Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 17. aprill 2024, Tartu 3-23-1534 Xi kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ning rehabilitatsioonimeetmete tagamiseks ja avavanglasse paigutamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2023. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – X Vastustaja – Justiitsministeerium
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebaja määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 23. oktoobri 2023. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
3.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus asja saatmiseks lahendamiseks Tartu Halduskohtu teisele koosseisule ning Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunike taandamiseks tema asjade arutamisest.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses alandava ja ebainimliku kohtlemisega summas 15 000 eurot. Lisaks palub ta kohustada Eesti Vabariiki tagama kaebajale rehabilitatsioonimeetmed enne tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamist kohtu poolt ning kohustada kaebaja paigutama Viru Vangla või Tallinna Vangla avavangla osakonda. Kaebuse kohaselt viibib ta Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas juba aastast 2009. Nimetatud osakonnas ei võimaldata talle riigi poolt paljusi tegevusi, nt hariduse omandamist, kiriku külastamist, spordiplatsi külastamist väljas jne. Kuna kaebajale ei ole tagatud erinevad rehabilitatsioonimeetmed, on riik teinud olematuks tema tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalused, mis peaksid kaebajale avanema 2025. a. Selline riigipoolne kohtlemine on olnud kaebaja jaoks alandav ja ebainimlik ning on tekitanud kaebajale vaimseid kannatusi.
2.Tartu Halduskohus tagastas 23. oktoobri 2022. a määrusega Xi kaebuse järgnevatel põhjendustel.
2.1.Halduskohus leidis, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega
kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Asutuse tegevuse õigusvastasus on üks mittevaralise kahju hüvitamise nõude eeldustest. Lisaks sellele peab mittevaralise kahju hüvitise nõude rahuldamiseks olema kaebajale veel tekkinud kahju, peab esinema põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel, kaebaja peab olema kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, haldusorgan peab olema süüdi ning rikutud peab olema ühte riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüve. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste intensiivsete riivete korral Kuna kaebaja ühtegi olulist põhiõigust ei ole intensiivselt riivatud, on mittevaralise kahju hüvitamine summas 15 000 eurot ebatõenäoline.
2.2.Kaebaja kannab karistust Viru Vangla II üksuses, kus tagatakse spetsiaalselt tugevdatud järelevalvet vajavate vangide kinnipidamine ja taasühiskonnastamine. Tugevdatud järelevalvega üksuses on karistust kandvad kinnipeetavad pideva jälgimise all, nende liikumis- ja suhtlusvabadus on mõnevõrra piiratum. See aitab kaitsta avalikku huvi, mis on suunatud sellele, et õiguskord oleks kaitstud ning võimaliku tekkiva kahju tõenäosus oleks viidud miinimumini. Kohtud on varasemalt leidnud, et avavanglasse paigutamata jätmine ei saa kaebajale tekitada varalist või rahas hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju.
2.3.Kaebaja väidab, et talle pole vanglas tagatud rehabilitatsioonimeetmed ning erinevad taasühiskonnastavad tegevused. Kinnipeetavatele pakutakse hõivetegevust vastavalt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale. Subjektiivset õigust nõuda individuaalsesse täitmiskavasse tegevuste lisamist enda soovile vastavalt kinnipeetaval ei ole. Kaebaja on osalenud vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning järgnevalt on ette nähtud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbimine. Lisaks on kinnipeetavaga läbi viidud programm „Agressiivsuse asendamise treening“, millega plaanitakse jätkata 2024. a I kvartalis. Individuaalse täitmiskavaga on kaebajale ette nähtud ka vangla tööhõives osalemine ning seda ka võimaldatakse. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangla sisekorraeeskiri (VsKE) § 8 järgi peab kinnipeetaval oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega olema vähemalt neli tundi. Need õigused on kinnipeetavale tagatud.
2.4.Avavanglasse paigutamine ei ole subjektiivne õigus, vaid see on üks vangistuse kandmise etapi osa, mille eesmärk on valmistada kinnipeetavat ette naasmaks tavaühiskonda. VangS §-de 14, 16 ja 20 süstemaatilise tõlgendamise pinnalt ollakse seisukohal, et kehtiv vangistusõigus seab esiplaanile karistuse kinnise täideviimise selle avatud täideviimise ees. Kinnipeetav paigutatakse avavanglasse vaid juhul, kui ilmnevad õigusaktides sätestatud alused, mille korral kinnipeetava võib avavanglasse paigutada. Halduskohus leidis, et kaebaja ei vasta õigusaktides sätestatud esmastele eeldusele, mille korral võiks isiku avavanglasse paigutada ehk antud juhul pole piisavalt alust oletada, et kaebaja ei paneks avavanglas olles toime uut õigusrikkumist. Kaebaja on märkinud, et alates 20. maist 2023 avanes tal ümberpaigutamise võimalus avavangla osakonda. Kaebusest ei nähtu, et kaebajat oleks keeldutud pärast nimetatud kuupäeva avavanglasse paigutamast ja et oleks olemas sellekohane haldusakt. Ka olukorras, kus kaebaja peaks vastavasisulise taotluse esitama ning vangla keeldub taotlust rahuldamast, saab kaebaja oma õigusi kaitsta paigutamisest keeldumist vaidlustades. Praegune kaebus on esitatud aga Eesti Vabariigi vastu, mitte Viru Vangla vastu. Avavanglasse paigutamine on kaalutlusotsus ning selle tegemisel tuleb lähtuda ka muudest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest.
2.5.Kaebaja on esitanud ka nõude VangS ning VsKE põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset sätet, mis tema hinnangul ei vasta põhiseadusele. Lisaks puudub kaebuses põhjendus selle osas, miks on kaebaja hinnangul õigusaktid põhiseadusega vastuolus ning miks peaks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatama.
2.6.Halduskohus jättis kaebaja menetluslikud taotlused asjas istungi korraldamiseks ja kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumise kohustusest läbi vaatamata kaebuse tagastamise tõttu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem korduvalt täiendatud määruskaebuse Tartu Halduskohtu
23.oktoobri 2023. a määruse peale. Kaebaja palub vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ning saata asi Tartu Halduskohtu teisele kooseisule menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.1.Halduskohus ei saa asuda asjas sisuliselt läbi vaatamata seisukohale, et kaebaja paigutamine avavanglasse ei ole põhjendatud ning ta ei vasta avavanglasse paigutamise nõuetele. Kaebaja viitab määruskaebuses nii mitmetele Riigikohtu kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele. Viimastest tuleneb, et eluaegset vangistust kandval isikul peab olema faktiline ja juriidiline väljavaade ennetähtaegseks vabanemiseks. Isikule tuleb tagada regulaarne võimalus karistuse kandmise põhjendatuse hindamiseks. Oluline on isiku rehabiliteerimine. Kaebaja leiab, et tegemist on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 rikkumisega, mis näeb ette, et kedagi ei või piinata ega ebainimlikult või alandavalt kohelda ega karistada.
3.2.Kaebaja esitas määruskaebuses taotluse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kolme kohtuniku taandamiseks kõikidest kaebajaga seotud kohtuasjadest, mis on käesolevalt nende menetluses või mis saavad tulevikus olema nende menetleda. Kaebaja leiab, et on alust kahelda nende kohtunike erapooletuses. Kaebaja tajub, et kohtunikud suhtuvad temasse negatiivselt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada.
5.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna halduskohus pidas kaebusega kaitstavate õiguste riivet väheintensiivseks ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks. Tegemist on kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, millele tuginemiseks peavad esinema kaks tingimust samaaegselt: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus. Riive intensiivsuse hindamisel tuleb arvestada ka sellega, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud (RKHKm asjas nr 3-21-1411, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika).
6.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus eksinud kaebuse tagastamisel, kuna kaebusega kaitstavate õiguste riivet ei saa pidada väheintensiivseks.
7.Kaebaja on esitanud kaebuses kokku kolm nõuet – mittevaralise kahju hüvitamine põhjusel, et teda on aastate jooksul peetud kinni Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas, kus viibivatele kinnipeetavatele kohalduvad täiendavad piirangud. Kaebaja esitas ka nõude, et talle tagataks rehabilitatsioonimeetmed enne seda, kui otsustatakse tema tingimisi enne tähtaega vabastamise üle. Kaebaja hinnangul kahandab asjaolu, et talle ei tagata erinevaid tegevusi enne tema tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamist, tema väljavaateid tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabaneda. Lisaks soovib kaebaja, et ta paigutataks kas Viru või Tallinna Vangla avavanglaosakonda.
8.Kaebaja puhul on tulenevalt karistuse kandmisest kinnises vanglas tema vabadusõigusi veel täiendavalt piiratud, sest ta viibib tugevdatud järelevalvega osakonnas, ja seda juba pikemat aega. Kaebuses kirjeldatud asjaolude pinnalt järeldub, et taolises osakonnas ei ole kaebajale tagatud tegevusi sellises mahus nagu see on võimalik tavalises osakonnas viibivale kinnipeetavale või kinnipeetavale, kes kannab karistust avavanglas. Tugevdatud järelevalvega osakonnas kinnipeetava kinnipidamist ei saa pidada viimase õigusi väheintensiivselt riivavaks. Seega kui kaebus on suunatud sellele, et hüvitataks mittevaraline kahju, mis on suuresti tekkinud seetõttu, et kaebaja on pidanud karistust kandma rangema režiimiga osakonnas ning kus kaebuse muudki nõuded on suunatud sellele, et kaebaja saaks suuremas mahus oma seni piiratud õigusi realiseerida, on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel väär. Kuna viidatud sätte kohaldamise esimene eeldus ei ole täidetud, ei saa kohus asuda hindama kaebuse eduväljavaateid. Halduskohtu määrus tuleb eeltoodud põhjustel tühistada ning saata tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
9.Kaebaja on määruskaebuses taotlenud ka Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtunike taandamist käesoleva asja ning teiste asjade menetlustest, mis on halduskohtu menetluses või mis kaebaja kunagi kavatseb halduskohtule esitada.
10.HKMS § 13 lg 1 järgi kohaldatakse kohtuniku taandamise suhtes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 23–30. TsMS § 24 lg 2 kohaselt esitatakse kohtuniku taandamise avaldus kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Ringkonnakohus ei ole pädev lahendama kohtuniku, kes kuulub halduskohtu koosseisu, suhtes esitatud taandamisavaldust. Vastav avaldus tuleb kaebajal esitada konkreetsetes haldusasjades otse halduskohtule. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuses esitatud halduskohtu kohtunike taandamise avalduse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.