S.I kaebus Eesti Töötukassa 20.04.2023 otsuse nr TVH723/016678, 21.04.2023 otsuse nr TVT/23/024325 ja 26.06.2023 vaideotsuse nr VO/23/1498 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
1.2.asjakohatute tõenditena esitatud vanad tervisedokumendid (dtl 44-48, 54-58, 66-71, 77-83, 87-89, 93-95), fotod ninaverejooksu kohta (dtl 101-105, 296-298) ja videod käekrampide kohta (dtl 300).
Jätta S.I kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 08.05.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei
peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.S.I (kaebaja) esitas 06.04.2023 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise taotluse (dtl 146).
2.Vastustaja leidis 20.04.2023 otsuses nr TVH/23/016678 (dtl 268), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas teadvushäirete osas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad, ent piirangud riietumisraskuste osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkondades ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on koormustaluvuse languse ja füüsilisel koormusel avalduva kiire väsimise tõttu piiratud kõndimine, treppidel käimine ja füüsilist pingutust nõudev liikumine ning pikaajaline sundasendis viibimine. Kaebaja liigub ilma abivahenditeta. Kuigi kaebajal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Vastustaja jättis 21.04.2023 otsusega nr TVT/23/024325 (dtl 271) kaebajale töövõimetoetuse määramata, sest kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
4.Kaebaja esitas vastustaja 20.04.2023 ja 21.04.2023 otsuste peale 23.05.2023 vaide (dtl 207). Ebaõige on järeldus, et kaebajal ei ole tegutsemise piiranguid. Kaebaja ei jõua saunas käia, ahju kütta, poes käia ega süüa valmistada. Kaebaja vajus pliidi eest suppi keetes kokku. Saunas käies tekivad tasakaaluhäired ja süda läheb pahaks. Vajab pesemisel abi. Tervis läks pärast Covidi põdemist oluliselt halvemaks. Kaebajal on pidevalt peavalud. On käinud selle probleemiga korduvalt kiirabis. Arsti selgituste kohaselt võivad Covidi sümptomid kesta kauem, eriti kui varem oli neeru operatsioon ja organism on seetõttu nõrk. Kaebaja kirjutas perearstile e-kirja, sest telefoni teel teda kätte ei saa. Kaebajal on raskusi perearsti vastuvõtule saamisel, sest arst ei vasta telefonile. Eriarsti juurde sai vastuvõtu aja alles augustiks. Kaebaja on palunud korduvalt perearstil teha TIS-i vajalikud kanded. Perearst kinnitas, et temale ei ole arusaadav, milliseid sissekandeid on vaja haiguslukku teha. Sissekannete tegemist peab õpetama arstile riik. Kaebaja ei pea kannatama selle tõttu, et arst ei oska diagnoosi panna ega sissekandeid haiguslukku teha. Käekrambid ei võimalda suppi süüa, riideid seljast võtta ega riidesse panna. Kaebaja on sellest perearsti korduvalt teavitanud, kuid TIS-i kanded on puudulikud. Haigusloos puuduvad sissekanded kaebajal nooruses esinenud neeruhaiguse kohta. Tegemist oli neeruvaagna põletikuga ja pärast seda on kaebaja olnud pidevalt arstide jälgimise all. Teksti trükkimine arvutil on raske, sest tähed hüppavad ekraani peal ja pilt lainetab. Kaebaja tervis on võrreldes eelmise aastaga halvenenud, mitte paranenud. Eelmisel aastal ei olnud kaebajal peavalusid ja kannatas saunas käia. Tasakaaluhäireid ei olnud. Pilt ei ujunud silme ees. Ka eelmisel aastal tunnistati kaebaja töövõimeliseks, kuid otsust muudeti pärast vaide esitamist. Neerudega seotud mured on samad mis eelmisel aastal. Kaebaja väsib kiiresti, ei talu koormust ja ei puhka öösiti välja.
5.Vastustaja jättis 26.06.2023 vaideotsusega nr VO/23/1498 (dtl 227) vaide rahuldamata. Põhjendused:
2(19)
3-23-1632
5.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud terviseandmed. Otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ja ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Kaebajal tuvastati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Seetõttu hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõimeliseks. TTO ekspertarst analüüsis veel kord kaebaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ja jäi oma esialgse arvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Terviseandmed ei kinnita, et kaebajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täielikult välistatud. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime hindamise metoodikale ja faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.
5.2.TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemi muud haigusseisundid. Kaebajal on koormustaluvuse languse ja füüsilisel koormusel avalduva kiire väsimise tõttu piiratud kõndimine, treppidel käimine ja füüsilist pingutust nõudev liikumine ning pikaajaline sundasendis viibimine. Kaebaja liigub ilma abivahenditeta. Piirangud liikumisel eri tasapindadel ning seismisel ja istumisel on hinnatud kergeks. Uroloogi väljavõtte alusel (06.12.2022 Peep Baum) parema neeru tuumor opereeritud 04.12.2020. Regulaarselt käinud kontrollis, esineb kerge jääkainete tõus, neerufunktsioon kergelt langenud. Viimase väljavõtte alusel kaebaja valusid ei kaeba. Kaebab väsimust. Siiani koormustesti teostatud ei ole. Perearsti väljavõtete alusel Covid-infektsiooni järgselt koormustaluvus langenud, diagnoositud viirusnakkusjärgset väsimussündroomi. Analüüsid, objektiivsed andmed korras. Retseptikeskuse andmetel valuravi ei kasuta. Funktsioonipiiranguid terviseandmetes ei kirjeldata määral, mis püsivalt piiraks töövõimet. Kaebaja kirjeldatud piirang ohutul ringiliikumisel ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TIS-i andmetel ei ole ohutu ringiliikumine piiratud. Kaebaja kirjeldatud liikumisega seotud muid piiranguid on arvestatud hinnates võtmetegevusi liikumine eri tasapindadel ning seismine ja istumine.
5.3.Kaebaja kirjeldatud piirang käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad andmed käteosavusega seotud püsivate piirangute esinemise kohta. Puuduvad sissekanded, mis kinnitaksid sagedaste krampide esinemist.
5.4.Kaebaja kirjeldatud piirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad andmed sagedaste teadvushäirete esinemise kohta. Puuduvad andmed enesehooldusega seotud püsivate piirangute esinemise kohta määral, mis püsivalt piiraks töövõimet.
5.5.Kaebaja kirjeldatud piirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad andmed vaimse võimekuse valdkondadega seotud piirangute esinemise kohta – puuduvad visiidid, uuringud, diagnoosid, ravi.
5.6.Uusi terviseandmeid lisandunud ei ole, püsivad kerged piirangud. Neerukasvaja on operatiivse raviga edukalt eemaldatud, retsidiive ei esine, seisund ei mõjuta töövõimet. Kaebaja viidatud teadvusekaotuse episood ei mõjuta töövõimet, sest neuroloogilisi
3(19)
3-23-1632
ärajäämanähte ei esinenud ja aju-uuring oli patoloogiata, täiendavaid uuringuid ega ravi ei vajanud. Püsiva ravi vajadust ei esine. Viimasel 2 aastal koostatud üks ravimiretsept hambaarsti poolt, mis on jäänud kaebaja poolt välja ostmata. Töövõime hindamise käigus antakse hinnang isiku töövõimele, mitte ei hinnata raviarstide pädevust ja terviseandmete vastavust üldistele kvaliteedinõuetele. Viimase 5 aasta terviseandmeid kogumis vaadates (arstivisiidid, teostatud uuringud ja analüüsid, püsiravi vajadus) ei esine ühtegi sellist terviseseisundit, mis takistaks töötamist. TTO ekspertarst soovitas vältida rasket füüsilist tegevust ja täpsustada vaimset seisundit.
5.7.Seega ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel kaebajal hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu oleks kaebaja töötamine üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul ei ole kaebaja töövõime püsivalt vähenenud. Viirusinfektsioonist taastumise perioodil on vajalik vältida rasket füüsilist koormust. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on kaebajal võimalik esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus.
5.8.Töövõimetoetust makstakse isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, siis puudub alus ka 21.04.2023 otsust muuta.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 20.04.2023 ja 21.04.2023 otsused ning 26.06.2023 vaideotsus ja kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi. Põhjendused:
6.1.Vastustaja otsused ei arvesta kaebaja tervisliku seisundiga. Kaebaja tervis on Covidi tõttu halvenenud. Kaebajal on neeruprobleemid juba 16 aasta vanusest peale. Kaebaja haiguslugu kinnitab, et neeruprobleemid said alguse 1990. a-l ja seda raviti Tallinna keskhaiglas. Tegemist oli bakteriaalse neerupõletikuga ja see haaras mõlemat neeru. Neerude mõõtmelisi anomaaliaid kinnitab 1992. a-l tehtud ultraheliuuring. 1990.-1992. a-l tehtud uriini- ja vereanalüüsid kinnitavad põletiku ilminguid. Tegemist on kroonilise haigusega, mis on kestnud üle 20 aasta. Kaebaja on arstide pideva järelevalve all. Pärast operatsiooni alles jäänud neer on üle koormatud ja töötab piiri peal, põhjustades kaebajale vaevusi ja piirates tema liikumisvõimet ja kehalist aktiivsust. Kaebajal on koguaeg neeruvalud, mis segavad magamist. Kaebajal avastati suur neeruvähk ja neer tuli eemaldada. Vähi suurus viitab, et arstid jätsid õigeaegselt analüüsid tegemata ja vähk jäi õigeaegselt avastamata. Perearsti lohaka töö tõttu kaotas kaebaja neeru, mis halvendas tema sooritusvõimet ja elukvaliteeti. Arst pidi kontrolli vajadusest teadlik olema, sest kaebaja oli teavitanud teda neeruprobleemidest, mistõttu kuulus ta riskirühma.
6.2.Kaebajal ei ole juurdepääsu arstiabile, järjekorrad on pikad ja arstid ei tee digilikku kandeid, mille alusel saaks vastustaja kaebaja töövõimet hinnata. Kaebaja saatis perearstile 10.03.2023 e-kirja oma tervisehädade kohta, kuid ravi määramise asemel suunati kaebaja eriarsti vastuvõtule augustiks 2023. Peep Baum kajastas TIS-is kaebaja tervislikku seisundit
4(19)
3-23-1632
ebaõigesti ning kaebaja saatis talle selle kohta 07.03.2023 ja 18.03.2023 e-kirja. Arsti ei ole kaebajale vastanud ega vasta ka telefonile. Kaebajale ei määratud ravi. Kuna eriarsti juurde ei olnud võimalik aega saada, pöördus kaebaja perearsti poole, kes soovitas valude korral suurendada käsimüügis oleva valuravimi kogust. Vastav kanne jäi digilikku lisamata. Kaebaja kasutab pidevalt käsimüügis olevaid valuravimeid. Nende kohta puudub teave retseptikeskuses. Arstide poolse tegemata jätmise tõttu kannatab kaebaja, kellel ei tuvastata töövõimetust ega määrata töövõimetoetust. Kuna kaebaja ei saa tööl käia, siis puudub tal sissetulek. Riik vastustab selle eest, et arstid oskaksid digilukku kandeid teha.
6.3.Krambid on kaebajal koguaeg olnud, tekivad mõlemal käel korraga ja on väga valusad. Kaebaja rääkis neist perearstile, kes leidis, et kuna tegemist pole pideva protsessiga, siis ei ole vaja sissekandeid teha. Kaebajale ravi ei määratud.
6.4.Kaebajal on ninaverejooksud ja ta köhib kopsust verd. Tal esinevad tasakaaluhäired, keskendumishäired, nõrkus ja pidev väsimus, nagu poleks öösel magada saanudki. Kirja lugemisel ujub pilt ees. Sümptomid võimendusid pärast neeruvähi diagnoosi, millele lisandus Covidisse haigestumine.
7.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst Lembi Aug on praeguse kohtuasja raames kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ja koostatud 06.09.2023 seisukoha, milles nõustus TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega. Ekspertarstid on tutvunud kõigi olemasolevate viimase 5 aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes kaebaja töövõimele on välja toodud andmed, millele on otseselt tuginetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustab vastustaja 20.04.2023 otsust, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, 21.04.2023 otsust, millega jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata, ning 26.06.2023 vaideotsust. Kaebaja ei ole nõus seisukohaga, et tema töövõime ei ole vähenenud, kuid ei ole selge, kas kaebaja arvates on tema töövõime osaline või puudub sootuks.
9.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda. Seejuures saab töövõime puudumist või piiratust tuvastada vaid juhul, kui tegemist on pikaajalise tervisekahjustusega. Lühiajaline töövõimetus annab õiguse ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 jj). Kuna haigushüvitist makstakse kuni 182 järjestikuse 5(19)
3-23-1632
kalendripäeva jooksul (RaKS § 57 lg 1), siis tähendab see, et kuni 6 kuud kestvat terviseprobleemi ei saa pikaajalise tervisekahjustusena arvesse võtta ega sellega töövõime hindamisel arvestada.
10.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud isiku terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose panna. Seda peab tegema raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, tal ei ole terviseprobleeme diagnoositud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
11.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ (määrus nr 15) § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
12.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on taotleja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas taotleja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas ta on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on taotleja tervislikule seisundile sobivad. Ka töökohal on reeglina võimalik töötingimusi kohandada terviseseisundile sobivamaks. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette nähtud tööturuteenused ja -toetused. Samuti ei anna töövõime puudumise tuvastamiseks alust 6(19)
3-23-1632
kaebajal olevad majanduslikud raskused. Selleks on ettenähtud muud sotsiaalmeetmed, nt toimetulekutoetus.
13.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga taotleja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Taotleja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil taotleja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
7(19)
3-23-1632
14.Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel AS-i Arstikeskus Confido ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Kristel Pooli 11.04.2023 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule (dtl 194). TTO ekspertarst on vaidemenetluses kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ja koostanud 31.05.2023 eksperthinnangu (dtl 211). Lisaks on asjas esitatud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Lembi Augi poolt vaidemenetluses 22.06.2023 koostatud arvamus (dtl 223) ja sama ekspertarsti poolt kohtumenetluse ajal 06.09.2023 koostatud arvamus (dtl 235). Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega, kaebaja terviseandmetega TIS-is (dtl 155) ja tehtud põhjendatud järeldused.
15.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud liikumise valdkonnas, käelise tegevuse valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja toonud ja neid ei ole tuvastanud ka ekspertarstid. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.
16.Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud kõigis võtmetegevustes.
16.1.Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.
16.1.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ta ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida 200 m. Selle vahemaa liigub rahulikult ära, siis peab puhkama ja tempot vähendama. Nüüd on olukord halvenenud, tasakaal kipub liikumisel kaduma. Treppidel liikuda ja vajadusel korral takistusi ületada suudab suurte raskustega, peaaegu võimatu. Kui on pingutust nõudvam tegevus, siis on väga raske. Puude toomine ja kui peab kusagile üles poole astuma, siis see nõuab suurt pingutust, tekib tunne, et ei seisa püsti ja peab kusagile toetuma, kinni haarama.
16.1.2.TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates viirusnakkusjärgsele väsimussündroomile. Uroloogi (06.12.2022 Peep Baum) väljavõtte järgi parema neeru tuumor opereeritud 04.12.2020. On käinud regulaarselt kontrollis, esineb kerge jääkainete tõus, neerufunktsioon kergelt langenud. Viimase väljavõtte järgi kaebaja valusid ei kaeba. Kaebab väsimust. Siiani ei ole koormustesti teinud. Perearsti väljavõtete järgi on Covid-infektsiooni järgselt koormustaluvus langenud, diagnoositud viirusnakkusjärgset väsimussündroomi. Analüüsid, objektiivsed andmed korras. Retseptikeskuse andmetel valuravi ei kasuta. Funktsioonipiiranguid terviseandmetes ei kirjeldata määral, mis püsivalt piiraks töövõimet. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.
16.1.3.Kohus viitab, et „Töövõime hindamise metoodika“ 1 lk-l 30 selgitatakse, et selles valdkonnas küsitakse, kuidas taotleja saab ringi liikuda, treppidel liikuda, takistusi ületada, seisvat ja istuvat asendit säilitada ja vahetada. Kas kasutatakse liikumiseks, seismiseks või istumiseks abivahendeid või teise inimese abi. Ringiliikumise all mõistetakse tavatempos mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal. Eri tasapindadel liikumise all mõistetakse ebatasasel pinnal käimist, takistuste ületamist ja treppidel liikumist. Liikumine on raskusteta, kui ei esine valu, nõrkust, väsimust, õhupuudust, tasakaalukaotust vms. TIS-i andmetel ei ole kaebajal jalgade ega seljaga probleeme, mis liikumist takistaksid. Kaebaja ei kasuta liikumisel abivahendeid ega teise inimese abi, ta suudab iseseisvalt ringi liikuda. 21.10.2022 epikriisist (TIS lk 26-27) nähtub, et kaebaja ei kasuta ravimeid ega abivahendeid; liikumispiirangut ei esine, kätel-jalgadel liikumis- ja liigutuspiiranguid ei esine.
Subjektiivselt tunneb valusid, tõmblusi, väsimust nii jalgades kui kätes. 30.11.2022 epikriisist (TIS lk 24-25) nähtub, et kaebaja jalgade liigutamine on vaba, kaebab lihaskrampe säärelihastes, kaebused on peamiselt subjektiivsed, mida mõõta ei saa. Seega ei ole arstid objektiivseid terviseprobleeme liikumisel tuvastanud. Ainuüksi kaebaja subjektiivse hinnangu alusel töövõimet hinnata ei saa. TIS-ist ei ole näha, et kaebaja ei käiks kodust väljas. Sagedased arstivisiidid võimaldavad järeldada, et kaebaja suudab iseseisvalt väljaspool kodu ringi liikuda. Kaebaja käib ka iseseisvalt poes. Aeg-ajalt tekkivaid valusid on kaebaja leevendanud käsimüügiravimitega. Seni ei ole ta retseptiravimitega valuravi vajanud. Kaebajal oli neeruoperatsioon 2020. a detsembris (TIS lk 16-17). Töövõime hindamise ajaks oli sellest möödas 2,5 aastat. Tegemist on küllalt pika ajaga, mil inimene taastub operatsioonist. Kaebajal hinnati operatsioonihaav paranenuks (TIS lk 33-34). Vähk ei olnud edasi levinud ja uut vähki ei ole tuvastatud. Seega ei saa olla eluliselt usutav, et neer(ud) ja operatsioonihaav põhjustavad talle jätkuvalt selliseid valusid, mis liikumist takistaksid. TIS-i andmetel ei ole kaebajale valuravi määratud. Kaebaja on seni käsimüügiravimitega hakkama saanud. 2022. a novembris suunati kaebaja krooniliste valude tõttu taastusravisse. Selle tulemusi TIS-ist ei selgu. TIS-i andmetest nähtub, et kaebaja kurdab valusid peamiselt õhtutiöösiti ning vale või kiire liigutamise korral. Seega ei ole tegemist probleemiga, mis kaebaja liikumist oluliselt häiriks ja tema igapäevaelu pidevalt segaks. Kaebaja on kurtnud arstidele peavalu vaid ühel korral 2023. a aprillis, sellele neuroloogilist põhjust ei leitud (TIS lk 20-22). Seega ei ole tegemist pikaajalise terviseprobleemiga, mis saaks liikumist piirata ja töövõimet mõjutada. Ka tasakaaluhäireid on kaebaja kurtnud esimest korda alles 2023. a märtsis (TIS lk 22-24). Aprilli 2024 sissekandest (TIS lk 20-22) nähtub, et kaebaja on Rombergis ebakindel, vajub taha. Tegemist ei ole pikaajalise terviseprobleemiga. Kuna neid probleeme ei ole kaebajal varem olnud, võib neid siduda 2023. a veebruaris läbi põetud Covidiga, mis kaebaja tervislikku seisundit tõenäoliselt ajutiselt kurnas. Kaebaja raviarstid on aprillis 2024 tuvastanud kaebajal viirusnakkusjärgse väsimussündroomi. On usutav, et see saab olla liikumist ja koormustaluvust mingil määral mõjutavaks diagnoosiks, samas tuleb arvestada, et tegemist ei ole pikaajalise terviseprobleemiga. Magamisprobleeme ei ole arstid tuvastanud ega ravi määranud. Neid on võimalik leevendada unerohtudega. Kohus peab kerge piirangu tuvastamist iseenesest põhjendatuks, arvestades kaebajal aeg-ajalt esinevaid valusid. Väsimussündroomiga kohtu arvates arvestada ei saa, sest tegemist ei ole pikaajalise terviseprobleemiga. TIS-i andmed ei kinnita, et väidetavad neeruvalud ei võimaldaks kaebajal ringi liikuda. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma kiiresti ja/või pikki vahemaid liikuda. Samuti ei eelda töövõime, et kaebaja peaks suutma korruste kaupa treppidest liikuda või suuri koormusi endaga kaasas kanda. Alati on võimalik valida töö, mis ei eelda pikkade vahemaade jalgsi läbimist, pikalt treppidel käimist või pikalt jalgadel olemist ega koormuste tassimist ning kus on vajadusel võimalik puhata.
16.2.Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.
16.2.1.Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9). Ta ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Suudab ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud, suurte raskustega, peaaegu võimatu. Varem oli liikumine oluliselt lihtsam, kindlustunnet oli rohkem. Praegu ei riski kusagile võõrasse kohta minna, nt Tallinnasse asju ajama. See ei tule kõne alla. Kaebaja võimekus ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud, liikuda on muutlik. Praegu mõtlen tükk aega, kas julgen poodi minna. Kui isa tervis on parem, siis käib tema poes ja ostab vajaliku. Kodu lähedale poodi minna saab, kui olukord on parem. Eile nt poleks suutnud minna, jälle olid peavalud. Rohud võttis ära, natuke läks paremaks, kuid head tunnet ei olnud.
9(19)
3-23-1632
16.2.2.TTO ekspertarst leidis 11.04.2024 ekspertarvamuses, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang (raskusaste 0), sest tema kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TIS-i andmetel ei ole ohutu ringiliikumine piiratud. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.
16.2.3.Kohus viitab, et „Töövõime hindamise metoodika“ lk-l 32 selgitatakse, et ohutu ringiliikumise all mõistetakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist. Siin ei käsitleta hirmust või ärevusest põhjustatud raskusi. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei ole TIS-i andmetel selles võtmetegevuses piiranguid. Kaebaja liigub iseseisvalt, ei kasuta liikumisel teise inimese abi ega abivahendeid. TIS-i andmetest ei nähtu, et kaebajal esineks tasakaalu puudumise tõttu tihti kukkumisi või minestamisi. Ühekordsest minestamisest ei saa töövõimet mõjutavaid järeldusi teha. Kaebaja jalad on terved ja liikumisvõimelised. Samuti ei ole TIS-i andmetel kaebajal probleeme nägemise ega kuulmisega, mis ohutut ringiliikumist raskendaksid. Kaebaja on hakanud peavalu kurtma alles aprillis 2023, seega ei saa olla tegemist pikaajalise terviseprobleemiga, mis kaebaja igapäevaelu segaks. Neuroloogilist põhjust sellel ei tuvastatud. Üksikutest harvadest peavalujuhtudest ei saa teha järeldusi töövõime puudumise kohta.
16.3.Võtmetegevus „seismine ja istumine“.
16.3.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Ta ei suuda kehaasendeid säilitada ega vahetada raskusteta ja valu tundmata. Suudab vähem kui 1 tund ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Ühel kohal pikemalt seista ei jaksa, tekib taarumise tunne, kaldub tahapoole, ei ole kindlat ja staatilist seismist. Kui pikemalt istuda, siis lööb vasakusse poolde rohkem väsimust kui paremasse poolde. Kui on parem ergonoomiline tool, siis toetab istumist paremini. Kaebaja suudab kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada mõõdukate raskustega. Kummardada ja kükitada on keeruline, sest pilt hakkab hajuma, pea hakkab ringi käima, kui allapoole vaatab. Toolilt tõusma hakata ei ole lihtne, tekib sageli peapööritus.
16.3.2.TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates viirusnakkusjärgsele väsimussündroomile. Uroloogi (06.12.2022 Peep Baum) väljavõtte järgi parema neeru tuumor opereeritud 04.12.2020. On käinud regulaarselt kontrollis, esineb kerge jääkainete tõus, neerufunktsioon kergelt langenud. Viimase väljavõtte järgi kaebaja valusid ei kaeba. Kaebab väsimust. Siiani ei ole koormustesti teinud. Perearsti väljavõtete järgi on Covid-infektsiooni järgselt koormustaluvus langenud, diagnoositud viirusnakkusjärgset väsimussündroomi. Analüüsid, objektiivsed andmed korras. Retseptikeskuse andmetel valuravi ei kasuta. Funktsioonipiiranguid terviseandmetes ei kirjeldata määral, mis püsivalt piiraks töövõimet. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.
16.3.3.Kohus viitab, et „Töövõime hindamise metoodika“ lk-l 33 selgitatakse, et seismise all mõistetakse ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool). Teise inimese abi siinkohal arvestada ei saa. Istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. Seega ei eelda töövõime suutlikkust pikalt seista või istuda. Asendeid võib vastavalt vajadusele vahetada. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja ei suudaks seista või istuda. Kaebaja on küll kurtnud, et kummardamisel või püsti tõusmisel võib tekkida pearinglus, kuid TIS-i 10(19)
3-23-1632
andmetel ei ole see toonud kaasa minestamisi ega kukkumisi. Seega on kaebaja suutnud sellega hakkama saada. Võib arvata, et see probleem on seotud väsimussündroomiga, mis kaebajal aprillis 2023 diagnoositi, sest mingeid neuroloogilisi haigusi ei ole kaebajal tuvastatud. Kaebaja viitas, et ergonoomilisel toolil oleks istumine kergem. Seega on kaebajal võimalik oma olukorda leevendada. Pigem leiab kohus, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses piiranguid, sest väsimussündroom ei ole pikaajaline terviseprobleem. Kaebajale kasulikum hinnang ei saa kaebaja õigus rikkuda. Raskema piirangu kui kerge piirang tuvastamine ei oleks põhjendatud.
16.4.Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“.
16.4.1.Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9). Pärast Covidi läbipõdemist on jäänud köhahood, millega on neeruprobleemid aktiviseerunud. Köhahoo ajal tekivad impulsid, tõmblused paremal pool, kus on tehtud operatsioon. Närvivalu lööb sisse, kui öösel külge vahetab. Ei saa vabalt ka teise poole peale keerata, siis hakkab ka vasakul pool valu tekkima. Hommikuks on selline tunne, et pole magada saanudki.
16.4.2.TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0), sest kaebaja välja toodud piiranguid on hinnatud teiste sama valdkonna võtmetegevuste raames. TTO ekspertarst täpsustas 31.05.2023 ekspertarvamuses, et koormustaluvuse langusega seotud piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.
16.4.3.Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses piiranguid tuvastada. Kaebaja välja toodud probleemid ei seondu liikumisega. Covidiga seotud köha ei saa pidada pikaajaliseks terviseprobleemiks, mida ei oleks võimalik ravimitega (nt antibiootikum) ravida. Närvivalusid saab leevendada valuvaigistitega. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajale oleks väljastatud retsept valuvaigistite kohta. Seega ei saa asuda seisukohale, et kaebaja viidatud närvivalud oleks sellised, mida ei oleks võimalik käsimüügiravimitega leevendada. Ka uneprobleeme on võimalik unerohtudega ravida. Kaebajal ei ole uneprobleeme diagnoositud ega ravi määratud. Seega ei ole tegemist probleemidega, millega saaks töövõime hindamisel arvestada.
16.5.Liikumise valdkonna kokkuvõte.
16.5.1.TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Kaebajal esinevad piirangud liikumise valdkonnas. Piiratud on käimine, muul viisil liikumine, treppidel liikumine, kehaasendite säilitamine – pikemalt seismine, sundasendites viibimine. Kaebaja koormustaluvus viirusinfektsioonijärgselt langenud, füüsilisel koormusel väsib kiiremini. Liigub ilma abivahenditeta. Piirangud on tingitud muutustest immuunsüsteemi struktuurides. Tuginetud on Krista Raagi 04.04.2023 ja Peep Baumi 06.12.2022 epikriisidele. TTO ekspertarst kahtles, kas piirangu põhjustanud haiguse kulg on ajas püsinud. Ei ole kohanenud. Koormustaluvuse langus püsib. Füsioteraapias ei osale. Tegutsemispiirangu põhjuseks on närvisüsteemi muud haigusseisundid. TTO ekspertarst toob 31.05.2023 ekspertarvamuses välja, et lisandunud terviseandmeid ei ole. Puudub koormustest, suunamised eriarstide juurde. Kaebajale teostatud analüüsid, uuringud korras (v.a kerge neerufunktsiooni langus). Puuduvad andmed sagedaste tasakaaluhäirete ja sagedaste peavalude esinemise kohta. Neeru tuumor opereeritud, retsidiivi ei esine. Kaebaja käib regulaarselt kontrollis. Terviseandmetel seisund rahuldav, olulisi piiranguid, mis võiks mõjutada töövõimet, terviseandmetes ei kirjeldata. Püsivad kerged piirangud liikumise valdkonnas, mis on tingitud langenud neerufunktsoonist, läbipõetud viirusinfektsioonist.
11(19)
3-23-1632
16.5.2.Vastustaja ekspertarst selgitas 06.09.2023 arvamuses, et liikumise valdkonnas hinnatakse peamiselt alajäsemete (ja lülisamba alaosa) ning ülajäsemete seisundi ning kardiopulmonaalse seisundi ja üldise jõudlusega seonduvat liikumisvõimet ning tasakaalu. Kaebajal on esinenud seljavalu (perearst dr Krista Raag 30.11.2022 epikriis), mis ei ole püsiva iseloomuga, sest kaebaja ei ole seda taotlusel eraldi märkinud. 23.11.2022 teostatud kompuutertomograafilisel uuringul luudes ega lülisambas destruktiivseid muutusi ei ole sedastatud. Kaebaja on suunatud perearsti poolt füsioteraapiasse, sest seljavalude korral on määrava tähtsusega regulaarne võimlemine lihaskorseti tugevdamiseks, kuid füsioteraapia läbimist terviseandmed ei kinnita. Täiendavat piltdiagnostikat ega retseptipõhist valuravi ei ole vajanud. Liikumise valdkonna kokkuvõttena esineb kaebajal kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on viirusnakkuse järgne väsimussündroom. Kuigi kaebajal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas, ei mõjuta see töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
16.5.3.Kuna kohtu hinnangul on ühes võtmetegevuses kerge piirangu tuvastamine põhjendatud, siis on ka valdkonna piirangu raskusaste kerge. Kohtu hinnangul ei ole ekspertarstid kaebaja tervise ja töövõime hindamisel teinud selliseid ilmselgeid vigu, mis võinuks mõjutada asja otsustamist kaebajale kahjulikumas suunas.
17.Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevuse „käteosavus“ juures.
17.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei suuda raskusteta käsi ega sõrmi kasutada. Saab seda teha suurte raskustega, peaaegu võimatu. Krambihoogude ajal ei saa pisikesi vidinaid kasutada ega telefoni sisse lülitada. Väiksemaid asju ei saa kätte võtta, pastakat hoida, nuga ja kahvlit käes hoida. Suuremate esemetega ei ole raskusi, purki saab paremini kinni hoida. Kui on vaja tassi/kruusi kinni hoida, siis on raske. Väga raske on nööpe kinni panna, paelu siduda.
17.2.TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses ega valdkonnas tervikuna piiranguid (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad andmed käteosavusega seotud püsivate piirangute ja sagedaste krampide esinemise kohta. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.
17.3.Vastustaja ekspertarst leidis 06.09.2023 arvamuses, et terviseandmete alusel ei kinnitunud kaebajal püsivate piirangute esinemine käelise tegevuse valdkonnas, kuigi kaebajal on enesehinnanguliselt suured raskused käteosavuse võtmetegevuses. Käteosavuse all mõistetakse labakäte ja sõrmedega tehtavaid käte täppisliigutusi. Kaebaja väitel esinevad tal periooditi kätes krambid. Kaebused on esitatud ka perearstile (dr Krista Raag 21.10.2022, 30.11.2022 epikriisid), kuid objektiivset treemorit kätes ei ole fikseeritud. Erakorralisel pöördumisel 04.04.2023 (dr Alge Vare 04.04.2023 epikriis) on kaebaja neuroloogilise koldeleiuta ja käte treemorit ei esine. Täheldati küll erinevust käte lihasjõudluses (vasak paremast nõrgem), mis on normaalne väljendus isikutel, kelle juhtivaks käeks on parem käsi (kaebaja enesehinnanguliselt paremakäeline). Ka perearsti poolt 30.11.2022 teostatud läbivaatusel ei kirjeldata piiranguid käteosavuses, samas käte seisundit on vaadeldud, sest esineb kirje “käsi tõstab vabalt igas suunas“. Ei saa välistada, et käte värisemist üldse ei esine (võib esineda kõigil inimestel teatud erutusseisundis), kuid tegemist ei ole püsiva terviseseisundiga, mis takistaks igapäevaelu ja töötamist.
17.4.Kohus viitab, et kaebaja on kätes esinevatele krampidele pööranud arstide tähelepanu alates 10.12.2021 (TIS lk 30-31). Kaebaja selgitas, et pärast koormust kätele esinevad lihaskrambid, mis mööduvad. Soovitati soojust ja määrdeid. 20.12.2021 epikriisist (TIS lk 2812(19)
3-23-1632
30) nähtub kaebaja e-kiri perearstile, kus kaebaja selgitab: „/.../ teinekord lööb see käe nii lukku, et on probleemi isegi söömise või ukse lingi lahti tegemisega. Tükk aega nuputa ja masseeri, et käsi lukust lahti saada. Pidasin ka nõu neeru arst Peep Baumiga, öeldi, et on normaalne, kui nii raske operatsiooni puhul aktiviseeruvad seni peidus olnud tervisehädad. Seda aga öeldi telefoni teel ja seda haiguslugu ei kajasta. /.../ Seda esineb ka öösiti. Magama jäädes lööb jala või käe lukku, nii et liigutada ei saa ja see on väga valus. See takistab öösel välja puhkamist ja ei lase magada.“. Arsti enda hinnangut epikriisis ei ole. Kaebaja on oktoobris 2022 (TIS lk 27-28) kurtnud perearstile, et tal on kätega probleeme, sageli pärast töö tegemist on sõrmed krambis. 21.10.2022 epikriisist (TIS lk 26-27) nähtub kaebaja e-kiri perearstile, milles kaebaja selgitab: „Peale koormust kätele esinevad valusad lihaskrambid. Teinekord on asi nii hull, et ei saa lusikat ka suhu panna või võid leiva peale määrida või teekruusi tõsta. Teinekord lööb lukku mõlemad käed korraga. Kui sellisel hetkel koormust juurde anda, siis läheb asi veel hullemaks. Öösiti ei lase see magada ja äratab valu peale ülesse.“. Arsti enda kommentaar on: „kätel-jalgadel liikumis- ja liigutuspiiranguid ei esine. Subjektiivselt tunneb valusid, tõmblusi, väsimust nii jalgades kui kätes.“. Perearsti 30.11.2022 epikriisis (TIS lk 24-25) on kommentaar: „Käsi tõstab vabalt igas suunas, jalgade liigutamine samuti vaba. Kaebab lihaskrampe säärelihastes ja ka kätes. Füüsilist tööd ei jaksa teha. Patsiendi kaebused peamiselt subjektiivsed, mida mõõta ei saa. Krooniliste valude tõttu vajalik taastusravi – suunatud füsioteraapiasse.“. Aprilli 2023 epikriisist (TIS lk 20-22) nähtub, et SNK ebatäpne vasaku käega. Lihasjõudlus vasakul käel nõrgem paremast. Kohus nõustub seisukohaga, et valu tundmine on subjektiivne, seda ei saa mõõta, seda tunneb vaid isik ise. Kuna kaebaja ei ole vajanud seni valuravi, siis võib arvata, et ta on saanud oma valuprobleeme seni käsimüügiravimitega leevendatud. Kaebaja on korduvalt maininud ka käekrampe ja -tõmblusi, kuid neid ei ole arstid objektiivselt tuvastanud. Seega ei ole tegemist pideva probleemiga, mis ka arstivisiidi ajal esineks. Kuna arstid ei ole kaebaja kätes probleeme tuvastanud, siis ei ole ka ravi määratud. Järelikult puudub ekspertarstidel alus tuvastada töövõimet mõjutavat pikaaegset terviseprobleemi. Kohus selgitab kaebajale veelkord, et kaebaja terviseprobleemide tuvastamise pädevus on arstidel, mitte kohtul, vastustajal ega ekspertarstil, kes saavad lähtuda vaid kaebaja raviarstide tuvastatud terviseprobleemidest. Üksnes kaebaja paljasõnalised väited temal esinevate terviseprobleemide kohta (isegi kui need on kantud TIS-i) ei anna alust töövõimet piiratuks või puuduvaks tunnistada. Vastasel juhul avaks see tee süsteemi kuritarvitamisele. Kui kaebaja peab kätel esinevat probleemi tema igapäevaelu segavaks, tuleb tal pöörduda oma probleemiga esmalt oma arstide poole, nõuda probleemi uurimist ja ravi. Seega leiab kohus, et ekspertarst jättis põhjendatult selles valdkonnas töövõimet mõjutavad piirangud tuvastamata.
18.Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „teadvusel püsimine“ ja „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“.
18.1.Võtmetegevus „teadvusel püsimine“.
18.1.1.Kaebaja leidis, et temal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), sest ta ei suuda raskusteta teadvusel püsida. Üks kord paari aasta jooksul esineb teadvusehäireid. Eelmisel nädalal kukkus kokku, võttis pildi eest ära. Isa viis erakorralise meditsiini osakonda.
18.1.2.TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses piiranguid (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Puuduvad andmed sagedaste teadvushäirete esinemise kohta. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.
13(19)
3-23-1632
18.1.3.Kohus nõustub TTO ekspertarstiga, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud. Ühekordsest minestamisest (TIS lk 19-22) ei saa teha järeldusi pikaajalise tervisekahjustuse ja töövõime puudumise kohta. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebajal esineks minestamishooge pikemaajalise perioodi jooksul ja/või tihedalt. Tegemist oli ühekordse juhtumiga. Kaebaja käis EMO vastuvõtul, kuid seal ei tuvastatud kaebajal mingeid neuroloogilisi probleeme, mis minestamist põhjustaksid. Kaebajal ei ole tuvastatud haiguseid, mis võiksid sageli minestamisi kaasa tuua (nt epilepsia). Seega ei ole tegemist arsti poolt tuvastatud terviseprobleemiga, mis kaebaja igapäevaelu takistaks ja töövõimet mõjutaks.
18.2.Võtmetegevus „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“.
18.2.1.Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9). Jalanõude jalgapanemise ja paelte sidumisega on raskusi, kummardamine on raske, allapoole vaadates hakkab pilt ujuma, käed tõmbuvad krampi. Tervislik seisund võrreldav olukorraga nagu oli 3 kuud pärast operatsiooni, kuid siis ei olnud selliseid tasakaaluhäireid ja väsimus ei olnud nii hull kui praegu.
18.2.2.TTO ekspertarst leidis 11.03.2024 ekspertarvamuses, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad andmed enesehooldusega seotud püsivate piirangut esinemise kohta määral, mis püsivalt piiraks töövõimet. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.
18.2.3.Kohus viitab, et „Töövõime hindamise metoodika“ lk-l 41 on märgitud, et selles osas küsitakse: 1) kas ja kui tihti taotlejal esineb minestust ja teadvuse häireid (nt teadvuse kaotuse hooge); 2) kas ja milliseid raskusi on taotlejal soole ja põie kontrollimisega; 3) kas taotleja saav raskusteta süüa ja juua. Järelikult ei hinnata selles valdkonnas käeprobleeme ega tasakaaluhäireid. Neid probleeme hinnatakse teistes valdkondades – tasakaaluhäireid liikumise valdkonnas ja käeprobleeme käelise tegevuse valdkonnas. Siinkohal ei saa neid uuesti hinnata. Kaebaja ei too välja ja ka TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks raskusi enese eest hoolitsemisega (riietumise, pesemise, tualettruumi toimingute, söömisega jms) ja et ta kasutaks selle juures teiste inimeste abi. Seega puudub alus selles võtmetegevuses kaebajal piiranguid tuvastada.
18.3.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna kokkuvõte.
18.3.1.TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud (raskusaste 0). TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.
18.3.2.Vastustaja ekspertarst leidis 06.09.2023 arvamuses, et terviseandmetes puuduvad diagnoosid, mis kinnitaksid võimalike püsivate tegutsemispiirangute olemasolu teadvusel püsimisel ja enesehooldusel, mis takistaksid töötamist ja iseseisvalt eluga toimetulekut. Kaebuses on märgitud pearinglust. Pearinglus on subjektiivne tunne, sümptom, mille esinemine suureneb vanuse tõustes, kuid mis enamasti ravi ei vaja. Püsiva ja ravi vajava pearingluse esinemist terviseandmed ei kinnita. Terviseandmetes on erakorraline pöördumine 02.04.2023 seoses 01.04.2023 esinenud teadvuskaotusepisoodiga (süvaminestus) (dr Alge Vare 04.04.2023 epikriis). Siis neuroloogilisi ärajäämanähte ei esinenud, tehtud aju kompuutertomograafilisel uuringul patoloogilise leiuta ja edasisi neuroloogilisi uuringuid ei vajanud.
14(19)
3-23-1632
18.3.3.Kohus nõustub eeltoodud põhjendustel ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud. Kohtu hinnangul ei ole ekspertarstid kaebaja tervise ja töövõime hindamisel teinud ilmselgeid vigu, mis asja otsustamiseks mõjutaksid.
19.Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.
valdkonnas
välja
piirangud
19.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei suuda raskusteta igapäevategevustega hakkama saada. Suudab ise märgata igapäevategevuste vajadust ning neid kavandada, alustada ja lõpetada suurte raskustega, peaaegu võimatu. Soovib alustatud projekte lõpuni viia, kuid ei suuda praegu keskenduda. Füüsiline tervis mõjutab nii palju, et uusi asju ei jaksa ette võtta. Selline tunne, et ei saa end välja puhata, valusööstud ja köhahood ajavad üles, magamine on häiritud.
19.2.TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuses, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad andmed vaimse võimekuse valdkondadega seotud piirangute esinemise kohta – puuduvad visiidid, uuringud, diagnoosid, ravi. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses.
19.3.Vastustaja ekspertarst leidis 06.09.2023 arvamuses, et terviseandmetes puuduvad diagnoosid, mis kinnitaksid võimalike püsivate tegutsemispiirangute olemasolu vaimse võimekuse valdkondades. Terviseandmete kohaselt ei ole esinenud ravivajadust vaimse võimekuse valdkonnas ega vajadust eriarsti (psühhiaatri) konsultatsiooniks. Puuduvad kaebaja vaimse võimekuse hindamist objektiviseerivad andmed (uneuuring, mälutestid, kognitiivse võimekuse testid, isiksuseuuring jne). Võtmetegevustes piirangute hindamisel on aluseks piiranguid põhjustava haiguse diagnoos ning sellest põhjustatud ilmsed seisundid, seega ei saa ekspertarst hinnata piiranguid oma subjektiivse mulje või taotlusel esitatud kaebuste põhjal, kui ei esine vastava valdkonna häireid kinnitavaid diagnoose ja piiranguid kinnitavaid objektiivseid andmeid.
19.4.Kohus selgitab, et „Töövõime hindamise metoodika“ lk-del 45-46 on selgitatud seda võtmetegevust järgmiselt: „Tegevuste alustamise ja lõpetamise all mõistetakse võimet planeerida ja teha igapäevaseid tegevusi. Vastamisel arvestage, kas Teil esineb raskusi mälu ja keskendumisvõimega ning kui palju Teil on tegevuste alustamiseks ja lõpetamiseks tahet, energiat ja motivatsiooni. Siin kirjeldatakse vaimsetest ja psüühilistest piirangutest põhjustatud tegutsemisraskusi.“. Kohus nõustub ekspertarstide seisukohaga, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses ja valdkonnas tervikuna piirangud. Tegemist on vaimset võimekust hindava valdkonnaga. TIS-i andmed ei kinnita ja ka kaebaja ise ei väida, et tal oleks vaimseid probleeme – ta ei ole käinud psühhiaatri ega psühholoogi vastuvõtul, tal ei ole tuvastatud psühholoogilisi või psühhiaatrilisi probleeme, ta ei ole läbinud vastavaid teraapiaid ja talle ei ole määranud vastavaid ravimeid (antidepressante vms). Kaebaja seob tegevuste alustamise ja lõpetamisega seotud väidetavad piirangud valuprobleemide ja magamatusega. Samas ei kinnita TIS-i andmed, et kaebajale oleks määratud valuravi (retseptiga valuvaigisteid), st et kaebaja on saanud oma valusid leevendada käsimüügiravimitega. See näitab, et kaebaja valuprobleemid ei ole sellised, mida ei saaks kättesaadavate ravimitega leevendada. Samuti ei nähtu TIS-i andmetest, et kaebaja oleks käinud unearsti vastuvõtul, läbinud vastavaid teraapiaid või et talle oleks määratud retseptiga uneravimeid. Sellest tulenevalt ei saa kaebaja uneprobleeme pidada pikaajaliseks terviseprobleemiks, mis kaebaja igapäevaelu häiriks. Ka uneprobleeme on võimalik leevendada käsimüügiravimitega. Kuna kaebaja valu- ja uneprobleemid ei ole
15(19)
3-23-1632
vajanud meditsiinilist diagnoosimist ega ravi, siis ei saa neid lugeda kaebaja töövõimet mõjutavateks.
20.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja, et tal on raskusi praegusel töökohal töötamisega. Tal on probleeme keskendumisega, ei saa kirjutada ega teksti läbi töötada, kõige rohkem 1 lk saab läbi lugeda, pilt virvendab ees. Kasutab igapäevategevustes teise inimese abi. Isa on jõudu mööda aidanud ahju kütmisega, koduste toimetustega. Viimasel korral, kui pildi eest ära võttis, siis viis isa ta erakorralise meditsiini osakonda. Ise ei oleks jõudnud minna. Oli ninaverejooks, kokkukukkumine ja peavalud. Kaebaja sooritusvõime on eelmise aastaga võrreldes langenud, mitte paremaks läinud. Käekrambihood on siiani. Tahtmine tegutseda, projekti kirjutada, kuid käsi tõmbub ootamatult krampi. Liikumisel on tasakaaluprobleemid. Ei ole suurt tahtmist tegutseda.
21.TTO ekspertarst leidis 11.04.2023 ekspertarvamuse kokkuvõttes, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Peamine piiranguid põhjustav diagnoos on viirusnakkusjärgne väsimussündroom. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemi muud haigusseisundid. Piiratud on käimine, muul viisil liikumine, treppidel liikumine, kehaasendite säilitamine – pikemalt seismine, sundasendites viibimine. Kaebaja koormustaluvus on viirusinfektsiooni järgselt langenud, füüsilisel koormusel väsib kiiremini. Kaebaja liigub ilma abivahenditeta. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Töövõime ei ole püsivalt vähenenud. Viirusinfektsioonist taastumise perioodil vajalik raske füüsilise koormuse vältimine. Töövõimet toetab kardiopulmonaalne füsioteraapia. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 31.05.2023 ekspertarvamuses, lisades, et soovitatav oleks psühhiaatri visiit ja koormustest.
22.Vastustaja ekspertarst leidis 24.05.2023 arvamuses, et uusi terviseandmeid lisandunud ei ole, püsivad kerged piirangud. Neerukasvaja operatiivse raviga edukalt eemaldatud, retsidiive ei esine, seisund ei mõjuta töövõimet. Üks teadvusekaotusehoog ei mõjuta töövõimet, sest neuroloogilisi ärajäämanähte ei esinenud ja aju-uuring patoloogiata, täiendavaid uuringuid ega ravi ei vajanud. Püsiva ravi vajadust ei esine. Viimasel 2 aastal koostatud üks ravimiretsept hambaarsti poolt, mis on välja ostmata jäetud. Töövõime hindamise käigus antakse hinnang isiku töövõimele, mitte ei hinnata raviarstide pädevust ja terviseandmete vastavust üldistele kvaliteedinõuetele. Viimase 5 aasta terviseandmeid kogumis vaadates (arstivisiidid, teostatud uuringud ja analüüsid, püsiravi vajadus) ei esine käesolevalt ühtegi sellist terviseseisundit, mis takistaks töötamist. Töövõime ei ole vähenenud.
23.Vastustaja ekspertarst jäi ka 06.09.2023 arvamuses seisukohale, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
23.1.Töövõime hindamise metoodika kohaselt on töövõime hindamine pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime vähenemise ja olemasoleva töövõime tuvastamine, mille käigus võetakse arvesse inimese terviseseisundit, inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid. Töövõime antakse pikaajalisele tervisekahjustusele ehk püsivale terviseseisundile, mis eelduste kohaselt vähemalt 6 kuu jooksul oluliselt ei muutu. Hinnang antakse adekvaatse ravi foonil ning abivahendite kasutamisel. Kuigi kaebaja enesehinnang oma tegutsemisvõimele on oluline, peavad isiku ütlusi kinnitama terviseandmed. Krooniliste haiguste esinemine ei tähenda automaatselt vähenenud töövõimet, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja
16(19)
3-23-1632
hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Samuti ei hinnata seisundit, mis võib loomu poolest olla püsiv, kuid ei pruugi põhjustada püsivat soorituse halvenemist.
23.2.Kaebaja on kaebuses välja toonud temal esinevad neeruprobleemid, mis olevat avastatud juba noorukieas. Terviseandmete kohaselt on kaebaja parem neer eemaldatud juhuleiuna avastatud kasvaja tõttu 04.12.2020 (uroloog dr Peep Baum 11.12.2020 epikriis). Sama epikriisi kohaselt oli tegemist mõõtmetelt suure, kuid kauglevikuta tuumoriga ja operatsioonijärgne paranemine oli tavapärane. Hilisema kontrolli käigus 23.11.2022 teostatud kompuutertomograafilisel uuringul kasvaja retsidiive ega kauglevikut ei esine. Digiloo andmetel on esinenud neerufunktsiooni näitajate kõikumisi, kuid viimaste analüüside (määratud 02.04.2023; dr Alge Vare 04.04.2023 epikriis) põhjal on tegemist minimaalse jääkainete tõusuga (kreatiniin 116,7 – norm kuni 110,5) ning kerge neerufunktsiooni vähenemisega eGFR 64 (referentsvahemik 60-89). Arvestada tuleb ka asjaoluga, et e-GRF on kaudne ja mitte väga täpne meetod, mis sõltub lihasmassi suurusest, füüsilisest aktiivsusest, toitumisest ja ka ravimitest. Ravivajadus neeruhaiguse osas käesolevalt puudub, seega saab hinnata seisundi kompenseerituks, mis üldist töövõimet püsivalt ei mõjuta. Kaebaja poolt nimetatud võimalikud varasemad kuseteede nakkused ei oma hetkel tähendust töövõime hindamise kontekstis, sest ägedad haigestumised ei ole terviseandmete kohaselt põhjustanud püsivaid piiranguid. Kaebusele lisatud ülesvõtted teostatud analüüsidest ja tervisekaardi sissekannetest ajavahemikul 1989.-1994. a ei oma tähendust vaidlusaluse töövõime hindamise kontekstis, sest kajastavad varasemaid ajas muutuvaid andmeid ega objektiviseeri hetkel esinevaid ja püsivalt töövõimet mõjutavaid piiranguid.
23.3.Kaebaja väitel on seisund halvenenud peale Covid-19 nakkuse põdemist väidetavalt 27.02.2023 (nohu, rögaeritusega köha, valu rindkeres köhimisel). Meditsiiniasutusse pöördus kaebaja 01.03.2023 (perearst dr Krista Raag 17.03.2023 epikriis), siis oli Covid-19 kiirtest positiivne ja objektiivselt viirusnakkusele omased kliinilised ilmingud ning subfebriilne temperatuur 37,2 kraadi. Viiteid tüsistumisele bakteriaalse nakkusega ei esinenud ja antibakteriaalset ravi ei vajanud. Sümptomaatiline ravi on viirusnakkuste puhul tavapärane ja varieeruv, sõltudes suures osa patsiendi eelistustest ja sümptomite iseloomust. 02.04.2023 pöördus kaebaja ise Läänemaa Haigla erakorralise meditsiini osakonda (dr Alge Vare 04.04.2023 epikriis), kus diagnoositud viirusnakkuse järgset väsimussündroomi, mida töövõime hindamise ekspertiisi tegemisel ka arvestatud kerge piiranguna liikumise valdkonnas. Puuduvad hilisemad andmed püsiva hingamisfunktsiooni halvenemise kohta ja pöördumised ravimeditsiini poole enne vaideotsuse koostamist, seega on hinnang piirangutele liikumise valdkonnas kerge. Kaebusele lisatud pildid süljest tualettpaberil ja foto veritsevast ninast on illustratiivse tähendusega, sest tegemist ei ole töövõime hindamisel ekspertiisi aluseks ette nähtud TIS-is olevate andmetega. Lisaks ei ole nende põhjal tuvastatav olluse tegelik päritolu, kuuluvus kaebajale, konkreetne ajahetk ning neid ei saa seostada püsiva terviseseisundiga, mis on kestnud muutumatult üle 6 kuu ning tekitab kaebajal püsivaid töötamist takistavaid piiranguid.
23.4.Vastustaja otsused on tehtud kehtivaid õigusnorme järgides. Praegu kehtiv töövõime hindamise metoodika põhineb 2001. a-l Maailma Terviseorganisatsiooni poolt vastu võetud rahvusvahelisel funktsioneerimisvõime, vaeguste ja tervise klassifikatsioonil (RFK) ning hindamisel on põhirõhk reaalsel tegutsemisvõimel, mitte kliinilisel diagnoosil. Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon (hetkel RHK-10) annab haiguste, tervisehäirete või muude terviseolukordade diagnoosi, mida saab täiendada RFK järgi lisainfoga organismi funktsioneerimisvõime kohta. Krooniliste haiguste esinemine ei tähenda automaatselt vähenenud töövõimet, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal 17(19)
3-23-1632
olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Töövõime hindamisel on eelduseks, et terviseandmed kajastavad adekvaatselt isiku terviseseisundit. Vastustaja pädevuses ei ole hinnata arstide ravikvaliteeti, dokumenteerimisoskust, Eesti Vabariigi tervishoiukorraldust. Kaebusele lisatud kaebaja e-kirjad erinevatele arstidele kajastavad subjektiivseid seisukohti ning ei kujuta endast objektiivseid tervisedokumente ning neid ei saa võtta antud haldusasjas kasutusele täiendavate tõenditena. Vastustaja poolt kasutatav töövõime hindamise metoodika tugineb täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja ei arvestata konkreetsele ametikohale sobivust. Arvesse võetakse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi saab vältida.
24.Kohus leiab, et ekspertarstid ei ole teinud kaebaja töövõime hindamisel selliseid ilmselgeid vigu, mis kaebaja töövõimele antavat hinnangut mõjutaksid. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga kaebaja terviseprobleemidele. Kaebajal esineva ajutise töövõimetuse korral on tal võimalik võtta haigusleht kuni paranemiseni. Ajutine töövõimetus ei anna veel alust püsiva töövõimetuse tuvastamiseks. Kaebajal aprillis 2023 tuvastatud viirusnakkusejärgne väsimussündroom ei olnud töövõime hindamise ajaks (20.04.2023) kestnud veel sedavõrd pikalt, et sellega töövõime hindamisel arvestada. Ainuüksi kaebaja paljasõnalistest väidetest enda tervise kohta töövõime hindamisel lähtuda ei saa. Terviseprobleemide olemasolu ja kestust peavad ka arstide poolt tuvastatu, määratud diagnoosid ja ravi. See, et kaebaja kirjutab arstile e-kirja, mis kopeeritakse TIS-i, ei muuda kirjas toodut arsti poolt kontrollitud ja tuvastatud teabeks. Arsti hinnangu saamiseks peab arst kaebajat nägema, tegema uuringuid, vajadusel saatma eriarsti juurde. Kui kaebaja arsti vastuvõtule ei lähe (vaid kirjutab arstile kirju), siis puudub arstil võimalus kaebaja tervislikku seisundit uurida. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja subjektiivse hinnangu alusel, ka siis mitte, kui kaebaja subjektiivseid hinnanguid kajastav e-kiri kopeeritakse TIS-i.
25.Selle üle vaidlemine, kas, kui palju ja kui täpselt arstid TIS-i andmeid sisestavad, ei ole praeguse vaidluse esemeks. Vaidluse esemeks ei ole ka kaebajale osutatud ravi kvaliteet. Vastustaja ülesanne ei ole teha arstide üle järelevalvet. Tervishoiuteenuse osutajale kehtestatud nõuete täitmise üle teostab järelevalvet Terviseamet (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 60), patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile annab hinnangu tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TTKS § 502), tervishoiuteenuse osutamise lepingust tulenevaid vaidlusi lahendab maakohus (võlaõigusseaduse § 758 jj, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 9 lg 1), ravi rahastamise lepingust tulenevate kohustuse täitmist kontrollib Tervisekassa (Tervisekassa seaduse § 2 lg 2 2). Kui kaebaja ei ole rahul talle osutatava raviteenusega, siis on tal võimalik selle peale kaevata või vahetada arsti.
26.Samuti ei ole praeguse vaidluse esemeks ravijärjekorrad ega arsti vastuvõtule pääsemise võimalused. Kuna töövõime hindamisel saab arvestada pikaaegsete terviseprobleemidega, siis peab kaebaja olema käinud arsti vastuvõtul juba varem. Töövõime hindamisel saab lähtuda juba tuvastatud terviseprobleemidest, mitte ei hakata alles töövõime hindamise menetluses kaebaja terviseprobleeme tuvastama. Kui kaebaja ei ole varem oma terviseprobleemidega arsti vastuvõtul käinud, siis ei saa väita, et tegemist oleks püsiva ja raviga mittekompenseeritava tervisehädaga.
27.Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
27.1.Kohus jääb seisukohale, et vastustaja 20.04.2023 otsus, milles leiti, et kaebaja töövõime ei ole piiratud, on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
27.2.TVTS § 11 järgi makstakse töövõimetoetust selles seaduses sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Kuna 18(19)
3-23-1632
kaebajal ei tuvastatud osalist ega puuduvat töövõimet, siis jäeti talle õiguspäraselt töövõimetoetus määramata. Vastustaja 21.04.2023 otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.
27.3.Samadel põhjendustel puudub alus tühistada ka nende otsuste kohta tehtud 26.06.2023 vaideotsust.
27.4.Arvestades asjaoluga, et kohus peab vaidlustatud otsuseid õiguspäraseks ja jätab need tühistamata, siis puudub alus rahuldada ka kaebaja kohustamisnõuet.
28.Kohus tagastab kaebajale osad tema esitatud tõenditest.
28.1.Kaebaja on arusaamatul põhjusel esitanud oma avaldusi kohtule mitmekordselt – e-kirjana, allkirjastatud Wordi failina ja allkirjastamata Wordi failina. Selline avalduste mitmekordne esitamine on põhjendamatu ja koormab asjatult toimikut, seetõttu tagastab kohus osad korduvad, allkirjastamata Wordi failina esitatud dokumendid – 23.07.2023 kaebus (dtl 15), 23.07.2023 täiendatud kaebus (dtl 113) ja 17.09.2024 kaebuse täiendus (dtl 250).
28.2.Kohtule edastati vaideotsus kahes eksemplaris – üks kaebaja poolt ja teine vastustaja poolt. Kohus tagastab kaebaja edastatud eksemplari (dtl 32), sest see on soditud.
28.3.Kohus jätab asja juurde võtmata ja tagastab kaebajale HKMS § 62 lg 2 alusel tema esitatud tervisedokumendid, mis pärinevad varasemast kui 5 aasta tagusest ajast (dtl 44-48, 54-58, 66-71, 77-83, 87-89, 93-95). Need ei ole asja lahendamise seisukohalt asjakohased tõendid. Asjas ei ole vaja tõendada, milline oli kaebaja tervislik seisund 20-30 aastat tagasi, vaid milline on see praegu. Kaebaja esitatud tõendid ei kinnita kaebaja praegust tervislikku seisundit. Määrusest nr 15 nähtub, et töövõime hindamisel võetakse aluseks viimase 5 aasta terviseandmed.
28.4.Samuti jätab kohus asja juurde võtmata kaebaja fotod (dtl 101-105, 296-298) väidetavate ninaverejooksude kohta. Kaebajal ei ole tuvastatud ja ka kaebaja ei ole ise väitnud, et tegemist oleks sagedase terviseprobleemiga, mis töövõimet mõjutaks. Külmetusest või Covidist tekkinud nohuga kaasnevat ninaverejooksu ei saa pidada töövõime hindamisel asjakohaseks ja sellekohased tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust.
28.5.Lisaks ei võta kohus vastu ja tagastab kaebaja esitatud videod käekrampide kohta (dtl 300). Nagu kohus eespool välja tõi, ei ole kaebajal terviseprobleemide tuvastamine kohtu, vaid arstide ülesanne. Seega saab kaebaja esitada need videod vajadusel oma raviarstidele. Kohus ei saa nende videote pinnalt hakata ise kaebajal haigusi diagnoosima, mida TIS ei kajasta. Seetõttu ei saa nende videotega kaebaja töövõime hindamisel arvestada.
29.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
19(19)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.