Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
5. aprill 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-493
Haldusasi
Kaitseressursside Ameti taotlus juhtimisõiguse peatamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2024. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Kaitseressursside Amet, esindaja SP Puudutatud isik – X
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
anda
luba
X
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2024. a määruse peale haldusasjas nr 3-24-493.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-493 muutmata.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseressursside Amet (KRA) esitas Tallinna Halduskohtule 20.02.2024 taotluse anda kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 331 lg 5 p 2 alusel luba peatada X (puudutatud isik) mootorsõiduki juhtimise õigus kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. KRA kohustas 30.08.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 11-12.1/2023/6186 KVTS § 40 lg 1 p-de 4 ja 5 ning § 226 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel puudutatud isikut ilmuma 30.11.2023 terviseseisundi hindamisele ning hoiatas, et ilmumata jätmise korral rakendatakse sunniraha 600 eurot. KRA edastas puudutatud isikule 13.09.2023 hoiatuse nr 5-10/2023/205, mille kohasele juhul, kui ta jätab täitmata kohustuse ilmuda terviseseisundi hindamisele 30.11.2023, siis võib KRA taotleda KVTS § 331 lg 5 alusel halduskohtult luba tema juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. KRA
3-24-493 30.08.2023 ettekirjutus on loetud puudutatud isikule kätte toimetatuks 30.09.2023 ja seda ei ole vaidlustatud. Puudutatud isik ei ole ettekirjutust täitnud ning taotluse esitamise ajaks on temalt sunniraha täies ulatuses sisse nõutud. Puudutatud isik ei ilmunud 30.11.2023 terviseseisundi hindamisele ja ei ole mitteilmumist põhjendanud, millega on ta rikkunud KVTS § 40 lg 1 p-st 5 tulenevat kohustust. Puudutatud isikule on tehtud ka varasemalt 17.01.2023 ja 21.06.2023 ettekirjutused, millega kohustati teda ilmuma terviseseisundi hindamisele vastavalt 29.05.2023 ja 14.08.2023, kuid ta ei täitnud ettekirjutusi. Teisel korral rakendati tema suhtes ka sunniraha 400 eurot, mille isik on tasunud. Puudutatud isikul on B1, B mootorsõiduki juhtimise õigus. Pidades silmas, et sunniraha korduv rakendamine ei ole andnud tulemust ja puudutatud isik on mõjuva põhjuseta järjekindlalt eiranud KVTS-st tulenevat ja ettekirjutustega pandud kohustust, siis on juhtimisõiguse piiramine vajalik ja proportsionaalne meede, et suunata puudutatud isikut täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust. KRA terviseseisundi hindamise käigus kontrollitakse kutsealuse vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Selleta ei ole kutsealust võimalik ajateenistusse kutsuda. Ajateenistus on üks Eesti riigikaitse alustala ja väga tähtis kodanikukohustus. KRA 12.01.2024 ettekirjutus-hoiatusega nr 11-12.1/2024/114 on puudutatud isikut uuesti kohustatud ilmuma 29.04.2024 terviseseisundi hindamisele ning hoiatatud 640 euro suuruse sunniraha rakendamise eest. Eelduslikult saab KRA kokkuleppel pakkuda puudutatud isikule võimalust tulla terviseseisundi hindamisele ka varem, mõne nädala jooksul. Kui puudutatud isik läbib terviseseisundi hindamise, siis teavitab KRA viivitamatult Transpordiametit juhtimisõiguse peatamise aluseks olevate asjaolude äralangemisest.
2.X palus 21.02.2024 seisukohas jätta KRA taotlus rahuldamata, sest juhtimisõiguse peatamine ei ole mõõdukas meede. Puudutatud isik elas pärast gümnaasiumi lõpetamist 2018. a-l kuni 2022. a suveni õpingute ja töö tõttu Suurbritannias. Pärast Eestisse naasmist puudus tal töökoht ja tervisekindlustus kuni 2024. a jaanuarini, mistõttu ei saanud ta käia eriarstide juures, et koguda KRA arstliku komisjoni jaoks vajalikke värskeid hinnanguid ja dokumente oma terviseseisundi kohta. Alates 2024. a jaanuarist on puudutatud isik saanud hakata oma terviseseisundiga tegelema ning perearst on juba määranud saatekirjad uuringutele allergoloogi (28.05.2024) ja ortopeedi (17.05.2024) juurde. Puudutatud isikul on probleemid seljaga aastast 2017 ning ta on sellega seoses vältinud füüsilist koormust, käinud füsioteraapias ja vajadusel tarvitanud valuvaigistavaid retseptiravimeid. Vigastus ägenes uuesti 2023. a suve lõpus ning puudutatud isik loodab uuringute abil saada aimu probleemi tõsidusest. Kokkuvõttes soovis puudutatud isik ilmuda arstlikku komisjoni selliselt, et digiloos kajastuks tema aktuaalne terviseseisund ja spetsialistide värsked hinnangud, kuid võimalus selleks tekkis alles 2024. a jaanuaris. Juhtimisõiguse peatamine ei oleks mõõdukas sunnimeede, sest KRA ei ole arstlikku komisjoni ilmumise aega temaga kunagi kooskõlastanud. Puudutatud isik on sõpradelt kuulnud, et neile on enne kutse saatmist helistatud ja vajaduse korral ka vastu tuldud, kuid puudutatud isikule ei ole sellist võimalust pakutud. Lisaks rakendati puudutatud isiku suhtes sunniraha juba esimesel korral 400 eurot ja teisel korral maksimaalmääras koos juhtimisõiguse peatamisega. Puudutatud isikule on teada näited, kus sunniraha on rakendatud alates 100 eurost ning summa on kasvanud 100 euro kaupa. Juhtimisõiguse peatamisest on puudutatud isik varem kuulnud vaid korra ja konkreetne isik oli selleks ajaks sunnirahasid tasunud juba enam kui 4000 eurot. Seega on kahtlus, et isikuid ei kohelda ühetaoliselt.
3.Tallinna Halduskohus andis 22.02.2024 määrusega KRA-le loa peatada X mootorsõiduki juhtimise õigus kuni KRA arstliku komisjoni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. KRA taotlus vastab KVTS § 331 lg 6 nõuetele ning puudutatud isiku puhul on täidetud KVTS § 331 lg 5 p 2 kohaldamise eeldused. Isik on kutsealune (KVTS § 2 lg 3) ja ta on kohustatud osalema terviseseisundi hindamisel (KVTS § 40 lg 1 p 5). KRA on teinud kolm ettekirjutust (17.01.2023, 21.06.2023, 30.08.2023), millega puudutatud isikut on kutsutud terviseseisundi hindamisele, kuid ta on jätnud kohustuse korduvalt täitmata. KRA on 2(5)
3-24-493 teinud puudutatud isikule KVTS § 331 lg 1 kohase hoiatuse juhtimisõiguse peatamise taotlemise võimaluse kohta. KRA 30.08.2023 ettekirjutus ja 13.09.2023 hoiatus on isikule kätte toimetatud Eesti teabevärava teenuse kaudu vastavalt 30.09.2023 ja 13.10.2023 (vt KVTS § 15 lg 3). Kuna puudutatud isik ei ole KRA-le esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei ole korduvalt ilmunud terviseseisundi hindamisele, ning sunniraha rakendamine ei ole tõhus ega piisav, et mõjutada puudutatud isikut oma kohustust täitma, siis on KRA valitud meede kohane ja proportsionaalne. Puudutatud isikul on olnud võimalik ja on jätkuvalt võimalik juhtimisõiguse peatamist vältida, ilmudes KRA arstlikku komisjoni ja täites temale seadusest tuleneva kohustuse. Kohus ei ole pädev hindama puudutatud isiku selgitusi oma tervisliku seisundi kohta, vaid selleks tuleb tal ilmuda terviseseisundi hindamisele. Kohus ei anna praeguses asjas samuti hinnangut sunniraha proportsionaalsusele, sest sunniraha rakendamist oli puudutatud isikul võimalik eraldiseisvalt vaidlustada, kuid ta ei ole seda tähtaegselt teinud. Puudutatud isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamine on põhjendatud. Juhtimisõiguse piiramise eesmärk ei ole isiku karistamine, vaid tegemist on täiendava haldusmeetmega, et suunata isikut täitma KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust olukorras, kus varasemad sunnimeetmed ei ole eesmärki täitnud. KRA-le antav luba puudutatud isiku juhtimisõiguse peatamiseks kehtib KVTS § 331 lg-st 9 tulenevalt kuni kohustuse täitmiseni. Kui juhtimisõiguse peatamise alus langeb ära, on KRA kohustatud sellest viivitamata teavitama Transpordiametit.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.X palub 07.03.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja jätta KRA taotlus rahuldamata. Halduskohus ei ole piisavalt arvestanud puudutatud isiku argumente, miks ta ei ole seni arstlikku komisjoni ilmunud. Määruskaebuse esitaja ei ole KRA kutseid ilma põhjuseta korduvalt eiranud ja juhtimisõiguse peatamine ei ole põhjendatud meede tema täiendavaks motiveerimiseks. Määruskaebuses on korratud esimese astme kohtus esitatud selgitusi puudutatud isiku elukäigu ja tervisemurede kohta ning täiendavalt märgitud, et allergoloogi uuringud on kavas utrikaariahoogude tõttu, mis tekivad ebatavaliselt sooja või külma kehatemperatuuri või selle äkilise muutumise korral. Lööbehoogude esinemisel kattuvad käe-, rinna- ja reiepiirkond sügelevate tähnide ja verevalumitega, mis vaibuvad paari päevaga. Määruskaebuse esitaja ei ole tahtlikult eiranud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele, vaid soovis üksnes ilmuda pärast seda, kui digiloos on olemas värsked diagnoosid ja hinnangud, sest isikule teadaolevalt ei pruugi arstlik komisjon dokumenteerimata tervisemuresid arvestada või ei pea neid piisavalt tõsisteks. Määruskaebuse esitaja möönab, et pidanuks KRA kutsetele paremini reageerima, kuid erinevalt mitmest tuttavast ei ole temale kordagi helistatud, et uurida terviseseisundi kohta ning kooskõlastada terviseseisundi hindamise aega ja kohta. Seetõttu jäi puudutatud isik oma murega üksi ning tal ei olnud võimalust enda olukorda selgitada. Samuti ei olnud määruskaebuse esitajal võimalik ennustada, kui pikalt tööotsingud kestavad ja millal tal avaneb võimalus uuringutega alustada ning seejärel arstlikku komisjoni ilmuda. Puudutatud isik plaanib edaspidi oma käitumist muuta ja KRA-ga aktiivsemalt suhelda. Puudutatud isikul on plaan ilmuda terviseseisundi hindamisele pärast 2024. a mais toimuma pidavate uuringute tulemuste selgumist. Juhtimisõiguse peatamine ei muudaks puudutatud isiku tegevuskava, sest tal ei ole kuidagi võimalik uuringuid kiiremini teha ning ka juhtimisõiguse peatamiseta on isikul pärast uuringuid kavas täita oma kohustus ilmuda arstlikku komisjoni.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba 3(5)
3-24-493 (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, mis oleksid KRA taotluse lahendamisel olulised, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks küsida KRA-lt selle kohta täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.
6.Määruskaebuse esitaja ei väida, et ta ei oleks kätte saanud KRA 17.01.2023, 21.06.2023 ja 30.08.2023 ettekirjutusi, millega teda on kohustatud KVTS § 40 lg 1 p 5 alusel ilmuma terviseseisundi hindamisele vastavalt 29.05.2023, 14.08.2023 ja 30.11.2023. Puudutatud isik ei ole ettekirjutusi täitnud ega ka neid vaidlustanud ning tema suhtes on kahel korral rakendatud sunniraha (kokku 1000 eurot). KRA on 13.09.2023 hoiatanud, et kui puudutatud isik ei ilmu terviseseisundi hindamisele ka 30.11.2023, siis võib KRA esitada KVTS § 331 lg 5 alusel halduskohtule taotluse anda luba tema juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks. KRA 12.01.2024 ettekirjutusega kohustati puudutatud isikut ilmuma terviseseisundi hindamisele 29.04.2024 ja KRA esitas halduskohtule 20.02.2024 taotluse anda KVTS § 331 lg 5 p 2 alusel luba peatada tema mootorsõiduki juhtimise õigus kuni terviseseisundi hindamisel osalemise kohustuse täitmiseni. Määruskaebuses ei ole väidetud, et KRA 20.02.2024 taotlus ei vastanud nõuetele ja ka ringkonnakohtu hinnangul oli taotlus KVTS § 331 lg 6 nõuete kohane.
7.KVTS § 331 lg 5 p 2 kohaldamise eeldused olid täidetud, sest isik on korduvalt eiranud kohustust ilmuda terviseseisundi hindamisele ja teda oli sellise tagajärje eest hoiatatud (KVTS § 331 lg 1). Isik ei ole taotlenud KRA-lt terviseseisundi hindamise läbimiseks ajapikendust ega esitanud enne siinset kohtumenetlust mingeid põhjendusi terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise põhjuste kohta. Asjaolu, et isiku hinnangul olid tema dokumenteeritud terviseandmed ebapiisavad või ebatäpsed, ei kujuta endast mõjuvat põhjust, mis õigustaks terviseseisundi hindamisele mitteilmumist. Terviseseisundi hindamise eesmärgiks on KVTS § 261 lg 1 p 1 kohaselt tuvastada kaitseväekohustuslase terviseseisundi vastavus kehtestatud tervisenõuetele (Vabariigi Valitsuse 24.03.2023 määrus nr 38 „Kaitseväeteenistuskohustuslase ja tegevväelase teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“). KVTS § 261 lg 8 ja § 34 ning kaitseministri 28.03.2023 määruse nr 14 „Kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamise tingimused ja kord“ (määrus nr 14) § 4 lg 1 kohaselt hinnatakse kaitseväekohustuslase terviseseisundit tervise infosüsteemi (TIS) andmete ja terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal ning määruse nr 14 §-des 7–11 sätestatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemisega. Seejuures saab ilma arstlikku läbivaatust (ja vajaduse korral terviseuuringuid) tegemata hinnangu anda üksnes siis, kui olemasolevate terviseandmete põhjal ei vasta isiku terviseseisund kehtestatud nõuetele (vt KVTS § 261 lg 9; määruse nr 14 § 4 lg 5). Järelikult selleks, et lugeda kaitseväekohustuslane tervisenõuetele vastavaks (KVTS § 261 lg 2 p 1; määruse nr 14 § 3 lg 3 p 1), tuleb teha vähemalt arstlik läbivaatus (määruse nr 14 § 8 lg-s 3 toodud mahus) ja vajadusel ka täiendavad terviseuuringud (vt määruse nr 14 § 7 lg 1).
8.Kuivõrd terviseseisundi hindamisel ei lähtuta pelgalt TIS-i kantud terviseandmetest, siis ei saa terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist põhjendada sooviga läbida eelnevalt isiku enda või teda ravinud arsti poolt vajalikuks peetud täiendavad terviseuuringud. Pidades silmas, et kaitseväeteenistuskohustuslase terviseseisundi hindamiseks tehtava arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute eest tasutakse Kaitseväe eelarvest (määruse nr 14 § 12 lg 2), ei ole asjakohane ka põhjendus, et puudutatud isikul ei olnud Eestis tervisekindlustust kuni 2024. a jaanuarini. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust eeldada, terviseseisundi hindamisel jäetaks puudutatud isiku välja toodud tervisemured (seljavalu, lööbehood) tähelepanuta ning terviseuuringud ilma põhjuseta tegemata. Vastupidist ei saa järeldada üksnes teiste isikute väidetava kogemuse või kuulujuttude põhjal.
4(5)
3-24-493
9.Isiku mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. KVTS § 331 lg 1 kohaselt eeldab õiguste ja lubade kehtivuse peatamise eest hoiatamine, et isik on jätnud terviseseisundi hindamisele ilmumise kohustuse korduvalt täitmata, ning õiguste või lubade peatamine KVTS § 331 lg 5 alusel on võimalik, kui sellekohasele hoiatusele vaatamata ei ole kohustust täidetud. Seega eeldab õiguste ja lubade peatamine, et isik on eiranud KVTS § 40 lg 1 p-s 5 sätestatud kohustust vähemalt kolmel korral. Kuivõrd puudutatud isik ei ilmunud 30.11.2023 terviseseisundi hindamisele kolmandat korda, on see nõue täidetud. Määruskaebuse esitaja suhtes varasemalt kahel korral sunniraha (400 eurot ja 600 eurot) rakendamine ei ole kallutanud teda ettekirjutusi täitma, mistõttu ei ole ringkonnakohtule ka äratuntav, et esineks leebemaid meetmeid, mis võiksid tõhusalt mõjutada teda ettekirjutust täitma. Määruskaebuse esitaja väited, et KRA jättis ta oma tervisemuredega üksi, on selgelt otsitud. Õigusaktidest ei tulene KRA-le kohustust kaitseväeteenistuskohustuslasele helistada, et temaga kooskõlastada terviseseisundi hindamise aega ja kohta. Tuleb arvestada, et terviseseisundi hindamise ajad olid määratud mitu kuud ette, mis jättis isikule piisava võimaluse oma muid tegevusi planeerida. Samuti on mõistlik eeldada, et kui isikule ei sobi pakutud aeg või koht või on tal muid küsimusi, siis võtab ta KRA-ga ise ühendust, mitte ei oota aasta aega, et mõni ametnik temale helistaks. Kõigis KRA ettekirjutustes oli seejuures rõhutatult välja toodud konkreetse ametniku nimi, telefoninumber ja e-posti aadress, kellega on võimalik võtta ühendust siis, kui isik soovib saada lisainformatsiooni või tal tekib küsimusi. Isegi kui isik võis oma sõprade väidetavate kogemuste põhjal oodata KRA telefonikõnet pärast esimese ettekirjutuse saamist, ei saanud olla mõistlikku põhjust oodata seda hiljem (sh pärast sunniraha nõude esitamist). Praeguse menetluse esemeks on üksnes juhtimisõiguse peatamiseks loa andmine, mistõttu ei ole sunniraha rakendamisega seonduvad väited asjassepuutuvad. Sunniraha tasumine ei vabasta isikut ettekirjutuse täitmise kohustusest (vt asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lg-d 1 ja 2).
10.Puudutatud isik ei ole toonud välja ainsatki sisulist põhjust, miks mootorsõiduki juhtimise õiguse peatamisega kaasnevad temale ülemäära rasked tagajärjed. Kohaldatud meedet ei muuda eesmärgipäratuks või ebaproportsionaalseks pelgalt asjaolu, et määruskaebuse esitaja arvates ei mõjutaks see tema n-ö tegevuskava ja tal ei oleks kavas ilmuda terviseseisundi hindamisele enne 2024. a mais toimuma pidavate uuringute tulemuste selgumist. Asjaolu, et isik ei kavatse enda sõnul sunnivahendi rakendamisele vaatamata kohustust täita, ei tähenda, et sunnivahendil ei oleks tema käitumist suunavat eesmärki. Kui isik tõepoolest jätkuvalt kohustust ei täida, siis võib olla vajalik rakendada tema suhtes täiendavat sunnivahendit. Nagu juba märgitud, ei anna kavandatud eriarstide visiidid alust jätta terviseseisundi hindamisele ilmumata. Kokkuleppel KRA-ga saab puudutatud isik terviseseisundi hindamise läbida ka varem kui 29.04.2024 ning sellisel juhul taastatakse tema mootorsõiduki juhtimise õigus viivitamata (KVTS § 331 lg 9).
11.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.02.2024 määrus muutmata.
12.Kuna määrus kajastab puudutatud isiku terviseandmeid, siis tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.