X kaebus Põllumajandus- ja Toiduameti kohustamiseks kõrvaldada 01.02.2023 rakendatud asendustäitmise (koera võõrandamine varjupaigale) tagajärjed ning hüvitada kaebajale asendustäitmise rakendamisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Ülle Aliorg Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, volitatud esindaja Jelena Aru Kolmas isik – Varjupaikade MTÜ
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asjale juurde dokument „Eesti Saksa Lambakoerte Ühing“.
Jätta Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet (MUPO) algatas 10.07.2019 Xi (kaebaja) suhtes väärteomenetluse väärteoasjas nr 410119010010, kuna kaebaja koer ründas 06.04.2019 trepikojas teist isikut. Koer tuli trepist üles ja tal ei olnud suukorvi. Kaebaja koera ei keelanud ega pidurdanud. Koer ründas isikut ja hammustas paremat kätt. Käele tehti 5 õmblust. Sama väärteomenetluse raames selgitas teine majaelanik, et koer on ka teda trepikojas rünnanud ja hammustanud. Kaebaja on juba kõrges eas ega suuda koera korrale kutsuda. Tavaliselt koer jookseb ja rihm lohiseb järel, sest koer tõmbab perenaise pikali. Koer on ka kaebajat mitmel korral hammustanud, käsi on paistes ja sidemetes, kuid kaebaja ei hooli sellest. Kaebaja selgitas, et koer on ilmselt haige ja seetõttu närviline ning tige. Kaebaja mõistis, et on süüdi, ja lubas, et ei lähe enam kunagi ust lukustamata välja. MUPO määras kaebajale rahatrahvi 108 eurot.
2.Põllumajandus- ja Toiduametile (vastustaja) laekus vihje loomapidamise kohta mittekohastes tingimustes. Vastustaja kontrollis järelevalvemenetluses loomapidamistingimusi kaebaja elukohas ja koostas 17.09.2021 protokolli nr 01-500-21/007 (dtl 106). Vihje kohaselt ei saanud kaebaja hakkama suure ja kasvatamatu koeraga, kes hirmutab lapsi ja on neist paari ka hammustanud. Pika läbirääkimise tulemusena avas kaebaja ukse ja asus koos koeraga trepist alla minema näitamaks, et ta suudab koeraga väljas jalutamas käia. Kuna kaebaja kasutas käimiseks kargu abi, oli tema liikumine väga vaevaline. Kaebaja lasi trepist laskudes koera jalutusrihma maha ja loom liikus takistamatult ilma suukorvita õue. Vastustaja selgitas, et loom ei tohi vabalt liikuda, vaid peab olema jalutusrihma otsas, ning kuna koeral on mänguhoos kombeks naksata möödakäijaid, siis tuleb talle panna suukorv. Kuna kaebaja on eakas ja liigub tervise tõttu väga vaevaliselt ning kasutab abivahendina karku, siis ei ole tal võimalust pakkuda hundikoerale selle eale ja liigile sobivat liikumist, mistõttu on looma heaolu tugevalt häiritud. Koer oli heas konditsioonis, aga ta oli veel väga noor ja arvestades jalutamise lühidust ning kordi, jääb sellest liikumisest talle selgelt väheks. Tegemist on kasvatamatu loomaga, seega tuleb looma hoida pidevalt jalutusrihma otsas ja loom peab kandma suukorvi, kuna on inimesi hammustanud. Kaebaja peab leidma võimaluse, kuidas koer saab liikuda vähemalt 2 korda päevas pikemal jalutuskäigul, mitte vaid paar minutit. Kaebajal tuli selgitada hiljemalt 20.09.2021, kuidas ta tagab looma liikumisvajaduse, ja esitada koera vaktsineerimist tõendavad dokumendid.
3.Vastustaja tegi kaebajale 28.12.2021 ettekirjutuse nr 01-055-21/007-1 (dtl 109). Kui kaebaja ei suuda tagada loomale ohutut liikumist ja säilib oht looma elule ning tervisele, võtab vastustaja üle looma kohase pidamise kohustuse. Ettekirjutuse täitmata jätmisel lubas vastustaja määrata sunniraha kuni 1000 eurot. Kaebaja lubas, et koer kannab jalutuskäigul suukorvi ega liigu ilma rihmata. Loom on korduvalt jooksnud autodele ette ja rünnanud inimesi.
4.Vastustajale laekus vihje loomapidamise kohta mittekohastes tingimustes. Vastustaja võttis riikliku järelevalve käigus kaebajalt tema koera ära ja koostas selle kohta 27.01.2022 protokolli (dtl 120). Ukse avas lukuabi, sest kaebaja keeldus vabatahtlikult ust avamast. Korteris oli noor segavereline hundikoera-laadne koer. Kaebaja hoidis koera kaelarihmast ja püüdis karguga lüüa nii varjupaiga töötajat kui ka vastustaja ametnikku. Kaebaja selgitas, et loom on haige, kuid ei olnud aru saada, mis loomal viga on. Kohale oli kutsutud ka politsei ja kiirabi. Vastustaja võttis koera ära, kuna koera elu ja tervis on olnud ohus pikka aega ning kaebajal puuduvad vajalikud teadmised (tunnistajate ütlused eelmiste loomade pidamise kohta). Koer võõrandati Tallinna linnale ja vastustaja keelas tagastada looma kaebajale ning tema sugulastele, kuna looma elu ja tervis on ohus.
2(15)
3-23-479
5.Vastustaja koostas 31.01.2022 protokolli nr 01-500-22/002 (dtl 117). Tallinna Keskkonnaja Kommunaalamet palus ametiabi kaebajale kuuluva koera võõrandamiseks, kuna erinevate ametnike püüdlustele vaatamata ei olnud kaebaja rikkumisi lõpetanud. Koer on rünnanud korduvalt teisi koeri ja inimesi ning rihmata jooksmine on ohtlik ka loomale endale. 27.01.2022 toimingu ajal tõmbas kaebaja koera kõri kinni, mille tulemusel loom ei saanud korralikult hingata. Vastustaja kutsus kohale politsei. Kohaliku omavalitsuse esindaja kutsus kohale kiirabi, sest kaebaja lubas ennast korduvalt ära tappa. Kiirabibrigaad ja politsei otsustasid kaebaja haiglasse toimetada, kuna ta oli iseendale ohtlik. Kaebaja ei võimaldanud 2,5-aastasele hundikoera-laadsele koerale vajalikku liikumist. Kaebajale oli korduvalt selgitatud, et loom vajab palju liikumist, kuna tegemist on tõuga, kelle liikumisvajadus on suur. Tegemist on noore loomaga, kellele tuleb võimaldada rohkem liikumist, kui kaebaja suudab pakkuda. Selgitati, et tagada tuleb jalutuskäikude ajal ka looma ohutus, sest ilma jalutusrihmata autode vahel joostes seab loom ohtu enda elu ja tervise. Kaebajaga on telefoni teel regulaarselt suheldud, aga ta ei lõpetanud loomapidamisnõuete rikkumist ega taganud loomale võimalust liikumisvajaduse rahuldamiseks. Rikutud on põllumajandusministri 24.07.2008 määrust nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded“ (määrus nr 76) § 9, mille järgi tuleb koerale tagada võimalus rahuldada liikumisvajadus tema suurust ja temperamenti arvestades. Kaebajale tehti eelnevalt kirjalik hoiatus. Korduvate telefonivestluste käigus hoiatati teda rikkumise tagajärgede eest.
6.Vastustajale laekus vihje loomapidamise kohta mittekohastes tingimustes. Vastustaja ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) esindajad kohtusid 25.01.2023 (dtl 124) põhjusel, et kaebajal on alates 2023. a jaanuarist uus kutsikas. Kaebaja ei ole endiselt võimeline looma eest hoolitsema, sest tema jalad on haiged ja vaimne tervis ebastabiilne. Mustamäe LOV on suunanud kaebaja koduhooldusteenusele 28.12.2022–27.12.2025. Loomakaitse organisatsioonid paluvad loom eraldada ja võimaldada sobiv hooldaja, kes on teadlik loomapidamise nõuetest ja kellele on loomapidamine jõukohane. Otsustati, et koer võetakse kaebaja kodust ära vastustaja ja Mustamäe LOV-i esindaja koostöös. Mustamäe LOV kaalub politsei kaasamist. Otsustati, et koer eraldatakse kohe, ilma eelneva ettekirjutuseta, sest eelmistel kordadel on kaebajale loomapidamise eeskirju ja nõudeid selgitatud ning juhitud tema tähelepanu tema enda haprale tervisele ja toimetulekule. Kaebajale on 2013. a määratud raske puue (psüühika häire). Kaebaja on lesk, täisealine tütar elab Ameerika Ühendriikides, poeg on surnud. Eestis on kaebajat aidanud tütre sõbranna. Kaebaja abivajadus on viimase 4 aastaga suurenenud. 2019. a septembris viidi tema juurest koer arsti juurde, sest kaebaja ei suutnud koera eest hoolitseda. Koerale leiti uus kodu. 2021. a augustis teavitati Mustamäe LOV-i vanurist, kellel on suur koer, kes terroriseerib naabreid. Selgus, et jutt on kaebajast, kes ei suuda enda koera eest hoolitseda. Koer oli hüsteeriline ja halvasti hoitud. 2022. a jaanuaris eraldati koer kaebaja kodust.
7.Vastustaja võttis riikliku järelevalve käigus kaebajalt tema koerad ära ja koostas selle kohta 01.02.2023 protokolli (dtl 17). 22.01.2023 Tallinn Uudiste lõigus „Kukkumised kodukeskkonnas“1 oli näha kaebaja korteris noort segaverelist koera. Video ülevaatamisel tuvastati, et liikumispuudega kaebaja astus korduvalt noorele koerale peale. Vastustaja sisenes korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 1 p 3 alusel koos Mustamäe LOV-i esindajaga, kasutades lukuabi, kaebaja korterisse, et kontrollida loomakaitseseaduses (LoKS) toodud loomapidamise nõuetele täitmist. Vastustaja tuvastas LoKS § 3 rikkumise ja võttis LoKS § 64 lg 3 alusel kaebajalt üle 2 koera nõuetekohase pidamisega seotud kohustused, kuna senisesse asukohta jätmine ohustaks loomade elu ja tervist. Kaebajal puuduvad teadmised ja oskused mistahes looma pidamiseks ja seoses sellega on ohus iga loom, kelle kaebaja on endale toonud. Koer
xxxxxxxxxxx.
3(15)
3-23-479
võõrandatakse Tallinna linnale. Täiendavalt tuvastati korteris veel üks koer, kes võeti samuti ära.
8.Vastustaja koostas 10.02.2023 protokolli nr 01-401-23/010 (dtl 23). Telekanalis TV3 22.01.2023 näidatud videolõigus on selgesti näha koerakutsikas, kellele kaebaja vähemalt korra peale astus. Pärast videolõigu avaldamist kohtus vastustaja 25.01.2023 Mustamäe LOV-i esindajatega ja tõdeti, et kaebaja ei ole võimeline kasvatama praeguses olukorras mistahes lemmiklooma. Võrreldes aastataguse ajaga on tema tervislik olukord pigem halvenenud. Kuna vastustajal on pikaajaline kogemus kaebaja kui loomapidajaga ja loomapidamiste tingimuste rikkumise osas on eelnevatel aastatel väga palju räägitud, hindas vastustaja olukorra kriitiliseks ja otsustas kiiresti reageerida. 01.02.2023 saabusid vastustaja ja kohaliku omavalitsuse esindaja kaebaja elukohta. Korduvate koputuste peale korteri ust ei avatud. Samuti ei avanud kaebaja korteri ust pärast temaga telefoni teel vestlemist. Ukse avas lukuabi. Korterist võeti kaasa 2 segaverelist hundikoera-laadset koerakutsikat. Koertest on kasvamas suured koerad ja kaebaja ei ole võimaldanud seni neile vajalikku liikumist. Kaebajale on eelnevatel kordadel selgitatud, et koerte liikumisvajadus on suur ja noortele loomadele tuleb võimaldada rohkem liikumist, kui kaebaja suudab pakkuda. Kaebajaga on regulaarselt suheldud, aga ta ei lõpetanud loomapidamisnõuete rikkumist ega taganud loomadele võimalust liikumisvajaduse rahuldamiseks. Koerte arvatav sünniaeg oli 01.12.2022. Esimese koera kehakaal oli 3,22 kg, kahheksia tunnused, välisel vaatlusel roidekaar silmaga nähtav, kõhu piirkond on suurenenud, võimalik helmintoos. Teise koera kaal oli 5,75 kg, mis on normaalne. Arvestades, et kaebaja on rikkunud LoKS § 3 lg 2 p 3 ja § 51 lg-t 1 ning tal puuduvad LoKS § 31 lg-s 1 kirjeldatud nõutud teadmised, võeti koerte nõuetekohane pidamine LoKS § 64 lg 6 alusel üle ja rakendati LoKS-is ning asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud alusel ja korras asendustäitmist, korraldades looma võõrandamise. Vastustaja otsustas rakendada asendustäitmist ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta (ATSS § 12 lg 1), kuna vahetu oht avalikule korrale tuli kõrvaldada viivitamata. Vastustaja paigutas 2 koera Varjupaikade MTÜ Tallinna Varjupaika ja võõrandas Tallinna linnale (dtl 126).
9.Kaebaja esitas vastustajale 05.02.2023 vaide. Vastustaja tagastas 13.02.2023 otsusega nr 1.5-5/50 (dtl 27) kaebajale vaide läbi vaatamatult.
10.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks nõueteks jäid vastustaja kohustamine kõrvaldada 01.02.2023 rakendatud asendustäitmise (koera varjupaigale võõrandamise) tagajärjed kaebajale kuulunud koera osas ning hüvitada kaebajale asendustäitmise rakendamisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. Põhjendused:
10.1.Kaebaja on pidanud tõukoeri ning tal on teadmised ja oskused koerte kasvatamise alal, mis ei kao vanemaks saades (vt Eesti Kennelliidu 08.03.2005 Saksa lambakoera registreerimistunnistus (dtl 34) ja 1985. a välja antud ALMAVÜ liikmepileti kannete koopia (dtl 35)). ALMAVÜ ridades tegeles kaebaja teenistuskoertega. Enne koera võtmist tuli läbida teoreetiline osa koerte kasvatamiseks ja sooritada eksamid, alles seejärel lubati koer võtta. Kaebaja sai väljaõppe Saksa lambakoera kasvatamise alal. Kaebaja on küll eakas, kuid endiselt loomadele pühendunud. Koerad on truud sõbrad, kes annavad põhjuse ennast vormis hoida ja teha iga päev jalutuskäik väljas.
10.2.Vastustaja järelevalveametnik sisenes 27.01.2022 kaebaja korterisse lukuabi teenuseid kasutades ja viis ära 2,5 aastase Saksa lambakoera laadse koera Loore. Kui kaebaja püüdis varjuda kööki, viidi ta Tallinna Psühhiaatriakliinikusse. Pärast koera äravõtmist tekkis kaebajal depressioon ja ta ei käinud 2 kuu jooksul kordagi väljas. 25.03.2022 viidi kaebaja kiirabisse, kus selgus, et stressi tagajärjel oli tekkinud südamesse väike auk ja verejooks, mis suleti ning paigaldati südame stimulaator. Pärast juhtumit tuli kaebajale toeks tema poeg, sest kaebaja 4(15)
3-23-479
vajas pidevat hoolt. Kuna Loore oli kaebajale lähedane lemmikloom, siis koera äravõtmisel süvenes depressioon. Samuti halvenes poja tervis ja ta suri 14.04.2022 ema lähedal.
10.3.Asjaolust, et lemmiklooma omanik on eakas, ei saa teha järeldust, et tal puuduvad igasugused loomapidamise oskused ja teadmised ning kuna ta ei ole vanuse tõttu võimeline lemmiklooma liikumisvajadust rahuldama, on tegu LoKS-i nõuete rikkumisega. Lemmiklooma omanik võib koeraga jooksmas käimise korraldada, nt raha eest. Vastustaja ei selgitanud menetluse käigus välja, kas kaebaja rikkus loomapidamisnõudeid. Kaebajat ei teavitatud 01.02.2023 eelnevalt tema suhtes läbiviidavast riiklikust järelevalvest. Kaebajale ei tutvustatud tema õigusi, ei võimaldatud ütluste andmist, sündmuskohal ei tehtud paikvaatlust, ei kuulatud üle ühtegi tunnistajat ega tehtud fotosid võõrandatud koertest.
10.4.Vastustaja rikkus järelevalve käigus KorS §-des 8, 9, 11 ja 12 ning haldusmenetluse seaduse (HMS) §-des 18, 27 ja 28 sätestatud nõudeid. Väide, et kontrollobjekti hindamine kestis 2 tundi ja protokolli koostamine 1 tunni, ei vasta tõele, sest 01.02.2023 protokolli kohaselt siseneti kl 11:31 ja väljuti kl 11:37. Seega ei tehtud mingeid teadmiste ega loomapidamisoskuste hindamist.
10.5.Puudus luba valdusesse sisenemiseks, kuna eelnevat ohuprognoosi ei teostatud. Arusaamatuks jääb, mis õigustes osales menetluses Mustamäe LOV-i esindaja. Valdusesse siseneti pärast seda, kui kaebaja telefonikõne peale ust ei avanud. Kaebajale ei olnud vastustaja tegevus ette teada ja ta oli oma korteris hirmu all, saamata midagi ette võtta. 22.01.2023 näidatud video on ainus tõend kaebajast koerale lähtuva ohu hindamise kohta. Vastustajal puudus info teise koera kohta, mistõttu tema äravõtmine oli õigusvastane. Videos nähtud koer toodi kaebajale hoiule 03.01.2023 ajaks, mil omanikud on reisil. Teine koer toodi kaebajale 31.01.2023 G poolt põhjusel, et koeramüük ei õnnestunud. Kaebaja maksis teise koera eest 150 eurot ja see koer on tema oma.
10.6.Ukse lukku ei tehtud korda ja kaebaja ei saanud ust lukustada. Valimiskomisjoni liikmed, kes käisid kaebaja kodus valimiskastiga, nägid lõhutud ust. Kuna kaebaja elas oma kodus alalises hirmus, et igaüks võib lahtisest uksest sisse astuda, ei saanud ta kodust lahkuda seni, kuni kutsus 08.03.2023 lukuparandaja Satori OÜ, kes vahetas ukseluku koos südamikuga ja esitas arve 80 eurot (dtl 57-59).
10.7.Kaebaja ei saanud 10.02.2023 protokolli e-kirjaga, vaid postiasutuse vahendusel 18.02.2023. Vastustaja protokollid on sisus vastuolulised, mistõttu on järeldused ohu ja loomapidamise nõuete rikkumise kohta tõendamata. Vastustaja ületas enda pädevust ja meetmed on ebaproportsionaalsed.
10.8.Vastustaja rikkus kaebaja põhiõigust kodu ja eraelu puutumatusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 33). Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on haldusmenetluses isiku õiguste riivamisel kodu puutumatuse osas vaja kaaluda isiku õigusi.
10.9.Kaebaja on eakas ja kasutab liikumiseks tugikeppi, kuid tal ei ole tuvastatud liikumispuuet. Kaebaja tervislik seisund halvenes vastustaja tegevuse tõttu. Kaebajale põhjustati kannatusi, stressi ja pidevat hirmutunnet, et tema korterisse võidakse siseneda. Samuti on kaebajal hirmutunne selle ees, kui suure pingega ta suudab toime tulla.
10.10.Vastustaja ei ole teinud kaebajale ettekirjutust ja kaebajale ei ole loomapidamist keelatud. Vastustaja järeldused on tehtud kaebaja vanuse tõttu. Kaebaja on väärikas vanuses üksik inimene, kes elab oma kodus ja saab ise hakkama. Tema jaoks on seltskond väga oluline, ta on lahke hoole ja kiituse jagamisega. Ametnikud ei ole loomade äravõtmisel kaalunud toetavaid tegutsemisvõimalusi ega arvestanud, et seavad ohtu kaebaja elu ja tervise. Kaebaja 5(15)
3-23-479
üleelamisi, leina ja kaotusvalu ning elule ja tervisele tekitatud kahju ei ole võimalik mõõta rahas, kuid tema kasuks väljamõistetava rahalise hüvitise suurus peab väljendama üldist hukkamõistu vastustaja tegevuse suhtes. Kaebaja ei tekitanud enda käitumisega sellist ohtu, mis vajanuks vastustaja tegutsemist 01.02.2023 ja sellele järgneval ajaperioodil. Kaebaja väärikuse alandamine seisneb tema diskrimineerimises vanuse tõttu.
10.11.Vastustaja pani 27.01.2022–31.01.2023 ja 01.02.-12.10.2023 toime õigusrikkumised, millega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks taotleb kaebaja iga kuu eest 1000 eurot kuni kaebaja elupäevade lõpuni. Kaebaja vaimse ja füüsilise tervise halb seisukord on tingitud vastustaja 27.01.2022 ja 01.02.2023 järelevalve toimingutest. Kaebaja vaimsed kannatused on lein, kaotusvalu, mure loomade edasise saatuse pärast, painajalikud mõtted koju sissemurdmise pärast. Toimingute tagajärjel tekkis depressioon, mis avaldab laastavat mõju kaebaja füüsisele. Kaebajal ei ole võimalik terveneda. Leevendust saab väljakirjutatud ravimitest ja mõnedelt lähedastelt tuttavatelt telefonitsi suhtlemisel ning tema külastamisel. Kaebajal on abivajadus, kuid mitte ööpäevaringselt. Ta saab hakkama taksoga poes ja turul käimisega, kohvikus kokkusaamisega. Kaebaja sõber on internet. Oluline on suhtlus ja hool, et peletada muremõtted ja leida põhjus elamiseks.
10.12.Kaebajale tuli 2022. a märtsis appi tema poeg J, kes püüdis linnalt koera tagasi saada. Kaebaja ja tema poeg ei saanud teada, et vastustaja oli keelanud looma tagasi anda. Seega on vastustaja tegevus põhjuslikus seoses kaebaja poja surmaga.
11.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
11.1.Vastustajale esitati vihjeid ja kaebusi kaebaja poolsete loomapidamisnõuete rikkumise peale alates 2018. a-st. Kuigi 4 aastat tagasi võimaldas kaebaja tervis veel koeraga väljas käia, ei saanud ta vaatamata väidetavale suurele kogemusele oma koeraga hakkama – koer jooksis lahtiselt ringi nii Tallinna tänavatel kui ka trepikojas, ründas ja hammustas inimesi ning teisi koeri, mistõttu oli olukord ohtlik nii inimestele, teistele loomadele kui ka kaebaja koerale endale. Vastustaja viis alates 2021. a septembrist kaebaja suhtes läbi mitmeid järelevalvetoiminguid, millest 2 lõppesid kokku 3 koera nõuetekohase pidamise ülevõtmisega. MUPO-t teavitati 19.06.2020 ja 28.07.2021 kaebaja ja tema koera käitumisest avalikus kohas – jalutab koera ilma rihmata ja koer ründab inimesi (hammustas jalgadest võõrast noormeest). Kaebaja suhtes väärteomenetlust ei algatatud, vaid tehti selgitustööd ja vesteldi. MUPO-le tuli 16.09.2021 vihje, et kaebaja peab 1,5-aastast suurt hundikoera, kellest tal jõud üle ei käi. Koer on tihtilugu lahtiselt, rihm lohiseb maas ja koer tülitab möödakäijaid. Koer on inimestele varrukasse ja püksisäärde kinni hüpanud. Kaebaja ei võta naabreid kuulda. Koer on heas toitumuses, aga temaga ei jalutata piisavalt. MUPO-le on 2019.-2023. a mitmel korral helistatud seoses kaebajaga, kuid neid ei ole võimalik tuvastada, sest selekteerida saab vaid helistaja numbri alusel.
11.2.Mustamäe LOV-i ametnikud hindasid 21.12.2022 kaebaja tervist (hooldusvajaduse hindamine). Arvestades vanust (91-aastane), kaebaja ise enam väljas ei käi, kodus liigub vaevaliselt ja ainult abivahendite abil, tal esinevad peapööritus ja tasakaaluhäired ning mitu korda nädalas ei suuda ta iseseisvalt tõusta (mistõttu oligi kaebaja juurde paigaldatud liikumisandur, millest eelviidatud videos räägiti). Seetõttu otsustati kaebajale määrata koduteenused (st hooldustöötaja käib kord nädalas koristamas, prügi välja viimas, 2 korda nädalas tuuakse sooja toitu jne), sotsiaalvalve teenus (liikumisandur) ja aidati tellida Selverist toidukaupu. See tähendab, et halvenenud tervise ja kõrge vanuse tõttu vajab kaebaja ise abi. Saksa lambakoera laadsele kutsikale (kellest väga kiiresti sirgub suur ja tugev loom) kaebaja nõutavat hoolt pakkuda ei suuda ja olukorda ei saa pidada ajutiseks.
6(15)
3-23-479
11.3.Valdusesse sisenemise eesmärk oli selgitada välja, kas korteris on loomi, kelle elu ja tervis võivad olla ohus (KorS § 50 lg 1 p 3). Lisaks tulenevad vastustaja õigused Euroopa Liidu (EL) määrusest nr 2017/6252, mille art 9 lg 4 sätestab, et ametlikke kontrolle tehakse ette teatamata. Seega oli vastustaja tegevus kooskõlas nii siseriikliku õigusega kui ka EL-i määrusega. Paikvaatluse teostamiseks ei olnud vajadust, sest loomade pidamise ülevõtmise tingis kaebaja, mitte ruumide mittevastavus. Fotode tegemist ei peetud vajalikuks, sest visuaalsel vaatlusel ei olnud koertel veel ilmseid terviseprobleeme ega haavu. Arvestades, et kaebaja oli detsembri lõpus haiglaravil, olid koerad kaebaja juures kuni 1 kuu.
11.4.Tõele ei vasta väide, et kaebajale ei võimaldatud ütluste andmist. Arvestades kaebaja suhtumist vastustaja ametnikesse (kes juba on kaebajalt ühe koera ära võtnud), otsustati, et kaebajaga suhtleb Mustamäe LOV-i esindaja. Linna esindaja selgitas kaebajale vastustaja juuresolekul, et kuna kaebajale on määratud koduteenus, sest kaebaja ise väljas ei käi ja ka toas liigub vaevaliselt, siis tekib küsimus, kes ja kui tihti nende koertega jalutab. Kaebaja vastas, et kuna tegemist on sülekoertega, siis nendega ei pea jalutamas käima. Seega kinnitas kaebaja LoKS § 3 ja määruse nr 76 §-s 9 sätestatud kohustuste rikkumist.
11.5.LoKS § 64 lg-id 1 ja 3 ei kohaldata kergekäeliselt, vaid eeldab LoKS-i nõuete olulist rikkumist ning ohtu looma tervisele või elule, kui loom jäetakse omaniku juurde. Arvestades aastate jooksul kogunenud infot ja kaebajaga suhtlemist, oli ilmne, et koerte jätmine kaebajale oleks võinud ohustada vähemalt koerte tervist ja pikema aja möödudes ka nende elu. Oleks olnud vastutustundetu lasta olukorral eskaleeruda, sest see võinuks lõppeda nii inimeste vigastustega kui ka loomal püsivate terviseprobleemide tekkimisega. Korrakaitseorganil on küll kaalumisruum järelevalvemeetme kohaldamisel, kuid teatavatel juhtudel see redutseerub (KorS § 2 lg 3, § 29 lg 1, Riigikohtu 08.03.2017 otsus asjas nr 3-1-1-84-16, p 49). Leebemate meetmete rakendamine ei olnuks piisavalt tõhus. Nende rakendamist tuleb kaaluda siis, kui on alust arvata, et loomapidaja on suuteline piisavalt kiiresti ise korrarikkumise kõrvaldama. Kaebaja vanusest, tervislikust seisundist, varasemast käitumisest lähtuv oht ei pruukinud veel küündida ohuni koerte elule, kuid vältima peaks ka põhjendamatuid kannatusi loomade vaimsele ja füüsilisele tervisele. Koerte jätmine kaebajale seadnuks nende tervise ohtu.
11.6.Kuigi koerte äravõtmine riivab intensiivselt kaebaja omandiõigust, tuleb arvestada, et tegemist on valu tundvate elusolenditega. LoKS § 64 lg 3 kohaldamiseks ei pea olema tuvastatud, et loomal esineb eluohtlikke haigusi või tervisehäireid, vaid LoKS-i nõuete oluline rikkumine. Suurte koerte (ka nende kutsikate) pidamine kitsas siseruumis ja olukord, kus loomale ei tagata liikumisvajadust, on olulises vastuolus lemmiklooma pidamiseks sätestatud nõuetega. Kaebajal teadmiste olemasolu ei ole tõendatud, sest kaebaja esitatud lisad (Eesti Kennelliidu 08.03.2005 Saksa lambakoera registreerimistunnistus ja ALMAVÜ liikmepileti kanded) ei ole loetavad. Kaebaja võimalik väljaõpe ei tähenda, et ta järgis loomapidamisnõudeid. Kaebajal ei ole võimalik vanuse ja halvenenud tervise tõttu koera liikumisvajadust rahuldada. Samuti on üllatav kaebaja väide, et Saksa lambakoera kutsikas on sülekoer, kellega ei pea jalutamas käima. Kaebaja väited koerte liikumisvajaduste rahuldamisel on vastuolulised. Kaebuse p-s 10 väidab kaebaja, et koerad annavad põhjuse teha igapäevane
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.03.2017 määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus).
7(15)
3-23-479
jalutuskäik väljas. Kaebuse p-s 11 selgitab kaebaja, et 2022. a novembris haigestus ta kopsupõletikku, millest paranemine võttis kaua aega ja 2023. a märtsis määrati järelravi. Vaatamata halvale tervislikule seisundile võttis kaebaja 2023. a jaanuaris uue koera.
11.7.Kaebajalt ei võetud loomapidamisõigust, vältimaks tema vanusest ja tervislikust seisundist liigset stressi. Vastustaja 01.02.2023 toiming ja 10.02.2023 protokoll olid õiguspärased. Kaebaja väited temale tekitatud kahju, valu ja kannatuste kohta on alusetud ega vasta tõele. Kuna avaliku võimu kandja ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud, siis ei ole kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused täidetud.
11.8.Kui riigiasutused kasutavad OÜ Lukuabi teenuseid, on äriühingu ülesandeks mh taastada (vajadusel parandada või vahetada) ukseluku avamisele eelnenud olukord. Lukuabi avas ukse ja selgitas ametnikele, et avamisel läks katki ukse link, mitte lukk. Ukse link vahetati koheselt. Osa detailidest, mis vahetamise käigus alles jäid, jäeti kaebajale. Ei ole eluliselt usutav, et OÜ Lukuabi vahetab ukselingi, kuid jätab katki läinud luku vahetamata. Kaebaja esitatud fotod ei tõenda, et just kaebaja ukse lukk oli katki või et see läks katki just vastustaja tegevuse tulemusel. Samuti ei ole usutav, et kaebaja ootas luku vahetamisega enam kui kuu aega. Mustamäe LOV-i esindaja kinnitas praeguse vastuse koostamisel, et lahkudes panid ametnikud ukse kinni (kaebaja viibis korteris) ja uks läks ilusti kinni. Kaebaja juures käivad LOV-i sotsiaaltöötajad vähemalt kord nädalas ning oleks kindlasti katkist lukku täheldanud ja sellest teavitanud.
11.9.Enne OÜ Lukuabi kaasamist kutsuti kohale ka politsei ja hiljem kiirabibrigaad. Kiirabi hindas kaebaja seisukorda kohapeal vahetult enne vastustaja ja Mustamäe LOV-i ametniku lahkumist. Seega ei ole kaebaja hüvitamiskaebus põhjendatud.
11.10.Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja 2022. a-l tehtud järelevalvetoimingute õiguspärasust ja arusaamatuks jääb, milles seisneb toimingute õigusvastasus. Vastustaja 01.02.2023 toimingud valdusesse sisenemisel ning looma nõuetekohase pidamisega seonduv oli vajalik ja proportsionaalne. Kahtlust ei ole selles, et kaebaja pidi nii valdusesse sisenemise kui ka koerast ilmajäämise tõttu taluma hingelisi üleelamisi, ent vastustaja täitis riiklikku järelevalve ülesannet LoKS-is sätestatud nõuete täitmise üle eesmärgiga kaitsta loomade elu ja tervist. Vastutaja tegevus oli tingitud kaebaja enda tegevusest, kuna kaebaja oli seadnud looma elu ja tervise ohtu. Kaebaja ei olnud võimeline suurt tõugu koera olemasolevates tingimustes pidama. Seda kinnitab selgelt vastustaja varasem kogemus kaebaja loomapidamise kontrollimisel. Ka kaebaja korterisse sisenemine oli tingitud üksnes kaebaja poolt soovimatusest teha koostööd ja ukse avamata jätmisest. Kaebaja oli teadlik riikliku järelevalve tegemise soovist. Kaebaja poja surma ja kaebaja terviseprobleemide vahel puudub põhjuslik seos. Puudub mistahes alus eeldada, et kaebaja poeg suri või kaebajal tekkisid või süvenesid terviseprobleemid vastustaja õiguspärase tegevuse tulemusena. Koera äravõtmist 01.02.2023 tuleb hinnata koosmõjus kaebaja varasema tegevusega 2019.-2022. a-l. Viidatud perioodil said nii vastustaja kui ka kohalik omavalitsus palju pöördumisi kaebaja poolsete loomapidamisnõuete rikkumise kohta ja kaebajale selgitati korduvalt loomapidamisnõuete sisu ning nende täitmise vajadust, kuid kaebaja ei suutnud loomapidamist korraldada selliselt, et loomade heaolu ja tervis oleks kaitstud. Ka kaebaja tervis on varasemaga võrreldes halvenenud, mille tõttu vajas ta ise abi. Seetõttu ei ole alust pidada koera äravõtmist eelnevalt ettekirjutust tegemata ebaproportsionaalseks meetmeks. Koer võib olla eakale inimesele toredaks seltsiliseks ja kaebaja võis olla kutsikasse kiindunud, kuid see ei õigusta looma elu ja tervise ohtu seadmist. Koera jätmine kaebajale oleks asetanud koera tervise ja lõppastmes ka elu suurde ohtu. Kaebaja ei ole oma sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks kaalunud või hinnanud muude seltsi- ja vabaajategevuste harrastamist või mõne muu, tema võimetele vastava lemmiklooma pidamise võimalikkust. Kaebaja heaolu ei saa olla tagatud üksnes Saksa lambakoera pidamisega. 8(15)
3-23-479
12.Kolmas isik Varjupaikade MTÜ ei ole kaebuse kohta oma seisukohta avaldanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse eseme piiritlemine
13.Kohus selgitas juba 21.04.2023 määruses, et kaebaja saab taotleda vaid temale kuulunud koera äravõtmisega seonduvalt vastustaja kohustamist. Kaebajal ei ole võõra koera tagasinõudmiseks kaebeõigust (sh eesmärgiga anda hiljem koer üle tegelikule omanikule). Kohus tagastas 12.05.2023 määrusega kaebaja heastamisnõude temale mittekuulunud koera osas. Kaebaja kohtumäärust ei vaidlustanud. Seetõttu ei käsitle kohus kaebaja väiteid selle koera äravõtmise ja võõrandamise kohta. Heastamisnõue
14.Kaebaja esitas heastamiskaebuse HKMS § 37 lg 2 p 5 tähenduses, millega taotles temalt 01.02.2023 ära võetud koera tagastamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 11 lg 1 järgi võib kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt rahalise hüvitise asemel kehtetuks tunnistatud või vastavas osas muudetud haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. Seega eeldab heastamiskaebuse rahuldamine vastustaja õigusvastast tegevust. Kaebaja peab selle nõude raames õigusvastaseks nii 01.02.2023 temalt koera äravõtmist kui ka koera võõrandamist. Koera äravõtmiseks pidid vastustaja ametnikud sisenema kaebaja eluruumi, kus koer asus.
15.LoKS § 60 lg 1 kohaselt teostavad riiklikku ja haldusjärelevalvet LoKS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle vastustaja ja Keskkonnaamet. Korrakaitseorgan võib LoKS-is sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada KorS §-des 30, 31, 32, 45, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid KorS-is sätestatud alusel ja korras (LoKS § 601). Vastustaja teostab riiklikku järelevalvet LoKS-i (§ 60 lg 1 ja § 601) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle ning tal on õigus valdaja nõusolekuta ja loomapidajale ette teatamata (vt ka määruse nr 2017/625 art 9 p 4) siseneda eluruumi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. KorS § 50 lg 1 p 3 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan siseneda valdaja nõusolekuta tema valduses olevasse eluruumi, sh avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise tagamine on valdusesse siseneva korrakaitseorgani pädevuses. KorS § 5 lg 6 järgi on ohukahtlus olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal ei saa tõenäosust, et korrarikkumine aset leiab, pidada piisavaks, kuid mille puhul on alust arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud. KorS § 5 lg 7 alusel on ohu ennetamine see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. LoKS § 3 lg 2 järgi peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett (p 1), sobiva hoolduse (p 2), sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust (p 3), muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku (p 4). 9(15)
3-23-479
Loomapidamise nõudeid on täpsustatud määrusega nr 76, mille § 9 kohaselt tuleb koerale tagada võimalus rahuldada liikumisvajadust, arvestades tema suurust ja temperamenti.
16.Vastustaja esitas kohtule loomaarsti seisukoha (dtl 122), mille järgi on kõikide koerte vaimseks ja kehaliseks arenguks ning heaoluks vajalik liigile omase käitumise võimaldamine, sh regulaarne liikumine, suhtlemine ja kogemused väljaspool oma tavaterritooriumi, kvaliteetne toitumine, piisav uni ja puhkus. Enamus koera neurobioloogilisest arengust toimub tema kutsika- ja noorukieas. Sõltumata koera kasvust ja suurusest on regulaarne ja suunatud liikumisvajaduse rahuldamine väljaspool oma territooriumi äärmiselt oluline, et võimaldada eakohane sotsialiseerumine ja õpe. Kontrollitud ja neutraalne või positiivne kontakt välismaailmaga on hädapärane kvaliteetse neurobioloogilise arengu tagamiseks ja käitumisprobleemide ennetamiseks. Heaks skeleti ja lihaskonna arenguks on vajalik tagada kasvavale koerale vastavalt kasvukõverale nii kvaliteetne kui ka füüsiline aktiivsus. Suure koera kasvades muutub liikumisvajadus kordades ja ajaliselt on soovitatud liikumist väljaspool oma territooriumi ca kuni 2 tundi ööpäevas. Liikumisvajaduste mitterahuldamine viib mitmete füüsiliste ja vaimsete terviseprobleemide tekkimiseni.
17.Vastustaja kohtus 25.01.2023 (dtl 124) Mustamäe LOV-i esindajatega. Kohtumisel leiti, et saadud vihje põhjal ja arvestades, et kaebaja võttis endale koerakutsika olukorras, kus kaebaja tervis ei ole hea ja kaebajalt on ka varasemalt koerad ära võetud, tuleb kaebajalt koer uuesti ära võtta. Vastustaja arvestas kaebaja loomapidamise kohta ka varem esitatud vihjeid ja järelevalve toiminguid.
18.Vastustaja esitas kohtule mõningad kaebaja loomapidamise kohta esitatud vihjed: MUPO-le laekus 19.06.2020 info (dtl 103), et 85-aastane kaebaja jalutab oma lemmikloomaga 2 korda päevas ilma rihmata. Hundikoer on väga suur ja ta hammustas 19.06.2020 korduvalt võõrast noormeest jalgadest. Kaebaja käitumine on surmaohtlik (2-aastastele lastele, Yorkshire koertele jne). Vastustajale laekus läbi MUPO 16.09.2021 vihje (dtl 98), et kaebaja peab 1,5-aastast suurt hundikoera, kellest tema jõud üle ei käi. Koer on tihtilugu lahtiselt, rihm lohiseb maas ja koer tülitab möödakäijaid. Koer on inimestele varrukatesse ja püksisäärtesse kinni hüpanud. Kaebaja ei võta naabreid kuulda ja keeldub aru saamast, et midagi on valesti. Koer on küll heas toitumuses, ent temaga ei jalutata piisavalt. MUPO-le laekus 28.07.2021 info (dtl 104), et Mustamäel asub Saksa lambakoer Loore (alla 2-aastane), kelle ligi 90-aastane perenaine (kaebaja) ei saa temaga hakkama. Koer on õues lahtiselt, rihm lohiseb taga. Koer ründas trepikoja ees, ei hammustanud, aga jooksis urisedes avaldaja poole, oli närviline, karv turris. Kui avaldaja eemaldus, tuli koer talle urisedes järele. Kaebaja ütles midagi koerale, aga koer ei kuulanud kohe. Sama koer on agressiivne teiste koerte suhtes ja terroriseerib avaldaja 2-aastast labradori. Lahtiselt olles tuleb koer suure jooksuga ja hüppab avaldaja koerale peale, mida avaldaja koer kardab. Loore hirmutab ka teisi koeri. Vastustajale laekus 27.01.2022 vihje (dtl 113), et kaebajalt oli 2019. a-l hilissügisel koer (ilmselt Riho) ebaõiglaselt ära võetud. Kaebaja võttis uue kutsika. Kaebaja kirjeldas vihje saatjale, et koer käib väljas ainult öösiti ja ta toidab koera küpsistega. Kaebaja ei näinud probleemis selles, et koer ei saa piisavalt liikuda. Kaebaja hoidis koera kontrolli all elektroonilise rihma abil ja koer sai pidevalt elektrilööke. Vastustajale edastati 27.01.2022 info (dtl 114) kaebaja loomapidamise probleemide kohta. Kaebaja võttis 2016. a-l (uue) Saksa lambakoera kutsika (ilmselt koer Riho). 10(15)
3-23-479
Kaebaja kasutas koeral elektrilist kaelarihma ja ilmselt särtsutas teda nii palju, et koeral oli kaelal lihav ja mädanev haav, mida raviti Vilde loomakliinikus. Koeral oli tugev põiepõletik ja ta pissis verd. 21.08.2019 tahtis MUPO koera ära võtta. Info edastaja nägi, et koera karv oli pissist läbi imbunud, koer oli kärnas. Suukorv oli koeral silma juurest naha maha hõõrunud ja seal oli lihahaav, mis tekitas koerale suurt piina. Kaebaja soov oli, et info esitaja viiks koera mõneks ajaks enda juurde, siis saaks kaebaja MUPO-le näidata, et koera ei ole ja seejärel saaks koera kaebajale tagasi tuua. Info edastaja jalutas koeraga õhtul kl 18 ja seejärel järgmisel hommikul kl 10-11 paiku. Vahepeal ei olnud koer õue pissile saanud. Koera tagakäpad tundusid kummalised ja ta ei jaksanud püsti seista, vaid vajus istuli. Info edastaja käis koeraga kliinikus, kus öeldi, et koer on tugevalt ülekaaluline, liigesed on põletikulised ja nii noore koera kohta on olukord väga halb. Samuti leiti kliinikus, et koera on väärkoheldud tema ülekaalu, vähese liikumise ja terviseprobleemide tõttu ning samadest tingimustes koer üle paari aasta enam ei ela.
19.Seega oli vastustaja eelnevalt olukorda analüüsinud ja planeerinud minna kaebaja elukohta seoses vihjega kaebajal uue koera (kutsika) olemasolu kohta. Arvestades vastustajale teadaolevat ja kohtule esitatud infot, oli vastustajal põhjust arvata, et kaebaja väärkohtleb ka uut koera, mis ohustab looma tervist ja võib olla looma elule ohtlik.
20.Kohus ei pea praeguse vaidluse seisukohalt oluliseks analüüsida, kas kaebaja astus vastustaja viidatud eetrilõigus koerale peale või mitte. Vastustaja järelevalvetoiminguks andis alust ainuüksi asjaolu, et kaebaja oli oma eale ja tervislikule seisundile vaatamata võtnud endale uue koera.
21.Vastustaja ja Mustamäe LOV-i esindaja soovisid 01.02.2023 siseneda kaebaja eluruumi. Kaebaja eluruumi sisenemiseks küsiti luba uksele koputamisega. Kui kaebaja ust ei avanud, võttis Mustamäe LOV-i esindaja kaebajaga ühendust telefoni teel, kuid kaebaja ust ikka ei avanud. Kuna vastustajale oli varasemast teada, et korteris võib olla koer, kelle tervis ja elu võivad olla ohus, siis oli vastustaja õigustatud kaebaja eluruumi ilma tema loata sisenema. Kuigi tegemist oli kaebaja põhiõiguse riivega (PS § 33), oli riive põhjendatud ja proportsionaalne. Õiguslik alus selleks tulenes KorS § 50 lg 1 p-st 3 (LoKS § 60 lg 1 ja § 601). Ruumi sisenemisega hoiti ära kaebaja lemmiklooma tervise halvenemine ja tulevikus tekkiv oht tema elule. Tegemist on selgelt kaalukamate õigustega kui kaebaja õigus kodu puutumatusele. Kaebaja õigus kodu puutumatuse ei õigusta looma abitusse ja elukohtlikku olukorda jätmist. Järelikult oli kaebaja eluruumi sisenemine õiguspärane.
22.Loomapidamisnõuded on sätestatud LoKS-i 2. peatükis. LoKS § 3 lg 2 järgi peab loomapidaja loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale: 1) kohases koguses sööta ja joogivett; 2) sobiva hoolduse; 3) sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust; 4) muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. LoKS § 51 lg 1 kohaselt tuleb lemmiklooma tervist ja heaolu kontrollida regulaarselt. Looma tervisele ja heaolule tuleb pöörata suuremat tähelepanu looma poegimise või paljunemise ajal, looma haiguse ajal ning juhul, kui lemmiklooma pidamise keskkonnas toimuvad olulised muutused. Kui lemmiklooma tervise ja heaolu kontrollimisel leitakse kõrvalekalle tavapärasest käitumisest, tuleb viivitamata välja selgitada selle põhjus ning võtta meetmed lemmiklooma tervise ja heaolu parandamiseks. Haigestunud või vigastatud lemmikloom peab saama vajalikku ravi.
23.Vastustaja on põhjalikult 01.02.2023 ja 10.02.2023 protokollides selgitanud, et Saksa lambakoera laadsete kutsikate pidamine kaebaja korteris ei vastanud nõuetele. Mõlemad protokollid on kaebajale edastatud ja kaebaja on need kätte saanud. Eesti Saksa Lambakoerte 11(15)
3-23-479
Ühingu veebilehel3 märgitakse, et selle tõu puhul tuleb arvestada, et koera energia ja töötahe otsib rakendust, koer vajab aktiivset, õiglast, nõudlikku peremeest ja kindlasti ka koolitamist. Saksa lambakoer ei ole „igamehetõug“ ja diivanikaunistuseks ta ei sobi. Samuti ei tohi piirata tema liikumisvajadust. Saksa lambakoer vajab aktiivset eluviisi ja koolitamist, tegevuseta ja igavledes võib ta muutuda probleemseks pahandusetegijaks. Oluline on, et omanik oleks piisavalt sportlik ja liikuv. Saksa lambakoer vajab õiglast ja kannatlikku, stabiilse iseloomuga peremeest. Samuti on vaja koera võtmisel piisavalt eelteadmisi.
24.Vastustaja leidis, et kaebajalt tuleb tema tervisliku seisundi tõttu ja varasemate loomapidamise tingimuste rikkumise tõttu koer ära võtta. Asjaolu, et kaebajal oli liikumine raskendatud, tekitas õigustatud küsimuse, kuidas on kaebajal võimalik tagada tõule ettenähtud liikumisvajaduse rahuldamine (vt ka loomaarsti 02.06.2023 selgitust kutsikal liikumisvajaduse rahuldamisest väljaspool oma territooriumi). Kohtule on asjas esitatud materjalidest ja väidetest selge, et kaebaja ei ole enda tervisliku seisundi tõttu ise võimeline Saksa lambakoera liikumisvajadust rahuldama. Kaebaja perearst märkis vastuses kohtunõudele (dtl 150), et kaebajal on mitmed terviseprobleemid, sh liigese probleemid, ta kasutab väljas käimisel keppi ja iseseisvalt on tal raske pikka maad käia. Kaebaja vastas 01.02.2023 sellekohasele küsimusele (koeraga jalutamine), et tegemist on sülekoertega ja nendega ei pea jalutamas käima. See näitab kaebaja ilmselgelt ebaõiget arusaama koera vajadustest ja/või soovimatust koera vajadustega arvestada. Kaebaja selgitas kaebuses, et lemmiklooma omanik ei pea ise koeraga jooksmas käima, vaid ta võib selle korraldada nt raha eest. Samas ei ole kaebaja välja toonud, et ta oli korraldanud oma koerale sellise võimaluse. Seega jääb kaebaja väide paljasõnaliseks. Kaebaja ei täitnud LoKS § 3 lg 2 p-s 4 ja määruse nr 76 §-s 9 sätestatud nõudeid koera liikumisvajaduse rahuldamiseks.
25.Kaebaja ei ole vaielnud vastu sellele, et temal varasemalt olnud koerad on hammustanud inimesi (sh kaebajat ennast). Samuti ei ole kaebaja vaielnud vastu väitele, et ta ei hoia jalutamisel koera jalutusrihmaga kinni. Kaebaja tegevus ja arusaamad ei ole kooskõlas LoKS-is ja määruses nr 76 sätestatud loomapidamise nõuetega.
26.Samuti on 10.02.2023 protokollis märgitud, et üks äravõetud koertest ei olnud normaalkaalus, tal oli kahheksia4. Välisel vaatlusel oli roidekaar silmaga nähtav, kõhu piirkond suurenenud, võimalik helmintoos5. Järelikult oli üks koertest haige ja vajas koheselt ravi. Ei ole välistatud, et koerte jätmisel kaebajale oleks ka teine koer haigestunud ja tema tervis kiiresti halvenenud. Koerte tervis oli ohus ja samuti oleks olnud ohus koerte elu, kui nad oleks jäetud kaebaja hoolde.
27.LoKS § 64 lg 1 järgi on vastustajal selle seaduse nõuete olulise rikkumise korral õigus täitmiseks üle võtta need loomapidaja kohustused, mis on seotud looma nõuetekohase pidamisega. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 1 nimetatud looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal ajal võib vastustaja võtta looma tema senisest asukohast ära ja paigutada loomade pidamiseks ettenähtud kohta, kui looma jätmine senisesse asukohta ohustab tema tervist või elu või ei võimalda vastustajal täita looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustust.
Kohtu poolt veebilehelt https://saksalambakoer.ee/saksa-lambakoer/ asjale juurde võetud dokument „Eesti Saksa Lambakoerte Ühing“.
Kahheksia, kurtumus, kurnatus ja kõhnus, mille korral organismi rasvavaru on kadunud. Kahheksiat põhjustavad nälgus ja haigused. Vt Eesti Entsükloppedia http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kahheksia1.
Helmintide tekitatud haigus, usstõbi. Vt Eesti keele seletav sõnaraamat https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=helmintoos&F=M.
12(15)
3-23-479
LoKS § 64 lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lg-s 3 sätestatud looma senisest asukohast äravõtmine ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamine protokollitakse. Loomapidajale, kellelt looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse ülevõtmisega samal ajal loom tema senisest asukohast ära võetakse ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutatakse, väljastab vastustaja viivitamata protokolli koopia, milles mh märgitakse looma senisest asukohast äravõtmise ja loomade pidamiseks ettenähtud kohta paigutamise aeg, õiguslik alus ja põhjus.
28.Vastustaja on protokollinud 01.02.2023 kaebaja elukohast loomade äravõtmise, näidanud äravõtmise põhjused ja õiguslikud alused ning edastanud protokolli kaebajale. Vastustaja oli enne 01.02.2023 järelevalve toimingut kaalunud kaebaja võimekust tagada koera nõuetekohane pidamine ja jõudnud järeldusele, et kaebaja ei ole enda tervisliku seisundi tõttu selleks suuteline.
29.Asjakohatu on kaebaja etteheide, et vastustajal puudus eelnev info kaebajal teise kutsika olemasolu kohta. See ei tähenda, et teist kutsikat poleks tohtinud ära võtta ja et teise kutsika elu või tervis ei olnud kaebaja juures ohus. Kaebajalt koerte äravõtmine oli õiguspärane.
30.LoKS § 64 lg 6 sätestab, et kui looma terviseseisundi tõttu ei ole võimalik rakendada LoKS § 64 lg-tes 3–5 sätestatut ilma looma tervist või elu ohustamata või loomapidajast tuleneval muul põhjusel, rakendab vastustaja LoKS-is ning ATSS-is sätestatud alusel ja korras asendustäitmist, korraldades looma võõrandamise või hukkamise.
31.Praegusel juhul oli koera võõrandamine Tallinna linnale põhjendatud. Kaebaja rikkus loomapidamise nõudeid ja koera tagastamine oleks vastuolus LoKS-i eesmärgiga kaitsta loomi. Ka LoKS § 644 lg-s 1 sätestatu toetab seisukohta, et loomapidaja, kellelt on loom loomapidamise nõuete rikkumise tõttu ära võetud, ei saa looma endale tagasi.
32.Kaebaja ei nõustunud vastustaja seisukohaga, et kaebajal puuduvad koera pidamiseks piisavad teadmised. Kohtu hinnangul ei lükka kaebaja esitatud dokumendid (Eesti Kennelliidu registreerimistunnistus ja väidetav ALMAVÜ liikmekaart) vastustaja väiteid ümber. Kaebaja esitatud dokumendid on suures osas loetamatud, seega ei saa nendega midagi tõendada. Samas isegi kui need kinnitavad kaebaja varasemaid koera pidamise oskusi ja teadmisi, ei lükka need ümber vastustaja seisukohta, et kaebaja vanus ja tervislik seisund ei võimalda tal suurt koera pidada. Kaebaja enda käitumine on vastustajale mitmel korral näidanud, et kaebaja ei adu tal kui loomaomanikul lasuvaid kohustusi. Kaebaja kas ei saa aru või ei hooli looma vajadustest. Mõlemal juhul toob see kaasa ohu looma tervisele ja elule ning loomale põhjendamatuid kannatusi. Looma eesmärk ei saa vaid kaebajale seltsiks ja meelelahutuseks olla. Loom on elusolend oma füsioloogiliste vajadustega, mille rahuldamata jätmine toob loomale kaasa füüsilised ja emotsionaalsed kannatused. Kaebaja soov omada lemmiklooma ja seltsilist ei õigusta looma väärkohtlemist.
33.ATSS § 12 lg 1 kohaselt on asendustäitmist lubatud rakendada ettekirjutuse, hoiatuse ja täitekorralduseta, kui vahetu oht avalikule julgeolekule või korrale tuleb kõrvaldada viivitamata. Kohus leidis eelnevalt, et oht kutsika tervisele ja elule oli sellise intensiivsusega, et kirjeldatud olukorras ei pidanud vastustaja ettekirjutust koostama. Oht koera tervisele tuli kõrvaldada viivitamata, sest kaebaja ei olnud suuteline koera eest nõuetekohaselt hoolitsema ja koera jätmine kaebajale oleks koera tervist halvendanud.
34.Kohtu hinnangul ei rikkunud vastustaja riikliku järelevalve toimingu käigus KorS-is ega HMS-is sätestatud nõudeid. Vastustaja tegutses eesmärgipäraselt ja efektiivselt (KorS § 8), kaebaja põhiõiguste riive ja subjektiivsete õiguste rikkumine toimus KorS-i ja LoKS-i alusel ilma tema au teotamata ja inimväärikust alandamata (KorS § 9). Vastustaja ei rikkunud 13(15)
3-23-479
selgitamiskohustust, sest protokolli kohaselt selgitati kaebajale, et tema tegevus ei vasta loomapidamisnõuetele (KorS § 11). Kaebaja on saanud meetme kohaldamise protokolli (KorS § 12, HMS § 18 ja § 28).
36.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanud oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.
37.Kaebaja leiab, et 01.02.2023 valdusesse sisenemisega tekitati talle varaline kahju – lõhuti ukselukk ja kaebaja pidi tellima luku parandamise. Kaebajale paigaldati 08.03.2023 uus ukselukk koos lingiga, maksumusega 80 eurot. Kaebaja esitas selle tõenduseks fotod (dtl 5859) uuest ukseluku südamikust ja ukselinkidest ning katetest. Kohus leiab, et kaebaja esitatud fotod ei tõenda, et vastustaja poolt eluruumi sisenemiseks kasutatud OÜ Lukuabi teenuse tagajärjel jäi kaebaja uks katki. Kui kaebaja väitel jäi uks pärast 01.02.2023 korterisse sisenemist katki, saanuks kaebaja sellest foto teha. Kohtule esitatud 01.03.2023 vaides (dtl 62) kirjeldab kaeba ukse teistkordset lahtimurdmist ja selgitab, et ukse murdsid lahti vastustaja ametnik ning Mustamäe LOV-i ametnik. Usutav on vastustaja 01.02.2023 protokollis kajastatu, et lukk avati lukuabiteenust kasutades. Teiseks selgitab kaebaja, et „murti ära ka ukse külgorad, mis hoidsid ust kinni ka siis, kui lukk muugiti lahti. Vaja on vahetada kogu uks välja.“ Kaebuse lisas 8 fotolt ei ole näha mingeid külgorasid. Kaebaja selgitas, et lukuparandaja vahetas ukseluku. Seega on kaebaja väidetes vastuolud, mis seavad kaebaja väidete usutavuse kahtluse alla. Pigem on usutav vastustaja väide, et nende lahkudes kaebaja eluruumist 01.02.2023 sulgus uks probleemideta („uks läks ilusti kinni“). Samuti on tõenäoline, et kui kaebaja juures käivad Mustamäe LOV-i sotsiaaltöötajad vähemalt 1 kord nädalas, siis oleksid nad kaebaja korteri katkise luku puhul korraldanud selle parandamiseks abi või vähemalt sellest Mustamäe LOV-i sotsiaalosakonda teavitanud ja see oleks omavalitsuse kaasabil parandatud, mitte jäänud kuuks ajaks parandamata.
38.Järelikult ei ole kaebaja tõendanud, et vastustaja on tekitanud kaebajale korterisse sisenemisel varalist kahju, mis tuleks hüvitada. Kaebaja vastav nõue jääb rahuldamata. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue
39.Kaebaja taotles kohtule kaebust esitades mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel ja tasus sellelt nõudelt riigilõivuseaduse § 60 lg 3 järgi riigilõivu 350 eurot. Kaebaja täpsustas 12.10.2023 seisukohas mittevaralise kahju hüvitamise nõuet ja muutis nõutavat summat. Kaebaja taotles mittevaralise kahju hüvitamist 32 500 eurot ja edasi 1000 eurot iga kuu eest kuni kaebaja elupäevade lõpuni. Nõude suuruse muutmist ei peeta kaebuse muutmiseks (HKMS § 49 lg 3 p 2), kuid nõude suurendamisel tulnuks tasuda täiendav riigilõiv 625 eurot (32 500 × 3% = 975; 975 – 350 = 625). Kaebaja ei ole täiendavat riigilõivu tasunud. HKMS § 104 lg 4 sätestab, et kui kaebaja täiendavat riigilõivu tasunud ei ole, loetakse nõue esitatuks esialgses ulatuses. Kohus loeb seega kaebaja mittevaralise kahju nõude esitatuks esialgses ulatuses, s.o hüvitise õiglane suurus määratakse kohtu äranägemisel.
14(15)
3-23-479
40.Kaebaja väitel seisneb tema väärikuse alandamine kõrge vanuse tõttu temasse halvemal suhtumisel. Kaebajale tekitati tema arvates mittevaralist kahju järelevalvemenetluse 27.01.2022 ja 01.02.2023 toimingutega (asendustäitmise rakendamine).
41.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
42.Kohus leidis eelnevalt, et vastustaja 01.02.2023 toiming valdusesse sisenemisel ja koera (koerte) äravõtmisel oli õiguspärane. Seadus võimaldab looma elu ja tervise kaitsmise eesmärgil siseneda loomaomaniku koju, kaebajale kaasnenud riive oli proportsionaalne ja selle eest rahalise hüvitise väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kaebajat ei ole koheldud tema vanuse tõttu diskrimineerivalt, vaid kaebaja vanus oli asjakohane asjaolu, mis näitas, et kaebaja ei suuda iseseisvalt koera eest hoolitseda. Samuti oli takistuseks kaebaja tervislik olukord.
43.Kohtule ei ole nähtav ka vastustaja 27.01.2022 toimingu õigusvastasus. Vastustajale laekus vihje kaebaja poolt loomapidamisnõuete rikkumise kohta. Kohtule esitatud andmete põhjal on selge, et kaebaja ei saanud temal varasemalt olnud Saksa lambakoera laadse koeraga hakkama. Koer ründas teisi inimesi ja loomi ning käitus mh enda elule ohtlikult. Järelikult oli vastustajal alus kontrollida kaebaja poolt loomakaitse nõuete täitmist. Toimingutega seonduvalt koostas vastustaja 27.01.2022 ja 31.01.2022 protokollid. Protokollides on fikseeritud, et kaebaja eksis loomapidamisnõuete vastu. Seetõttu oli looma elu ja tervise huvides, samuti teiste inimeste ja loomade õiguste kaitseks põhjendatud loomad kaebajalt ära võtta. Kuna looma äravõtmine oli õiguspärane, ei ole alust kaebajale kahju hüvitist välja mõista.
44.Mõistetav on kaebaja soov üksi elades omada seltsilist. Sobiva seltsilise leidmisel peab kaebaja siiski arvestama oma tervisliku seisundi ja võimekusega, st kas ja millise looma eest on ta võimeline hoolitsema. Kaebaja soov omada looma ei tohi tuua loomale kaasa põhjendamatuid kannatusi (tervise kahjustumine, nälgimine, vähene liikumine). Loom on elusolend, kel on oma füsioloogilised vajadused. Looma eesmärk ei ole olla ainult kaebajale meelelahutuseks. Kaebaja soovimatus sellest aru saada ei õigusta talle mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja poolt loomadele põhjustatud kannatused (nälginud ja parasiite täis kutsikas, ülekaaluline ja jalul mitteseisev noor koer) on oluliselt raskemad kui kaebaja emotsionaalsed üleelamised lemmiku äravõtmise tõttu. Otsus ja menetluskulude jaotus
45.Seega ei ole kohtu hinnangul vastustaja 27.01.2023 toiming õigusvastane, mistõttu puudub põhjus kohustada vastustajat asendustäitmise tagajärgi kõrvaldama. Kaebaja nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamise nõuded on põhjendamatud ja jäävad rahuldamata.
46.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.