Xi kaebus Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.49 tühistamiseks Taotleja – X Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja A-EV Kaebuse tagastamine
Menetlusosalised Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xi kaebus läbi vaatamatult.
2.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel läbi vaatamata.
3.Edastada määrus teadmiseks Tallinna Vanglale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 12.12.2023 avalduse õigusaktide saamiseks (karistusseadustikku (KarS), avaliku teabe seadust (AvTS), märgukirja ja selgitustaotluse ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust (MSVS) ja riigivastutuse seadust (RVastS)). Tallinna Vangla andis 13.12.2023 kaebajale soovitud õigusaktid.
Tallinna Vangla ametnik andis 27.12.2023 korralduse seaduste tagastamiseks, mille kaebaja täitis.
3.Kaebaja esitas 27.12.2023 Tallinna Vanglale vaide mis registreeriti numbriga 5-15/23/232-1. Vaides esitas kaebaja nõuded tühistada inspektor-kontaktisiku MK 27.12.2023 antud suulise korralduse seaduste tagastamise kohta ja kõrvaldada korralduse täitmise tagajärjed, s.o tagastada kaebajale seadused.
4.Tallinna Vangla tegi 29.12.2023 kirjaga nr 5-15/23/232-2 kaebajale ettepaneku kõrvaldada vaides esinevad puudused. Kaebajal paluti täpsustada, kuidas inspektor-kontaktisiku MK antud korraldus rikub kaebaja õiguseid ja/ või piirab vabadusi, ning nõuet vaidemenetluses, tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-le 72.
5.Kaebaja vastas 02.01.2024 ettepanekule vaides esinevate puuduste kõrvaldamisele, soovides endiselt inspektor-kontaktisiku korralduse tühistamist ja seaduste tagastamist, sest seaduste äravõtmisega võeti kaebajalt ära seaduste kasutusõiguse kambris.
6.Tallinna Vangla tagastas 22.01.2024 otsusega nr 5-15/24/232-3 kaebaja vaide HMS § 79 lg 1 p 1 alusel põhjusel, et inspektor-kontaktisiku poolt antud korraldus ei riku vahistatu õigusi ega piira tema vabadusi. Sellest tulenevalt puudus vahistatul vaide esitamise õigus. Vastavalt VangS §-le 311 on vahistatul võimalik kasutada internetti vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Vahistatul on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Seega ei olnud inspektor-kontaktisiku MK poolt antud korraldus haldusakt, sest see ei piiranud mitte kuidagi vahistatu õigusi ja/või vabadusi.
7.Tallinna Vangla registreeris 25.01.2024 kaebaja 02.01.2024 esitatud vaide puuduste kõrvaldamise avalduse uue vaidena, mis registreeriti numbriga 5-15/23/232-4.
8.Tallinna Vangla otsustas 08.02.2024 vaideotsuse nr 5-15/24/232-5 jätta vaide HMS § 85 p 4 alusel rahuldamata. Vaide esitaja väide, et vanglalt saadud seadused ei ole keelatud esemed ja seetõttu neid ei või ära võtta, ei vasta tõele. Tegemist on vangla varaga, mis anti isikule kambrisse ajutiseks kasutamiseks, mistõttu on vanglaametnikul õigus vara tagasi nõuda. Seadused olid enne korralduse andmist vaide esitaja kambris kaks nädalat, seega ei saa öelda, et vaide esitajal ei olnud aega neid kasutada. Lisaks säilis ligipääs seadustele läbi arvutipunkti kasutamise, seega ei saa öelda, et seaduste ära võtmine ei võimalda vaide esitajal oma õigusi kaitsta. Vanglateenistuse ametnikul oli õigus anda korraldus seaduste tagastamiseks.
9.Kaebaja esitas 09.02.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vanglaametniku antud suulise korralduse, millega kohustati kaebajat tagastama talle ajutiseks kasutamiseks antud õigusaktid, tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks kõrvaldada korralduse andmise tagajärjed, st tagastama õigusaktid kaebaja valdusesse. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja saada karistusseadustikku (KarS), avaliku teabe seadust (AvTS), märgukirja ja selgitustaotluse ning kollektiivse pöördumise esitamise seadust (MSVS) ja riigivastutuse seadust (RVastS). Kaebaja põhjendab kaebust eeskätt sellega, et valgal on kohustus kaebuses nimetatud õigusaktide väljastamiseks, kuivõrd kaebuste esitamise aluseks ei ole ainuüksi vangitusseadus (VangS), vangla sisekorra eeskiri ja kodukord, vaid ka kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), AvTS, haldusmenetluse seadus (HMS), halduskohtumenetluse seadustik ja paljud muud õigusaktid. Kaebaja leiab, et talle antud luba seaduste kaustamiseks on haldusakt, mille kehtivusaeg oli seotud kambrisse paigutusega ning seaduste kasutusõigus kaotab kehtivuse kaebaja vanglast vanaemisega. Haldusakti ei saa kaebaja hinnangul kehtetuks tunnistada uue korralduse andmisega olukorras, kus kaebaja kasutas talle antud seadusi eesmärgipäraselt. 27.12.2023 suuline korraldus on vastuolus seaduste kasutusloaga ja VangS § 14 lg-ga 2, mistõttu võeti kaebajalt seadused ära õigusvastaselt.
10.Tallinna Halduskohus palus 09.02.2024 kohtunõudes Tallinna Vanglal esitada haldusmenetluse materjalid ja selgitada kinnipeetavatele (vahistatutele) õigusaktide kasutamise võimalusi.
11.Tallinna Vangla esitas 16.02.2024 kohtunõudele vastuse, milles selgitas, et isiku vanglasse saabumisel väljastatakse talle kambrisse allkirja vastu iseseisvaks tutvumiseks paberkandjal vangistust reguleerivad õigusaktid: vangistusseadus, vangla sisekorraeeskiri ja Tallinna Vangla kodukord. Hilisemalt, kui kinni peetav isik soovib õigusaktidega tutvuda on tal võimalik seda teha üksuse arvutiruumis, sel juhul on vaja esitada tahteavaldus ehk tutvumine ei toimu koheselt. Vanglal ei ole kinnipeetava poolt ükskõik millist soovitud õigusakti paberkandjal väljastada, vangla peab aga tagama võimaluse õigusaktidega tutvuda. Õigusaktid, mis puudutavad vangistust on olemas väljaprinditult, kuid muu seadusandlus ei pruugi olla (nt tervishoiuteenuse korraldamise seadus), sel juhul võimaldatakse kinnipeetaval õigusaktidega elektroonilisel kujul tutvuda. Õigusaktid, mis antakse üksuse poolt kambrisse kasutamiseks paberkandjal on peale märgitud, et need tuleb tagastada. Õigusaktide kasutamiseks vangla kodukorras sätestatud tähtaegasid ei ole, kuid väljakujunenud praktika on, et kinnipeetav kasutab paberkandjal väljastatud õigusakte ca nädal ning seejärel tagastab need vanglale. Kui kinnipeetav soovib, siis 2(5)
on tal võimalik enda rahaliste vahendite eest taotleda, et talle prinditaks tema soovitud õigusaktid. Kaebajale lubati õigusaktid kambrisse kasutamiseks tavapärasest kauem. Käesolevalt on kinnipeetavate kasutuses ka tahvelarvutid, milles on võimalik tutvuda kõikide õigusaktidega ning mille vahendusel on kaebaja nii vanglale kui ka kohtule esitanud arvukalt pöördumisi.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta (HKMS § 120 lg 1 p 3).
13.Kaebaja on praeguses asjas vaidlustanud Tallinna Vangla vanglaametniku poolt 27.12.2023 antud suulist korraldust, millega nõuti kaebajalt talle kambrisiseseks kasutamiseks ja tutvumiseks antud õigusaktide vanglale tagastamist. Kaebaja on seisukohal, et temalt õigusaktide äravõtmine rikub tema õigust õigusaktidega tutvuda ning ta soovib õigusakte tagasi saada, et ta saaks õigusakte kambris edasi kasutada. Kaebaja on esitanud kohtule nõude 27.12.2023 suulise korralduse kehtetuks tunnistamiseks ning vangla kohustamist kõrvaldama korralduse täitmise tagajärjed, st andma seadused kaebaja kasutusse tagasi.
14.Kohtule nähtub haldusasja toimiku materjalidest, et kaebaja 27.12.2023 esitatud vaide vanglaametniku 27.12.2023 antud suulise korralduse peale on vangla sisuliselt lahendanud 08.02.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/232-5 (dtl 18-19). Seega on vaideotsusega sisuliselt tunnistatud kehtetuks varasem otsus, millega vaie tagastati, mistõttu ei oma 12.01.2024 vaide tagastamise otsus õiguslikku jõudu. Seega loeb kohus kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks.
15.Kohtu hinnangul on vanglaametniku 27.12.2023 antud suuline korraldus halduse toiming HMS § 106 lg 1 tähenduses. Toimingu peale ei ole võimalik esitada tühistamisnõuet (HKMS § 37 lg 2 p 1 sõnastusest tulenevalt). Tuvastamiskaebuse võib aga esitada juhul, kui kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kaitseb kaebaja õigusi tõhusamalt kohtule esitatud kohustamiskaebus, millega kaebaja soovib Tallinna Vangla kohustamist tagastama talle 27.12.2023 korralduse täitmisel üle antud õigusaktid kambrisiseseks kasutamiseks. Kohus saab vanglaametniku suulise korralduse õiguspärasust hinnata kohustamiskaebuse lahendamisel. HKMS § 2 lg 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kaebuse eesmärgist, tõlgendab kohus seega kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist tagastama kaebajale õigusaktid kambrisiseseks kasutamiseks.
16.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele ilmselge kaebeõiguse puudumise tõttu.
17.HKMS § 44 lg 1 järgi võib isik pöörduda halduskohtusse oma õiguse kaitseks. Halduskohtus kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi: põhiõigusi ja -vabadusi ning seadustest ja muudest õigustloovatest aktidest, samuti haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kaebeõigus on üksnes neil isikutel, kelle õigusi kaevatav haldusakt või toiming otseselt puudutab. Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste riive (Riigikohtu halduskolleegiumi 23.03.2005 otsus asjas nr 3-3-1-8604, p 13; 12.12.2017 määrus asjas nr 3-17-981, p 11). Kaebuse kohaselt on kaebaja õigustatud kaebuses nimetatud haldusaktide kambrisiseseks kasutamiseks, kui sai vanglaametnikult 13.12.2023 loa õigusaktide kasutamiseks. Kaebaja hinnangul oli ta õigustatud õigusakte kambrisiseselt kasutama kuni vanglast vabanemiseni.
sätestab, et hiljemalt vanglasse saabumisele järgneval päeval kohtub kinnipeetav vanglateenistuse ametnikuga, kes selgitab kinnipeetavale tema õigusi ja kohustusi. Kinnipeetavale antakse kirjalik teave vangistuse täideviimist reguleerivate seaduste, vangla sisekorraeeskirjade ja kaebuste esitamise kohta. Nimetatud sättest tuleneb seega vanglale kohustus tutvustada vangistust reguleerivaid õigusakte kinnipeetava esmakordsel saabumisel vanglasse või kinnipeetava ümberpaigutamise korral. Kohtule esitatud asjaolude kohaselt ei ole käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist.
19.VangS § 311 kohaselt on kinnipeetaval lubatud kasutada internetti vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Ka kohtupraktika tunnustab kinnipeetavate interneti kaudu ligipääsu õigust andmekogudele, mis sisaldavad andmeid kinnipeetavate õiguste ja kohustuste kohta selleks, et kinnipeetav suudaks oma õigusi ja kohustusi konkreetsel juhtumil rakendada. Võimalus õigusnormidega tutvumiseks peab olema tagatud igaühele, sealhulgas kinnipeetavatele. Igaühe õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni tuleneb põhiseaduse § 44 lg-st 1.
20.VangS § 30 lg 2 kohaselt on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda. VangS § 93 lg 3 kohaselt on Vahistatul on lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangla julgeolekut. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskirja“1 (VSKE) § 741 p 4 kohaselt võib vahistatule pakis saata õigusakte.
21.Käesoleval juhul ei nähtu kohtule, et vangla on piiranud kaebaja õigust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni, vaid üksnes andnud kaebajale korralduse tagastada vanglaametnikule vanglale kuuluv vara. Asjaolu, et kaebajalt sooviti vanglale kuuluv vara tagasi, ei anna alust arvata, et kaebajale oleks igasugune juurdepääs soovitud õigusaktidele piiratud. Kaebaja saab endiselt soovitud õigusaktide tutvuda vanglateenistuse poolt kohandatud arvutivõrgus ametlikus õigusaktide andmebaasis või kinnipeetavate (sh vahistatute) kasutusse antud tahvelarvutites. Kaebajal on võimalik ka enda rahaliste vahendite arvelt taotleda soovitud õigusaktidest väljatrükkide tegemist. Sealjuures on kaebajal vahistatuna õigus saada pakke, millega on lubatud mh saata ka õigusakte. Tallinna Vangla on kohtule esitatud vastuses selgitanud, et õigusaktid, mis puudutavad vangistust on olemas väljaprinditult. Vajadusel saab kaebaja soovitud õigusakte nende olemasolu korral laenutada ka raamatukogu vahendusel. Kohus leiab, et kaebaja õigusi oleks praegusel juhul rikkunud see, kui vangla oleks keeldunud tagamast kaebajale juurdepääsu õigusaktidele, keeldunud kaebaja soovil tema rahaliste vahendite arvelt õigusaktidest väljatrükkide tegemisest või piiranud kaebaja õigust talle pakiga saadetud õigusaktidele. Antud juhul ei ole kaebaja ka sellistele asjaoludele viidanud. Kaebajal puudub õigusaktidest tulenev subjektiivne õigus nõuda vanglale kuuluvate õigusaktidega tutvumist kambrisiseselt.
22.VangS § 67 p 4 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Vangla väljastatud esemete eest vastutab kinnipeetav, kes on ka kohustatud vangla poolt väljastatud esemed vanglale tagastama2. Vangla poolt kohtule antud selgituste kohaselt on õigusaktidele, mis antakse üksuse poolt kambrisse kasutamiseks paberkandjal, peale märgitud, et need tuleb vanglale tagastada. Vangla on ka põhjendanud, et ehkki vangla kodukorras ei ole sätestatud õigusaktide kasutamise aega, on välja kujunenud Kättesaadav veebilehel - https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022061 Nt Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukorra“ seletuskirja (terviktekst alates 13.06.2023) p 8.7.8 selgitused – kättesaadav veebilehel https://vanglateenistus.ee/meist/vanglateenistus/tallinna-vangla
4(5)
praktika see, et kasutusse antud õigusakte saab kasutada umbes ühe nädala, misjärel kasutamiseks antud õigusakt tuleb vanglale tagastada. Kaebajale lubati õigusaktid kambrisse kasutamiseks aga tavapärasest kauem. Kohtu hinnangul ei saa olla kaebajal õigustatud ootust, et tema kasutusse antud vangla vara (õigusaktid) on antud talle kuni (eel)vangistuses viibimise lõppemiseni, st antud kaebaja valdusesse piiramatuks kasutuseks.
23.Kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, jätab kohus läbi vaatamata ka kaebaja menetlusabi taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.