ise täiendavaid põhjendusi esitada ega halduskohtu määrust nimetatud osas tühistada. Seetõttu jääb määruskaebus ka selles osas rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.