lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-267/12

Sotsiaalõigus › Meditsiiniõigus (sh ravikindlustus)

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-267/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Meditsiiniõigus (sh ravikindlustus)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1173
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Enno Loonurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2024; Tallinna Halduskohus

Haldusasja number

3-23-267

Haldusasi

X. Xu kaebus Eesti Haigekassa 01.12.2022 korralduse nr 1.14/3916976 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende Kaebaja – X. X, esindaja Annika Kiisk; esindajad Vastustaja – Tervisekassa (varasemalt - Eesti Haigekassa), esindaja Ergo Pallo

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus rahuldamata

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 11.04.2024. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eesti Haigekassa andis 01.12.2022 välja korralduse nr 1.1-4/3916976, millega keeldus maksmast ajutise töövõimetuse hüvitist X. Xule perioodi 11.07.2022-18.07.2022 eest.
2.X. X esitas 28.12.2022 vastava vaide, mille Eesti Haigekassa 09.01.2023 vaideotsusega nr 1.51/32183-1 rahuldamata jättis ja seda põhjusel, et tööandja ei teinud omapoolseid kandeid X. Xu töövõimetuslehele seaduses sätestatud 90 kalendripäevase tähtaja jooksul.
3.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
X. X esitas 07.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõudega tühistada Eesti Haigekassa otsus, millega keelduti hüvitise maksmisest.
4.Tallinna Halduskohtus jättis 09.02.2023 määrusega kaebuse käiguta. Kaebaja kõrvaldas puuduse 12.02.2023.
5.Tallinna Halduskohus võttis 23.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse.
6.Eesti Haigekassa vastas kaebusele 24.03.2023.
7.Tallinna Halduskohus määras 26.01.2024 määrusega haldusasja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
8.X. X esitas oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirja 27.02.2024.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

9.Kaebaja selgituste kohaselt oli tal 06.07.2022 operatsioon ning ta sai kirurgi poolt töövõimetuslehe perioodiga 06.07.2022-10.07.2022, mida perearst pikendas 11.07.2022-29.07.2022. Kaebaja kontrollis töövõimetuslehe olekut riik.ee lehe kaudu korduvalt. Haigekassa poolne märge oli pidevalt täiendamisel. Kaebaja katkestas töökohustuste tõttu töövõimetuslehel olemise ja asus tööle 19.07.2022. Oktoobris vajas kaebaja uut töövõimetuslehte. Perearsti poole pöördumisel selgus, et vana töövõimetusleht, mis oli antud ajale 11.07.2022-29.07.2022, oli sulgemata. Kaebaja palus viia sisse korrektuuri, et haigusleht lõpeks juba 18.07.2022. Varasema töövõimetusperioodi osas tehti muudatus 24.10.2022 paiku, mis siis kinnitati oktoobri lõpus. Üks tööandjatest kinnitas töövõimetuslehe novembri algul ning see esitati Eesti Haigekassale 03.11.2022. Kaebaja selgitab, et tööandjal ei olnud võimalust varasemalt töövõimetuslehte Eesti Haigekassale esitada, kuna selle lõpetamise kuupäev oli alles 24.10.2022.
10.Täiendavas 27.02.2024 seisukohas toob kaebaja välja, et poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et töövõimetuslehe on perearst lõpetanud 24.10.2022. Kaebaja tööandja on töövõimetuslehe täiendanud ja kinnitanud 03.11.2022. Seega enne, kui tervishoiuteenuse osutaja ei ole vastavat kannet teinud, ei saa tööandja kinnitada töövõimetuslehte ning on alusetu väita, et tööandja on teinud kanded hilinemisega. Käesoleva vaidluse keskne probleem seisnebki selles, et üks riikliku teenuse osutaja jättis oma kohustused tähtaegselt täitmata ning teine riigiasutus, kes osutab esimese osas järelevalvet, leiab, et on õigustatud jätta antud tegevusest tuleneva kahju kannatajaks lihtsa kodaniku, kellel puudub võimalus mõjutada tervishoiuteenuse osutaja tööd. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei tohiks kohaldada ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 53 lg-s 5 nimetatud tähtaega. Kaebajal puudub võimalus sundida perearsti täitma oma kohustusi, küll aga on vastav funktsioon vastustajal. Ka www.eesti.ee portaalis kuvas infosüsteem kaebajale töövõimetuselehe osas teate „täpsustamisel“. Kaebaja arvas, et ehk on tema teenitav päevaraha tavapärasest suurem ning seetõttu kontrollib riik määratavat summat täiendavalt. Ainuõige oleks määrata kaebajale töövõimetushüvitis, see välja maksta ning seejärel alustada menetlust perearsti tegevuse osas ja esitada regressnõue väljamakstava summa osas. Lisaks esitas kaebaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 280 eurot (kulu õigusabile 260 eurot ja riigilõiv 20 eurot).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

11.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja tööandja on teinud kanded hilinemisega ning vastustajal puudub kaalutlusõigus kaebajale ajutise töövõimetuse hüvitise maksmiseks.
12.RaKS § 53 lg 4 kohaselt on tööandjal kohustus teha omapoolsed kanded töövõimetuslehele seitsme kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Seejuures RaKS § 53 lg 5

kohaselt makstakse ajutise töövõimetuse hüvitis juhul, kui isiku tööandja teeb töövõimetuslehele omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töökohustuste täitma hakkamisest ehk töövõime taastumisest. Seega on tööandjal kohustus teha kanded 7 kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest. Kui tööandja ei reageeri õigeaegselt, ei ole sellel tingimata õiguslikku tagajärge. Samas on ette nähtud ka õigust lõpetav tähtaeg, millest hiljem tehtud kannete puhul enam hüvitist ei maksta – see on 90 kalendripäeva alates töövõimetuslehe lõpetamisest. RaKS § 53 lg 5 viimasest lausest tuleneb selge tagajärg – hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on kaalutlusõiguseta normiga ning vastustajal ei ole õigust sellisel juhul isikule ajutist töövõimetuse hüvitist maksta. Kaebaja viitab sellele, et viivitus kannete tegemisel tulenes perearstist ning tööandjal polnud võimalust tähtaegselt reageerida. See väide ei ole iseenesest vale, kuid ei too kaasa korralduse tühistamist. Töövõimetuslehe lõpetamisel on eksinud kaebaja perearst. Vastustaja hinnangul on kaebajal saamata jäänud ajutise töövõimetuse hüvitise osas võimalik esitada kahjunõue perearsti vastu. Vastustajal puudub õiguslik alus, et perearsti kohustuse täitmata jätmise tõttu kaebajale ajutise töövõimetuse hüvitis siiski välja maksta.

KOHTU PÕHJENDUSED

13.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Eesti Haigekassa 01.12.2022 korraldust nr 1.1-4/3916976 ja taotletud selle tühistamist. Nimetatud korraldusega keelduti ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisest X. Xule perioodi 11.07.2022-18.07.2022 puudutavas osas.
14.vaidlustatud haldusakti andmisel on vastustaja tuginenud ravikindlustuse seaduse (edaspidi ka RaKS) § 53 lõikele 5. Vastavalt ravikindlustuse seaduse § 53 lõike 5 esimesele lausele määratakse ja makstakse hüvitist siis kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt
90.kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Sama paragrahvi ja lõike teise lausega aga sätestatakse, et hüvitist ei määrata ega maksta kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid selles lõikes sätestatud tähtaja jooksul ehk siis 90 kalendripäeva jooksul.
15.Nähtuvalt haldusasja materjalist ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust tööle asumise ja töövõimetuslehe lõpetamise kuupäevas ega ka muudes faktilistes asjaoludes, sealhulgas selles, et kaebaja tööandja tegi vastava kande seaduses nimetatud 90-päevast piirtähtaega ületades. Samas leiab kaebaja, et tööandja ei saanudki varasemalt vajalikke kandeid teha, sest tervishoiuteenuse osutaja sellekohane kanne oli eelnevalt tegemata. Vastustaja on aga seisukohal, et olenemata erinevatest eksimustest või õigeaegselt reageerimata jätmistest, ei saa hüvitist enam määrata kui seaduses nimetatud 90-päevane maksimumtähtaeg on ületatud ja et taolises situatsioonis ei olnudki võimalik enam midagi hinnata või kaaluda. Siinkohal peab vastustajaga nõustuma, sest haldusorgan saab tegutseda nendes piirides, mis on vastavate õigusaktidega konkreetselt ette nähtud. Seadusandja on eeldanud, et teatava ajaperioodi jooksul suudetakse töövõimetuslehe vormistamise ja edastamise käigus ilmnenud puudused kõrvaldada, kuid pidanud samas vajalikuks tõmmata siiski ka selge piirjoone, mille ületamisel asja enam rohkem ei arutata. Mõnes mõttes on see võrreldav aegumise instituudiga. Võibolla oleks põhjust vastavat regulatsiooni üldse muuta või kehtestada pikem piirtähtaeg, kuid praegu pidi vastustaja lähtuma olemasolevast reeglistikust. See, kuidas taolisi olukordi edaspidi vältida või mida asja heastamiseks tagantjärele teha võiks, on eraldi temaatika ja ei seostu enam vaidlusega käesolevas haldusasjas ehk ajutise töövõimetuse hüvitise maksmisest keeldumise kohta vastu võetud otsustuse nr 1.1-4/3916976 õiguspärasuse küsimusega.
16.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Kohtupraktika käigus on asutud tegelikult seisukohale, et haldusorganite menetluskulud (nende olemasolu korral) taolistes situatsioonides üldjuhul väljamõistmisele ka ei kuuluks. Mis puutub kaebaja menetluskulusse, siis see jääb kaebaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja