X. X. (X. ) kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 11.3.1 ja 11.3.5 tühistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja juurde kohtuasja nr 3-24-799 toimik. Kohus tutvub toimikuga kohtute infosüsteemi vahendusel.
2.Tagastada X. X. kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
1.X. X. esitas 28.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kodukorra punktide 11.3.1 ja 11.3.5 tühistamiseks. Vastavad punktid sätestavad1: - 11.3.1. - Vangla väljastab kinnipeetavale hügieenipaki, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud rahasumma alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Kinnipeetaval, kes on vangistuses viibinud vähem kui kolm kuud, võetakse arvestuse aluseks ühe kuu keskmine rahasumma ning alla 30 päevane periood võrdsustatakse seejuures ühe täiskuuga. Hügieenipakk väljastatakse kinnipeetavale iga kolme kuu järel. Erandjuhtudel võib taotluse alusel kinnipeetavale hügieenitarbeid väljastada hügieenitarvete väljastamisega tegelev vanglateenistuja. - 11.3.5. - Hügieenipaki saamiseks võib vähekindlustatud kinnipeetav, kellel hügieenitarbeid ei ole ja kellel puudub raha nende soetamiseks, esitada taotluse. Taotlus peab olema selgesti loetav ning sisaldama nime (trükitähtedega), sünniaega ja kambri numbrit. Kaebuse kohaselt avaldasid kodukorra punktid kaebajale mõju 31.12.2023, kui kaebaja esitas taotluse hügieenipaki saamiseks. Kaebaja võib kaebuse esitada ka preventiivsel eesmärgil. Kodukorra punktid takistavad hügieenipaki saamiseks taotluse esitamist. Tegemist on PS § 28 lg 2 mõttes abi saamisega, mis tuleb reguleerida seadusega. Hügieenipaki andmine kui riigivara ebasoodus mõjutamine peab riigivara seaduse järgi toimuma seaduslikul alusel. Olukorras, kus vangla määrab üldkorraldusega hügieenipaki saamise tingimused nii, et teised kinnipeetavad saavad hügieenipaki, kuid kaebaja jääb ilma, on tegemist diskrimineerimise ja kaebaja solvamisega. Hügieenipaki saamine sõltub varalisest seisust, mis on vastuolus põhiseaduse §-ga
pakki soetada, sest kauba hinna määrab kaupmees ja hinnad on ajas muutuvad. Kaebajal puudub sissetulek ja põhimõtteliselt ei saa kaebaja oma olemasoleva raha eest (kaebuse esitamise ajal vähem kui 22 eurot) soetada kolmeks kuuks vajalikke hügieenitarbeid. Vangla ei tohi nõuda, et kinnipeetav peab oma raha eest ostma hügieenikohustuse täitmiseks tarbeesemeid. Kohustuse täitmata jätmine võib kaasa tuua sunni kohaldamise. Kaebaja taotleb täiendavalt VangS § 50 lg 1 ja § 51 põhiseadusvastaseks tunnistamist, kuivõrd need võimaldavad isikliku hügieeni eest hoolitsemata jätmise korral sunni kohaldamist ega näe ette vahendeid isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks.
2.Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele nähtub järgmist: - kaebaja K-raha väljavõtte kohaselt (dtl 12) oli kaebajal alates 28.10.2023 rahalisi vahendeid 26,21 eurot, millest ta tasus 4,28 eurot 29.12.2023 kaupluses, mil jäägiks jäi 21.93 eurot. Kinnipidamised nõuete fondi ja vabanemisfondi tehti 08.03, mille järel on konto lõppjääk 6,58 eurot; - kaebaja esitas 03.01.2024 vaide (dtl 17) Tallinna Vangla kodukorra punkti 11.3.5 kehtetuks tunnistamiseks, kus avaldab ka soovi saada hügieenipakk; - kaebaja esitas 16.01.2024 puuduste kõrvaldamise kirja (dtl 18); - kaebaja esitas 24.01.2024 puuduste kõrvaldamise kirja (dtl 16), mille kohaselt vaidlustab kaebaja ka kodukorra punkti 11.3.1, esitades täiendavad põhjendused; - Justiitsministeerium jättis 26.02.2024 vaideotsusega (dtl 24) kaebaja vaide rahuldamata. - kaebaja esitas 09.02.2024 vanglale pöördumise (dtl 13), mille kohaselt avaldas ta 31.12.2023 soovi hügieenipaki saamiseks ja vangla ei ole taotlust lahendanud. Kaebaja taotles haldusmenetluse lõpule viimist; - Tallinna Vangla tagastas kaebaja 09.02.2024 vaide hügieenipaki väljastamiseks kohustamise osas (kaebaja 09.02.2024 taotlus), kuivõrd samas asjas on toimumas kohtumenetlus (dtl 23); - kaebaja esitas 10.02.2024 vanglale taotluse (dtl 14) ebaõigete andmete ümber lükkamiseks, et kaebaja ei ole pärast 28.12.2022 hügieenipaki saamiseks taotluseid esitanud; - Tallinna Vangla vastas kaebajale 23.02.2024 (dtl 22) ebaõigete andmete ümberlükkamise taotluse osas, et vanglale teadaolevalt väljastati kaebajale hügieenipakk viimati 28.12.2022 ning 31.01.2023 kiri puudutab teist isikut; Vangla vastas täiendavalt, et enne kohtuotsuse jõustumist oli kaebajal vanglasisesel kontol pidevalt üle 15 euro, mis oleks välistanud hügieenipaki väljastamise. Kohtuotsuse jõustumisega ning staatuse muutumisega kinnipeetavaks läks 50 protsenti isiku rahast nõuete fondi ja 20 protsenti vabanemisfondi. Seetõttu on nüüd kaebaja arvel nii vähe raha, et väljastada hügieenipakk vangla kulul. Vangla tegi seda 19.03.2024 (dtl 11) ja kaebaja kinnitas 19.03.2024 hügieenipaki kättesaamist (dtl 15).
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus võtab asja juurde kohtuasja nr 3-24-799 toimiku, tutvudes sellega vajadusel kohtute infosüsteemi vahendusel. Kohtuasjas nr 3-24-799 lõpetas Tallinna Halduskohus 20.03.2024 määrusega menetluse kaebaja nõudes kohustada vanglat kaebajale hügieenipakki väljastama. Halduskohtu määrus ei ole jõustunud. Kohus lõpetas menetluse seetõttu, et vangla on kaebaja taotletud toimingu sooritanud ning kaebaja oma eesmärgi saavutanud.
4.Kaebaja on vaidlustanud vangla kodukorra, mis on kohtupraktika kohaselt üldkorralduseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud üldkorralduse vaidlustamise kaebetähtaja osas järgmist (viimati 2(4)
kohtuasjas nr 3-23-1915): üldkorralduses sisalduva abstraktset laadi ettekirjutuse mõju selle adressaatide õigustele ei pruugi ilmneda akti teatavakstegemise ajal, vaid alles siis, kui esineb aktis kirjeldatud olukord ning tekib vajadus kehtestatud käitumisjuhise kasutamiseks või rakendamiseks. Sellises olukorras ei saa isikult nõuda kohtusse pöördumist 30 päeva jooksul akti teatavakstegemisest. Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Kui tegu on kindlaks määramata arvu juhtumeid käsitleva üldkorralduse sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, nt pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist. Samas, nagu nähtub Riigikohtu praktikast, on üldkorralduse vaidlustamine seotud mõju avaldamisega, s.o toimingu tegemise või haldusakti andmisega. Kaebaja nõue hügieenipaki saamiseks on kohustamisnõue; sh selline, mille osas näeb üldkorraldus ette taotluse esitamise kohustuse ning tegemist ei ole olukorraga, kus haldusorgan peab haldusakti andma või toimingu sooritama omal algatusel (Riigikohtu 07.12.2020 lahend nr 3-19-2448 p 11). Vaatamata sellele, et kaebaja on vaidlustanud ka taotluse esitamise nõude (kodukorra p 11.3.5) on kaebaja 19.03.2024 hügieenipaki saanud ehk kohustamisnõue on täidetud. Riigikohus pidas kohtuasjas nr 3-3-1-29-14 põhjendamatuks olukorda, kus ei menetleta edasi ühegi haldusakti (mitte üldkorralduse) või toiminguga seotud nõuet, samas saadetakse tagasi menetlemiseks üksnes kodukorra sätte tühistamise nõue (p 19). Riigikohus leidis, et sellises olukorras ei saa vaidlustatud üldkorraldus lahus selle alusel antud haldusaktidest kuidagi rikkuda kaebaja õigusi.
5.Kaebaja on käesolevas asjas vaidlustanud iseseisvalt, ilma toimingu või haldusaktiga seotud kohustamisnõudeta üksnes kodukorra kui üldkorralduse enda, olukorras, kus kaebajal oli kohustus esitada taotlus toimingu sooritamiseks (RVastS § 6 lg 3). Kaebaja esitas toimingu sooritamise nõude alles 15.03.2024, s.o rohkem kui kaks nädalat pärast üldkorralduse peale kaebuse esitamist käesolevas asjas (kaebus asjas nr 3-24-799). Seega puudus kaebajal kaebeõigus käesolevas asjas üldkorralduse vaidlustamiseks lahus toimingust endast ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kuivõrd üldkorraldust ei ole võimalik vaidlustada kaebajale mõju tekkimise ajast arvestades konkreetsest toimingust või haldusaktist eraldi, ei saa tühistamisnõuet esitada ka preventiivsel eesmärgil. Kohus märgib täiendavalt, et käesoleval juhul vaidluse jätkamisel ei puudutaks üldkorralduse tühistamise nõue enam konkreetset mõju avaldanud juhtumit, kuivõrd kaebaja on hügieenipaki saanud ja kohutsamisnõue on seega täidetud; vaid vaidlus oleks abstraktne. Üldkorraldust on võimalik aga abstraktselt, kõikide tulevikus tekkivate juhtude osas ilma konkreetse juhtumita vaidlustada ainult 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest alates.
6.Ka kaebeõiguse möönmisel tuleks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.1.Kaebaja väited riive tekkimise kohta on hüpoteetilised. Kaebaja K-raha väljavõttest ei nähtu, et kaebaja oleks teinud oste endale hügieenitarvete tagamiseks ning tal oleksid tekkinud ilmselgelt suuremad kulutused, kui tal oli sel ajal vabu vahendeid. Ka ei ole kaebaja osas kohaldatud VangS § 51 alusel isikliku hügieeni osas sundi. Kohus ei võta seisukohta väidetava riive osas, mida kaebajale tekkinud ei ole. Isikliku hügieeni eest hoolitsemist ning selle eest hoolitsemise võimaldamist tuleb pidada oluliseks osaks inimväärikusest. Sealjuures tuleb eeldada, et enamik inimesi soovivad oma isikliku hügieeni eest oma au ja väärikuse tagamiseks hoolitseda; sh sõltumata selleks rahaliste vahendite olemas3(4)
olust. Tegemist ei ole riigi poolt seatud koormisega, milleks on võimalik isikut kohustada üksnes kulutuste hüvitamisel, vaid iga isik on kohustatud oma esmavajaduste, sh hügieeni eest esmajärjekorras ise hoolitsema. Riik abistab alles puuduse korral. Kaebajat ei ole kohustatud iga kolme kuu tagant kulutama vähemalt 15 eurot hügieenivahenditele, vaid enda hügieeni eest mõistlikul määral hoolt kandma. Seega kaebaja riive, et kaebaja peab enda hügieeni eest esmajärjekorras ise hoolitsema, sh rahaliste vahendite olemasolul ostma ise tarbeid, on olematu või väheintensiivne. Kaebaja võimalikku õiguste riivet ei puuduta küsimus, kuidas tuleb riigivara valitseda.
6.2.Kohus leiab, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Nagu kohus juba eelnevalt selgitas, siis riivet kaebaja õigustele selles mõttes tekkinud ei ole, et kaebaja oleks proovinud hügieenitarbeid osta, kuid vaatamata rahaliste vahendite mõistlikule kulutamisele oli soetatu ebapiisav. Seega faktiliselt selles osas kaebaja õiguste rikkumist järeldada ei saa. Kaebajat ei ole põhiseaduse § 12 mõttes ebavõrdselt koheldud. Võrdse kohtlemise keeldu on rikutud siis, kui võrdlusgruppide erinevaks kohtlemiseks puudub mõistlik põhjus. Käesoleval juhul koheldakse erinevalt kinnipeetavaid, kellel on raha, ning kinnipeetavaid, kellel ei ole raha või rahasumma ei ole eelduslikult piisav, et ise endale hügieenitarbeid soetada. PS § 28 lg 2 mõttes tuleb riigi abi isikule tagada puuduse korral. Teisisõnu isik, kellel puudust ei ole või kelle rahanappus ei ole tõendatud, ei pea riigi abi saama. Riigi võimalik abi puuduse korral nähtub näiteks ka kaebuses kaebaja tahtest (dtl 3), et kohus kohtleks teda erinevalt võrreldes isikutega, kellel on rahalisi vahendeid kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisel. Kaebaja õigusele vabale eneseteostusele (sh hügieeni eest hoolitsemisel) vastandub oluline avalik huvi ja teiste inimeste õigused. Hügieeni ebapiisaval järgimisel võivad tagajärjeks olla kahjurid ja haigused. Vanglakeskkonnas inimeste ulatuslik haigestumine seab ohtu ka vangla julgeoleku, kuna haigestunud kinnipeetavatega tegelemine ja haigestunud ametnike asendamine; samuti puhastustööd nõuavad lisatööjõudu. Kohus selgitab, et ka vabaduses viibides on põhimõtteliselt keelatud avalikus kohas käituda teisi isikuid häirival ja ohtu seadval viisil, mh reostada (KorS § 55 lg 1 p 7); samuti õhku saastada2 (§ 56 lg 4). Ka isiklikus ruumis või koduses keskkonnas võivad isiku huvid põrkuda teiste isikute õigustega; sh korterelamus (KrtS § 12 lg 2 ja § 32 lg 2 p 3) või isiklikul kinnistul
(AÕS § 143).
Kaebaja väited VangS sätete põhiseadusvastasuse kohta ei ole eraldi nõuded, vaid kaebuse toetamiseks esitatud argumendid, mistõttu kohus nende osas eraldi menetluslikke otsustusi ei tee. Kodukorra punktid, ennekõike punkt 11.3.5. ei takista kaebajal taotluse esitamist. Punktid sisaldavad materiaalõiguslikke tingimusi, mis võivad tuua kaasa taotluse rahuldamata jätmise, kuid taotluse esitamine ei ole takistatud ega keelatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
Saastamiseks loetakse ebameeldiv lõhn, hais või suits – KorS kommenteeritud väljaanne, lk 184
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.