Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. aprill 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-384
Haldusasi
X kaebus tühistada Tallinna Vangla korraldus ja kohustada tagastama temalt ära võetud õigusaktid
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja AV
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-384.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6. märtsi 2024. a määruse haldusasjas nr 3-24-384 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vahistatu X esitas Tallinna Vanglale 12.12.2023 taotluse saada kambrisse kasutamiseks paberkandjal riigivastutuse seadus (RVastS), karistusseadustik (KarS), avaliku teabe seadus (AvTS) ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). Tallinna Vangla andis soovitud õigusaktid Xle paberkandjal üle 13.12.2023. Tallinna Vangla II üksuse inspektor-kontaktisik andis Xle 27.12.2023 korralduse seadused tagastada, mille X täitis.
2.X esitas Tallinna Vanglale 27.12.2023 vaide (täiendatud 02.01.2024) 27.12.2023 korralduse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks ja korralduse tagajärgede kõrvaldamiseks (seaduste tagastamiseks). RVastS, KarS, AvTS ja MSVS reguleerivad samuti mingil määral vangistuse täideviimist ning on vaide esitaja õiguste kaitseks vajalikud (vt vangistusseaduse
3-24-384 (VangS) § 14 lg 2). Seadused anti vaide esitajale kasutamiseks kuni kambrisse paigutamise ehk vangistuse lõpuni. Õigusaktid lubavad ära võtta üksnes keelatud esemed, kuid paberkandjal seadused ei ole vanglas keelatud. Vanglaametniku korraldus oli tühine (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3).
3.Tallinna Vangla tagastas 22.01.2024 kirjaga nr 5-15/24/232-3 vaide HMS § 79 lg 1 p 1 alusel, sest vanglaametniku korraldus ei rikkunud X õigusi. X 02.01.2024 vaide puuduste kõrvaldamise avaldus registreeriti Tallinna Vanglas 25.01.2024 uue vaidena, mis jäeti 08.02.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/232-5 rahuldamata. Vanglaametniku ühekordne suuline korraldus ei ole haldusakt, mida saaks kehtetuks tunnistada, mistõttu lahendab vangla taotluse toimingu uueks sooritamiseks (HMS § 72 lg 1 p 3). Kuna vaide esitaja seaduste eest ei maksnud, siis on tegemist vangla varaga, mis anti temale kambrisse ajutiseks kasutamiseks. Tegemist ei olnud keelatud esemetega, kuid tegemist oli vangla varaga, mida vanglaametnik oli õigustatud tagasi nõudma. Seadused olid vaide esitaja käes kaks nädalat ja seega ei saa väita, et tal ei olnud aega neid kasutada. Vaide esitajal säilis ligipääs seadustele vangla arvutipunkti kaudu. Seega ei ole õige, et seaduste äravõtmine ei võimaldada vaide esitajal kaitsta oma õigusi. Vangistust reguleerivateks õigusaktideks VangS § 14 lg 2 tähenduses on vangistusseadus, sisekorraeeskiri ja kodukord. Inspektor-kontaktisiku 27.12.2023 korraldus ei olnud HMS § 63 lg 2 p 3 järgi tühine ning vaide esitaja oli kohustatud seda täitma (VangS § 67 p 1).
4.X esitas Tallinn Halduskohtule 09.02.2024 kaebuse tühistada Tallinna Vangla inspektorkontaktisiku 27.12.2023 korraldus ning kohustada vastustajat kõrvaldama korralduse tagajärjed (tagastada kaebajalt ära võetud seadused). VangS § 14 lg 2 hõlmab ka teisi vangistust reguleerivaid õigusakte. Nt KarS sätestab kuriteod, mida vanglaametnikud ei või kinnipeetavate suhtes toime panna, st milliste kuritegude korral võib esitada kaebuse. Kaebusi saab esitada ka AvTS-i, HMS-i, HKMS-i, kriminaalmenetluse seadustiku jm õigusaktide alusel. Seetõttu on vanglal kohustus väljastada kõik loetletud õigusaktid. Vanglasse vastuvõtmisel kaebajale neid õigusakte ei antud. Isegi kui kaebaja ei saanud äravõetud seadusi VangS § 14 lg 2 alusel, peab seaduste äravõtmiseks ikkagi esinema õiguslik alus. Kaebajale anti seadused vanglaametniku 13.12.2023 loa (haldusakti) alusel, mille kehtivus oli seotud kambrisse paigutamisega (st luba kaotab kehtivuse alles kaebaja vanglast vabanemisel). Haldusakti ei saa tunnistada kehtetuks uue korralduse andmisega.
5.Tallinna Vangla selgitas 16.02.2024 vastuses, et kinnipeetavale väljastatakse vanglasse saabumisel paberkandjal iseseisvaks tutvumiseks VangS, vangla sisekorraeeskiri ja Tallinna Vangla kodukord. Hiljem saab kinnipeetav õigusaktidega tutvuda vangla üksuse arvutiruumis. Vanglal ei ole kohustust väljastada kinnipeetavale paberkandjal ükskõik millist tema soovitud õigusakti, vaid peab tagama võimaluse õigusaktiga tutvuda. Vangistust puudutavad õigusaktid on vanglas olemas väljaprinditult, kuid muud õigusaktid ei pruugi olla. Sel juhul võimaldatakse nendega tutvuda elektrooniliselt. Kambrisse kasutamiseks antavatel õigusaktidel on märge, et need tuleb tagastada. Kuigi õigusaktide kambrisse kasutamiseks andmiseks ei ole kodukorras sätestatud tähtaegasid, võimaldatakse väljakujunenud praktika järgi kinnipeetaval kasutada paberkandjal väljastatud õigusakte ca nädal aega ja seejärel tuleb need tagastada. Soovi korral saab kinnipeetav taotleda õigusaktide välja printimist enda rahaliste vahendite arvel. Kaebajal võimaldati õigusakte kasutada tavapärasest kauem. Praeguseks on kinnipeetavate kasutuses ka tahvelarvutid, mis võimaldab tutvuda kõigi õigusaktidega ja mida kaebaja on ka kasutanud.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 06.03.2024 määrusega kaebuse ja jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Kuna 08.02.2024 vaideotsusega on kaebaja vaie sisuliselt lahendatud, ei oma vaide tagastamine õiguslikku tähendust ja kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud. Vanglaametniku 27.12.2023 suuline korraldus on toiming HMS § 106 tähenduses ja selle peale 2(4)
3-24-384 ei saa esitada tühistamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 1). Tuvastamisnõue ei ole HKMS § 45 lg 2 järgi samuti lubatav, sest kaebaja õigusi kaitseb tõhusamalt kohustamisnõue. Kohus tõlgendab kaebust nii, et kaebaja taotleb Tallinna Vangla kohustamist tagastada temale õigusaktid kambris kasutamiseks. Kaebus tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Kinnipeetava ja vahistatu õigust tutvuda õigusaktidega reguleerivad VangS § 14 lg 2 (ei ole praegusel juhul asjakohane), § 30 lg 2, § 311 ja § 93 lg 3 ning justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 741 p 4. Vangla ei ole piiranud kaebaja õigust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni (põhiseaduse § 44), vaid andis kaebajale üksnes korralduse tagastada vangla vara. Kaebaja saab soovitud õigusaktidega endiselt tutvuda vangla poolt kohandatud arvutivõrgus ametlikus õigusaktide andmebaasis või kinnipeetavate (sh vahistatute) kasutusse antud tahvelarvutites. Kaebajal on võimalik taotleda soovitud õigusaktidest väljatrükkide tegemist ka enda rahaliste vahendite arvelt. Samuti võib ta vahistatuna saada õigusakte pakiga. Vajaduse korral saab kaebaja mh laenutada olemasolevaid õigusakte vangla raamatukogust. Vangla ei ole keelanud kaebajale juurdepääsu õigusaktidele ega keeldunud kaebaja soovil tema rahaliste vahendite arvel õigusaktide väljaprintimisest või piiranud kaebaja õigust saada õigusakte pakiga. Kaebajal puudub õigusaktide järgi subjektiivne õigus nõuda vanglale kuuluvaid õigusakte tutvumiseks kambrisse. Vangla väljastatud esemete eest vastutab kinnipeetav (vt VangS § 67 p 4), kes on ka kohustatud vangla poolt väljastatud esemed vanglale tagastama (vt kodukorra seletuskirja p 8.7.8). Kaebajale antud õigusaktidele oli märgitud, et need tuleb vanglale tagastada. Vangla on selgitanud, et väljakujunenud praktika järgi antakse õigusaktid kasutamiseks umbes nädalaks ning kaebajal võimaldati neid kasutada tavapärasest kauem. Kaebajal ei saa olla õigustatud ootust, et tema kasutusse antud vangla vara jääb tema piiramatusse kasutusse kuni (eel)vangistuse lõpuni.
7.X palub 06.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja saata asi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Seaduste äravõtmine oli toiming, kuid korraldus seaduste tagastamiseks oli haldusakt (HMS § 51 lg 1), mida saab tühistada. Kaebaja ei saanud jätta korraldust täitmata ja pidi sellele alluma. Seadused anti kaebaja taotluse alusel tema kasutusse haldusakti või kasutuslepinguga, s.o igal juhul pidi selleks olema õiguslik alus. Korraldus, millega kohustati seadused tagastama, rikkus seaduste kambris kasutamise õigust.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda Tallinna Vanglalt sellele vastust.
9.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et Tallinna Vangla inspektor-kontaktisiku 27.12.2023 suuline korraldus kaebaja 12.12.2023 taotluse alusel temale 13.12.2023 väljastatud paberkandjal õigusaktide tagastamiseks oli haldusakt (HMS § 51 lg 1), mitte toiming (HMS § 106 lg 1). Haldusaktide ja toimingute eristamise aluseks ei ole mitte nende vorm, vaid sisu. Kaebajale tehtud 27.12.2023 korraldus tagastada tema kasutusse antud õigusaktide väljatrükid kujutab endast vangla vara kasutamise õiguse lõpetamisele suunatud ettekirjutust. Seejuures, kuigi õigusaktide väljatrükid on iseenesest vangla vara ja vaidlusaluste õigusaktide (RVastS, KarS, AvTS, MSVS) tutvustamise või tutvumiseks andmise kohustust õigusaktidest ei tulene, ei saa nende kaebaja kasutusse andmist pidada toimunuks eraõiguslikus suhtes, vaid vangistuse täideviimise raames. Ka suulist korraldust on võimalik tühistada (st tunnistada algusest peale kehtetuks) ning seda ka olukorras, kus korralduse kehtivus on selle täitmisega (st õigusaktide tagastamisega) lõppenud. 3(4)
3-24-384
10.Halduskohus on kaebuse tagastamisel ekslikult tuginenud HKMS § 121 lg 2 p-le 1, leides, et kaebaja õigusi ei ole ilmselgelt rikutud, kuna õigusaktidest (sh VangS § 14 lg-st 2) ei tulene kinni peetavale isikule subjektiivset õigust nõuda vanglale kuuluvate õigusaktide väljatrükke tutvumiseks kambrisse ega kasutada tema kasutusse antud vangla vara piiramatu aja vältel. Ringkonnakohus rõhutab, et kaebeõigus ei seondu mitte kaebuse rahuldamise võimalikkusega, vaid kaebaja õiguste rikkumise võimalikkusega. Kaebeõiguse tekkimine ei eelda seejuures, et isiku subjektiivseid õigusi peaks olema riivatud intensiivselt. Kohus peab väidetavalt rikutud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas see kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui kaitstakse ka isiku huve, on isikul subjektiivne õigus nõuda asjakohasest sättest kinnipidamist (nt Riigikohtu 21.06.2022 määrus nr 3-21-2230, p-d 8–9).
11.VangS § 14 lg 2 teise lause kohaselt antakse kinnipeetavale kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. See säte ei kohusta iseenesest vanglat tagama kinni peetavale isikule kuni vanglas viibimise lõpuni kõigi vangistuse täideviimisega kasvõi kaudselt seotud või ükskõik milliste kaebuste esitamist reguleerivate õigusaktide väljatrükkide kambris kasutamise võimalust (Riigikohtu 28.05.2014 otsus nr 3-3-1-8-14, p-d 14–15; Tallinna Ringkonnakohtu 21.01.2016 otsus nr 3-15-567, p 10). Õiguskirjanduses on samas väljendatud seisukohta, et VangS § 14 lg 2 teisest lausest tuleneb vanglale kohustus väljastada vanglasse vastu võetud isikule kirjalikult vangistuse täideviimist puudutavad õigusaktid, mille all tuleb eelkõige mõista VangS-i, VSKE ja konkreetse vangla kodukorra terviktekste vastuvõtumenetluse aja redaktsioonis (vt L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne §-d 1–109. Tallinn, 2014, lk 58).
12.Mõistlikku kahtlust ei saa olla, et VangS § 14 lg 2 eesmärk on kaitsta mh kinni peetava isiku õigusi ning kaebajal on seega õigus nõuda kõnealusest sättest kinnipidamist. Seega ei saa kaebaja õiguste rikkumise võimalust pidada ilmselgelt välistatuks ning kohus ei saanud kaebust tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Seevastu olid kaebuse tagastamiseks täidetud HKMS § 121 lg 2 p-s 21 sätestatud tingimused, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine ei oleks tõenäoline. VangS § 14 lg 2 teist lauset tuleb tõlgendada koos muude vanglas õigusaktidele juurdepääsu reguleerivate sätetega. Vanglas kinni peetaval isikul on võimalik tutvuda teda huvitavate õigusaktidega eelkõige interneti vahendusel (VangS § 311; VSKE § 521 lg 1 p 1), samuti on tal võimalik saada õigusakte pakiga (VSKE § 741 lg 1 p 2) ja taotleda vanglalt enda vahendite arvelt õigusaktide väljatrükkide tegemist. Valitud õigusaktide väljatrükid on laenutamiseks olemas ka vangla raamatukogus. Olukorras, kus kinnipeetavatele on tagatud eri võimalused õigusaktidele juurdepääsuks, ei ole põhjendatud tõlgendada VangS § 14 lg-t 2 selliselt, et kõigile vanglas viibivatele isikutele tuleks tagada võimalus paberkandjal tutvuda ka muude õigusaktidega peale nende, mis eeskätt reguleerivad kinni peetavate isikute õigusi ja kohustusi vanglas (s.o VangS, VSKE ja vangla kodukord). Kaebuse eduväljavaated on seetõttu ilmselt vähesed ja kuna kaebajal on asjaomaste õigusaktidega tutvumiseks mitmeid alternatiivseid võimalusi, siis ei saa kaebaja õiguste võimalik riive olla ka intensiivne.
13.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.03.2024 määruse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu määruse põhjendusi tuleb muuta vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.