X kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 11.3.1 ja 11.3.5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse peale menetlusse.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi. Selgitus Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 121 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 03.01.2024 vaide Tallinna Vangla kodukorra punktide 11.3.1 ja 11.3.5 tühistamiseks, kus avaldas ka soovi saada hügieenipakk. Kodukorra need punktid sätestavad:
Vangla väljastab kinnipeetavale hügieenipaki, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud rahasumma alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Kinnipeetaval, kes on vangistuses viibinud vähem kui kolm kuud, võetakse arvestuse aluseks ühe kuu keskmine rahasumma ning alla 30 päevane periood võrdsustatakse seejuures ühe täiskuuga. Hügieenipakk väljastatakse kinnipeetavale iga kolme kuu järel. Erandjuhtudel võib taotluse alusel kinnipeetavale hügieenitarbeid väljastada hügieenitarvete väljastamisega tegelev vanglateenistuja.
11.3.5.Hügieenipaki saamiseks võib vähekindlustatud kinnipeetav, kellel hügieenitarbeid ei ole ja kellel puudub raha nende soetamiseks, esitada taotluse. Taotlus peab olema selgesti loetav ning sisaldama nime (trükitähtedega), sünniaega ja kambri numbrit.
2.Justiitsministeerium jättis 26.02.2024 vaideotsusega vaide rahuldamata.
3-24-593
3.X esitas 28.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kodukorra punktide 11.3.1 ja 11.3.5 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt avaldasid kodukorra punktid kaebajale mõju 31.12.2023, kui kaebaja esitas taotluse hügieenipaki saamiseks. Kaebaja võib kaebuse esitada ka preventiivsel eesmärgil. Kodukorra punktid takistavad hügieenipaki saamiseks taotluse esitamist. Olukorras, kus vangla määrab üldkorraldusega hügieenipaki saamise tingimused nii, et teised kinnipeetavad saavad hügieenipaki, kuid kaebaja jääb ilma, on tegemist diskrimineerimise ja kaebaja solvamisega. Hügieenipaki saamine sõltub kinnipeetava varalisest seisust, mis on vastuolus põhiseaduse §ga 12. Kinnipeetaval olemasoleva rahasumma piiri tõttu ei pruugi kinnipeetav saada siiski hügieenipakki soetada, sest kauba hinna määrab kaupmees ja hinnad on ajas muutuvad. Kaebajal puudub sissetulek ja põhimõtteliselt ei saa kaebaja oma olemasoleva raha eest (kaebuse esitamise ajal vähem kui 22 eurot) soetada kolmeks kuuks vajalikke hügieenitarbeid. Vangla ei tohi nõuda, et kinnipeetav peab oma raha eest ostma hügieenikohustuse täitmiseks tarbeesemeid. Kohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua sunni kohaldamise. Kaebaja taotleb vangistusseaduse (VangS) § 50 lg 1 ja § 51 põhiseadusvastaseks tunnistamist, kuivõrd need võimaldavad isikliku hügieeni eest hoolitsemata jätmise korral sunni kohaldamist ega näe ette vahendeid isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks.
4.Tallinna Vangla väljastas Xle 19.03.2024 hügieenipaki, kuna jõustus tema suhtes süüdimõistev kohtuotsus ning ta muutus vahistatust kinnipeetavaks, mille tagajärjel vähenes tema vanglasisesel kontol vabaks kasutuseks olev raha. Tallinna Halduskohus lõpetas 20.03.2024 määrusega menetluse haldusasjas nr 3-24-799, milles X taotles Tallinna Vangla kohustamist lahendada 31.12.2023 taotlus nr 5-15/24/6-1 ning väljastada hügieenipakk. Kohus leidis, et kaebaja on saavutanud oma eesmärgi.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2024 määrusega kaebuse kodukorra peale. Kaebaja on siinses asjas vaidlustanud kodukorra kui üldkorralduse iseseisvalt, ilma toimingu või haldusaktiga seotud kohustamisnõudeta. Kaebaja esitas toimingu sooritamise nõude asjas nr 3-24-799 alles 15.03.2024, s.o rohkem kui kaks nädalat pärast üldkorralduse peale kaebuse esitamist. Seega puudus kaebajal kaebeõigus üldkorralduse vaidlustamiseks lahus toimingust endast ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuivõrd üldkorraldust ei saa vaidlustada selle alusel tehtud toimingust või haldusaktist eraldi, ei saa tühistamisnõuet esitada preventiivsel eesmärgil. Vaidluse jätkamisel ei puudutaks üldkorralduse tühistamise nõue enam konkreetset mõju avaldanud juhtumit, kuna kaebaja on hügieenipaki saanud ja kohustamisnõue on seega täidetud. Üldkorraldust on võimalik abstraktselt, kõikide tulevikus tekkivate juhtude osas vaidlustada ainult 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest alates. Riigikohus pidas asjas nr 3-3-1-29-14 (p 19) põhjendamatuks saata halduskohtule menetlemiseks üksnes kodukorra sätte tühistamise nõue, kuid mitte menetleda edasi ühegi haldusakti või toiminguga seotud nõuet. Riigikohus leidis, et sellises olukorras ei saa üldkorraldus lahus selle alusel antud haldusaktidest kuidagi rikkuda kaebaja õigusi. Ka kaebeõiguse möönmisel tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebaja väited riive tekkimise kohta on hüpoteetilised. Iga isik on kohustatud oma esmavajaduste, sh hügieeni eest esmajärjekorras ise hoolitsema. Riik abistab alles puuduse korral. Kaebajat ei ole kohustatud iga kolme kuu tagant kulutama vähemalt 15 eurot hügieenivahenditele, vaid enda hügieeni eest mõistlikul määral hoolt kandma. Tegemist pole olukorraga, kus kaebaja oleks proovinud hügieenitarbeid osta, kuid vaatamata rahaliste vahendite mõistlikule kulutamisele oli soetatu ebapiisav. Ebavõrdseks kohtlemiseks on mõistlik põhjus, kuna erinevalt koheldakse kinnipeetavaid, kellel on raha, ning kinnipeetavaid, kellel ei ole raha või pole seda piisavalt, et
2(4)
3-24-593 ise endale hügieenitarbeid soetada. PS § 28 lg 2 mõttes tuleb riigi abi isikule tagada puuduse korral.
6.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 28.03.2024 määruse peale. Määruskaebuse väidete kohaselt ei saa üldkorraldus kui haldusakt reguleerida määratlemata arvu juhte, vaid üksikjuhtumit. Vaidlustatud üldkorraldus rikub jätkuvalt kaebaja õigust saada hügieenipakk seaduslikul teel. Kaebajale väljastati 19.03.2024 hügieenipakk õigusliku aluseta ja vangla võib selle kaebajalt tagasi nõuda. Kaebaja vaidlustas hügieenipaki andmata jätmise toimingu eraldiseisvas haldusasjas, kuid see ei anna alust tagastada kaebust kodukorra peale. Kuna vaie vangla toimingu peale esitatakse vanglale, vaie kodukorra peale aga ministeeriumile, siis võivadki kaebused toimingu ja kodukorra peale jõuda kohtusse erineval ajal.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus tuleb HKMS § 207 lõike 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4). Määruskaebus vastab HKMS §des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, mis võimaldab selle läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. Määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.
9.Kaebajal oli õigus vaidlustada Tallinna Vangla kodukorra sätted, mida ta peab enda õigusi rikkuvaks, 30 päeva jooksul arvates kodukorra talle teatavaks tegemisest (HKMS § 46 lg 1). Halduskohus leidis õigesti, et sellisel juhul oleks tegemist kodukorra kui üldkorralduse n-ö abstraktse vaidlustamisega. Kui n-ö abstraktse vaidlustamise tähtaeg on möödunud, hakkab kaebetähtaeg kodukorra vaidlustamiseks erandkorras uuesti kulgema juhul, kui vangla teeb isiku suhtes kodukorrale tuginedes mõne toimingu või annab haldusakti. Sellisel juhul on vaide ja kaebuse esitamine lahutamatult seotud kodukorra alusel tehtud toimingu või haldusakti peale kaebamisega, s.o konkreetse juhtumi asjaoludega.
10.Haldusasjas nr 3-24-799 ja siinses haldusasjas on tuvastatud, et kaebaja esitas oma sõnutsi 31.12.2023 ja vangla andmetel 03.01.2024 taotluse hügieenipaki saamiseks. Seega sattus kaebaja vangla kodukorra punktide 11.3.1 ja 11.3.5 toimealasse ja tal tekkis uuesti õigus esitada kodukorra nende sätete peale vaie vanglale ja kaebus halduskohtule. Tähtsust ei oma asjaolu, et kaebaja ei pannud kodukorra peale esitatud kaebusesse kirja ka kohustamisnõuet hügieenipaki saamiseks. Kaebaja vaidlustas vangla toimingu – hügieenipaki väljastamata jätmise – eraldi haldusasjas nr 3-24-799. Kodukorra ja selle alusel tehtud toimingu eraldi kaebustes eri aegadel vaidlustamise vajadus võib tekkida nt juhul, kui vaidemenetlused lõppevad erinevatel aegadel ja kohtusse pöördumise tähtajad ei kulge sünkroonis. Oli kohtu otsustada, kas menetleda neid asju lahus või haldusasjad liita (HKMS § 48). Kaebajal oli seega 28.02.2024 halduskohtule kodukorra peale kaebust esitades olemas kaebeõigus. Halduskohtu põhjendusi (5. punkti esimene lõik) tuleb selles osas muuta.
11.Riigikohtu halduskolleegium selgitas 13.02.2023 määruses asjas nr 3-21-1360 (p 12.1), et kaebeõigust kontrollitakse üldjuhul kaebuse esitamise aja seisuga. Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad siiski tingida vaidluse ammendumise juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Sellises olukorras on põhjendatud jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebuse rahuldamisega ei oleks enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki (HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2). Et praegusel juhul ei ole tegemist üldkorralduse n-ö abstraktse vaidlustamisega, saab kaebeõigusele ja 3(4)
3-24-593 kaebuse eesmärgi saavutamisele hinnangut anda üksnes kaebaja 31.12.2023 / 03.01.2024 taotluse lahendamist silmas pidades. Pole vaidlust, et kaebaja sai 19.03.2024 hügieenipaki kätte ja halduskohus lõpetas asjas nr 3-24-799 menetluse vaidluse ammendumise tõttu. Järelikult pole ka siinses asjas kaebuse menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest ta on kohtusse pöördumise eesmärgi saavutanud. Ebaõige on kaebaja väide, et hügieenipakk väljastati talle õigusliku aluseta ja vangla võib selle kaebajalt tagasi nõuda. Esiteks väljastas vangla kaebajale hügieenipaki seaduslikult, sest vahistatu staatusest kinnipeetava staatusesse ülemineku tõttu vähenes tema kontol vaba raha hulk ja kohaldada tuli kodukorra p 11.3.1 teises lauses toodud reeglit (kinnipeetava raha arvestuse aluseks tuli võtta ühe kuu keskmine rahasumma, mis jäi nüüd alla 15 euro). Teiseks on avaliku õiguse põhimõtete järgi sellise toetuse tagasinõudmine välistatud ka juhul, kui vanglal poleks olnud selget õiguslikku alust hügieenipakki anda.
12.Juhul kui kaebajal peaks edaspidi tekkima vanglasisesele kontole kolme kuu jooksul üle 15 euro ja kordub sama olukord mis siinses asjas, on tal õigus vangla toiming koos kodukorraga uuesti vaidlustada.
13.Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebus on lisaks ka perspektiivitu. Justiitsministeeriumi 26.02.2024 vaideotsuses toodud põhjendused on asjakohased ja kooskõlas seadusega. Sarnase sisuga kaebused on varasemas kohtupraktikas jäetud rahuldamata (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-13-1836; Tartu Halduskohtu otsus asjas nr 3-17-1285). (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.