Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.04.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2379
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla distsiplinaarmenetluse määramise käskkirja nr 1-23/1-3/150 ja vaideotsuse nr 515/23/151- 2 tühistamiseks.
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.04.2024 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Vastustaja on seisukohal, et X kaebuse rahuldamiseks pole alust — vaidlusalune Tallinna Vangla 11.08.2023 käskkiri nr 1-23/1-3/150 on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamiste registreerimise kaardi kandest nähtuvalt on kaebaja teadlik, et ta on alates 14.03.2022 lubatud iseseisvale tööle puidutöölisena. Puidutööline ei tööta metallitööde tsehhis, mis, arvestades asjaolu, et kaebaja oli juba üle aasta täitnud oma tööülesandeid puidutsehhis, ei saanud kaebajal ilmselgelt märkamata jääda. Ka kaebaja saatmiskava järgne viibimiskoht oli tootmishoone puidutsehhis. Seega vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja töökoht oli tootmishoone puidutsehhis ning see oli kaebajale ka teada. Kodukorra p 1.14.7. kohaselt on kinnipeetaval keelatud väljuda vanglateenistuse ametniku loata talle määratud viibimiskohast. Kodukorra p 16.4.9. keelab kinnipeetaval iseseisvalt ilma loata tööruumidest väljumise. Kodukorra p 9.14. kohaselt töötavate kinnipeetavate toitlustamine toimub võimalusel töökohas selleks ette nähtud ruumis. Eelnevast tulenevalt võis kaebaja tootmishoone puidutsehhist väljuda vaid vanglaametnikult vastava loa saamisel või toitlustamise ajaks selleks ettenähtud ruumi liikumiseks. Kaebaja oli selgituste kohaselt lahkunud puidutsehhist lõunapausile – seega oli kaebaja saanud loa liikuda toitlustamiseks töökohas selleks ette nähtud ruumi. Metallitsehhi ja puidutsehhi kinnipeetavate toitlustamine toimub samas ruumis. Toitlustamiseks ettenähtud ruum asub puidutsehhist üle koridori, mis tähendab, et puidutsehhi uks ja toitlustamiseks ette nähtud ruumi uks on praktiliselt kohakuti ning puidutsehhist söögiruumi sisenemiseks tuleb teha vaid mõned sammud üle kitsa koridori. Seevastu metallitsehhi jõudmiseks tuleb piki koridori edasi liikuda, siseneda koridori lõpus olevast uksest järgmisse koridori, kus piki koridori metallitsehhi eraldava ukseni liikuda ja sealt siseneda. Arvestades, et kaebaja lubati puidutsehhist lõunapausile ning kinnipeetavate toitlustamine ei toimu metallitsehhis, väljus kaebaja seega omavoliliselt tööruumidest. Kaebaja väited justkui ta ei teadnud, et omavoliliselt ühest tsehhist teise minek on keelatud, on paljasõnalised. Lisaks eelnevalt viidatud kodukorra p-des 1.14.7 ja 16.4.9. toodud selgele keelule, on omavoliliselt liikumise keeldu võimalik järeldada ka nt kodukorra p-st 16.4.18., mis sätestab töötavale kinnipeetavale keelu suhelda kõrvaliste isikutega, v.a vanglateenistujaga, tööandjaga või samal ajal tootmishoone samas ruumis tööl viibivate kinnipeetavatega — kinnipeetavate tootmishoonete erinevate ruumide vahel oma suva järgi liikumise korral oleks antud keeld sisutühi. Keeld, ilma tööülesannete täitmise vajaduseta iseseisvalt teistesse tööruumidesse minna, nähtub ka nt kaebaja käitisesse tööle lubamise käskkirjadest 14.07.2023 nr 5-3/23/675 ja 27.02.2023 nr 5-3/23/213, mille kohaselt kaebajal on tööülesannetega seoses lubatud liikuda väljaspool oma osakonda töötamiseks ette nähtud ruumides ka ilma saatjata — kuivõrd kaebaja käesoleval juhul ei täitnud tööülesandeid metallitööde tsehhis, ei tohtinud ta järelikult sinna ka ilma saatjata liikuda. Arvestades, et kokkuleppe nr 121 p 2.6. kohaselt kohustub tööline mitte lubama oma töökohale antud töösse mittepuutuvaid isikuid ja mitte üle andma teistele oma töövahendeid ilma vahetu juhi korralduseta, pidi kaebaja juba ka sellest järeldama, et nii nagu teistele on ka temale võõrasse tsehhi minemine keelatud. Lisaks eeltoodule pidi kaebajale ka asjaolust, et metallitsehhi viivad uksed on avatud vaid teatud ajavahemikul, olema aru saadav, et kõrvalistel isikutel sinna asja ei ole. Samuti on veel ka vanglatööstuse esindaja Tallinna Vanglas kinnitanud, et kinnipeetavaid on teavitatud sellest, et neil on keelatud iseseisvalt ilma loata tööruumidest väljumine. Kaebaja väited selle kohta, et ta viibis metallitööde tsehhis vaid lühiajaliselt ning ta otsis seal oma venda, et teda tööle kutsuda, ei õigusta distsipliinirikkumise toime panemist. Rikkumise seisukohast ei ole oluline mitu minutit kaebaja võõras töökohas viibis, kuna juba ainuüksi sinna sisenemisega pani kaebaja toime distsipliinirikkumise. Kaebajale ei ole pandud oma venna üle järelevalve kohustust, mis tõttu tal puudus igasugune vajadus ja põhjus metallitööde tsehhi minemiseks. Igasugune viibimine vangla territooriumil kohas, kus kinnipeetav tegelikult viibida ei tohi ning kehtestatud reeglitest üleastumine, on ohuks vangla üldisele julgeolekule. Nii kinnipeetavate endi kui ka
vangla üldise julgeoleku tagamiseks on oluline, et vangla teaks, kus kinnipeetavad igal ajahetkel viibivad ning et kinnipeetavad ei liiguks vangla territooriumil kohtades, kus see ei ole neile ette nähtud. Kokkuvõtvalt on vastustaja jätkuvalt seisukohal, et Tallinna Vangla 11.08.2023 käskkiri nr 123/1-3/150 on õiguspärane ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Samuti puudub alus 27.09.2023 vaideotsuse nr 5- 15/23/151-2 tühistamiseks.
et kaebaja lubati puidutsehhist lõunapausile ning kinnipeetavate toitlustamine ei toimu metallitsehhis, väljus kaebaja seega omavoliliselt tööruumidest. Kohus möönab, et kaebaja käitisesse tööle lubamine ilma konkreetsete tööruumide kindlaks määramata võib tekitada liikumispiirangute osas teatavat segadust, sest käitise alla kuulub eeldatavasti kogu AS Eesti Vanglatööstuse tootmistegevus Tallinna Vanglas ehk nii puidu kui ka metallitööde tsehh. Samas arvestades, et kaebaja lubati iseseisvale tööle puidutöölisena, saatmiskava järgselt määrati viibimiskohaks tootmishoone puidutsehh, tööle määramise käskkirjade kohaselt on vaid tööülesannete täitmise eesmärgil võimalik osakonna väliselt liikuda ilma saatjata, kaebaja oli töötanud käitises vähemalt juba pea viis kuud (käskkirjade järgi alates 28.02.2023, kuid töötervishoiu- ja tööohutusalase juhendamiste registreerimise kaardi kohaselt juba 14.03.2022) ja tootmisüksuse juhi Reigo Kaljundi selgitusi, et kinnipeetavad on teadlikud, et tsehhide vahel iseseisvalt liikuda ei tohi, võib järeldada, et kaebaja oli teadlik keelust minna iseseisvalt metallitsehhi. Kaebaja ei täitnud seal ka tööülesandeid, vaid läks enda väitel otsima oma venda. Lisaks võiks vastustajale ette heita ka teatavat põhjendamiskohustuse rikkumist, kus juba distsiplinaarkaristuse käskkirjas oleks pidanud välja tooma sarnaselt vastustaja vastusele kohtumenetluses kodukorra punktid 1.14.7. ja 9.14, kuid nimetatud punktide välja toomata jätmine ja nende pinnalt täiendavate selgituste lisamata jätmine karistuse määramise käskkirja siiski õigusvastaseks ei muuda. Kui kõiki asjakohaseid õiguslikke aluseid ei ole välja toodud või on viidatud valele õigusnormile, on tegemist põhjendamis- ehk vormiveaga vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2. Vormivea tegemine ei ole piisav alus, et haldusakt tühistada (HMS § 58). Kuigi kaebaja ei vaidlusta asjaolu, et ta iseseisvalt metallitööde tsehhis käis, kaebaja enda tegevuses süüd ei näe. Distsiplinaarkaristuse saab määrata ka distsiplinaarsüüteo puhul, mis ei ole toime pandud tahtlikult, vaid hooletusest (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2010 otsuse nr 3-3-1-24-10 p 11). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 sätestab süü vormid. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. Kaebaja on kinnipeetav, kes asub vanglas. Vanglas rakendatakse muu hulgas erinevaid liikumispiiranguid. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja on tutvunud kodukorraga, tööle määramise käskkirjade kohaselt on kaebajal vaid tööülesannete täitmise eesmärgil võimalik osakonna väliselt liikuda ilma saatjata ning kaebaja oli käitises töötanud vähemalt pea viis kuud ja oleks pidanud teadma, et metallitsehh ei ole tema tööruum ega koht, kus võib lõunat pidada. Ühtlasi oleks kaebaja pidanud teadma, et ilma luba küsimata ta metallitsehhi minna ei tohi. Kaebaja oleks pidanud vähemalt vanglaametnikult luba küsima kui tal oli vajadus metallitsehhi minna. Kokkuvõtvalt kaevatav käskkiri on antud kehtiva VangS § 63 lg 1 p 1 alusel ning on seadusega kooskõlas. Kaebajale määratud karistus on tema poolt toime pandud distsipliinirikkumisega proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ja vorminõuetele vastav. Järgitud on distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid ja käskkirjas märgitud rikkumine on kaebaja poolt toime pandud. Kaebajat on teavitatud distsiplinaarmenetluse algatamisest, talle on antud võimalus seisukoha, tõendite ja vastuväidete esitamiseks, vastustaja on põhjendanud karistuse määramist. Käskkiri on motiveeritud, käskkiri kajastab nii faktilisi kui õiguslikke asjaolusid, käskkiri vastab haldusakti tunnustele, on välja antud selleks pädeva isiku poolt kehtiva õiguse alusel ning on seega õiguspärane. Karistuse määramisel on vanglal lai kaalumisruum ning kõige leebema karistuse valimisel saab käskkirja tühistamise tingida üldjuhul üksnes ilmselge karistuse mittevastavus toime pandud rikkumise raskusele. Kohtu hinnangul on vangla nõuetekohaselt analüüsinud karistamise vajadust ja karistuse liiki ning võtnud kooskõlas VangS § 63 lg-ga 3 distsiplinaarkaristuse valikul arvesse vangistuse täideviimise eesmärke.
kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud riigilõivu 20 eurot, mis jääb kaebaja kanda. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.