lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-949/4

Sotsiaalõigus › Meditsiiniõigus (sh ravikindlustus)

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 09.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-949/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Meditsiiniõigus (sh ravikindlustus)
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
09.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1027
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 09.04.2024, Tartu 3-24-949 X kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 05.04.2024. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X

RESOLUTSIOON

1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.04.2024. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata.
2.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas 30.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Ülikooli Kliinikumi vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebuse kohaselt on kaebajale Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarst-pulmonoloog dr P. Liiva poolt omistatud olematu astmadiagnoos ja antud ravisoovitused ning sellest tingitud isoleerimine ja piiravate meetmete kohaldamine vanglas piiras tema vabadust ja põhjustas mittevaralist kahju (isikuvabaduse piiramine, hingelised üleelamised ja kannatused). Kaitsevisolatsiooni kohaldati kaebaja suhtes 09.12.2020-03.05.2021. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 05.04.2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Kaebaja on kahjunõude soovinud esitada Tartu Ülikooli Kliinikumi vastu, kuid vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 18 lg-le 1 teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkiva kahju eest vastutab vangla (RKEKm 11.11.2022, 3-21-924/12, p 12). Asjas on vastustajaks Tartu Vangla. 2) Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt esitas kaebaja 05.09.2021 Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vastu kaebuse, milles muu hulgas taotles mittevaralise kahju hüvitamist seoses

asjaoluga, et Tartu Vangla meditsiiniosakond omistas talle ekslikult astma diagnoosi (J45) ning sellest tulenevalt määrati ta vanglas riskirühma kinnipeetavaks ning tema suhtes kohaldati 09.12.2020-03.05.2021 kaitsevisolatsiooni ja täiendavaid piiranguid. Kaebaja oli seisukohal, et vangla tegevusega alandati tema inimväärikust, võeti vabadus, rikuti eraelu puutumatust ja teotati tema au. Kaebus on registreeritud haldusasjana nr 3-21-2031. Ka praeguses asjas taotleb kaebaja mittevaralise kahju hüvitamist seonduvalt asjaoluga, et Tartu Vangla kohaldas tema suhtes 09.12.2020-03.05.2021 kaitsevisolatsiooni ja sellest tingitud piiranguid, kuivõrd kaebajal oli diagnoositud astma, mida Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarst-pulmonoloog dr P. Liiva e-konsultatsiooni käigus ümber ei hinnanud, s.t ei kustutanud astmadiagnoosi, mis põhjustas talle vabaduse kaotust ja alandas inimväärikust. Haldusasjas nr 3-21-2031 esitatud hüvitamisnõue kattub praeguses haldusasjas esitatud nõudega osas, milles kaebaja taotleb inimväärikuse alandamise ja vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist seoses tema suhtes 09.12.2020-03.05.2021 kohaldatud kaitsevisolatsiooni ja täiendavate piirangutega. Kaebuste nõuded ja alusena välja toodud elulised asjaolud on samad. Menetlus haldusasjas nr 3-21-2031 on pooleli, kuivõrd kaebaja esitas 30.03.2024 Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2024. a otsuse peale. Seega on hüvitamiskaebuse osas kohtumenetlus juba pooleli ning puudub põhjus ja alus hakata praeguses asjas samasisulist hüvitamisnõuet uuesti läbi vaatama. Kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3.X palub 06.04.2024. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 05.04.2024. a määrus. Määruskaebuse põhjendused: Kohus meelevaldselt seostas asja Tartu Vanglaga. Kaebajale omistatud olematu astmadiagnoos ning sellest tulenenud isoleerimine ja piiravate meetmete kohaldamine, mis olid intensiivsed ja ulatuslikud detsembrist 2020 kuni maini 2021, piiras oluliselt tema isikuvabadust ning põhjustas mittevaralist kahju. Kaitsevisolatsiooni kohaldati 09.12.2020-03.05.2021, mistõttu kaebaja taotles põhjendatult Tartu Ülikooli Kliinikumilt 1000 eurot suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebaja lähtub kahjunõude esitamisel väärikuse alandamisest ja vabaduse võtmisest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
5.Tartu Halduskohus tagastas 05.04.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Halduskohus märkis (määruse põhjenduste p-d 5.1 ja 5.2), et KIS-st nähtuvalt on kaebaja esitanud halduskohtule haldusasjas nr 3-21-2031 kaebuse, mis kattub praeguses haldusasjas esitatud nõudega osas, milles kaebaja taotleb inimväärikus alandamise ja vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist seoses tema suhtes 09.12.2020-03.05.2021 kohaldatud kaitsevisolatsiooni ja täiendavate piirangutega. Kaebuste nõuded ja kaebuse alusena välja toodud elulised asjaolud on samad. Halduskohus ka osutas, et menetlus haldusasjas nr 3-21-2031 on veel pooleli. Seega puudus põhjus ja alus hakata praeguses asjas samasisulist hüvitamisnõuet uuesti läbi vaatama. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale.
6.Tartu Halduskohus mõistis (määruse põhjenduste p 3) kaebaja kaebust selliselt, et kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et Tartu Ülikooli Kliinikumi eriarst-pulmonoloog dr P. Liiva on omistanud talle diagnoosi J45 (astma) ja andnud sellest tulenevalt ravisoovitusi, millest lähtuvalt kohaldas Tartu Vangla tema suhtes kaitsevisolatsiooni ja muid vabadust piiravaid meetmeid. Kaebaja tugines kahjunõude esitamisel väärikuse alandamisele ja vabaduse võtmisele RVastS § 9 lg 1 mõttes. Kaebaja ei ole määruskaebuses eeltoodud osas halduskohtu tõlgendusele vastu vaielnud. Kaebaja üksnes arvab määruskaebuses, et vastustajaks ei saa olla Tartu Vangla. Halduskohus selgitas määruses põhjendatult, et vastavalt HKMS § 18 lg-le 1 teeb vastustaja vaidluse esemest lähtudes kindlaks kohus ning menetlusosaliste seisukohad vastustaja määratlemisel ei ole kohtule siduvad. Halduskohus ka viitas asjakohasele Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on kinnipeetavale tervishoiuteenust osutava haigla või kliinikumi tegevus omistatav riigile, keda esindab haldusorganina vangla. Seega tekib kinnipeetaval väljaspool vanglat tervishoiuteenuse osutamise raames õigussuhe üksnes vanglaga, mitte teenust osutava haigla või kliinikumiga. Tervishoiuteenuse osutamisel tekkiva kahju eest vastutab vangla (RKEKm 11.11.2022, 3-21-924/12, p 12). Eeltoodut arvestades luges ringkonnakohtu hinnangul halduskohus põhjendatult vastustajaks Tartu Vangla.
7.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 05.04.2024. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
8.Kaebaja esitas koos määruskaebusega taotluse, mis on pealkirjastatud riigi õigusabi andmise taotlusena. Samas märgib kaebaja taotluse sisu kohta, et see on füüsilise isiku menetlusabi taotlus. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist menetlusabi taotlusega. Kaebaja märgib taotluses, et menetlusabi taotletakse riigilõivu maksmiseks täies ulatuses. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
9.Ringkonnakohus peab kaebaja isikuandmete kaitseks vajalikuks kohtumääruse avaldamisel asendada tema nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja