Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3-23-2994 27. märts 2024 Karin Jõks Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks anda talle kätte trimmer ning tühistada Tartu Vangla 17.10.2023.a otsus nr 6-43/925-2 ja 23.11.2023.a vaideotsus nr 1-11/224-2 Kaebaja - Juri Kolesnikov Vastustaja - Tartu Vangla
1.Kohus ei luba täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega.
6.Määruse (välja arvatud resolutsiooni punkt 3) peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
8.Kaebajal on õigus esitada enne määruse jõustumist taotlus määruse avaldamise viisi kohta (vt määruse punkti 19).
Asjaolud
1.Kaebaja Juri Kolesnikov esitas 23.12.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Tartu Vanglat anda talle kätte trimmer ning tühistada vastus kaebaja taotlusele ja vaidele. Kaebuse kohaselt saadeti kaebajale väljastpoolt vanglat uus trimmer ja kuller jättis selle 25.09.2023 pääslasse. Paki peal oli nii kaebaja kui P. Kooli (kohtu märkus: Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja) nimi. Kaebaja esitas trimmeri kättesaamiseks taotluse, kuid talle vastati, et trimmerit ei saa ja arsti luba ei mängi mingit rolli. Kaebaja esitas vaide, kuid vaideotsuses vastati, et kaebajale pole pakki üldse tulnud. Kaebaja hinnangul on tema teinud kõik selleks, et vältida probleeme paki saamisel, kuid vangla käitub pahatahtlikult ja teeb kaebajale liiga.
2.Kaebaja esitas 17.03.2024 Tartu Halduskohtule avalduse, milles viitas varem trimmeri kätteandmise kohta esitatud kaebusele ning taotles, et vangla esialgse õiguskaitse korras annaks trimmeri kohe. Kaebaja palus selle kaebuse raames ka välja maksta hüvitise, kuna vangla
trimmerit ei anna ja plätusid ei tagasta. Kaebaja palus vanglalt välja nõuda hulgaliselt kohtueelse menetluse dokumente.
3.Vastustaja edastas kohtule järgmised vaidluse esemega seotud dokumendid. - Kaebaja taotlus trimmeri kätteandmiseks (reg 29.09.2023 nr 6-43/925-1). Kaebaja selgitas, et talle tuli pääslasse meditsiiniosakonna eriloal lubatud uus vähem traumeeriv ninatrimmer ja kaebajale on antud korraldus esitada taotlus selle kättesaamiseks. Kaebaja viitas probleemidele nina- ja kõrvakarvade eemaldamisel ja märkis, et kui vangla soovib, siis kambris oleva trimmeri võib lattu viia. - Tartu Vangla 17.10.2023.a vastus nr 6-43/925-2. Kaebajale selgitati, et kui vangla arst on meditsiinilise abivahendi vajaduse ette näinud, siis saab otsustada eseme vanglasse toimetamise juhul, kui arsti näidustatud eset kinnipeetaval endal vangla laos ei ole. Kaebajal tuleb esitada taotlus eseme saamiseks koos põhjendustega, miks ei saa saata eset maksikirjas. Taotluse menetluse käigus annab oma seisukoha meditsiiniosakond ja otsuse võtab vastu vangla direktor. Asjaolu, et kaebajale on abivahend meditsiiniosakonna poolt näidustatud või soovitatav, ei tähenda, et kaebajal on õigus lasta see endale pakiga pääslasse saata. Kaebaja on süüdimõistetu, kellel pole õigust pakke saada. Pääslas ei võeta vastu kõiki pakke, mis kaebajale tuuakse, vaid ainult juhtudel, kui kaebajal on selleks olemas näidustus ja vanglapoolne luba. Vangla selgitas, et pakki ei ole kaebaja nimele tulnud. - Kaebaja vaie (reg 24.10.2023 nr 1-11/224-1), milles ta nõuab 28.09.2023 pakiga saadetud või vangla ostetud trimmeri andmist. - Tartu Vangla 23.11.2023.a vaideotsus nr 1-11/224-2, millega kaebaja vaie tagastati vaideõiguse puudumise tõttu. Vangla selgitas, et ei ole oma vastuskirjas keelanud pakiga trimmeri saatmist, vaid selgitas, kuidas vastav taotlus esitada ja et kaebaja nimele ei ole tulnud pakki, mida kätte anda. Kui kaebaja nimele ei ole pakki tulnud, siis ei ole tema õigusi rikutud ega vabadusi piiratud ja tal puudub õigus vaide esitamiseks. - Kaebaja kahju hüvitamise taotlus (reg 12.12.2023, nr 1-13/252-1), milles kaebaja nõudis kahju hüvitamist seoses sellega, et talle ei antud 25.09.2023 kulleriga toodud trimmerit ja võeti ära plätud, ning taotles trimmeri ja plätude andmist. - Tartu Vangla 19.02.2024.a otsus nr 1-13/24/252-2, millega vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Trimmeri osas on otsuses märgitud, et vaidlust pole selles, et arst on kaebajale trimmeri kasutamise näidustanud. Kaebajal on alates 05.10.2017 kambris ninakarvatrimmer. Vanglasse saabus 25.09.2023 P. Kooli nimele adresseeritud postisaadetis, mille saatjaks oli märgitud kaebaja. Pakk avati ja selles oli trimmer koos kaebaja nimega. Selleks, et erandkorras eset saada, tuleb taotleda luba erandi tegemiseks. Tegemist on konkreetse taotluse lahendamisega. Varasemalt antud luba ei anna õigust saada esemeid karistusaja lõpuni. Kaebaja ei ole taotlenud luba uue ninakarvatrimmeri saatmiseks ja vangla ei ole selleks luba andnud. Kaebajal puudus õigus sellisel viisil eset saada. 2017 lubati kaebajale trimmer vanglasse saata, kuid sellest ei saa järeldada luba uue trimmeri saatmiseks ja seda olukorras, kus kaebajal on juba üks trimmer. Trimmeri kätteandmata jätmine ei ole õigusvastane. Kaebajal oli võimalus see vaidlustada kohtus. Lisaks ei ole kaebajale põhjustatud kahju trimmeri kätteandmata jätmisega olukorras, kus kaebajal on kambris juba trimmer.
4.Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus äratuntav. Kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud, eriti olukorras, kus esialgse õiguskaitse taotlus esitati umbes kolm kuud pärast kaebuse esitamist. Vastustajale ei ole ära tuntav ükski kiireloomuline asjaolu. Võib järeldada, et kaebaja soovib esialgse õiguskaitse menetluse kaudu lahendada põhivaidluse üht võimalikku nõuet enne kohtumenetluse lõppu. Selleks peavad olema väga kaalukad argumendid, mis esialgse õiguskaitse taotlust toetaksid. Vastustaja
hinnangul on trimmeri, selle omandiõiguse ja saatmisega seonduvad asjaolud kaebaja algatatud kohtumenetluse sisulisteks küsimusteks. Kohtu seisukoht Kaebuse muutmine
5.Kaebaja esitas esialgses kaebuses kohustamis- ja tühistamisnõuded seoses talle saadetud trimmeriga. Hiljem esitatud esialgse õiguskaitse taotluses avaldas kaebaja soovi täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega. Kohus ei luba halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 alusel kaebajal täiendada kaebust kahju hüvitamise nõudega. Tartu Vangla 19.02.2024.a otsusega nr 1-13/24/252-2 lahendati kaebaja kahju hüvitamise taotlus kahel alusel: seoses trimmeri kätte andmata jätmisega ja plätude äravõtmisega. Praeguse kohtuasjaga on kahju hüvitamise taotlus seotud vaid osaliselt. Kaebaja esitas 21.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta tugineb vastustaja otsusele nr 1-13/24/252-2 tervikuna. Kaebus registreeriti haldusasjana 3-24-901. Kohtu hinnangul on kaebuse muutmine käesolevas kohtuasjas ülearune ning kahju hüvitamise nõude osaline käesoleva asja juurde võtmine takistab mõlema kohtuasja kiiremat ja lihtsamat menetlemist. Kaebajal on võimalik teostada oma õigusi seoses kahju hüvitamise nõudega haldusasja 3-24-901 raames. Kaebuse tagastamine
6.Kohus tagastab kaebuse 25.09.2023 vanglasse saabunud trimmeri kätteandmiseks kohustamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
7.HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja eesmärgiks on kätte saada talle pakiga saabunud trimmer. Tartu Vangla 19.02.2024.a otsusest nr 1-13/24/252-2 nähtub, et tegemist on Esperanza nose&ear hair trimmeriga. Internetist kättesaadava info põhjal on niisuguse trimmeri hind vahemikus 3-11 eurot. Seda, kui kaebajal ei õnnestu saavutada eseme kätteandmist, ei saa pidada intensiivseks riiveks. Sisulisest aspektist on vähese intensiivsusega riivega tegemist siis, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal alates 05.10.2017 kambris analoogne ese, ninakarvatrimmer Philips 1,5W. Põhjendatud ei ole täiemahulise kohtumenetluse läbiviimine selleks, et kindlaks teha, kas kaebaja peab saama kasutada olemas olevat trimmerit või uut trimmerit, mida kaebaja hindab mugavamaks või paremaks.
8.Kohtu hinnangul on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi.
Kohtupraktikas tunnustatakse üldiselt seisukohta, et kinnipeetaval ei ole reeglina õigust saada pakke. Vastustaja on kaebajale selgitanud, kuidas on võimalik saavutada talle erandi tegemist ja eseme pakiga saamist, kuid kaebaja ei ole neid nõuandeid järginud. Kui kaebajal paki saamiseks vastustaja luba puudub, ei ole vastustajal ka kohustust pakiga saabunud ese kaebajale kätte anda.
9.Määruse punktis 7 ja 8 toodud põhjendustel on HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused täidetud ka nõudes tühistada otsused, mille vastustaja tegi seoses trimmeri kätteandmisega, s.o 17.10.2023.a vastus nr 6-43/925-2 ja 23.11.2023.a vaideotsus nr 1-11/224-2
10.Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kaebuse tagastamisel puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
11.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse (eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Esialgse õiguskaitse taotlus
12.HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Kohtu hinnangul on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ka olukorras, kus kohus kaebuse tagastab.
13.Kohus vabastab kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1 ja § 116 lg 1 alusel põhjendusi esitamata riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
14.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse taotleja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib taotleja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. See tähendab, et kaebajal peab olema esialgse õiguskaitse vajadus. Sellist vajadust tunnustatakse kohtupraktikas ka siis, kui kohtuotsuse täitmine on võimalik ka esialgset õiguskaitset kohaldamata, kuid taotleja peab menetluse kestel taluma ebamõistlikke piiranguid.
15.Kohtu hinnangul kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust ei ole. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutaks kaebaja enne kohtuvaidluse lõppu kaebuse eesmärgi, peavad esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema eriti kaalukad põhjused. Kaebajal on olemas sarnase funktsionaalsusega seade. Kaebaja ei ole välja toonud, missugused olulised pöördumatud tagajärjed kaasnevad sellega, kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Kohtule ei ole kaebusest, taotlusest või kohtueelse menetluse dokumentidest niisugused tagajärjed äratuntavad. Kui kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis ei ole taotluse rahuldamine võimalik. Muude esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduste käsitlemine ei ole vajalik. Muud taotlused, selgitused
16.Kohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on väga ulatuslik kogemus halduskohtumenetluses osalemisel. Selle põhjal on kaebaja võimeline tegema menetlustoiminguid iseseisvalt. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (HKMS § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab
nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika.
17.Tartu Halduskohtus registreeriti 27.02.2024 kaebaja taotlus tähtaegade pikendamiseks. Kuna kaebaja haldusasja numbrit ei märkinud, registreeriti taotlus kõigi kaebaja kohtuasjade juurde. Praeguses kohtuasjas puudub vajadus kaebaja taotluse lahendamiseks, kuna kohus ei ole määranud kaebajale tähtaega menetlustoimingu tegemiseks. Kohus selgitab, et niisuguste üldiste taotluste esitamine kõigis haldusasjades ei ole kooskõlas menetlusosalise kohustusega kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Taotlused ja seisukohad esitatakse konkreetse kohtuasja raames.
18.Käesolev määrus kuulub avaldamisele Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus määruse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 179 lg 4, § 175 lg 3-5). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.