X kaebus Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse nr TVH/22/025695 ja 03.08.2022 vaideotsuse nr VO/22/1840 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde kaebaja 24.10.2023 ja 07.12.2023 esitatud tõendid (dtl 194–199, 202–203) ning Eesti Töötukassa 08.08.2023 ja 18.03.2024 vastuste lisad (dtl 186–191, 226).
2.Tagastada Xle korduvalt esitatud tõendid (dtl 212–217, 220–221).
3.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28.04.2023 otsus haldusasjas nr 3-22-1820 muutmata.
4.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.04.2024. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-22-1820 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 14.06.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
2.Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsusega nr TVH/22/025695 tuvastati Xl osaline töövõime kestusega kuni vanaduspensionieani. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, deformeerivad dorsopaatiad, spondülopaatiad ehk lülihaigused ja vigastuse jääknähud. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi (prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on selja-, hüppeliigese- ja põlvevalu tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel liikumine, pikaajaline staatilises asendis püsimine ning keha põhiasendi muutmine. Taotlejal on liigse ärevuse tõttu piiratud uutes ja harjumatutes situatsioonides toimetulek ning toimetulek igapäevarutiini muutustega. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime vanaduspensionieani tõenäoliselt vähemuutuv.
3.X esitas Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse nr TVH/22/025695 peale vaide, kuna leidis, et tema töövõime on puuduv.
4.Eesti Töötukassa jättis 03.08.2022 vaideotsusega nr VO/22/1840 X vaide rahuldamata. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (TTO ekspertarst). TTO ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja terviseandmeid ning vaide esitaja kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse hinnangu juurde, et vaide esitaja töövõime on osaline, kestusega kuni vanaduspensionini. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele. TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses vaide esitajal jätkuvalt mõõduka tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroosid, deformeerivad dorsopaatiad, spondülopaatiad ehk lülihaigustused ja vigastuse jääknähud. TTO ekspertarst selgitab, et terviseandmete alusel esinevad vaide esitajal pikaajalised alaseljavaevused, diagnoositud gonartroosi ja hüppeliigese posttraumaatilist artroosi vasakul. Vaide esitaja liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta. Vaide esitajale teostatud röntgenuuringute alusel esinevad luu-liigessüsteemi muutused. Samas ei nähtu terviseandmetes liikumise funktsioonipiiranguid kajastavat objektiivse leiu kirjeldust, mille alusel vaide esitajal esineks märkimisväärset kõnnakuhäiret ja et vaide esitaja vajaks liikumisel abivahendeid. Viimasel kahel aastal ei ole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele, mis oleks mõeldud 2(13)
3-22-1820 liigesevaevuste või kroonilise valu raviks. Samuti puudub informatsioon, et vaide esitaja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. Ortopeed dr JL on oma 18.12.2019 sissekandes märkinud ravisoovitused: „RKK. Vajadusel valuravi. Neuroloogilise defitsiidi süvenemisel ITK seljakeskuse konsultatsioon.“ Vaide esitajal esinevad kõrgvererõhktõbi ja rütmihäired, mis ei mõjuta püsivalt tema üldist töövõimet. Raviga on vererõhk kontrollitud ja rütmihäired samuti kontrolli all. Samas on digiretseptuuri andmetel vererõhku langetavaid ravimeid tarvitatud episoodiliselt. TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirangu muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Vaide esitajal on liigse ärevuse tõttu piiratud uutes ja harjumatutes situatsioonides toimetulek ning toimetulek igapäevarutiini muutustega. TTO ekspertarst selgitab, et terviseandmete alusel on vaide esitajal diagnoositud ärevushäiret. Antidepressantravi ei saa. Kasutanud ärevuse leevendamiseks Diasepaami tilkasid, millest perearsti hinnangul tekkinud sõltuvus. Psühhiaatri vastuvõtul ei ole vaide esitaja tervisandmete alusel käinud. Taotluses muude tervisehäirete osas kirjeldatud kehalise võimekuse piiranguid on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Terviseandmete alusel ei esine vaide esitajal häireid, mis takistaksid suuga toidu haaramist, mälumist ja neelamist. Vaide esitaja väidab, et nägemine on väga halb, kuid viimase viie aasta vältel ei ole ta silmaarstil käinud. Terviseinfosüsteemis puuduvad andmed õppimist, tegevuste sooritamist, suhtlemist piiravate vaimse tervise probleemide kohta, samuti ebakohase käitumise episoodide esinemise ja sageduse kohta. Käelise tegevuse valdkonnas piiranguid kirjeldatud ei ole.
5.X esitas 29.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 27.06.2022 otsuse nr TVH/22/025695 ja 03.08.2022 vaideotsuse nr VO/22/1840 tühistamiseks. Vaidlusalune töövõime hindamise otsus on õigusvastane, kuivõrd olulised TIS-i andmed on jäänud tähelepanuta. Vastustaja on jätnud tähelepanuta digiloos 03.05.2022 dr JT ja 23.02.2023 perearst MT sissekanded. Nendele puudustele juhtis kaebaja tähelepanu ka vaides. Alajäsemetes esinev tuimus on kajastatud ka terviseandmetes (vt dr JL 18.12.2019 epikriis; dr JT 03.05.2022 saatekirja vastus; dr MT 20.06.2022 epikriis; dr AL 09.10.2015 epikriis; dr TT 20.01.2016 epikriis ja 22.08.2016 epikriis). Dr JL 18.12.2019 ja dr MT 20.06.2022 sissekannetes ei ole soovitatud põlveliigese operatiivravi, vaid selja operatiivravi. Kaebaja lükkas operatsiooni edasi. Kaebaja tuli 22.08.2016 seljaoperatsioonile, kuid haiglas selgus pärast operatsiooni eeluuringuid, et eeldiagnoos oli ebatäpne ja muudetud raskema vastu. Operatsiooni plaan oli ka muudetud raskema vastu. Kui esimese operatsiooni plaani järgi oli taastumisperiood 2 kuud, siis uue plaani järgi pikenes taastumisperiood 6–12 kuuni ja keegi ei garanteerinud, et operatiivravi viib positiivse tulemuseni. Seetõttu loobus kaebaja operatsioonist ning otsustas proovida ilma operatsioonita hakkama saada. Füsioteraapia ravi on läbitud aastatel 2015 ja 2016, kuid ei andnud tulemusi, vaid tekkisid uued valud. Valuvaigistid on käsimüügiravim ning kaebaja võtab neid vastavalt vajadusele. Samas võib pidev valuvaigistite tarbimine viia selleni, et tekib suurem kahju põlvede luudele ja seljaajule. Valu kaob, kui kaebaja istub või on pikali asendis. Liikumise abivahendina kasutab kaebaja sõiduautot. Vastavalt määruse nr 39 lisale peaks kaebaja terviseseisund olema hinnatud järgmiselt: 1.1. liikumine eri tasapindadel – arvväärtus 4 (suudan läbida ohutult ja korduvalt 50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus), ilma et tuleks peatuda kas väsimuse, valu, õhu- või tasakaalupuuduse tõttu); 1.3. seismine ja istumine – arvväärtus 3 (suudan ilma teise inimese abita püsida ühel 3(13)
3-22-1820 kohal kas seistes, istudes või vaheldumisi, tundmata valu või kurnatust, vähem kui 1 tund). Vastavalt tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 8 lg 3 p-le 2 hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõime puuduvaks, kui mis tahes võtmetegevuse raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4. Kui taotluses välja toodud käimise ja seismise piirangud on seatud kahtluse alla ning erinevad olulisel määral ekspertarsti arvamusest, siis oleks töötukassa saanud kaebaja suunata tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule visiidipõhisele hindamisele, mida aga ei tehtud (vt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 lg 3, määrus nr 39 § 2 p 10; vt Riigikohtu lahend nr 320-2474). Probleem selja ja põlvega on kaebajal juba ammu ning aina süveneb. Siiamaani on kaebaja töötamisega hakkama saanud tänu tööandja poolt antud ametisõiduautole ning kodus parkimise võimalusele. Väljas käib kaebaja üksnes hoovis, kui on vaja kaugemale minna, siis kasutab sõiduautot. Tööd on võimalik teha ainult tänu sellele, et iga hetk on võimalik istuda või pikali heita. Nüüd on kaebaja hakanud kaaluma operatiivravi võimalust ning läheb 30.03.2023 perearsti vastuvõtule. Vastustaja on selgitanud, et töövõime hindamisel võetakse arvesse igasugust isikule sobivat tööd. Kahjuks ei pakuta kaebajale sellist tööd, arvestades kaebaja vanust. Samuti on kaebaja alates 22.08.2022 töötu ning on töötukassas töötuna arvel. 10.03.2023 lõppes ka töötuskindlustushüvitise väljamaksmine ning kaebaja jäi sissetulekust ilma. Tervishoiutöötajate registris ei ole ekspertarste AT ja SO, kes on koostanud seisukohad praeguses kohtumenetluses.
6.Eesti Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 14.06.2022 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kohtumenetluses vaatas Eesti Töötukassa ekspertarst veel kord TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse, kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused ja objektiivsed terviseandmed üle ja jäi eeltoodud seisukohtade juurde. Ekspertarstid on tutvunud kõigi olemasolevate viimase viie aasta terviseandmetega, kuid oma hinnangutes on välja toodud andmed, millele on otseselt tuginetud. Kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Adekvaatse regulaarse raviga kaebaja vaevused suure tõenäosusega leeveneksid, samas ei ole kaebaja ise kõiki arstide soovitusi järginud (soovitatud on operatiivset ravi, ravikehakultuuri, füsioteraapiat). Kaebajale on ekspertarsti hinnangul sobilik töö, mis ei eelda rohket liikumist, mittefüüsiline töö, istuva iseloomuga töö, osalise ajaga töö. Käelise tegevuse valdkonnas ei ole kaebaja esitanud ühtegi piirangut ning neid ei ole hinnanud ka ekspertarstid. Töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse taotleja tegevuspiiranguid 7 tegevusvaldkonnas, mitte ainult ühes. Kui vastustaja oleks hinnanud kaebaja tegevuspiiranguid ainult liikumise valdkonnas, oleks see olnud vastuolus töövõime hindamise metoodikaga. Töövõimet ei hinnata, lähtudes isiku enda poolt valikuliselt määratud haigusseisunditest ega tema poolt määratud ühes kindlas valdkonnas. Tervishoiutöötajate registris peavad olema registreeritud praktiseerivad arstid, kes osutavad tervishoiuteenust. Eesti Töötukassa tervishoiuteenust ei osuta. Saab nõustuda kaebajaga, et terviseandmete kohaselt on soovitatud selja, mitte põlve operatiivset ravi. Töötukassa ekspertarsti AT 19.10.2022 koostatud seisukohas on liikumise valdkonna võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ selgituses ekslikult märge, et kaebajale on soovitatud põlveliigese operatiivset ravi. Vaidlustatud otsuses kajastatud põhjendustes, samuti otsuste aluseks olnud ekspertarstide hinnangutes on terviseandmed seljaoperatsiooni kohta õigesti esitatud ja hindamise tulemus õige. TTO ekspertarsti 22.06.2022 ja 19.07.2022 koostatud ekspertiisides on mõlemas liikumise valdkonnas (piirangu põhjustanud haiguse kulg) viidatud seljaoperatsioonile. 4(13)
3-22-1820 Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur, sest töövõime hindamiseks vajalikud andmed on juba olemas (vt TVTS § 6 lg 4). Kaebaja esitas töövõime hindamise taotluse 14.06.2022. TIS-i andmetel käis kaebaja viimase 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti MT vastuvõtul (vt dr MT 20.06.2022 epikriis). Lisaks kajastusid TIS-s järgmised raviarstide andmed, mis on ka töövõime hindamisel ja vaidemenetluses aluseks võetud: perearsti MT 20.06.2022, 26.10.2021 ja 17.03.2017 epikriisid ning 20.12.2021 visiit, radioloog JT 03.05.2022 ja 06.06.2022 saatekirja vastused, kardioloog VK 21.09.2021 epikriis ning ortopeed JL 18.12.2019 epikriis. Vaidlustatud otsuste tegemise seisuga ei nähtunud kaebaja täidetud töövõime hindamise taotluse ja tema ravidokumentatsiooni vahel sellist vastuolu, mis vajanuks kaebaja saatmist töövõime hindamise menetluse käigus tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Andmed töövõime hindamiseks olid olemas ning piisavad, puudus kahtlus nende objektiivsuses, samuti ei esinenud terviseandmetes vasturääkivusi. Ekspertarstid vaatasid üle TIS-is kajastuvad viimase 5 aasta epikriisid.
7.Tallinna Halduskohus jättis 28.04.2023 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Vaidlusaluses 27.06.2022 otsuses on õiguslike alustena märgitud TVTS §-d 5–9 ning määrus nr 39. Kuigi otsuses ei ole viidatud töövõime hindamise metoodikale, on see viga siiski parandatud vaidemenetluses (HMS § 58). TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Isikul on osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud (TVTS § 5 lg 3 p 2). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotluses olevad andmed (s.o taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele erinevates valdkondades ja võtmetegevustes); 2) TVTS § 7 lg-s 5 sätestatud andmed (TIS-i kantud taotleja terviseandmed); 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Isiku töövõime ulatuse tuvastamine on hindamisotsus. Haldusakti kontrollimisel on halduskohtu pädevuses tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel). Kohus ei asu ise hindama töövõime ulatust. Kaebaja leiab, et vastustaja on ebaõigesti hinnanud kaebajal esinevaid tegutsemispiiranguid liikumise valdkonnas, täpsemalt võtmetegevustes 1.1 (liikumine eri tasapindadel) ja 1.3 (seismine ja istumine). Kaebaja on märkinud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1 piirangu arvnäitajaga 4 ning võtmetegevuse 1.3. piirangu arvnäitajaga 9, kuid TTO ekspertarst on hinnanud vastava valdkonna võtmetegevuse 1.1. piirangu arvnäitajaga 2 ning 1.3. piirangu arvnäitajaga 2 (dtl 74–75). TTO ekspertarsti 22.06.2022 eksperthinnangus on ekspertarst liikumise valdkonna võtmetegevusega 1.1. (liikumine eri tasapindadel) seoses tuginenud järgmistele diagnoosidele: „M48.0 – Lülisambakanali kitsenemine e spinaalstenoos, M17 – Gonartroos e põlveliigese artroos, M43.1 – Lülilibisemine e spondülolistees, T93.2 – Alajäseme muude murdude jääknähud“ (dtl 74). TTO ekspertarsti põhjendus on järgmine: „Taotlejal pikaajalised alasseljavaevused, diagnoositud gonartroosi ja hüppeliigese posttraumaatilist artroosi vasakul. Liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta. Viimasel kahel aastal pole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele. Samuti puudub informatsioon, et Taotleja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. 5(13)
3-22-1820 Taotlejal kõrgvererõhktõbi ja rütmihäired. Raviga vererõhk kontrollitud ja rütmihäired samuti raviga kontrolli all. Samas Digiretseptuuri andmetel vererõhku langetavaid ravimeid tarvitanud episoodiliselt. Piirang hinnatud mõõdukaks.“ (dtl 74–75). Liikumise valdkonna kokkuvõtte all on objektiivse staatuse ja uuringutulemuste all märgitud mh 06.06.2022 röntgenuuringut, 03.05.2022 röntgenuuringut, 15.09.2021 vererõhu uuringut. Vaidlusaluse 27.06.2022 otsuse kohaselt on tuginetud tervishoiuteenuse osutaja AS Arstikeskus Confido eksperdiarvamusele (dtl 6). See, ekspertarst dr TK 22.06.2022 koostatud eksperthinnang on kohtule esitatud (dtl 74), kuid sellest ei ole tuvastatav, et ekspertarst oleks arvesse võtnud perearst MT 23.02.2022 sissekannet. Küll aga nähtub see vastustaja 20.10.2022 menetlusdokumendi lisast 11 (töötukassa ekspertarst SO vastus vaidele), kus on märgitud mh järgmist: „23.02.2022 perearst MT: kaebused Viimasel ajal seismise ja käimise ajal agenenud seljavalud, mis põhjustavad jalgade tuimsust, lisaks sellele ei anna rahu põlvede artroosi põhjustatud valud. /.../“ (dtl 104). Ka vaideotsuses on märgitud, et TTO ekspertarst tugines 23.02.2022 perearsti MT epikriisile (vt dtl 27). Seega ka juhul, kui TTO ekspertarst oma 22.06.2022 hinnangus perearsti 23.02.2022 sissekandest ei lähtunud, on see viga kõrvaldatud vaidemenetluses (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Küll aga nähtub TTO ekspertarsti 22.06.2022 eksperdihinnangust ja vaideotsusest, et TTO ekspertarst on tuginenud 03.05.2022 röntgeni tulemustele: „Kirjeldus: Nimmeosas sinistroskolioos, L5 anterolistees ca 1cm, spondülolüüsi ei erista, lülikehad kogu nimmeosa ulatuses deformeerunud, L1-3 madaldunud, ka varasemal üv-l, väljendunud osteokondroos, spinalkanali deformatsioon ja ilmselt ka stenoosid, küfoos süvenenud. Spondüloartroos enam L4-5-S1 osas. Vasakul III st põlveliigese varuartroos, paremal IV st varuartroos.“ (dtl 28, 76). See tekst langeb kokku ka kaebuses viidatud dr JT 03.05.2022 epikriisiga (vt dtl 2), samuti vastustaja esitatud dr JT 03.05.2022 epikriisiga (vt dtl 53). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et vastustaja on kaebaja töövõime hindamise taotluse lahendamisel võtnud arvesse dr JT 03.05.2022 epikriisi ning vaidemenetluses perearst MT 23.02.2022 sissekannet. TTO ekspertarst on hinnanud vaidemenetluses veel kord kaebaja töövõimet ning jäänud varasema seisukoha juurde. Liikumise valdkonna kokkuvõttes on märgitud piirangute avaldumise, mõju tegevusvõimele ja põhjuse all järgmist: „Taotlejal esineb mõõdukas piirang liikumise valdkonnas. Taotlejal on seljavalu, hüppeliigese valu ja põlvevalu tõttu takistatud jalgsi pikkade vahemaade läbimine ja treppidel liikumine. Taotlejal on takistatud pikaajaline staatilises seisvas asendis püsimine ning siirdumised, suurte raskuste maast tõstmine ja teisaldamine. Piirangud on põhjustatud lülisamba nimmeosa struktuuri, põlveliigese struktuuri, hüppeliigese struktuuri ja kardiovaskulaarsüsteemi struktuuri häiretest.“ (dtl 90). Võtmetegevuste põhjendused on toodud välja järgmiselt: „1.1. Liikumine eri tasapindadel: Taotlejal pikaajalised alasseljavaevused, diagnoositud gonartroosi ja hüppeliigese posttraumaatilist artroosi vasakul. Liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta. Viimasel kahel aastal pole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele. Samuti puudub informatsioon, et Taotleja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. Taotlejal kõrgvererõhktõbi ja rütmihäired. Raviga vererõhk kontrollitud ja rütmihäired samuti raviga kontrolli all. Samas Digiretseptuuri andmetel vererõhku langetavaid ravimeid tarvitanud episoodiliselt. Piirang hinnatud mõõdukaks. /.../ 1.3. Seismine ja istumine: Taotlejal pikaajalised alasseljavaevused, diagnoositud gonartroosi ja hüppeliigese posttraumaatilist artroosi vasakul. Liigub iseseisvalt, liikumisel abivahendeid ei kasuta. Viimasel kahel aastal pole väljastatud ühtegi retsepti valu leevendavatele preparaatidele. Samuti puudub informatsioon, et Taotleja oleks saanud taastusravi ja/või füsioteraapiat. Piirang mõõdukas.“ (dtl 91–92). TTO ekspertarst selgitab „Märkused valdkonna hinnangute kohta“ all järgmist: „Piiranguid ei muuda. Taotleja toob välja, et liikumist takistavad valud seljas ja põlveliigestes. Ei olevat suuteline 50 m liikuma. Miks piiranguid ei muuda: - Pole kirjeldatud, et esineks kõnnakuhäiret, pole kirjeldatud, et liikumisel vajaks abivahendeid – 6(13)
3-22-1820 Taotleja pole vajanud valuravi. Viimasel 2-l aastal pole väljastatud ühtegi retsepti ravimitele, mis oleks mõeldud liigesevaevuste või kroonilise valu raviks. – Taotleja pole saanud taastusravi, füsioteraapiat *18.12.2019 JL ORTOPEED: RKK. Vajadusel valuravi. Neuroloogilise defitsiidi süvenemisel ITK seljakeskuse konsultatsioon.“ (dtl 92). Vaidemenetluses on TTO ekspertarsti hinnangu üle vaadanud ka töötukassa ekspertarst SO, kes nõustus TTO ekspertarsti antud hinnangutega (vt dtl 103–107). Vastustaja on asjakohaselt selgitanud, et hindamisel võetakse arvesse isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega (TVTS § 5 lg 2, määruse nr 39 § 5). See tähendab, et kaebaja hinnangut oma töövõimele peavad toetama TIS-is olevad terviseandmed. Lisaks on vastustaja esitanud kohtumenetluses töötukassa ekspertarsti ATi seisukoha kaebaja poolt 14.06.2022 töövõime hindamise taotluses, 01.07.2022 vaides ja 29.08.2022 kaebuses kirjeldatud piirangute kohta (vt dtl 109–118). Töötukassa ekspertarst AT on leidnud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1. osas järgmist: „Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukas, sest vaatamata valudele seljas ja jalgades ning käimisel tekkivale jalgade tuimusele suudab X kõndida ilma abivahendi ja teise inimese abita. Hindamisel on arvestatud ka seda, et töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse tegevuspiiranguid koos adekvaatse raviga. See tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutatule. Tervise infosüsteemi andmetel ei ole aga X järginud kõiki arstide soovitusi, ei ole soovinud põlveliigese operatiivset ravi, ravikehakultuuri ega füsioteraapiat (vt ortopeedi JL 18.12.2019 ja perearsti MT 20.06.2022 epikriisid).“ (dtl 111). Seejuures on vastustaja täpsustanud 12.04.2023 vastuses, et nõustub kaebaja väitega, et kaebajale on terviseandmete kohaselt soovitatud selja (mitte põlve) operatiivset ravi (dtl 146) ning lisanud, et töötukassa ekspertarsti AT poolt 19.10.2022 koostatud seisukohas on liikumise valdkonna võtmetegevuse „Liikumine eri tasapindadel“ selgituses ekslikult märge, et kaebajale on soovitatud põlveliigese operatiivset ravi. Töötukassa ekspertarst AT on leidnud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.3. (seismine ja istumine) osas järgmist: „Piirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukaks, sest kuigi Xl esinevad valud põlvedes ja seljas ning seismisel tekib jalgade tuimus, ei ole üheski meditsiinidokumendis märgitud, et X ei suuda üldse istuda, seista ega kehaasendeid vahetada. Hindamisel on arvestatud ka seda, et X ei ole retseptipõhiseid valuravimeid (mis on tugevamad kui käsimüügi ravimid) viimase kahe aasta jooksul vajanud ning ei ole soovinud ravikehakultuuri ja füsioteraapiat ega põlveliigese operatiivset ravi. Mis puudutab X kohtukaebuses esitatud väidet, et tema tervislik seisund on eelmise ekspertiisiga võrreldes halvenenud (artroos on süvenenud), siis töötukassa ekspertarst nõustub sellega, kuid selgitab, et artroosi süvenemine ei tähenda veel seda, et X oleks puuduva töövõimega, sest töövõime hindamisel võetakse arvesse igasugust isikule sobivat tööd, mis ei pruugi olla tema praegune töö. Valdavalt istuvas asendis tehtavat füüsilist kerget tööd peaks X vähemalt osalise koormusega teha suutma. Kaebuses on välja toodud radioloogi JT 03.05.2022 ja 06.06.2022 sissekanded, mis on sisuliselt dr JT saatekirja vastustes kirjeldatud röntgenuuringute tulemused. Need röntgenuuringu tulemused on hindamisel arvesse võetud /.../. Töötukassa ekspertarst selgitab, et kõiki X diagnoose, k.a spinaalstenoosi ja küfoosi (mis klassifitseeritakse dorsopaatiate ja lülihaiguste alla), samuti artroosi on töövõime hindamisel arvesse võetud, kuid töövõime hindamise metoodika kohaselt ei ole hindamisel määravaks mitte haiguste diagnoosid, vaid nendest põhjustatud tegevuspiirangud. /.../. Mis puudutab auto kui liikumise abivahendi kasutamist, siis liikumise valdkonna piirangute hindamisel arvestatakse nn invaabivahendite (näit tugikepp, kark, rulaator, ratastool) kasutamist. Kui X kasutab liikumise abivahendina ainult autot, siis järelikult suudab ta siseruumides liikuda ilma 7(13)
3-22-1820 abivahendita ning seetõttu ei saa tema piirangut eri tasapindadel liikumisel hinnata arvväärtusega 4. Piirang eri tasapindadel liikumisel hinnatakse arvväärtusega 4 (st täielikuks) siis, kui isik ei suuda üldse iseseisvalt kõndida (näit liigub ainult teise inimese toel).“ (dtl 112). Eeltoodust nähtub, et vastustaja on arvesse võtnud kaebajal esinevaid selja- ja põlveprobleeme (sh diagnoose nagu spinaalstenoos ja küfoos), samuti asjaolu, et kaebajal tekib seismisel jalgades tuimus, aga ka väidet, et kaebaja tervislik seisund on halvenenud ning artroos on süvenenud. Lisaks on vastustaja selgitanud, et kaebaja liigub ilma abivahendita ning asjakohaselt märkinud, et sõiduautoga liikumine tähendab, et siseruumides suudab kaebaja liikuda iseseisvalt. Kaebuses väljatoodu, et kaebaja kasutab abivahendina sõiduautot, ei ole käsitatav meditsiinilise abivahendina sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tähenduses. Töövõime hindamisel antakse hinnang inimese pikaajalisele tervisekahjustusele ning inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas võtmetegevuste alusel (vt töövõime hindamise metoodika, lk 6)1. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks (samas, lk 7). Tegutsemispiirangu raskusaste punktiväärtusega 4 tähendab „täielik probleem“ 96–100%, ehk teisisõnu takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik teostada (samas, lk 13–14). Kokkuvõttes on vastustaja võtnud töövõime hindamisel arvesse asjakohaseid TIS-i andmeid ning kõrvutanud neid kaebaja antud hinnangutega. Ei nähtu, et vastustaja oleks teinud ilmselgeid vigu liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete hindamisel. Kaebaja leiab, et tervishoiutöötajate registris ei ole ekspertarste AT ja SO. Ka juhul, kui see väide vastab tõele, puudub alus jätta kohtule esitatud ekspertarstide hinnangud kõrvale. Vastavalt TVTS § 7 lg-le 1 hindab töötukassa isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Määruse nr 39 § 2 p 3 kohaselt on eksperdiarvamus töövõime hindamisel tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud Eesti Töötukassa töötaja antud arvamus isiku kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades piirangute esinemise või puudumise kohta, töövõime ulatuse, seisundi muutumise prognoosi ja töövõimet välistava seisundi või erijuhtumi esinemise kohta koos asjakohaste põhjenduste ning töötingimusi, abivahendeid ja töövõime toetamist puudutavate soovitustega. Eelnevast nähtuvalt ei pea olema arstiõppe läbinud töötukassa töötaja kantud tervishoiutöötajate registrisse. Seega piisab, kui töötukassa esitab kohtule oma töötaja (kes on läbinud arstiõppe) hinnangu. Tervishoiutöötajate registrisse on kantud SO. Samas puudub alus kahelda ATi kvalifikatsioonis. TVTS § 7 lg 3 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks TVTS § 7 lg-s 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Praegusel juhul on vastustaja leidnud, et TIS-is olid piisavad andmed olemas, et hinnata kaebaja töövõimet. Nagu eespool selgitatud, on kaebaja hinnang oluline, kuid seda peavad toetama objektiivsed terviseandmed. Vastustaja ongi kõrvutanud kaebaja hinnanguid ning TIS-is olevaid andmeid.
3-22-1820 Kaebaja on selgitanud, et kasutab käsimüügi ravimina valuvaigisteid vastavalt vajadusele ning toonud ka põhjused. TVTS § 7 lg 4 p-st 3 nähtuvalt tuleb ekspertarstil võtta arvesse mh ka andmeid ravimite kohta. Vastustaja ekspertarst AT on asjakohaselt selgitanud, et retseptipõhiste valuvaigistite mittekasutamisele on ekspertarstide poolt viidatud seetõttu, et need on tugevama valuvaigistava toimega kui käsimüügist ostetud valuvaigistid (dtl 112). See tähendab tugevamat valu ja tõsisemat terviseprobleemi sõltuvalt sellest, kas on retseptuuris arsti poolt välja kirjutatud ka tugevamad valuvaigistid või on valu võimalik kontrolli all hoida käsimüügiravimitega. Ka töövõime hindamise metoodikast tuleneb, et tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Seoses füsioteraapiaga on kaebaja ise kinnitanud, et selle on ta läbinud aastatel 2015 ja 2016, kuid tulemust ei ole see andnud. Ka TTO ekspertarst on leidnud, et andmed füsioteraapia ja/või taastusravi kohta puuduvad, kuid soovitanud regulaarset füsioteraapiat (dtl 87). Kaebaja on toonud välja oma taotluses ka piirangud liikumise valdkonnas võtmetegevuses 1.2 (ohutu ringiliikumine); teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevustes 3.1 ja 3.2; teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses 4.3 (söömine ja joomine); õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses 5.3 (õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud); muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevustes 6.1 (väljaskäimine), 6.3 (toimetulek muutustega), 6.4 (muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud); suhtlemise valdkonna võtmetegevustes 7.1 (suhtlemisega hakkamasaamine), 7.2 (kohane käitumine ning muud tervisehädad). Kohus nõustub seoses loetletud võtmetegevustega vaideotsuses märgituga ega pea vajalikuks neid põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
8.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Töötukassa ei ole piisavalt uurinud kaebaja taotluses esitatud piiranguid liikumise ja seismise valdkonnas, jättes täitmata TVTS § 6 lg-s 5 sätestatud nõude. Sama nõude sätestab töövõime hindamise metoodika lisa 6 „Töövõime hindamise otsustustingimused“ p 1, mille kohaselt tuleb saata taotleja diagnoosi täpsustamiseks raviarsti juurde, kui meditsiinilised andmed ei toeta piisava kindlusega taotluses esitatud andmeid, puudub vaevustele vastav diagnoos. Kaebaja ei olnud käinud eriarsti juures, kes oleks saanud anda hinnangu tema seismise ja kõndimise funktsioonihäire raskuse kohta. Kaebaja kirjeldas taotluses oma kõndimise ja seismise piiranguid jalgade tuimuse tekitamise tõttu. Halduskohus märkis otsuses, et praegusel juhul on vastustaja leidnud, et TIS-s olid piisavad andmed olemas, et hinnata kaebaja töövõimet. Samas on SO vastustaja 20.10.2022 seisukoha lisas 11 (p 2.3) märkinud: „röntgenuuring peegeldab luu-liigessüsteemi anatoomilisi ja ehituslikke muutuseid. Röntgenuuringu alusel ei saa otsustada funktsiooni üle“. Töötukassa 12.04.2023 seisukoha lisas 1 (p-d 2.3–2.4) on AT märkinud: „Eesti Töötukassa jääb endiselt seisukohale, et ainuüksi röntgenuuringu alusel ei saa otsustada funktsioonihäire raskuse üle ning see, et Xl on anatoomilised ja ehituslikud muutused luuliigessüsteemis, ei tähenda veel seda, et ta oleks puuduva töövõimega“. See näitab, et olemasolevad TIS-i andmed olid ebapiisavad selleks, et hinnata funktsioonihäire raskust, s.t töövõimet. Väide, et kuna kaebaja kasutab liikumise abivahendina ainult autot, siis järelikult suudab ta siseruumides liikuda ilma abivahendita ning seetõttu ei saa tema piirangut eri tasapindadel liikumisel hinnata arvväärtusega 4, ei vasta määrusele nr 39, kuna liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.1 (liikumine eri tasapindadel) puhul vastab kirjeldus „50 meetrit (umbes 5 bussi pikkus)“ arvväärtusele 4. Kaebaja suudabki liikuda iseseisvalt välis- ja sisetingimustes 50 meetrit. 9(13)
3-22-1820 Lisaks piisab kaebaja terviseprobleemide puhul kohandatud ergonoomilise seljatoega istmega autost, mis võib olla abivahend. Kaebaja on olnud Eesti Töötukassas arvel juba 10 kuud, kuid töötukassa pole suutnud pakkuda talle sellist tööd, mida ta saaks teha kodukontoris. Samuti pole ta sellist sobivat tööd leidnud tööotsingute portaalist.
9.Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde. Kaebaja terviseseisundi kohta olid terviseandmed olemas ja nende alusel oli võimalik tema töövõimet hinnata. Arvestatud on kõiki kaebaja töövõime hindamise ajal püsivalt üldist töövõimet mõjutavaid haigusi. Töövõime hindamine ei toimu diagnoosi, haigusseisundi kestuse ega tekkemehhanismi, vaid funktsioonipõhiselt. Isiku tegutsemispiiranguid hinnatakse sellisena, nagu nad esinevad hindamise ajal, mitte nii, nagu nad võisid olla väljendunud minevikus või võiksid olla tulevikus. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Kaebaja käis enne töövõime hindamise taotluse esitamist perearsti vastuvõtul (MT 20.06.2022 epikriis), millega oli TVTS § 6 lg-st 4 tulenev nõue täidetud. Seega ei olnud vajadust teavitada kaebajat arsti vastuvõtul käimise vajadusest ega määrata selleks tähtaega. Lisaks nähtusid TIS-ist viimase viie aasta terviseandmed (sh ortopeedilt, kardioloogilt), mis samuti hindamisel üle vaadati ja arvesse võeti. Samuti olid kaebaja vaevustele vastavad diagnoosid TIS-is olemas. Kaebaja osutatud väidetega ei ole töötukassa väitnud, et TIS-is olevate andmete alusel ei saa otsustada kaebaja funktsioonihäire raskuse üle, vaid on väitnud, et seda ei saa teha ainuüksi röntgenuuringu alusel. Vaidlust ei ole, et kaebajal esinevad muutused luu-liigessüsteemis, kuid töövõime hindamisel vaadatakse, millises ulatuses esinevad neist põhjustatud funktsioonipiirangud. Olemasolevate objektiivsete terviseandmete alusel ei ole kirjeldatud selliseid funktsioonipiiranguid, mille alusel esineksid kaebajal rasked või täielikud piirangud liikumisel või et tegevuste sooritamine oleks peaaegu võimatu. Näiteks käelises tegevuses ei ole kaebajal piiranguid. Kaebaja saab teha võimetekohast tööd ning kaebaja ka töötab. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul ja kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TVTS-i ja töövõime hindamise metoodika kohaselt puudub töötukassal õigus suunata inimesi ravimeditsiini eriarstide vastuvõttudele. Viimane saab toimuda vaid vajaduspõhiselt ravi eesmärgil ja ravi vajava seisundi korral. Töövõime hindamise raames ei suunata isikut raviarstile funktsioonipiirangute täiendavaks kirjeldamiseks. Töötukassa saab oma otsust tehes toetuda terviseandmetele, mis olid olemas otsuse tegemise ajaks. Kaebaja täiendavalt esitatud epikriisidest ei nähtu infot, mis saaks tagantjärele mõjutada vastustaja 2022. a-l tehtud otsuste lõppjäreldust. TIS-i on seisuga 31.05.2023 lisandunud ortopeed TT epikriis. Selles ei leia jätkuvalt kinnitust, et otsuste tegemise seisuga oleks kaebajal esinenud rasked või täielikud piirangud liikumisel või et tegevuste sooritamine oleks peaaegu võimatu. Töötukassa ekspertarst AT selgitab, et jalgade tuimuse tunne, nagu ka valu, on kaebaja subjektiivne tunne, sest jalgade pareese ehk halvatusnähte tal ei esine, mida kinnitab ka TT 31.05.2023 epikriis. Seega ei saaks ka võimaliku visiidipõhise ekspertiisi käigus objektiivselt hinnata, mitu meetrit ta ilma jalgade tuimuse tundeta kõndida suudab. Liikumise valdkonna piirangute hindamisel arvestatakse nn invaabivahendite (nt tugikepp, kark, rulaator, ratastool), mitte aga auto (k.a kohandatud ergonoomilise seljatoega auto) kasutamist. See, et isik kasutab ergonoomilise seljatoega/istmega autot, on tema liikumist ja toimetulekut soodustav asjaolu ning seda ei saa arvestada kui tegutsemispiirangut. Kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebaja seljavalud ning degeneratiivsed muutused lülisambas süvenenud ning talle on väljastatud saatekiri 10(13)
3-22-1820 neurokirurgia osakonda operatiivseks raviks, kuid see ei muuda vaidlustatud otsuseid. Kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses 24.10.2023 ja 07.12.2023 järgmised tõendid: dr NI 20.09.2023 saatekirja vastus, dr LK 03.10.2023 saatekirja vastus, dr JE 22.11.2023 epikriis (dtl 194–199, 202–203). Riigikohus on selgitanud, et ringkonnakohus saab muu hulgas võtta arvesse ka pärast töövõime hindamist tekkinud terviseandmeid (Riigikohtu 21.12.2023 otsus nr 3-21-629, p 17). Seega tuleb võtta kaebaja esitatud tõendid asja õigemaks lahendamiseks asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2). Vastustaja on saanud nende kohta arvamust avaldada. Samal põhjusel tuleb asja materjalide juurde võtta vastustaja 08.08.2023 vastusele lisatud ortopeed TT 31.05.2023 epikriis (dtl 189–191). Vastustaja on apellatsioonkaebuse vastusele ja 18.03.2024 vastusele lisanud töötukassa ekspertarsti AT täiendavad seisukohad (dtl 186–188, 226). Ehkki sisu poolest ei ole tegemist uute tõendite, vaid vastustaja täiendavate põhjendustega vastuseks kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud väidetele ja tõenditele, võtab ringkonnakohus ka need dokumendid selguse huvides eraldi asja materjalide juurde. Kaebaja esitas eelnimetud saatekirjade vastused ja epikriisi ringkonnakohtule uuesti 04.03.2024 (dtl 212–217, 220–221). Seega on 04.03.2024 esitatud tõendid toimikus juba olemas ja need tuleb kaebajale tagastada.
11.Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.TVTS § 6 lg-te 4 ja 5 kohaselt peab isik olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul ja kui isik ei ole seda teinud, teavitab töötukassa isikut arsti vastuvõtul käimise vajadusest ja määrab selleks tähtaja. Kaebaja esitas Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse 14.06.2022. Vastustaja on esitanud kohtule perearst MT 20.06.2022 epikriisi, kust nähtub, et kaebaja käis perearsti esmasel vastuvõtul 23.02.2022 ja seejärel mitu korda korduvatel vastuvõttudel (dtl 59). Nagu halduskohus oma otsuse p-s 18 selgitas, nähtub asja materjalidest, et TTO ekspertarst on perearst MT 23.02.2022 epikriisile ka tuginenud. Seega oli kaebaja kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti vastuvõtul ning töötukassal ei olnud vajadust teavitada teda arsti vastuvõtul käimise vajadusest. Seetõttu ei ole vastustaja rikkunud TVTS § 6 lg-s 5 sätestatud nõuet. TVTS § 6 lg-st 4 ei tulene nõuet, et isik peaks taotlusele eelneva kuue kuu jooksul käima just eriarsti vastuvõtul. Samas on kaebajale tehtud 03.05.2022 ja 06.06.2022 ka röntgenuuringud, millest nähtuvat (sh kaebajale pandud diagnoose) on TTO ekspertarst samuti arvesse võtnud (dtl 76, vt ka halduskohtu otsuse p 19).
13.Kaebaja seisukoht, et TIS-i andmete ebapiisavus järeldub tema osundatud töötukassa ekspertarstide SO ja AT märkustest seoses röntgenuuringu tulemusele tuginemisega, ei ole põhjendatud. Nagu kaebaja on ka ise esile toonud, on AT töötukassa 12.04.2023 menetlusdokumendi lisas 1 selgitanud järgmist: „Eesti Töötukassa jääb endiselt seisukohale, et ainuüksi röntgenuuringu alusel ei saa otsustada funktsioonihäire raskuse üle ning see, et Xl on anatoomilised ja ehituslikud muutused luu-liigessüsteemis, ei tähenda veel seda, et ta oleks puuduva töövõimega.“ (dtl 151). Ringkonnakohtu hinnangul on see selgitus asjakohane. Isikule pandud diagnoosid või talle tehtud uuringute tulemused on üksnes osa asjaoludest, mille alusel isiku töövõimet hinnatakse (vt määruse nr 39 § 7 lg 4). Töövõime hindamisel ei 11(13)
3-22-1820 ole tähtis ainult see, millised haigused inimesel esinevad, vaid ka see, kuidas need haigused mõjutavad tema kehalist ja vaimset tegutsemisvõimet (vt TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse ka isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määruse nr 39 § 5 lg 3). Vastustaja on töövõime hindamisel võtnud arvesse kaebajal esinevaid selja- ja põlveprobleeme (sh diagnoose nagu spinaalstenoos ja küfoos) ning nendega seonduvalt ka vahetult enne töövõime hindamise taotluse esitamist tehtud röntgenuuringute tulemusi (vt halduskohtu otsuse p-d 23–24; vt ka töötukassa ekspertarsti AT selgitused, dtl 112), kuid andnud kaebaja töövõime kohta lõpliku hinnangu, arvestades ka muude asjaoludega. Seega olid kaebaja töövõime hindamise taotluses toodud piiranguid ja tervisehäireid puudutavad terviseandmed olemas ning nendes puudusid vastuolud, mistõttu ei olnud vajalik ka visiidipõhine hindamine (vt määruse nr 39 § 2 p 10).
14.Ka ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustaja kokkuvõttes teinud vigu kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusastmete hindamisel ega jätnud sealjuures mingeid olulisi asjaolusid tähelepanuta. Töötukassa on asjakohaselt võtnud arvesse asjaolusid, et kaebaja ei ole vajanud liikumisel abivahendeid sotsiaalkaitseministri 21.12.2015 määruse nr 74 tähenduses, pole vajanud retseptipõhiseid valuvaigisteid, on varem keeldunud operatiivsest ravist ega pole kasutanud füsioteraapiat ega taastusravi. Vastustaja on seejuures vaide- ja kohtumenetluses lasknud TTO ekspertarsti arvamuse veel kord kahel töötukassa ekspertarstil üle vaadata. Sellega on vastustaja täitnud kohtupraktikast tuleneva nõude, et kui taotleja hindab oma piirangu raskusastmeid suuremaks kui eksperdiarvamuse andja ja seab sellega eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, tuleb töötukassal kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist (vt Riigikohtu 05.09.2019 otsuse nr 3-17-1110, p 22). Kokkuvõttes on vastustaja piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud, miks kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ning vastustaja hinnang kaebaja töövõimele on erinevad. Nagu vastustaja on selgitanud, lähtutakse töövõime hindamisel isiku üldisest töövõimest tööturul, mitte sellest, kas ta on võimeline tegema just oma erialast või senist tööd. Seega ei ole alust tuvastada kaebajal puuduvat töövõimet üksnes seetõttu, et tal on raskusi jätkata oma senist tööd objektijuhina. Eksperdiarvamuses on soovituste all märgitud, et kaebajale sobib töö, mis ei eelda rohket liikumist, mittefüüsiline töö, istuva iseloomuga töö, osalise ajaga töö.
15.Ka apellatsioonimenetluses esitatud tõendite põhjal ei saa järeldada, et töötukassa oleks kaebaja töövõimet valesti hinnanud. Töötukassa ekspertarst AT on vastustaja 18.03.2024 seisukoha lisas selgitanud, et kaebaja esitatud 20.09.2023 lülisamba MRT-uuringu tulemuse, neurokirurg LK 03.10.2023 ja neurokirurg JE 22.11.2023 vastuste põhjal on kaebaja seljavalud ja degeneratiivsed muutused lülisambas süvenenud ning talle on väljastatud saatekiri neurokirurgia osakonda operatiivseks raviks, kuid see ei muuda vaidlustatud 2022. a otsuseid. A Tellmann on märkinud, et degeneratiivsete muutuste tekkimine ja süvenemine koos vanuse suurenemisega on loomulik protsess, sest tegemist on ealiste muutustega, kuid seda saab aeglustada regulaarse taastusravi, st ravikehakultuuri ja füsioteraapiaga, mida kaebaja ei ole soovinud; samuti ei ole kaebaja varem nõustunud talle juba 2016. a-l soovitatud lülisamba operatsiooniga ega kasutanud retseptipõhiseid valuravimeid; töövõime hindamise metoodika kohaselt aga hinnatakse kõiki tegutsemispiiranguid ja töövõimet tervikuna koos adekvaatse raviga, mida kaebaja ei ole seni saanud (vt dtl 226). Nende selgituste valguses leiab ringkonnakohus, et kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud tõendid ei lükka ümber eespool toodud põhjendusi, millest tulenevalt hindas töötukassa vaidlustatud otsuse tegemise ajal kaebajal esinevaid liikumise valdkonna piiranguid mõõdukaks ja kaebaja töövõime osaliseks. Kui kaebaja töövõime edaspidi siiski oluliselt muutub, on tal võimalik esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. 12(13)
3-22-1820
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
17.Arvestades lahendis kajastuvaid eraelulisi ja terviseandmeid, asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtuotsuses HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.