Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 26.02.2024, Tartu 3-24-39 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks väljastada talle vangiregistrist andmed tema tervisega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.02.2024. a määruse resolutsiooni p-de 1-4 peale Kirjalik menetlus Kaebaja - Juri Kolesnikov Vastustaja - Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.02.2024. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale rahuldamata.
2.Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.02.2024. a määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale rahuldamata.
4.Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi taotlus riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Kolesnikov esitas 21.06.2022, 07.09.2022, 28.11.2022, 10.01.2023, 20.02.2023 ja 10.04.2023 Tartu Vanglale taotlused, milles palus talle väljastada andmed kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (vangiregister) tema tervisega seonduvate erandite, lubade ja erinäidustuste osas. Tartu Vangla jättis 20.04.2023. a vastusega nr 6-24/3611-2 kaebaja taotlused rahuldamata. Kaebaja esitas 03.05.2023 Tartu Vanglale taotluse, milles palus talle edastada vangiregistrist kõik tema tervisega seonduvad andmed. Tartu Vangla jättis 08.05.2023. a vastusega nr 6-24/1862-2 kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla märkis, et on kaebajale vastanud juba 20.04.2023. a vastusega nr 6-24/3611-2 ning jääb oma varasema seisukoha juurde.
2.Kaebaja esitas 24.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis mh vangiregistrist kaebaja tervisega seonduvate andmete väljastamist. Tartu Halduskohus tagastas 20.11.2023. a määrusega haldusasjas nr 3-23-1149 J. Kolesnikovi kaebuse riigilõivu tasumata jätmise tõttu.
3.Kaebaja esitas 04.01.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib, et kohus menetleks uuesti tema haldusasjas nr 3-23-1149 esitatud kaebust tema tervisega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta koopiate väljastamise osas (haldusasi nr 3-24-39).
4.Tartu Vangla esitas 16.01.2024 kohtule vastusena kohtunõudele Tartu Vangla 20.04.2023. a vastuse nr 6-24/3611-2 ja 08.05.2023. a vastuse nr 6-24/1862-2 aluseks olnud kaebaja avaldused. Vangla selgitas, et kaebaja ei ole esitanud teisi avaldusi tema terviseprobleemidega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta koopiate väljastamiseks.
5.Tartu Halduskohus jättis 23.01.2024. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse käiguta ning võttis asja juurde haldusasja nr 3-23-1149 juurest täiendavad tõendid. Kohus sai kaebust tõlgendades aru, et kaebaja nõuab Tartu Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist andmed tema tervisega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta. Kuna kohus leidis, et 04.01.2024. a kohustamiskaebus on esitatud kaebetähtaega ületades, andis kohus kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus.
6.Kaebaja esitas kohtule 07.02.2024 avalduse, milles soovib kaebuse rahuldamist või kompromissi sõlmimist ning viitab erinevatele kohtuasjadele, kus on soovitud lahenduse saavutanud. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist, kuna ta siiani pöördub antud teemaga seoses vangla ja kohtu poole. Kaebaja märgib, et esitab igaks juhuks veel uue taotluse vangiregistrist andmete väljastamiseks. Kaebaja väljendab rahulolematust vangla tegevuse osas seoses kaebaja majandusliku seisundi, vabakasutuskontolt summade mahaarvamise ning sisseostude tegemise, televiisori ja töö võimaldamata jätmisega.
7.Tartu Halduskohus jättis 08.02.2024. a määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1), lõpetas menetluse haldusasjas nr 3-24-39 (resolutsiooni punkt 2) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Halduskohus leidis, et käesolevas asjas ei kohaldu vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise regulatsioon. Kuna tegemist on teabenõuete täitmist puudutava küsimusega, siis on VangS § 11 lg 5 suhtes erinormiks avaliku teabe seaduse § 46 lg 1, mis annab kaebajale õiguse pöörduda kaebusega otse kohtusse. Kui kaebaja oleks soovinud vaidemenetluse läbida, siis oleks vaie tulnud esitada Andmekaitse Inspektsioonile (RKHK 02.12.2021. a määrus asjas nr 3-20-992, p 10). HKMS § 46 lg 2 esimene lause sätestab, et kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates. Vangla keeldus kaebajale nõutud teabe väljastamisest nii 20.04.2023. a vastusega nr 6-24/3611-2 kui ka 08.05.2023. a vastusega nr 6-24/1862-2. Tartu Vangla teatas kohtule haldusasjas nr 3-23-1149, et kaebaja sai Tartu Vangla 20.04.2023. a vastuse nr 6-24/3611-2 kätte 24.04.2023. Kohtul puudub täpne teave selle kohta, millal toimetati kaebajale kätte Tartu Vangla 08.05.2023. a vastus nr 6-24/1862-2, kuid see ei saanud toimuda hiljem kui 24.05.2023. Kaebaja esitas 24.05.2023 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-23-1149 kaebuse, millele olid mõlemad eelnimetatud vastused lisatud. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebaja pöördus käesolevas haldusasjas kohtusse 04.01.2024, on selge, et kaebaja on kohustamiskaebuse esitamisel ületanud 30-päevast tähtaega. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Käesoleva vaidluse esemeks on kaebajale vangiregistrist tema tervisega seotud erivajaduste ja näidustuste kohta andmete väljendamise põhjendatus. Seega ei
oma asja lahendamisel tähtsust kaebaja etteheited vangla tegevusele seoses kaebaja majandusliku seisundi, vabakasutuskontolt summade mahaarvamise ning sisseostude tegemise, televiisori ja töö võimaldamata jätmisega. Eelkirjeldatud vangla tegevuse osas on kaebajal võimalik pöörduda eraldiseisvalt kohtu poole, mida kaebaja on ka teinud (haldusasjad nr 3-24-202 ja nr 3-24-353). Kaebaja märgib, et esitab vanglale uue taotluse vangiregistrist andmete väljastamiseks. Kui ta soovib eelnimetatud taotlusega seonduvalt kohtusse pöörduda, peab vangla eelnevalt kaebaja taotluse lahendama. Seejärel on kaebajal võimalik esitada soovi korral vaie Andmekaitse Inspektsioonile või kaebus halduskohtule. Tegemist on uue vaidlusega, mida kohus ei lahenda käesoleva haldusasja raames. Seega, kuigi kaebaja esitas kohtule 07.02.2024 kaebetähtaja ennistamise taotluse, ei ole kaebaja esitanud sisulisi selgitusi, mida saaks lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebajal ei olnud alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Tartu Ringkonnakohtu 01.09.2020. a määrus asjas nr 3-20-1235, p 9; RKHK 01.10.2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgmisel. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
7.1.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse.
7.2.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
7.3.Kaebaja esitas ka riigi õigusabi taotluse. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse ja puuduste kõrvaldamise avalduse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt vaatamata oma õigusalaste teadmiste puudumisele ja terviseprobleemidele halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt nt haldusasjad nr 3-23-2994, 3-23-2842, 3-23-2728, 3-23-2505, 3-23-894 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
8.20.02.2024 esitas J. Kolesnikov Tartu Halduskohtu 08.02.2024. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja leiab, et kohus peab tegema endast kõik, et lahendada asi kompromissi või kokkuleppega. Vangla on haldusmenetluse seaduse järgi kohustatud ise kõik asjaolud välja selgitama ja lahendama, mitte ootama, kui kinnipeetav pöördub kohtusse. J. Kolesnikov taotleb määruskaebuses veel, et teda vabastataks riigilõivu tasumisest ning palub anda talle advokaat, kuna ta ei jõua enam ise kirjutada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus ei pea tulenevalt käesoleva haldusasja asjaoludest ja esitatud määruskaebuse sisust vajalikuks küsida Tartu Vanglalt arvamust kaebaja määruskaebusele.
10.Halduskohus jättis vaidlustatud määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetas asja menetluse, võttes aluseks HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2
ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole 20.02.2024. a määruskaebuses välja toonud asjakohaseid põhjendusi seoses halduskohtule esitatud kohustamiskaebuse nii suures ulatuses (vähemalt üle 7 kuu) hilinenult esitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest kaebaja puhul ka muid mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid, mis oleks saanud takistada tal kaebuse tähtaegselt esitamist halduskohtule seonduvalt kaebuses välja toodud 2022. ja 2023. a taotlustega vanglale ja vangla 20.04.2023. a ja 08.05.2023. a vastustega. Kuna halduskohus on oma 08.02.2024. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, siis sellest tingituna halduskohus õigustatult ka lõpetas asja menetluse. Käesolevas haldusasjas on HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus igati põhjendatult ka kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning olukorras, kus haldusasja menetlus lõpetati, puudus halduskohtul igasugune vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.02.2024. a määruse muutmata.
11.J. Kolesnikov taotleb määruskaebuses, et ta vabastataks riigilõivust. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest riigilõivu. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta.
12.Kaebaja palub määruskaebuses anda talle advokaat, kuna ta ei jõua enam ise kirjutada. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, lisaks erinevaid taotlusi, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebaja on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud kohtule arusaadava määruskaebuse ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.