X kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle vangiregistrist 03.04.2023.a taotluses soovitud andmed
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Tartu Vangla, esindaja Liisa Paltsar-Jürimäe Kaasatud haldusorgan: Justiitsministeerium, esindaja Keili Kondike-Neiland
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.05.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 13).
otsuse
Asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad
1.Kaebaja X esitas 03.04.2023 Tartu Vanglale avalduse järgmiste andmete saamiseks kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (edaspidi vangiregister): 1) meditsiiniliste andmete päritolu, nende andmete eesmärk ja alus; 2) kellele nimeliselt on ajavahemikul 01.03.2022 - 01.03.2023 kaebaja kohta kogutud andmeid väljastatud; 3) logide sooritajate nimed, kellaajad ja seadmete IP-aadressid, millelt logid on tehtud ajavahemikul 01.03.2022 - 01.03.2023; 4) kaebaja kohta sisse kantud andmed konfessionaalse kuuluvuse kohta.
2.Vastustaja Tartu Vangla jättis 04.04.2023.a otsusega nr 2-5/236-2 kaebajale andmed
andmata. Vastus on sõnastatud teabenõude täitmata jätmisena. Vastustaja põhjendas, et vangiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium ning kaebajal tuleb teabe saamiseks pöörduda Justiitsministeeriumi poole. Vastustaja selgitas 09.11.2023 kaebajale antud täiendavas vastuses nr 2-5/236-3, et 08.11.2023.a seisuga vangiregistris kaebaja konfessionaalse kuuluvuse kohta kanded puuduvad. Kaebaja ei ole Tartu Vangla kaplanaadile teavitanud oma usulist kuuluvust. Kui registris andmeid ei ole, siis ei saa neid kaebajale edastada.
3.Kaebaja esitas 20.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse kohustada vastustajat väljastama talle vangiregistrist 03.04.2023.a taotluses soovitud andmed. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Mõlemad pooled viitavad Vabariigi Valitsuse kehtestatud kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimääruse (edaspidi määrus) § 8 lõikele 4. Kaebaja arvates tähendab see, et andmed tuli talle anda vanglal. Vastustaja arvates tähendab see, et andmed tuli anda Justiitsministeeriumil.
4.Justiitsministeerium selgitas vastusena kohtu küsimustele, et pädevus teavet väljastada on reeglina teabe valdajal. Näiteks võib arestimaja väljastada seda teavet, mille nad on ise andmekogusse sisestanud või seal loonud. Vanglate sisestatud teavet väljastavad vanglad. Vanglate puhul võib iga vangla väljastada ka teiste vanglate sisestatud teavet. Määruse § 8 lg 4 on mõeldud nii, et andmesubjekt esitab taotluse sellele vanglale, kus ta teabe küsimise ajal viibib. Selline põhimõte on määrusesse lisatud, et lihtsustada andmesubjektil teabe küsimist. Kui teabenõude saanud asutus leiab, et tema ei ole pädev teavet kas tervikuna või osaliselt väljastama, siis edastab asutus ise teabenõude võimalikule teabe valdajale. Nii on tagatud, et asutused ise lahendavad omavahel teabe väljastamise küsimused. Kui isik, kes soovib teavet saada, ei ole kindel, kelle poole ta peaks taotlusega pöörduma, võib saata taotluse ka vastutavale töötlejale. Vastutav töötleja otsustab, kas ta väljastab teabe ise või edastab taotluse lahendamiseks. Kaebaja taotluse puhul - terviseandmeid (taotluse punkt 1) kogutakse erinevatesse andmekogudesse. Kui andmed on edastatud vangiregistrisse, siis muutuvad need osaks vangiregistri andmekogust; - logid, kust nähtuks, kellele nimeliselt on kaebajat puudutavad andmed väljastatud, logide sooritajate nimed, kellaajad ja IP-aadressid (taotluse punktid 2 ja 3), ei ole oma olemuselt andmed, mida saaks käsitleda vangistuse täideviimist puudutavate andmetena. Seega tuleks nende andmete väljastamise osas kaebajal pöörduda vangiregistri vastutava töötleja ehk Justiitsministeeriumi poole; - kaebaja konfessionaalset kuuluvust puudutavate andmete osas (taotluse punkt 4) on tegemist andmetega, mida saab käsitleda andmetena vangistuse täideviimise kohta, s.t nende väljastamise üle otsustab vangla. Kaebaja esitas 09.04.2023 Justiitsministeeriumile taotluse, mille sisu kattub otsuse punktis 1 tooduga. Justiitsministeerium palus 18.04.2023 kaebajal taotluse sisu täpsustada. Kaebaja ei täpsustanud taotluse sisu ning pole sellel teemal rohkem pöördumisi esitanud. Kohtu seisukoht
5.Kohus selgitab alustuseks, et kaebaja ei ole esitanud teabenõuet. Teabenõude esitamist ja täitmist reguleerib avaliku teabe seadus. Selle seaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt reguleerib seadus juurdepääsu avalikule teabele, s.o teabele, mida on õigus saada igaühel. Kaebaja soovis saada
andmeid vangiregistrist. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 1 sätestab, et vangiregistrisse kantud andmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. Tegemist ei ole teabega, mida on õigus saada igaühel. Kaebaja soovis saada tema kohta kogutud isikuandmeid. Kaebaja viitab ka ise isikuandmete kaitse seadusele (IKS). Käesolevas asjas ei ole vaidluse esemeks see, kas ja millises ulatuses on kaebajal õigus tema kohta kogutud andmetega tutvuda või neid saada. Vaidluse all on see, kas andmete väljastamine tuli korraldada vastustajal või Justiitsministeeriumil. Kaebaja soovib maksma panna oma õigust nõuda andmete väljastamist just vastustajalt.
6.Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 alusel on kohustamisnõude rahuldamise eeldusteks esiteks, et avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja teiseks, et see puudutab isiku õigusi. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
7.Kohus jätab kaebuse rahuldamata, kuna otsuse tegemise seisuga ei mõjuta kaebaja õigusi vastustaja 04.04.2023.a otsustus, millega vastustaja jättis pädevuse puudumise tõttu kaebaja taotluse andmete väljastamiseks rahuldamata. Otsuse punkti 1 alapunktis 4 nimetatud andmed on vastustaja hiljem kaebajale andnud (vt otsuse punkti 2 teist lõiku). Muude kaebaja küsitud andmete puhul on kohtu hinnangul kohtulikult kaitstav kaebaja õigus tutvuda tema kohta kogutud isikuandmetega, kuid mitte see, kuidas on andmetega tutvumine või nende väljastamine korraldatud.
8.Andmete töötlemine vangiregistris kuulub IKS § 1 lg 1 p 2 alusel selle seaduse reguleerimisalasse. IKS § 24 reguleerib andmesubjekti õigust saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid. Paragrahvis räägitakse läbivalt vastustava töötleja kohustustest. IKS § 29 lg 2 alusel saab vastutav töötleja anda volitatud töötlejale isikuandmete töötlemiseks kohustuslikke juhiseid. Töötlemise all mõistetakse kõiki isikuandmetega tehtavaid toiminguid, s.h andmete väljastamist või tutvustamist. VangS § 51 lg 2 alusel on vangiregistri vastutav töötleja Justiitsministeerium ning vangiregistri volitatud töötlejad sätestatakse vangiregistri põhimääruses. Määruse § 4 lg 1 p 1 alusel on volitatud töötlejateks vanglad. VangS § 52 lg 4 ja 6 kohaselt väljastatakse kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele nende kohta andmekogusse kantud andmeid digitaalselt või omakäeliselt allkirjastatud taotluse alusel. Säte ei reguleeri täpsemalt andmete väljastamise korda. Säte reguleerib aluseid, mille esinemisel vanglateenistuse ametnik võib andmete väljastamisest keelduda, kuid vanglateenistuse hulka kuuluvad VangS § 1051 lg 2 alusel nii vanglad kui ka Justiitsministeeriumi koosseisus vanglateenistuse ülesannete täitmiseks ette nähtud teenistuskohad. Määruse § 8 reguleerib vangiregistri kasutamist ja andmete saamist. Määruse § 8 lg 4 sätestab järgmist. Vangla võib väljastada teavet vangistuse, eelvangistuse, aresti ja kriminaalhoolduse täideviimise kohta. Andmesubjektile teabe väljastamise otsustab üldjuhul see volitatud töötleja, kelle juures isik viibib. Vajaduse korral otsustab teabe väljastamise vastutav töötleja.
9.Otsuse punktis 8 toodud õigusnormide ja Justiitsministeeriumi selgituste põhjal on vangiregistri andmetega tutvumine korraldatud nii, et kinnipeetavast andmesubjekt pöördub
selle vangla poole, kus ta viibib ja vangla korraldab vajadusel taotluse edastamise Justiitsministeeriumile. Kohtu hinnangul viidatud õigusnormid põhimõtteliselt võimaldavad seda, et vastutav töötleja kehtestab tema ja volitatud töötleja vahelise tööjaotuse andmetega tutvumise korraldamisel. Tööjaotuse põhjal on vastustajal osade vangiregistri andmete tutvustamise ja väljastamise õigus ning vajadusel tuleb vastustajal edastada taotlus lahendamiseks Justiitsministeeriumile.
10.Vastustaja toimis seega valesti, kui ta jättis kaebaja taotluse (lõpptulemusena osaliselt) rahuldamata, kuid ei edastanud seda lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Samas on asjas tõendatud, et kaebaja pöördus pärast vastustaja vastuse saamist ise Justiitsministeeriumi poole, Justiitsministeerium palus kaebajal taotlust täiendada ja kaebaja seda ei teinud. Vastustaja tegevus ei ole endaga kaasa toonud kaebaja õiguste rikkumist, kuna kaebaja taotlus jõudis Justiitsministeeriumi olenemata vastustaja tegevusest. Vaidlus selle üle, kas Justiitsministeeriumil oleks tulnud kaebaja soovitud andmed väljastada, väljub käesoleva vaidluse raamidest. Menetluskulud. Selgitused
11.HKMS § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei ole menetluskulude nimekirju ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole. Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
12.Kohus vabastas kaebaja 27.09.2023.a määrusega lõplikult riigilõivu tasumise kohustusest. Tegemist ei ole olukorraga, kus menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud (HKMS § 118 lg 3). Puudub reaalne nõue või kulu, mille üle otsustada. Riigilõivu küsimust ei ole vaja käsitleda otsuse resolutsioonis.
13.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.