Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 28.03.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-24-910
Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Mikk Kangro Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus osaliselt ning anda Maksu- ja Tolliametile luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kogusummas 72 712,54 eurot Xile kuuluvale korteriomandile asukohaga xxxxxxx registriosa numbriga xxxxxxx.
2.Jätta rahuldamata Maksu- ja Tollimati taotlus edastada kohtumäärus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
3.Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus Xile.
Edasikaebamise kord
Määrusele võivad Maksu-ja Tolliamet ning isik, kelle õigusi määrus puudutab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 järgi annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus otsustab loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise
menetluses. Kuna seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
12.MKS § 1361 lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (MKS § 130 lg 1 p 2). 13. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.
14.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
15.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
16.MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse (MKS § 96 lg 1). Vastutusotsuse tegemise eeldusi on käsitletud kohtupraktikas, sh Riigikohtu üldkogu määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, millest kohus ka allpool juhindub.
17.Maksuhaldur on algatanud Xi vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule esitatud taotlusega, st maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega. Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).
18.X OÜ (registrikood xxxxxxx, endise ärinimega X OÜ) maksuvõlg on seisuga
26.03.2024 kokku 76 780,54 eurot, millest põhivõlg 65 751,54 eurot ja intressid 11 029 eurot (vt taotluse lisa 1, dtl 12-14). X OÜ-l on tasumata maksustamisperioodide 05.2023 kuni 07.2023 tööjõumaksud ja maksed, erijuhtude tulumaks alates 10.2022 kuni 08.2023 ning käibemaks maksustamisperioodide 10.2022 kuni 09.2023 osas. Äriregistri andmebaasi kohaselt oli perioodil 06.02.2020 kuni 04.03.2024 X OÜ juhatuse ainuliikmeks X. Seega arvestatakse temalt võimaliku sissenõutava maksuvõla suuruseks kogu ülal viidatud maksuvõlg (vt ka dtl 38-41 kontrollakt).
19.Taotluse järgi algatas maksuhaldur kohtule esitatud taotlusega X OÜ endise juhatuse liikme Xi suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel summas 76 780,54 eurot (sh intress 11 029 eurot). Maksuhaldur on välja toonud, et maksuvõlg on tekkinud maksustamisperioodil, mil X oli X OÜ ainus juhatuse liige. Ta oli X OÜ seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X, olles X OÜ ainus seaduslik esindaja maksuvõla tekkimise perioodil, korraldas teadlikult äriühingu majandustegevust viisil, mille tulemusel jäid X OÜ-l tasumata maksukohustused. Vastustaja on asjakohaselt välja toonud, et X OÜ seadusliku esindajana kontrollis ja korraldas X äriühingu majandustegevust. Sellekohase kinnituse andis X kontrollimenetluses selgitades enda rolli juhatuse liikmena (vt taotluse lisa 5 dtl 45-48) ning lisaks on nähtav äriühingu arvelduskontolt, et Xile teostati maksuvõla tekkeperioodil ülekandeid (taotluse lisa 6, dtl 49-65). Nimetatud asjaolud viitavad selgelt, et X oli teadlik äriühingu majandustegevuse korraldamise koha. Lisaks kinnitab maksuhalduri kahtlusi asjaolu, et pärast Xi juhatuse liikmeks oleku perioodi, 06.02.2020 kuni 04.03.2024, sai äriühingu uueks juhatuse liikmeks Y (isikukood xxxxxxxxxxx), kes on äriregistri andmebaasi kohaselt seotud kokku 78 registrikandega ning millest enamus äriühinguid on kustutamishoiatusega, omavad maksuvõlga ning on esitamata maksudeklaratsioonidega. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et nimetatud asjaolu näitab, et X juhatuse liikmena ei soovinudki X OÜ maksukohustusi tasuda, vaid võõrandas äriühingu edasi variisiku tunnustele vastavale isikule. Seega maksukohustuse täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikme ülesannete nõuetekohasest täitmata jätmisest (MKS § 8 lg 1). Rikkumine seisnes juhatuse liikmena X OÜ-st ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises ja selles, et ta deklareeris KMD ja TSD maksudeklaratsioonides ebaõigeid andmeid ning parandusdeklaratsioonidega deklareeritud maksude tasumata jätmises. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X on tahtlikult rikkunud MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustusi, mistõttu vastutab X OÜ maksukohustuse täitmise eest. X on tahtlikult jätnud tagamata MKS-st ja maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise. Arvestades eelnevat ning taotluses välja toodud asjaolusid, ei ole vastutusotsuse tegemine välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.
20.MTA analüüsitud asjaoludest tuleneb, et puudutatud isiku sissetulek on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus nõustub taotleja hinnanguga, et vastutusotsuse täitmine võib Xi tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellele viitab Xi käitumine X OÜ juhtimisel ja majandustegevuse korraldamisel, mille tulemusel jäid ettevõtte maksukohustused täitmata. Eeltoodu iseloomustab Xi suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Sellises olukorras esineb alus arvata, et isikul puudub soov täita vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. Kohus nõustub siinkohal taotlejaga ka selles, et eeltoodust võib järeldada, et esineb oht, et isik hakkab ennast varatuks muutma ning seeläbi võimaliku
maksukohustuse tasumisest kõrvale hoiduma. See viitab kaudselt sellele, et sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega.
21.Taotluses on ära näidatud, et X OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud X OÜ-lt sisse nõuda. Äriühing ei oma ka registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. X on ise märkinud, et äriühingu tegevus oli 14.09.2023 seisuga lõppenud ja sõidukid võõrandatud (taotluse lisa 5, dtl 45-48). Maksuhaldur on välja toonud, et on X OÜ suhtes teinud arestitoiminguid kokku 73 470,94 euro ulatuses, millest on tasumata 66 138,54 eurot (sh intressinõue 387 eurot) (taotluse lisa 8, dtl 67). Esmakordselt arestis MTA äriühingu arvelduskontod deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste sissenõudmiseks 14.08.2023 (taotluse lisa 9, dtl 68-69) ning viimati 20.11.2023 (taotluse lisa 10, dtl 15-16). Intressinõude osas summas 10 642 eurot, ei ole maksuhaldur sissenõudmistoiminguid teinud kuivõrd intressinõue koostati 26.03.2024 ning intressikohustuse vabatahtlik tasumistähtpäev saabub 10.04.2024. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et arvestades, et äriühingu arvelduskontod on arestitud alates 14.08.2023, on ebatõenäoline ka intressikohustuse vabatahtlik tasumine. Samas ei ole see täielikult välistatud. Tulenevalt asjaolust, et 26.03.2024 nõude tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud ning seetõttu ei ole täidetud MKS § 96 lg 5 sätestatud vastutusotsuse tegemise eelduseks olev kolmekuuline tähtaeg intressi sundkorras sissenõudmiseks, ei ole kohtul võimalik taotlust rahuldada 26.03.2024 esitatud intressinõude suurusele vastavas osas.
22.Tulenevalt taotluse selle intressinõude arvestamise osas rahuldamata jätmisest arvestab kohus ümber ka taotluse rahuldamisele kuuluva taotluse osa rahalise väärtuse. Kõigepealt märgib kohus, et tagatise põhinõudeks ja täiendavate nõuete arvutamise aluseks jääb 66138, 54 eurot (sh intressinõue 387 eurot). Sellele lisandub täitemenetluse alustamise tasu on (KTS § 34 p 2) 30 eurot. KTS § 35 lg 1 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 50 000 kuni 75 000 eurot summas 2900 eurot (võimaliku vastutusotsusega sissenõutava maksunõude suurus on 66138, 54 eurot). KTS § 32 lg-st 3 tulenevalt lisandub kohtutäituri tasule käibemaks. Seega lisandub nii menetluse alustamise tasule (30 eurot) kui ka põhitasule (2900 eurot) 22% käibemaks (644 eurot), moodustades kokku kulu koos käibemaksuga 3574 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Käesolevas taotluses on kohtuliku hüpoteegiga koormatava kinnistu ligikaudseks turuväärtuseks hinnatud 327 564 eurot, millest 5% moodustaks 16 378,20 eurot, seetõttu oleks võimalik lisatasu 3000 eurot. Seega leiab kohus kokkuvõtvalt, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud hüpoteegi seadmine kogusummas 72712,54 eurot (võimalik vastutusotsusega määratav maksukohustus 66138,54 eurot + kohtutäituri tasu käibemaksuga 3574 eurot + kohtutäituri lisatasu 3000 eurot).
23.Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise (v. a. juba varem märgitud põhjustel intressinõude osas). Samuti vastutab X taotluses märgitud andmete kohaselt X OÜ maksuvõla eest, kuna isik oli ettevõtte juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). X OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. 24. Taotluses on üheselt ja arusaadavalt
märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud Xi suhtes, kui ta esitab tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt. Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 66 138,54 eurot.
25.Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist. Ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus nõustub maksuhalduriga, et nõue tuleb tagada ka täitekulude osas ning peab maksuhalduri märgitud täitekulude suurust põhjendatuks.
25.Kohus nõustub MTA täitmist tagava toimingu valikuga ja selle suhtes esitatud põhjendustega neid kordamata välja arvatud p.21 toodud intressinõude osa osas. Arvestades Xi tulevast võimalikku maksukohustust 66 138,54 eurot, sundtäitmiskulude hinnangulist suurust 3574 eurot kohtutäituri tasu + 3000 eurot sundtäitmise kulud ning Xile kuuluva kinnisasja asukohaga xxxxxxx registriosa numbriga xxxxxxx väärtust hinnanguliselt 327 564 eurot, on kohtu hinnangul hetkel seaduslik ja põhjendatud anda MTA-le luba esitada taotlus Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) hüpoteegi seadmiseks nimetatud kinnistule kokku summas 72 712,54 eurot. Kohtu hinnangul ei ole maksuhalduri taotletud meede ka omaniku huve ülemäära kahjustav.
26.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et taotlus on käesolevas määruses toodud asjaoludel ja osas põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
27.Maksuhaldur on palunud kohtul taotluse rahuldamise korral edastada kohtumäärus kannete tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Kohus selgitab, et vastav toiming tuleb teha taotlejal endal, mitte kohtul. Kohus jätab selles osas maksuhalduri taotluse rahuldamata. Kohus edastab käesoleva määruse taotlejale, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.