S.I kaebus Eesti Töötukassa 20.04.2023 otsuse nr TVH723/016678, 21.04.2023 otsuse nr TVT/23/024325 ja 26.06.2023 vaideotsuse nr VO/23/1498 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – S.I , Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.04.2024 kohtuotsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tagastada S.I-le apellatsioonimenetluses esitatud tõendid digitaalse kohtutoimiku lk-del 504–507, 539–640.
2.Jätta S.I apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-23-1632 tehtud Tallinna Halduskohtu 08.04.2024. a kohtuotsus muutmata.
3.Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).
hiljemalt
23.03.2026
Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §
3-23-1632 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS
1.Kaebaja esitas 06.04.2023 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise taotluse (dtl 146), kirjeldades seal tegutsemispiiranguid esiteks liikumise valdkonnas, teiseks teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas seoses teadvushäiretega ja riietumisraskustega, kolmandaks käelise tegevuse valdkonnas ning neljandaks õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas.
2.Eesti Töötukassa tegi 20.04.2023 otsuse nr TVH/23/016678 (dtl 268), millega tuvastas, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsuse tegemisel leiti tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst dr KP 11.04.2023 ekspertarvamusele tuginedes, et kaebajal on närvisüsteemihaigustest tingitud töötamist mitte takistav kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, ent taotluses kirjeldatud piirangud muudes taotluses osutatud valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Eesti Töötukassa tegi 21.04.2023 otsuse nr TVT/23/024325 (dtl 271), millega jättis kaebajale töövõimetoetuse määramata, sest kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
3.Kaebaja esitas 20.04.2023 ja 21.04.2023 otsuste peale vaide, kus märkis, et ei jõua ahju kütta, poes käia ega süüa valmistada, saunas käies tekivad tasakaaluhäired ja süda läheb pahaks, ta vajab abi pesemisel, pärast Covid-19 põdemist on pidevalt peavalud. Kaebaja märkis, et tal on raskusi perearsti vastuvõtule pääsemisega ning perearst ei ole TIS-i teinud kõiki vajalikke kandeid ega pannud kaebajale õigeid diagnoose. Samuti märkis kaebaja, et tal on raskendatud trükkimine arvutil, sest pilt ekraanil paistab lainetavana, samuti väsib ta kiiresti, ei talu koormust ega puhka öösiti välja.
4.Vastustaja jättis 26.06.2023 vaideotsusega nr VO/23/1498 (dtl 227) vaide rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt hindas kaebaja terviseandmeid uuesti ka vastustaja enda töövõime hindamise ekspertarst dr LA, kes jäi seisukohale, et kaebaja terviseandmed ei kinnita, et kaebajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täielikult välistatud.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, taotledes vastustaja 20.04.2023 ja 21.04.2023 otsuste ning 26.06.2023 vaideotsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjendused olid kokkuvõttes järgmised.
5.1.Vastustaja otsused ei arvesta kaebaja tervisliku seisundiga. Kaebaja tervis halvenes Covid-19 põdemise tõttu. Kaebajal on juba 1990. aastast saadik neeruprobleemid, tegemist on kroonilise haigusega. Kaebajal on üks neer eemaldatud ning teise ülekoormus põhjustab vaevusi, piirab liikumisvõimet ja kehalist aktiivsust, pidevad neeruvalud segavad magamist.
5.2.Kaebajal ei ole juurdepääsu arstiabile, järjekorrad on pikad ja arstid ei tee TIS-i kandeid, mille alusel saaks vastustaja kaebaja töövõimet hinnata. Dr PB kajastas TIS-is kaebaja tervislikku seisundit ebaõigesti. Kuna kaebaja eriarsti vastuvõtule ei pääsenud, soovitas perearst kaebajal valude korral suurendada käsimüügis oleva valuravimi kogust, ent vastavat kannet TIS-i ei tehtud. 2(9)
3-23-1632
5.3.Kaebajal on kogu aeg olnud krambid, mis tekivad mõlemal käel korraga ja on väga valusad, ent perearst sellekohast sissekannet TIS-i ei teinud ega määranud ravi. Kaebajal on ninaverejooksud ja ta köhib kopsust verd, tal esinevad tasakaaluhäired, keskendumishäired, nõrkus ja pidev väsimus ning kirja lugemisel kiri „ujub“.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, selgitades, et vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr LA on kohtumenetluse ajal kaebaja terviseandmed ja kaebaja kirjeldatud tegutsemispiirangud veelkord üle vaadanud ja andnud 06.09.2023 arvamuse, kus nõustub TTO ekspertarsti poolt eksperdiarvamuses toodud seisukohtadega.
7.Tallinna Halduskohus tegi 08.04.2024 kohtuotsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.
7.1.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lõigetest 1–3 tuleneb, et töövõime hindamisel hinnatakse seda, kas ja kuivõrd piiravad taotleja terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Seejuures ei hinnata mitte seda, kas taotleja on võimeline töötama mingil kindlal erialal või töökohal, vaid seda, kas ta on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Ainuüksi tervisehädade rohkus ei anna alust puuduva või piiratud töövõime tuvastamiseks. TVTS § 7 lg 1 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt koostatakse töövõime hindamiseks eksperdiarvamus, ent ekspertarst ega vastustaja ei pane diagnoose, vaid ekspertarst kontrollib, kas taotleja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne. Kui inimene ei ole probleemidega arsti poole pöördunud, kui tal ei ole terviseprobleeme diagnoositud ja ravi määratud või kui ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel lähtutakse viimasel 5 aastal TIS-i kantud andmetest ning ekspertarst hindab ka haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Ekspertarst kontrollib taotleja töövõimet hinnates, kas TIS-ist nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
7.2.Määruse nr 39 § 6 lg 1 ja § 3 lg 2 kohaselt annab ekspertarst eksperdiarvamuse inimese tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, hinnates võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet. Piirang loetakse kergeks, kui see ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast. Piirang loetake mõõdukaks, kui see takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast ehk kui tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel. Piirang loetakse raskeks, kui see segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt ehk kui tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav. Piirang loetakse täielikuks, kui see segab ja takistab pidevalt igapäevaelu ehk tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.
7.3.Vastustaja tugines kaebaja töövõime hindamisel TTO ekspertarsti dr KP 11.04.2023 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule (dtl 194). TTO ekspertarst on vaidemenetluses kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ja koostanud 31.05.2023 eksperthinnangu (dtl 211). Lisaks on vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr LA andnud arvamuse vaidemenetluse (dtl 223) ja kohtumenetluses (dtl 235).
3(9)
3-23-1632
7.4.TTO ekspertarst on nõuetekohaselt hinnanud kaebaja tegutsemispiiranguid liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“. Ekspertarst on tuginenud uroloogi ja perearsti TIS-i tehtud sissekannetele ning õigesti leidnud, et funktsioonipiiranguid ei ole terviseandmetes kirjeldatud määral, mis püsivalt piiraks töövõimet. TIS-i andmetel ei ole kaebajal jalgade ega seljaga probleeme, mis liikumist takistaksid, kaebaja ei kasuta liikumisel abivahendeid ega teise inimese abi, ta suudab iseseisvalt ringi liikuda. 21.10.2022 ja 30.11.2022 epikriisidest nähtuvalt ei ole arstid objektiivseid terviseprobleeme liikumisel tuvastanud. Sagedased arstivisiidid võimaldavad järeldada, et kaebaja suudab iseseisvalt väljaspool kodu ringi liikuda, aeg-ajalt tekkivaid valusid on leevendanud käsimüügiravimitega ega ole retseptiravimitega valuravi vajanud. Neeruoperatsioonist on möödunud piisavalt pikk aeg, et kaebaja oleks taastunud, ei ole eluliselt usutav, et neer ja operatsioonihaav põhjustavad talle jätkuvalt liikumist takistavaid valusid. 2022. aasta novembris suunati kaebaja krooniliste valude tõttu taastusravisse, mille tulemusi TIS ei kajasta, ent TIS-i andmetest nähtub, et kaebaja kurtis valusid peamiselt õhtuti-öösiti ning vale või kiire liigutamise korral. Seega ei ole tegemist probleemiga, mis kaebaja liikumist oluliselt häiriks ja tema igapäevaelu pidevalt segaks. Kaebaja on kurtnud arstidele peavalu vaid ühel korral 2023. a aprillis, selle neuroloogilist põhjust ei leitud. Seega ei ole tegemist pikaajalise terviseprobleemiga, mis saaks liikumist piirata ja töövõimet mõjutada. Ka tasakaaluhäireid on kaebaja kurtnud esimest korda alles 2023. a märtsis ning tegemist ei ole pikaajalise terviseprobleemiga. Kuna neid probleeme ei ole kaebajal varem olnud, võib neid siduda 2023. aasta veebruaris läbi põetud Covid-19 haigusega, mis kaebaja tervislikku seisundit tõenäoliselt ajutiselt kurnas. Uneprobleeme ei ole arstid tuvastanud ega ravi määranud. Neid on võimalik leevendada unerohtudega. Kokkuvõttes on põhjendatud kerge piirangu tuvastamine, arvestades kaebajal aeg-ajalt esinevaid valusid.
7.5.TTO ekspertarst on põhjendatult leidnud, et võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ kaebaja kirjeldatud piirangud ei leia TIS-i andmetel kinnitust. Töövõime hindamise metoodika kohaselt mõistetakse ohutu ringiliikumise all raskusteta ning luu- ja lihaskonna haiguste, samuti nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut ning mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Seejuures ei käsitleta hirmust või ärevusest põhjustatud raskusi. Kaebaja liigub iseseisvalt, ei kasuta liikumisel teise inimese abi ega abivahendeid. TIS-i andmed ei kinnita tasakaalu puudumise tõttu sagedasi kukkumisi või minestamisi, ent ühekordsest minestamisest ei saa töövõimet mõjutavaid järeldusi teha. Kaebajal ei ole ringi liikumist raskendavaid probleeme nägemise ega kuulmisega. Kaebaja on hakanud peavalu kurtma alles 2023. aasta aprillis, mistõttu ei saa olla tegemist pikaajalise terviseprobleemiga, mis kaebaja igapäevaelu segaks. Neuroloogilist põhjust peavalul ei tuvastatud ning üksikutest harvadest peavalujuhtudest ei saa teha järeldusi töövõime puudumise kohta.
7.6.Võtmetegevuse „seismine ja istumine“ osas ei esine kaebajal kindlasti suuremat piirangut kui TTO ekspertarsti tuvastanud kerge piirang. Töövõime hindamise metoodika kohaselt mõistetakse seismise all ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes; istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. Seega ei eelda töövõime suutlikkust pikalt seista või istuda. Kaebaja on küll kurtnud, et kummardamisel või püsti tõusmisel võib tekkida pearinglus, kuid TIS-i andmetel ei ole see toonud kaasa minestamisi ega kukkumisi. Seega on kaebaja suutnud sellega hakkama saada. Pigem näib, et selles võtmetegevuses kaebajal piiranguid ei ole, ent kaebajale soodsam hinnang ei saa tema õigus rikkuda.
7.7.Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“ on TTO ekspertarst õigesti tuvastanud piirangute puudumise. Kaebaja taotluses osutatud probleeme (köhahood, neeruprobleemid, tõmblused, närvivalu) on hinnatud teiste võtmetegevuste raames ning need 4(9)
3-23-1632 ei seondu liikumisega. Köha on võimalik ravimitega (nt antibiootikum) ravida, närvivalusid saab leevendada valuvaigistitega. Kuna TIS-i andmetel ei ole kaebajale väljastatud valuvaigistitele retsepti, ei saa närvivalud olla sellised, mida ei ole võimalik käsimüügiravimitega leevendada. Ka uneprobleeme on võimalik unerohtudega ravida, samas ei ole kaebajal selliseid uneprobleeme diagnoositud.
7.8.TTO ekspertarst on põhjendatult leidnud, et kaebajal ei esine piiranguid käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käteosavus“, kuna kaebaja taotluses kirjeldatud piiranguid TIS andmed ei kinnita. Käteosavuse all mõistetakse labakäte ja sõrmedega tehtavaid käte täppisliigutusi. Kaebaja on arstidele kurtnud kätes krampide tekkimist (21.10.2022, 30.11.2022 ja 04.04.2023), ent arstid ei ole neid tuvastanud. Kuna kaebaja ei ole vajanud seni valuravi, siis võib arvata, et ta on saanud oma valuprobleeme seni käsimüügiravimitega leevendatud. Üksnes kaebaja paljasõnalised väited esinevate terviseprobleemide kohta ei anna alust tuvastada piiratud või puudutav töövõimet.
7.9.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevus „teadvusel püsimine“ tuvastas TTO ekspertarst õigesti piirangute puudumise, kuna TIS-is puuduvad andmed, mis kinnitaks kaebaja kirjeldatud teadvusehäirete sagedast esinemist. Ühekordsest minestamisest ei saa teha järeldusi pikaajalise tervisekahjustuse ja töövõime puudumise kohta. Kaebajal ei ole tuvastatud haigusi, mis võiksid sageli minestamisi kaasa tuua. Seega ei ole tegemist arsti poolt tuvastatud terviseprobleemiga, mis kaebaja igapäevaelu takistaks ja töövõimet mõjutaks.
7.10.Ka võtmetegevuse „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ osas tuvastas TTO ekspertarst õigesti piirangute puudumise. Töövõime hindamise metoodika kohaselt on selle võtmetegevuse piirangute seisukohast oluline, kas ja kui tihti taotlejal esineb minestust ja teadvuse häireid, kas ja milliseid raskusi on taotlejal soole ja põie kontrollimisega ning kas taotleja saab raskusteta süüa ja juua. Kaebaja ei too välja ja ka TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks raskusi enese eest hoolitsemisega (riietumise, pesemise, tualettruumi toimingute, söömisega jms) ja et ta kasutaks selle juures teiste inimeste abi.
7.11.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuse „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ osas ei ole kaebajal samuti võimalik piiranguid tuvastada. Kaebaja taotluses kirjeldatud piirangud ei leia TIS-i andmetel kinnitust. Puuduvad andmed vaimse võimekuse valdkondadega seotud piirangute esinemise kohta, sh ei ole kaebaja nendega seoses käinud psühhiaatri ega psühholoogi visiitidel, pole tehtud uuringuid, pandud diagnoose ega määratud ravi. Töövõime hindamise metoodika kohaselt mõistetakse tegevuste alustamise ja lõpetamise all võimet planeerida ja teha igapäevaseid tegevusi – kas esineb raskusi mälu ja keskendumisvõimega, kui palju on taotlejal tegevuste alustamiseks ja lõpetamiseks tahet, energiat ja motivatsiooni. Kaebaja seob tegevuste alustamise ja lõpetamisega seotud väidetavad piirangud valuprobleemide ja magamatusega. Kuna kaebaja valu- ja uneprobleemid ei ole vajanud meditsiinilist diagnoosimist ega ravi, siis ei saa neid lugeda kaebaja töövõimet mõjutavateks.
7.12.Mis puudutab kaebuses osutatud neeruprobleeme, siis 2023. aasta epikriiside kohaselt kaebajal ravivajadus neeruhaiguse osas puudus, mistõttu ei saa neeruprobleemid kaebaja üldist töövõimet püsivalt mõjutada. Krooniliste haiguste esinemine ei tähenda automaatselt vähenenud töövõimet, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Seoses kaebaja väidetega, et tema tervislik seisund halvenes pärast Covid-19 haiguse põdemist 27.02.2023, siis diagnoositi kaebajal 04.04.2023 epikriisi kohaselt viirusnakkuse järgne 5(9)
3-23-1632 väsimussündroom, mida töövõime hindamise ekspertiisi tegemisel on ka arvestatud kerge piiranguna liikumise valdkonnas. Puuduvad hilisemad andmed püsiva hingamisfunktsiooni halvenemise kohta ja pöördumised ravimeditsiini poole enne vaideotsuse koostamist, seega on hinnang piirangutele liikumise valdkonnas kerge.
7.13.See, kas, kui palju ja kui täpselt arstid TIS-i andmeid sisestavad, ei ole siinse vaidluse esemeks. Vastustaja ülesanne ei ole teha arstide üle järelevalvet. Kui kaebaja ei ole rahul talle osutatava raviteenusega, siis on tal võimalik selle peale kaevata või vahetada arsti. Samuti ei ole praeguse vaidluse esemeks ravijärjekorrad ega arsti vastuvõtule pääsemise võimalused. Kuna töövõime hindamisel saab arvestada pikaaegsete terviseprobleemidega, siis peab kaebaja olema käinud arsti vastuvõtul juba varem. Töövõime hindamisel saab lähtuda juba tuvastatud terviseprobleemidest, mitte ei hakata alles töövõime hindamise menetluses kaebaja terviseprobleeme tuvastama. Kui kaebaja ei ole varem oma terviseprobleemidega arsti vastuvõtul käinud, siis ei saa väita, et tegemist oleks püsiva ja raviga mittekompenseeritava tervisehädaga.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mida täpsustas 10.12.2024 ja 29.01.2025 avaldustes, paludes tühistada halduskohtu otsuse ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab kokkuvõttes, et töövõime hindamisel on tuginetud puudulikele andmetele, kuna arstid ei ole suurt osa kaebaja saadetud tervisliku seisundi kirjeldustest kunagi TIS-i kandnud, samas kaebaja ise TIS-i kandeid teha ei saa. Kaebaja hinnangul on vaja läbi viia ekspertiis, hindamaks, kas TIS-i tehtud kanded ühtivad kaebaja poolt arstile e-kirjade teel edastatud tervisliku seisundi andmetega. Samuti peab kaebaja oluliseks selgitada välja, millise ravi oleks pidanud määrama, kui sissekanded oleksid tehtud kaebaja edastatud andmete alusel. Lisaks selgitab kaebaja, et kohtumenetluse ajal on tema terviseseisund veelgi halvenenud – korduva Covid-19 ja kopsupõletiku tõttu on tervis väga nõrk, ta ei saa öösiti magada ja välja puhata ning see segab keskendumist ja tekstidega töötamist; närvisüsteem ei tule toime silma seadistamisega ning pilt ujub ees ja tähed hüppavad ekraanil, nii töötades hakkab ülekoormusest pea valutama; käed tõmbavad arvutiga trükkimisest tingitud sundasendite tõttu krampi, esinevad nina-verejooksud ja pidevad peavalud, eriti pingutamisel.
9.Vastustaja esitas seisukoha, milles palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et halduskohtu otsus on õige ja põhjendatud. Vastustaja märgib, et Eesti Töötukassa ekspertarst dr PT vaatas veelkord üle esialgse eksperdiarvamuse, vaideotsuse, halduskohtule antud ekspertarsti arvamuse ning terviseandmed ning nõustub varasemate antud eksperdiarvamustega ning samuti ei ole hiljem lisandunud terviseandmetele tuginedes põhjust vaidlustatud otsust muuta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitatud 10.12.2024 ja 29.01.2025 avaldustele lisanud hulga dokumente, mis tuleb tagastada, kuna need ei puuduta siinse vaidluse seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid või on tegemist dokumentidega, mis on juba toimikus olemas. Esiteks esitas kaebaja fotod ninaverejooksudest ja käte krampidest (dtl 504–507 ja 539–542), mis on arusaadavalt tehtud 2024. aasta novembris ja detsembris. Nimetatud fotod ei saa kuidagi kajastada kaebaja terviseseisundit vaidlustatud otsuste tegemise ajal ehk 2023. aasta aprillis. Vaidlustatud otsuste õiguspärasust tuleb aga hinnata nende otsuste tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 1 teine lause). Teiseks on kaebaja esitanud kirjavahetuse neuroloog 6(9)
3-23-1632 dr PBiga ja perearst dr KRga, milles teeb arstidele etteheiteid seoses TIS-i kantud andmete õigsuse või täpsusega (dtl 543–549, 557–560, 619–640). Nagu ka halduskohus kaebajale õigesti selgitas, ei ole siinse vaidluse esemeks küsimus, kas raviarstid on kaebajale osutanud nõuetekohast arstiabi, sh reageerinud adekvaatselt kaebaja kaebustele. Eesti Töötukassa ei pidanud ega saanudki vaidlustatud otsuste tegemisel anda hinnanguid ravikvaliteedile või kaebaja raviarstide otsustele, mis puudutasid kaebajale diagnooside panemist või ravi määramist. Seetõttu ei ole kaebaja ja tema raviarstide vaheline kirjavahetus siinse vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutuv. Liiati ei väida kaebaja, et kõnealuses kirjavahetuses oleksid teda ravinud arstid pannud kaebajale mingisuguseid selliseid diagnoose või määranud mingisugust ravi, mida TIS ei kajasta. Tegemist on valdavalt kaebaja kirjadega arstidele, mille pinnalt ei ole arstid mistahes meditsiinilisi otsuseid teinud ega ravisoovitusi andnud. Kolmandaks on kaeabaja esitanud 29.01.2025 avalduse lisana dr AV koostatud ambulatoorse epikriisi nr 574456263 (dtl 550–556). Sellel dokumendil kajastuvad andmed on toimikus olemas (dtl 174–176), mistõttu ei ole selle toimikusse lisamine vajalik. Neljandaks on kaebaja 29.01.2025 avaldusele lisanud digiloo tervikväljavõtte. Kaebaja avaldustest ei selgu, mida ta soovib selle dokumendiga tõendada. Digiloos kajastuvad kaebaja terviseandmed on toimikus juba olemas (dtl 155 jj). Täiendavad andmed kaebaja arstivisiitide ja talle määratud ravi kohta pärast vaidlustatud otsuste tegemist ei ole asjassepuutuvad. Viimaks on kaebaja esitanud ka OÜ Peretohter tõendi, mis kinnitab Covid-19 haigestumist 27.02.2023 (dtl 566). See dokument on toimikus juba olemas (dtl 22) ning sellel esitatud teave kajastub ka TIS andmetes (dtl 176). Dokumendi toimikusse võtmine ei ole seega vajalik.
11.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Halduskohtu otsuses, mille sisu on kokku võetud siinse kohtuotsuse punktides 7.4.–7.12., on üksikasjalikult käsitlenud TTO ekspertarsti ja vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti antud hinnanguid kaebaja terviseseisundile ning põhjendatult leitud, et vastustaja on kaebaja töövõimet õigesti hinnanud. Halduskohus nõustus põhjendatult TTO ekspertarsti arvamusel põhineva vastustaja seisukohaga, et võttes arvesse kaebaja enda hinnangut oma liikumisvõimele ning TIS-is kajastuvaid andmeid sellekohaste kaebustega arstide poole pöördumise ja määratud ravi kohta, esines kaebajal üksnes kerge piirang. Selles, et kaebaja võis kannatada valusid, ei ole iseenesest põhjust kahelda, küll aga on halduskohus õigesti järeldanud, et tegemist ei saanud olla püsivate ja töövõimet pärssivate valudega, mida ei olnud võimalik leevendada käsimüügiravimitega. Väsimuse osas tõi halduskohus samuti õigesti esile selle, et kaebaja avaldatust nähtuvalt põhjustas väsimust ja jõuetust magamatus, samas ei nähtunud, et arstid oleksid kaebajal tuvastanud uneprobleeme või määranud sellekohast ravi. Sellest võis halduskohus järeldada, et kaebaja osutatud väsimusest tingitud tegutsemise ja osalemise piirangud ei esine intensiivsemalt kui TTO ekspertarst tuvastas. Halduskohus on veenvalt põhjendanud ka seisukohta, et kaebaja suudab ohutult ringi liikuda ning seista ja istuda. See, et näiteks kingapaelte sidumiseks kükitamisel või järsku püsti tõusmisel võib esineda peapööritust, ei anna iseenesest alust väita, et inimesel oleks liikumise, seismise või istumise osas mingisuguseid töövõimet piiravaid tervisehädasid. Halduskohus on kohaselt osutanud sellele, et puuduvad andmed selle kohta, et pearinglus või muud teadvushäired oleksid kaebajal esinenud sageli. Ka käteosavusega seoses on halduskohtu otsus veenvalt põhjendatud. Sellest, et kaebaja oli arstidele mitmel korral kurtnud kätesse (samuti jalgadesse) krampide tekkimist, ent raviarstid ei olnud pidanud vajalikuks selliste sümptomite põhjalikumaks uurimiseks täiendavate uuringute tegemist, võis TTO ekspertarst järeldada, et tegemist ei saanud olla sellise probleemiga, mis kaebaja elutegevust pidevalt ja arvestataval määral piirab. TTO ekspertarst on hinnangu andmisel nõuetekohaselt arvesse võtnud ka kaebaja neeruhaigusi, eelkõige seda, et kaebajal on neeruvähi tõttu üks neer eemaldatud. Kaebaja väide, et piisavalt pole arvestatud juba noorukieast saati kaebajat 7(9)
3-23-1632 kimbutanud neeruhaigustega, ei sea TTO ekspertarsti hinnangu õigsust kahtluse alla, sest nagu halduskohus õigesti osutas, tuleb töövõime hindamisel arvesse võtta viie eelneva aasta terviseandmeid. Nendest aga ei nähtu, et kaebajale võiks töövõimet pärssivaid vaevusi põhjustada juba pikka aega põetud neeruhaigused.
12.Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud argumente, mis halduskohtu eeltoodud seisukoha põhjendatult kahtluse alla seaks. Ringkonnakohtule ei nähtu ka toimikus olevatest tõenditest, et TTO ekspertarst ja tema hinnangu hiljem vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses üle kontrollinud vastustaja töövõime hindamise ekspertarst oleksid oma hinnangute andmisel mingisugused olulised asjaolud tähelepanuta jätnud. Halduskohus leidis õigesti, et töövõime hindamisel peab ekspertarst kontrollima, kas TIS-i kantud meditsiiniandmed ja võimalikud muud meditsiinidokumendid kinnitavad taotleja poolt kirjeldatud tegevuspiirangute esinemist. Ainuüksi sellest, et taotleja väidab väsimuse, magamatuse, krampide, peapöörituse jms esinemist, ei saa ekspertarst järeldada, et tegemist on taotleja töövõimet piiravate tervisehädadega. Samuti selgitas halduskohus vaidlustatud kohtuotsuses õigesti, et piiratud või puuduva töövõime tuvastamine eeldab püsiva ehk eelduslikult vähemalt kuue kuu jooksul mitte muutuva tegevuspiirangu esinemist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et kuigi kaeabaja on kiiret väsimist, krampide tekkimist, peapööritusi ja teadvusekaotust arestidele kurtnud, ei ole teda ravinud arstid pannud kaebajale diagnoose, millest nähtuks selliste sümptomite sage esinemine määral, et see põhistab vähemalt mõõdukaid piiranguid töövõime hindamise raames käsitletavate võtmetegevustega tegelemisel. Halduskohus on oma sellekohaseid seisukohti vaidlustatud kohtuotsuses piisavalt põhjendanud. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid ega veenvaid põhjendusi selle kohta, et ta oleks oma töövõime hindamise taotluses nimetatud terviseprobleemidega pöördunud arstide poole palju sagedamini, kui see TIS-i andmetest nähtub. Olukorras, kus raviarstid ei ole pidanud vajalikuks patsiendi esitatud kaebuste põhjal täiendavate uuringute teostamist ja/või mingisuguse ravi määramist, võis töövõime hindamisel asuda seisukohale, et tegemist ei ole taotleja tegutsemisvõimekust vähemalt mõõdukalt takistava terviseprobleemiga.
13.Apellatsioonkaebuses on kaebaja keskendunud väitele, et tema raviarstid ei ole teinud TIS-i kõiki nõuetekohaseid sissekandeid ega määranud kaebajale kohast ravi. Nagu halduskohus vaidlustatud otsuses õigesti selgitas, ei saanud ega pidanud vastustaja ega kaebaja taotluse alusel tema töövõimet hindav TTO ekspertarst andma hinnanguid kaebaja raviarstide meditsiinilistele otsustele ega hindama ravikvaliteeti. Ka halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlus on patsiendi ja raviteenuse osutaja vaheline vaidlus, mis kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (vt lisaks Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 24). Halduskohus leidis õigesti, et töövõime hindamisel peab ekspertarst lähtuma eelkõige TIS-i kantud taotleja terviseandmetest. Täiendavate toimingute tegemine, st taotleja raviarstidelt täiendavate selgituste nõudmine ning vajadusel taotleja saatmine täiendavatele meditsiiniuuringutele või arsti vastuvõtule, on vajalik, kui ekspertarstil tekib või peab tekkima TIS-i andmete põhjal mõistlik kahtlus, et kaebajal siiski esineb mingisugune terviseseisund, mis põhjustab tegutsemise või osalemise piiranguid (vt selle kohta Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-21-629, punkt 13). Siinsel juhul ei nähtu ringkonnakohtule, et TTO ekspertarstil või tema ekspertarvamust hiljem kontrollinud vastustaja töövõime hindamise ekspertarstil oleks pidanud tekkima kaebaja terviseandmete pinnalt selliseid kahtlusi, mille kõrvaldamiseks oleks tulnud koguda täiendavaid andmeid.
14.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et TTO ekspertarst andis kaebaja töövõime hindamiseks vajaliku põhjalikkusega ekspertarvamuse ega jätnud töövõime hindamise 8(9)
3-23-1632 seisukohast olulisi asjaolusid tähelepanuta ega vajalikul määral välja selgitamata. Seega võis vastustaja vaidlustatud otsuste tegemisel TTO ekspertarsti hinnangust juhinduda. Selle õigsust kinnitavad ka vaidemenetluses ja kohtumenetluses antud teise ekspertarsti hinnangud.
15.HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada avaldamisele kuuluvas kohtuotsuses sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed initsiaalide või tähemärgiga. Kohtuotsuse põhjenduste mõistmise seisukohast ei ole kaebaja nime avaldamine vajalik ning võib eeldada, et kaebaja seda ei soovi. Seetõttu tuleb kaebaja nimi kohtuotsuse avaldamisel asendada tähemärgiga. Muude kohtuotsuses kajastatud andmete alusel ei ole kaebaja piisavalt identifitseeritav.
16.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
taotlenud
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.