Määrus 2017/625

1. Käesolevas määruses tähendab „ametlik kontroll“ toiminguid, mida teevad pädevad asutused või volitatud isikud või füüsilised isikud, kellele on kooskõlas käesoleva määrusega delegeeritud teatavad ametliku kontrolli ülesanded, et kontrollida: a) kas ettevõtjad täidavad käesolevat määrust ja artikli 1 lõikes 2 osutatud norme ning b) kas loomad ja kaubad vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele, kaasa arvatud seoses ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmisega. 2. Käesolevas määruses tähendavad „muud ametlikud toimingud“ ametlikust kontrollist erinevaid toiminguid, mida teevad pädevad asutused või volitatud isikud või füüsilised isikud, kellele on kooskõlas käesoleva määrusega ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega delegeeritud teatavad muud ametlikud toimingud, sealhulgas toiminguid, mille eesmärk on kontrollida loomataudide ja taimekahjustajate esinemist, ennetada ja piirata loomataudide ja taimekahjustajate levimist või likvideerida loomataudid ja taimekahjustajad, anda lube ja heakskiite ning väljastada ametlikke sertifikaate ja ametlikke kinnitusi.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „toidualased õigusnormid“ – toidualased õigusnormid määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses; 2) „söödaalased õigusnormid“ – õigus- ja haldusnormid nii liidu kui ka riigi tasandil, mis reguleerivad sööta üldiselt ning eelkõige sööda ohutust sööda tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides etappides või sööda kasutamist; 3) „pädevad asutused“ – a) liikmesriigi keskasutused, kes on pädevad korraldama ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid kooskõlas käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega; b) muud asutused, kellele on antud kõnealune pädevus; c) kolmanda riigi vastavad asutused, kui see on asjakohane; 4) „mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutus“ – liikmesriigi avalik-õiguslik haldusorganisatsioon, sealhulgas asjakohasel juhul vastav kolmanda riigi asutus või kolmandas riigis tegutsev asutus, mis on seotud mahepõllumajandusliku tootmise ja mahepõllumajanduslike toodete märgistamisega ning millele pädev asutus on tervikuna või osaliselt andnud oma pädevuse seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (48) kohaldamisega; 5) „volitatud isik“ – eraldiseisev juriidiline isik, kellele pädev asutus on delegeerinud teatavad ametliku kontrolli tegemise ülesanded või teatavad muude ametlike toimingutega seotud ülesanded; 6) „kontrollide kontrollimise kord“ – kehtestatud menetlused ja toimingud, mida pädevad asutused viivad ellu eesmärgiga tagada ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute järjepidevus ja tõhusus; 7) „kontrollisüsteem“ – süsteem, mis hõlmab pädevaid asutusi ja liikmesriigis kasutusele võetud vahendeid, struktuure, korda ja menetlusi, tagamaks ametlike kontrollide tegemise kooskõlas käesoleva määruse ja artiklites 18–27 osutatud normidega; 8) „kontrollikava“ – pädeva asutuse koostatud kirjeldus, mis sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri, korralduse ja toimimise kohta ning aja jooksul tehtava ametliku kontrolli üksikasjalikku kava igas artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkonnas; 9) „loomad“ – loomad määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 1 määratletud tähenduses; 10) „loomataud“ – loomataud määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 16 määratletud tähenduses; 11) „kaubad“ – kõik (välja arvatud loomad), mille suhtes kehtib vähemalt üks artikli 1 lõikes 2 osutatud normidest; 12) „toit“ – toit määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 2 määratletud tähenduses; 13) „sööt“ – sööt määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses; 14) „loomsed kõrvalsaadused“ – loomsed kõrvalsaadused määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 1 määratletud tähenduses; 15) „loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted“ – loomsetest kõrvalsaadustest saadud tooted määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktis 2 määratletud tähenduses; 16) „taimed“ – taimed määruse (EL) 2016/2031 artikli 2 punktis 1 määratletud tähenduses; 17) „taimekahjustajad“ – taimekahjustajad määruse (EL) 2016/2031 artikli 1 lõikes 1 määratletud tähenduses; 18) „taimekaitsevahendid“ – taimekaitsevahendid, millele on osutatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõikes 1; 19) „loomsed saadused“ – loomsed tooted Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 (49) I lisa punktis 8.1 määratletud tähenduses; 20) „loomne paljundusmaterjal“ – loomne paljundusmaterjal määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 28 määratletud tähenduses; 21) „taimsed saadused“ – taimsed saadused määruse (EL) 2016/2031 artikli 2 punktis 2 määratletud tähenduses; 22) „muud objektid“ – muud objektid määruse (EL) 2016/2031 artikli 2 punktis 5 määratletud tähenduses; 23) „oht“ – mõjur või seisund, mis võib avaldada kahjulikku mõju inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale; 24) „risk“ – inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale avalduva kahjuliku mõju tõenäosuse ja sellisest ohust tuleneva mõju raskuse tulem; 25) „ametlik sertifitseerimine“ – menetlus, mille abil pädevad asutused kinnitavad ühe või mitme artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ette nähtud nõude täitmist; 26) „sertifikaati välja andev ametnik“ – a) pädeva asutuse ametnik, kellele asutus on andnud loa allkirjastada ametlikke sertifikaate, või b) muu füüsiline isik, kellele pädevad asutused on kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega andnud loa allkirjastada ametlikke sertifikaate; 27) „ametlik sertifikaat“ – paber- või elektrooniline dokument, millele on alla kirjutanud sertifikaati välja andev ametnik ja milles kinnitatakse vastavust ühele või mitmele artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud nõudele; 28) „ametlik kinnitus“ – etikett, märgis või muus vormis kinnitus, mille on pädeva asutuse järelevalve all ja ametliku kontrolli tulemusel välja andnud ettevõtja või pädev asutus ise ning millega kinnitatakse vastavust ühele või mitmele käesolevas määruses või artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud nõudele; 29) „ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kehtib üks või mitu artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud nõuet; 30) „audit“ – süstemaatiline ja sõltumatu kontroll, mille käigus tehakse kindlaks, kas tegevused ja nende tulemused vastavad kavandatud korrale, kas kõnealust korda rakendatakse tõhusalt ning kas see kord sobib eesmärkide saavutamiseks; 31) „reiting“ – ettevõtjate klassifitseerimine hindamiskriteeriumide põhjal; 32) „veterinaarjärelevalve ametnik“ – veterinaararst, kes on pädeva asutuse poolt ametisse nimetatud töötajana või muudel alustel, kellel on sobiv kvalifikatsioon ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks kooskõlas käesoleva määrusega ning artikli 1 lõikes 2 osutatud asjakohaste normidega; 33) „taimeterviseametnik“ – füüsiline isik, kes on pädeva asutuse poolt ametisse nimetatud töötajana või muudel alustel, kellel on sobiv väljaõpe ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks kooskõlas käesoleva määrusega ning artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud asjakohaste normidega; 34) „määratletud riskiteguriga materjal“ – määratletud riskiteguriga materjal määruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 3 lõike 1 punktis g määratletud tähenduses; 35) „pikk teekond“ – pikk teekond määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 2 punktis m määratletud tähenduses; 36) „pestitsiididega töötlemise seadmed“ – pestitsiididega töötlemise seadmed direktiivi 2009/128/EÜ artikli 3 punktis 4 määratletud tähenduses; 37) „saadetis“ – teatav hulk loomi või kaupu, mis on hõlmatud sama ametliku sertifikaadi, ametliku kinnituse või muu dokumendiga ja mida veetakse sama transpordivahendiga ning mis pärinevad samalt territooriumilt või samast kolmandast riigist ja, välja arvatud kaubad, mille suhtes kehtivad artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normid, on sama tüüpi, liiki või vastavad samale kirjeldusele; 38) „piiripunkt“ – koht ja selle juurde kuuluvad rajatised, mille liikmesriik on määranud artikli 47 lõikes 1 sätestatud ametliku kontrolli tegemiseks; 39) „väljumispunkt“ – piiripunkt või liikmesriigi määratud muu koht, kus määruse (EÜ) nr 1/2005 kohaldamisalasse kuuluvad loomad lahkuvad liidu tolliterritooriumilt; 40) „liitu sisenemine“ – loomade või kaupade toomine mõnele käesoleva määruse I lisas loetletud territooriumile väljastpoolt neid territooriume, välja arvatud seoses artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidega, mille puhul tähendab liitu sisenemine kaupade toomist „liidu territooriumile“, nagu see on määratletud määruse (EL) 2016/2031 artikli 1 lõike 3 teises lõigus; 41) „dokumentide kontroll“ – selliste ametlike sertifikaatide, ametlike kinnituste ja muude dokumentide, sh äridokumentide kontrollimine, mis peavad saadetisega kaasas olema, nagu on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega, artikli 56 lõikega 1 või artikli 77 lõike 3, artikli 126 lõike 3, artikli 128 lõike 1 või artikli 129 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktidega; 42) „identsuskontroll“ – visuaalne ülevaatus veendumaks, et saadetise sisu ja märgistus, sealhulgas loomadel olevad märgised, pitserid ja transpordivahendid vastavad saadetisega kaasasolevates ametlikes sertifikaatides, ametlikes kinnitustes ja muudes dokumentides märgitud teabele; 43) „füüsiline kontroll“ – loomade või kauba kontroll ja asjakohasel juhul pakendi, transpordivahendi, märgistuse ja temperatuuri kontroll, proovide võtmine analüüsimiseks, uuringuteks ja diagnoosimiseks ning muu kontroll, mis on vajalik artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise kontrollimiseks; 44) „transiit“ – liikumine tollijärelevalve all ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki läbi mõne I lisas loetletud territooriumi või ühelt I lisas loetletud territooriumilt teisele I lisas loetletud territooriumile pärast kolmanda riigi läbimist, välja arvatud seoses artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidega, mille puhul see tähendab ühte järgmisest: a) liikumine tollijärelevalve all ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki, nagu see on määratletud määruse (EL) 2016/2031 artikli 1 lõike 3 esimeses lõigus, läbi „liidu territooriumi“, nagu see on määratletud kõnealuse määruse artikli 1 lõike 3 teises lõigus, või b) liikumine „liidu territooriumilt“ teise „liidu territooriumi“ ossa, nagu see on määratletud määruse (EL) 2016/2031 artikli 1 lõike 3 teises lõigus, läbi kolmanda riigi territooriumi, nagu see on määratletud kõnealuse määruse artikli 1 lõike 3 esimeses lõigus; 45) „tollijärelevalve“ – tollijärelevalve Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (50) artikli 5 punktis 27 määratletud tähenduses; 46) „tollikontroll“ – tollikontroll määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 3 määratletud tähenduses; 47) „ametlik kinnipidamine“ – menetlus, millega pädev asutus tagab, et ametlikult kontrollitavaid loomi ega kaupu ei teisaldata ega avata kuni otsuse vastuvõtmiseni nende sihtkoha kohta; hõlmatud on hoidmine ettevõtja poolt, mis toimub pädeva asutuse juhiste järgi ja kontrolli all; 48) „teekonnaleht“ – määruse (EÜ) nr 1/2005 II lisa punktides 1–5 sätestatud dokument; 49) „veterinaarjärelevalve ametniku abi“ – pädevate asutuste esindaja, kes on saanud artikli 18 alusel kehtestatud nõuete kohase väljaõppe ja on tööle võetud selleks, et täita teatavaid ametliku kontrolli ülesandeid või teatavaid muude ametlike toimingutega seotud ülesandeid; 50) „liha ja söödav rups“ – käesoleva määruse artikli 49 lõike 2 punkti a kohaldamisel nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 (51) I lisa II osa I jao 2. peatüki alampeatükkides 0201–0208 loetletud tooted; 51) „tervisemärk“ – märk, mis antakse pärast artikli 18 lõike 2 punktides a ja c osutatud ametliku kontrolli tegemist ning mis tõendab, et liha on inimtoiduks kõlblik.

1. Liikmesriigid määravad iga artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkonna jaoks pädeva asutuse või pädevad asutused, kellele nad panevad vastutuse korraldada või teha ametlikku kontrolli ja viia läbi muid ametlikke toiminguid. 2. Kui liikmesriik paneb vastutuse sama valdkonna ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute korraldamise või läbiviimise eest riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil mitmele pädevale asutusele või kui lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel on lubatud volitada teatavate ametliku kontrolliga või muude ametlike toimingutega seotud ülesannete tegemiseks muid avalik-õiguslikke asutusi, siis peab liikmesriik: a) tagama tõhusa ja tulemusliku koordineerimise kõikide kaasatud asutuste vahel ning tõhusa ja järjepideva ametliku kontrolli ja muud ametlikud toimingud kogu oma territooriumil ning b) määrama kooskõlas liikmesriigi põhiseadusest tulenevate nõuetega ühe asutuse, kes vastutab koostöö ja kontaktide korraldamise eest komisjoni ja teiste liikmesriikidega seoses ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingutega igas artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkonnas. 3. Pädevad asutused, kes vastutavad artikli 1 lõike 2 punktis i osutatud normide täitmise kontrollimise eest, võivad panna teatavaid ametliku kontrolli või muude ametlike toimingutega seotud kohustusi ühele või mitmele mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutusele. Sellisel juhul määravad nad igale asutusele koodnumbri. 4. Liikmesriigid tagavad, et komisjonile teatatakse järgmiste asutuste kontaktandmed ja nendes tehtud muudatused: a) lõike 1 kohaselt määratud pädevad asutused; b) lõike 2 punkti b kohaselt määratud üks asutus; c) lõikes 3 osutatud mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutused; d) artikli 28 lõikes 1 osutatud volitatud isikud. Liikmesriigid peavad esimeses lõigus osutatud teabe tegema kättesaadavaks ka üldsusele, sealhulgas interneti teel.

1. Pädevad asutused ja mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutused: a) kehtestavad menetlused ja/või korra, millega tagatakse ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tõhusus ja asjakohasus; b) kehtestavad menetlused ja/või korra, millega tagatakse kõikide tasandite ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute erapooletus, kvaliteet ja järjepidevus; c) kehtestavad menetlused ja/või korra, millega tagatakse, et ametlikku kontrolli tegevatel ja muid ametlikke toiminguid läbiviivatel töötajatel ei ole huvide konflikti; d) tagavad, et neil on olemas analüüside, uuringute ja diagnoosimise jaoks piisav laboratoorne suutlikkus või juurdepääs sellele; e) tagavad, et neil on piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga kogenud töötajaid või neil on võimalik sobiva kvalifikatsiooniga kogenud töötajaid rakendada, et ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid oleks võimalik läbi viia tõhusalt ja tulemuslikult; f) tagavad, et neil on asjakohased ja nõuetekohaselt hooldatud rajatised ja seadmed, et töötajatel oleks võimalik teha ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid tõhusalt ja tulemuslikult; g) tagavad, et neil on õiguslikud volitused ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks ning käesolevas määruses ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normides ette nähtud meetmete võtmiseks; h) kehtestavad õigusliku korra tagamaks, et pädevate asutuste töötajatel on juurdepääs ettevõtjate valdustesse ja nende hoitavatele dokumentidele, et neil oleks võimalik oma tööülesandeid nõuetekohaselt täita; i) kehtestavad situatsiooniplaanid ja on valmis neid hädaolukorras rakendama, kui see on vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele asjakohane. 2. Veterinaarjärelevalve ametniku ametisse nimetamine vormistatakse kirjalikult ja selles määratakse kindlaks ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud, mille läbiviimiseks veterinaarjärelevalve ametnik on ametisse nimetatud. Käesolevas määruses sätestatud nõudeid pädevate asutuste töötajatele, sealhulgas nõudeid huvide konflikti puudumise kohta, kohaldatakse kõigile veterinaarjärelevalve ametnikele. 3. Taimeterviseametniku ametisse nimetamine vormistatakse kirjalikult ja selles määratakse kindlaks ametlik kontroll ja muud ametlikud toimingud, mille läbiviimiseks taimeterviseametnik on ametisse nimetatud. Käesolevas määruses sätestatud nõudeid pädevate asutuste töötajatele, sealhulgas nõudeid huvide konflikti puudumise kohta, kohaldatakse kõigile taimeterviseametnikele. 4. Ametlikku kontrolli tegevad ja muid ametlikke toiminguid läbiviivad töötajad: a) saavad oma pädevusvaldkonnas asjakohast väljaõpet, mis võimaldab neil oma tööülesandeid pädevalt täita ning teha ametlikke kontrolle ja läbi viia muid ametlikke toiminguid järjepideval viisil; b) hoiavad end oma pädevusvaldkonna arenguga kursis ja saavad vajaduse korral korrapärast lisaväljaõpet ning c) saavad asjakohasel juhul väljaõpet II lisa I peatükis esitatud valdkondade ja käesolevast määrusest tulenevate pädevate asutuste kohustuste kohta. Pädevad asutused, mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutused ja volitatud isikud töötavad välja ja rakendavad koolitusprogramme ametlikku kontrolli tegevate ja muid ametlikke toiminguid läbiviivate töötajate koolitamiseks vastavalt punktidele a, b ja c. 5. Kui pädevas asutuses on ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise pädevus rohkem kui ühel üksusel, tagatakse erinevate üksuste vahel tõhus ja tulemuslik kooskõlastamine ja koostöö.

1. Pädevad asutused teevad siseauditeid või lasevad ennast auditeerida, et tagada vastavus käesolevale määrusele, ning võtavad nende auditite tulemusi silmas pidades asjakohaseid meetmeid. 2. Lõikes 1 osutatud auditite suhtes tuleb kohaldada sõltumatut kontrolli ning neid tuleb teha läbipaistvalt.

Füüsilistel ja juriidilistel isikutel on kooskõlas siseriikliku õigusega edasikaebamisõigus otsuste peale, mille pädevad asutused on teinud nende kohta kooskõlas artikliga 55, artikli 66 lõigetega 3 ja 6, artikliga 67, artikli 137 lõike 3 punktiga b ning artikli 138 lõigetega 1 ja 2. Edasikaebamisõigus ei mõjuta pädevate asutuste kohustust võtta viivitamata meetmeid, et kõrvaldada inimeste, loomade ja taimede terviseriskid või loomade heaoluriskid ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnariskid või neid ohjeldada kooskõlas käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega.

1. Pädevad asutused tagavad, et kui lõikest 3 ei tulene teisiti, ei avaldata kolmandatele isikutele ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingutega seotud ülesandeid täites saadud teavet, kui see on siseriikliku või liidu õiguse kohaselt oma olemuselt ametisaladus. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid asjakohaste konfidentsiaalsuskohustuste kehtestamise töötajatele ja muudele isikutele, kes töötavad ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise ajal. 2. Lõiget 1 kohaldatakse ka mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutustele, volitatud isikutele, füüsilistele isikutele, kellele on delegeeritud teatavad ametliku kontrolli ülesanded, ja ametlikele laboritele. 3. Väljaarvatud juhul, kui lõikes 1 osutatud ametisaladusega kaetud teabe avalikustamine on ülekaalukalt üldsuse huvides, ning ilma et see mõjutaks olukordi, kus avalikustamist nõutakse liidu või liikmesriigi õigusaktidega, hõlmab kõnealune teave teavet, mille avaldamine seaks ohtu: a) ülevaatuse, uurimise või auditi eesmärgi täitmise; b) ettevõtja või muu füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide kaitse või c) kohtumenetluse ja õigusnõustamise kaitse. 4. Pädevad asutused võtavad otsuse tegemisel selle kohta, kas lõikes 1 osutatud ametisaladusega kaetud teabe avalikustamine on ülekaalukalt üldsuse huvides, arvesse muu hulgas inimeste, loomade või taimede tervist või keskkonda ohustada võivaid riske ning selliste riskide olemust, tõsidust ja ulatust. 5. Käesolevas artiklis sätestatud konfidentsiaalsuskohustused ei takista pädevatel asutustel avaldamast või muul viisil üldsusele kättesaadavaks tegemast teavet üksikute ettevõtjate suhtes kohaldatud ametliku kontrolli tulemuste kohta eeldusel, et täidetud on järgmised tingimused (ilma et see mõjutaks olukordi, kus avalikustamist nõutakse liidu või liikmesriigi õigusaktidega): a) asjaomasele ettevõtjale on enne avaldamist või kättesaadavaks tegemist antud võimalus esitada märkusi teabe kohta, mida pädev asutus kavatseb avaldada või muul viisil üldsusele kättesaadavaks teha, võttes arvesse olukorra kiireloomulisust, ning b) avaldatud või üldsusele muul viisil kättesaadavaks tehtud teabes võetakse arvesse asjaomase ettevõtja märkuseid või see avaldatakse koos kõnealuste märkustega.

1. Liikmesriigid kontrollivad ametlikult kõiki ettevõtjaid lähtuvalt riskidest, korrapäraselt ja asjakohase sagedusega, võttes arvesse: a) kindlakstehtud riske, mis on seotud: i) loomade ja kaupadega; ii) ettevõtjate kontrolli all toimuva tegevusega; iii) ettevõtja tegevuse toimumiskohaga; iv) selliste toodete, protsesside, materjalide või ainete kasutamisega, millel võib olla mõju toidu ohutusele, terviklikkusele ja tervislikkusele või sööda ohutusele, loomade tervisele või heaolule, taimede tervisele ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka kahjulik mõju keskkonnale; b) kõikvõimalikku teavet, mis viitab sellele, et tarbijaid võidakse eksitada, eelkõige toidu olemuse, määratluse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritoluriigi või lähtekoha või valmistus- või tootmismeetodite osas; c) ettevõtja suhtes tehtud ametliku kontrolli varasemaid tulemusi ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmist; d) ettevõtja poolt või ettevõtja taotlusel kolmanda isiku poolt artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise kontrollimiseks tehtud enesekontrollide, sealhulgas asjakohasel juhul individuaalsete kvaliteeditagamissüsteemide usaldusväärsust ja tulemusi, ning e) muud teavet, mis võib viidata artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumisele. 2. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli regulaarselt asjakohase sagedusega, mis lähtub riskidest, et teha kindlaks võimalik artikli 1 lõikes 2 osutatud normide pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud tahtlik rikkumine, võttes arvesse artiklites 102–108 osutatud haldusabi mehhanismide kaudu kõnealuse rikkumise kohta jagatud teavet ja muud teavet, mis osutab selliste rikkumiste võimalikkusele. 3. Enne teatavate loomade või kaupade turulelaskmist või liikumist tehtav ametlik kontroll selleks, et anda välja artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohane ametlik sertifikaat või ametlik kinnitus, mis on eeltingimuseks loomade või kaupade turulelaskmisele või liikumisele, tehakse kooskõlas mõlemas järgmises punktis osutatuga: a) artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega; b) kohalduvate delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega, mille komisjon on vastu võtnud vastavalt artiklitele 18–27. 4. Ametlikke kontrolle tehakse ette teatamata, välja arvatud siis, kui etteteatamine on vajalik ja piisavalt õigustatud ametliku kontrolli tegemiseks. Ettevõtja taotlusel tehtavate ametlike kontrollide puhul võib pädev asutus otsustada, kas ametlik kontroll tehakse ette teatades või ette teatamata. Ette teatatud ametlikud kontrollid ei välista ette teatamata ametlike kontrollide tegemist. 5. Ametliku kontrolli tegemisel tuleb nii palju kui võimalik püüda vähendada vajaliku miinimumini ettevõtjatele langevat halduskoormust ja ettevõtte töö häirimist, ilma see vähendaks kontrolli tõhusust. 6. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli samal viisil, võttes arvesse vajadust kohandada kontrolli erilisele olukorrale, olenemata sellest, kas asjaomased loomad ja kaubad: a) on liidu turul kättesaadavad, olgu need pärit liikmesriigist, kus tehakse ametlikku kontrolli, või mõnest muust liikmesriigist; b) eksporditakse liidust või c) sisenevad liitu. 7. Kui see on ametliku kontrolli korraldamiseks möödapääsmatult vajalik, võivad sihtliikmesriigid nõuda, et ettevõtjad, kellele tuuakse teisest liikmesriigist loomi või kaupu, teataksid kõnealuste loomade või kauba saabumisest.

1. Kui see on artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise kindlakstegemiseks vajalik, kontrollib pädev asutus ametlikult: a) loomi ja kaupu kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides; b) aineid, materjale ja muid objekte, mis võivad mõjutada loomade ja kaupade omadusi või loomade tervist, ja nende vastavust kohaldatavatele nõuetele kõikides tootmis-, töötlemis-, turustamis- ja kasutamisetappides; c) ettevõtjate tegevust, sealhulgas loomapidamist, seadmeid, transpordivahendeid, valdusi ja muid nende kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust, ning seonduvaid dokumente. 2. Pädevad asutused koostavad ettevõtjate nimekirja ja ajakohastavad seda, ilma et see mõjutaks artikli 1 lõikes 2 osutatud normide alusel koostatud olemasolevaid nimekirju või registreid käsitlevaid norme. Kui selline nimekiri või register on muuks otstarbeks juba olemas, võib seda kasutada ka käesoleva määruse kohaldamisel. 3. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusaktid, mis käsitlevad nende ettevõtjate kategooriate kindlaksmääramist, kes on vabastatud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ettevõtjate nimekirja kandmisest, kui nimekirja kandmine tekitaks neile ebaproportsionaalset halduskoormust võrreldes nende tegevusega seotud riskiga.

1. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli võimalikult läbipaistvalt ja teevad üldsusele vähemalt kord aastas kättesaadavaks, sealhulgas internetis avaldamise kaudu, ametliku kontrolli korraldamise ja tegemisega seotud asjakohase teabe. Nad tagavad ka korrapärase ja õigeaegse järgmisi andmeid hõlmava teabe avaldamise: a) ametliku kontrolli liik, kontrollide arv ja tulemus; b) avastatud nõuete rikkumiste liik ja juhtumite arv; c) nende juhtumite liik ja arv, mille puhul pädevad asutused võtsid artikli 138 kohaseid meetmeid; d) nende juhtumite liik ja arv, mille puhul rakendati artiklis 139 osutatud karistusi. Käesoleva lõike teise lõigu punktides a–d osutatud teabe võib asjakohasel juhul esitada artikli 113 lõikes 1 osutatud aastaaruande avaldamise kaudu. 2. Pädevad asutused kehtestavad menetlused, millega tagatakse, et üldsusele kättesaadavaks tehtud teabe ebatäpsused parandatakse nõuetekohaselt. 3. Pädevad asutused võivad avaldada või muul viisil üldsusele kättesaadavaks teha teabe ühe või mitme ametliku kontrolli tulemuste põhjal ettevõtjale antud hinnangu kohta, eeldusel et täidetud on järgmised tingimused: a) hindamiskriteeriumid on objektiivsed, läbipaistvad ja üldsusele kättesaadavad ning b) rakendatakse asjakohast korda, et tagada hindamisprotsessi õiglus, järjepidevus ja läbipaistvus.

1. Pädevad asutused teevad ametlikku kontrolli kooskõlas dokumenteeritud menetlustega. Kõnealused menetlused hõlmavad II lisa II peatükis esitatud kontrollimenetluste valdkondi ja sisaldavad juhiseid ametlikku kontrolli tegevate töötajate jaoks. 2. Pädevad asutused kehtestavad kontrollide kontrollimise korra. 3. Pädevad asutused: a) võtavad parandusmeetmeid, kui lõikes 2 sätestatud menetluse käigus on kindlaks tehtud puudused, ning b) ajakohastavad asjakohasel juhul lõikes 1 osutatud dokumenteeritud korda. 4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka volitatud isikutele ja mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutustele.

1. Pädev asutus dokumenteerib kirjalikult iga tema poolt tehtud ametliku kontrolli. Need dokumendid võivad olla paberil või elektroonilisel kujul. Need dokumendid peavad sisaldama: a) ametliku kontrolli eesmärgi kirjeldust; b) kohaldatud kontrollimeetodeid; c) ametliku kontrolli tulemusi ning d) kui see on asjakohane, siis meetmeid, mille rakendamist pädevad asutused asjaomaselt ettevõtjalt ametliku kontrolli tulemusel nõuavad. 2. Kui kohtuliku uurimise eesmärgist või kohtumenetluse kaitsmise vajadusest tulenevalt ei tule toimida teisiti, antakse ametliku kontrolli läbinud ettevõtjatele nende taotluse korral lõikes 1 sätestatud kirjalike dokumentide koopia, välja arvatud juhul, kui on väljastatud ametlik sertifikaat või ametlik kinnitus. Pädevad asutused teavitavad ettevõtjat viivitamata kirjalikult kõikidest ametliku kontrolli käigus kindlaks tehtud nõuete rikkumistest. 3. Kui pädeva asutuse töötaja või esindaja peab ametliku kontrolli jaoks viibima korrapäraselt või pidevalt ettevõtja valdustes, tuleb lõikes 1 osutatud dokumente koostada piisavalt tihti, et pädevad asutused ja ettevõtja: a) saaksid korrapäraselt teavet nõuete täitmise ulatuse kohta ning b) saaksid kiiresti teavet nõuete kõikide rikkumiste kohta, mis on kindlaks tehtud ametliku kontrolli käigus. 4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse ka volitatud isikutele, mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutustele ja füüsilistele isikutele, kellele on antud teatud ametliku kontrolli volitused.

Ametlikud kontrollid, meetodid ja võtted hõlmavad olenevalt olukorrast: a) ettevõtjate poolt kehtestatud kontrollide ja saadud tulemuste uurimist; b) ülevaatust, mille käigus kontrollitakse: i) seadmeid, transpordivahendeid, valdusi ja muid ettevõtja kontrolli all olevaid kohti ja nende ümbrust; ii) loomi ja kaupu, sealhulgas pooltooteid, tooraineid, koostisosasid, abiaineid ning muid kaupade ettevalmistamiseks ja tootmiseks või loomade söötmiseks või ravimiseks kasutatavaid tooteid; iii) puhastus- ja hooldusvahendeid ja -menetlusi; iv) jälgitavust, märgistamist, esitlemist, reklaamimist ja asjaomaseid pakkematerjale, sealhulgas toiduga kokkupuutuvaid materjale; c) ettevõtjate valduste hügieenitingimuste kontrollimist; d) hea tootmistava, hea hügieenitava, hea põllumajandustava ning ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemi põhimõtetel põhinevate menetluste hindamist; e) dokumentide, jälgitavusandmete ja muude andmike uurimist, mis võivad olla vajalikud artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmise hindamiseks, sealhulgas asjakohasel juhul toidu, sööda ja muu ettevõttesse siseneva või sealt väljuva aine või materjali saatedokumentide uurimist; f) vestlusi ettevõtjate ja nende töötajatega; g) ettevõtja tehtud mõõtmiste ja muude uuringutulemuste kontrollimist; h) proovide võtmist, analüüsimist, diagnoosimist ja uuringuid; i) ettevõtjate auditeerimist; j) muid tegevusi, mis on vajalikud nõuete rikkumise kindlakstegemiseks.

1. Niivõrd, kui see on vajalik ametliku kontrolli tegemiseks või muude ametlike toimingute läbiviimiseks, peavad ettevõtjad andma pädevate asutuste taotluse korral nende töötajatele juurdepääsu: a) seadmetele, transpordivahenditele, valdustele ja muudele nende kontrolli all olevatele kohtadele ja nende ümbrusele; b) arvutites paiknevatele teabehaldussüsteemidele; c) nende kontrolli all olevatele loomadele ja kaupadele; d) dokumentidele ja muule asjakohasele teabele. 2. Ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimise ajal abistavad ettevõtjad pädevate asutuste ja mahepõllumajanduslike toodete kontrolliasutuste töötajaid nende tööülesannete täitmisel ning teevad nendega koostööd. 3. Liitu siseneva saadetise eest vastutav ettevõtja teeb lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustustele paberil või elektrooniliselt viivitamata kättesaadavaks kogu teabe, mis on seotud kõnealuste loomade või kaupadega. 4. Komisjon võib rakendusaktidega reguleerida koostööd ja teabevahetust ettevõtjate ja pädevate asutuste vahel artikli 47 lõikes 1 osutatud loomade ja kaupade saabumisel ja mahalaadimisel, kui see on vajalik selleks, et tagada nende täielik identifitseerimine ning loomade ja kaupade tõhus ametlik kontrollimine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Artikli 10 lõike 2 kohaldamisel ja arvestades artikli 10 lõikes 3 sätestatut, esitavad ettevõtjad pädevatele asutustele vähemalt järgmised ajakohased andmed: a) nende nimi ja õiguslik vorm ning b) täpsed toimingud, mida nad teevad, sealhulgas sidevahendite abil toimuv tegevus, ja nende kontrolli all olevad kohad. 6. Ettevõtjate käesolevas artiklis sätestatud kohustused kehtivad ka siis, kui ametlikku kontrolli teevad ja muid ametlikke toiminguid viivad läbi veterinaarjärelevalve ametnikud, taimeterviseametnikud, volitatud isikud, kontrolliasutused ja füüsilised isikud, kellele on delegeeritud teatavad ametliku kontrolli ülesanded või teatavad muude ametlike toimingutega seotud ülesanded.

1. Käesoleva jao sätetega hõlmatud valdkondades kohaldatakse neid sätteid lisaks muudele käesoleva määruse sätetele. 2. Komisjon võtab käesolevas jaos sätestatud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte vastu võttes arvesse: a) kogemusi, mida pädevad asutused ning toidu- ja söödakäitlejad on saanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/2004 (52) artiklis 5 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 (53) artiklis 6 osutatud menetluste kohaldamisel; b) teaduse ja tehnika arengut; c) tarbijate ootusi toidu koostise suhtes ja muutusi toidutarbimise harjumustes; d) loomade ja kaupadega seotud riske inimeste ja loomade tervisele ning taimetervisele ning e) teavet pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud võimalike tahtlike rikkumiste kohta. 3. Niivõrd, kui see ei takista artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega taotletavate eesmärkide saavutamist, võtab komisjon käesolevas jaos sätestatud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte vastu võttes arvesse ka järgmisi asjaolusid: a) vajadus hõlbustada delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, võttes arvesse väikeettevõtete laadi ja suurust; b) vajadus võimaldada jätkuvalt traditsiooniliste meetodite kasutamist toidu tootmise, töötlemise ja turustamise kõikides etappides ja traditsioonilise toidu tootmist ning c) ettevõtjate vajadused, kes asuvad piirkondades, kus kehtivad geograafilised eripiirangud.

Artikli 18 kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel“ – veterinaarjärelevalve ametnik annab toimingu tegemise ülesande veterinaarjärelevalve ametniku abile; b) „veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all“ – toiming tehakse veterinaarjärelevalve ametniku abi poolt veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel ning veterinaarjärelevalve ametnik viibib sellise toimingu tegemiseks vajalikul ajal kohapeal; c) „tapaeelne kontroll“ – inimeste ja loomade tervise ning loomade heaolu nõuete tapaeelne kontrollimine, sealhulgas asjakohasel juhul iga üksiku looma kliiniline läbivaatus ja määruse (EÜ) nr 853/2004 II lisa III jaos osutatud toiduahelat käsitleva teabe kontrollimine; d) „tapajärgne kontroll“ – selliste nõuete täitmise kontrollimine tapamajas või ulukiliha käitlemisettevõttes, mida kohaldatakse: i) määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 1.9 määratletud rümpadele ja punktis 1.11 määratletud rupsile, et otsustada, kas liha on inimtoiduks kõlblik; ii) määratletud riskiteguriga materjali ohutule eemaldamisele ja iii) loomade tervisele ja heaolule.

1. Ametlik kontroll, mida tehakse eesmärgiga kontrollida käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud selliste normide täitmist, mis käsitlevad inimtoiduks ettenähtud loomseid saadusi, hõlmab määrustes (EÜ) nr 852/2004, (EÜ) nr 853/2004, (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1099/2009 sätestatud kohalduvate nõuete täitmise kontrollimist. 2. Lõikes 1 osutatud ametlik kontroll, mida viiakse läbi seoses lihatootmisega, hõlmab järgmist: a) tapaeelne kontroll, mida teeb tapamajas veterinaarjärelevalve ametnik, keda võivad loomade eelvaliku juures abistada vastava väljaõppe saanud veterinaarjärelevalve ametniku abid; b) kodulindude ja jäneseliste puhul, erandina punktist a, tapaeelne kontroll veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all või, kui kasutusele on võetud piisavad tagatised, tema vastutusel; c) tapajärgne kontroll veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all või, kui kasutusele on võetud piisavad tagatised, tema vastutusel; d) tapamajades, lihalõikusettevõtetes ja ulukiliha käitlemisettevõtetes tehtav muu ametlik kontroll veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all või, kui kasutusele on võetud piisavad tagatised, tema vastutusel, et kontrollida vastavust nõuetele, mida kohaldatakse järgmise suhtes: i) lihatootmise hügieen; ii) veterinaarravimijääkide ja saasteainete esinemine inimtoiduks ette nähtud loomsetes saadustes; iii) heade hügieenitavade ning ohuanalüüsil ja kriitiliste kontrollipunktide süsteemil põhinevate menetluste auditid; iv) laboriuuringud zoonoossete haigusetekitajate ja loomataudide olemasolu kindlakstegemiseks ning komisjoni määruse (EÜ) nr 2073/2005 (54) artikli 2 punktis b kindlaks määratud mikrobioloogilistele kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks; v) loomsete kõrvalsaaduste ja määratletud riskiteguriga materjali käitlemine ja kõrvaldamine; vi) loomade tervis ja heaolu. 3. Pädev asutus võib riskianalüüsi põhjal lubada tapamaja töötajatel aidata täita kodulindude või jäneseliste tapmisega tegelevates asutustes lõikes 2 osutatud ametliku kontrolliga seotud ülesandeid või, asutustes, kus tapetakse muud liiki loomi, teatavaid kõnealuste kontrollidega seotud proovide võtmise ja uuringute tegemise ülesandeid, tingimusel et töötajad: a) tegutsevad tootmisega tegelevatest tapamaja töötajatest sõltumatult; b) on saanud kõnealuste ülesannete täitmiseks asjakohase väljaõppe ning c) täidavad kõnealuseid ülesandeid veterinaarjärelevalve ametniku või veterinaarjärelevalve ametniku abi juuresolekul ja juhiste kohaselt. 4. Kui lõike 2 punktides a ja c osutatud ametliku kontrolli käigus ei ole kindlaks tehtud puudusi, mille tõttu liha oleks inimtoiduks kõlbmatu, antakse kodukabiloomadele, tehistingimustes peetavatele ulukitele (välja arvatud jäneselised) ja suurtele looduslikele ulukitele tervisemärk veterinaarjärelevalve ametniku poolt, tema järelevalve all, tema vastutusel või tapamaja töötajate poolt lõikes 3 sätestatud tingimustel. 5. Veterinaarjärelevalve ametnik vastutab lõigetes 2 ja 4 sätestatud ametliku kontrolli järel vastu võetud otsuste eest isegi juhul, kui ta on andnud toimingu tegemise ülesande veterinaarjärelevalve ametniku abile. 6. Lõikes 1 osutatud ametlike kontrollide puhul, mille käigus kontrollitakse elusaid kahepoolmelisi karpe, klassifitseerivad pädevad asutused tootmis- ja ülekandealasid. 7. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse erinormid käesoleva artikli lõigetes 2–6 osutatud ametlike kontrollide tegemiseks seoses järgmisega: a) kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal võib erandina lõike 2 punktist a teostada teatavates tapamajades tapaeelset kontrolli veterinaarjärelevalve ametniku järelevalve all või vastutusel ning tingimusel, et erandid ei mõjuta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist; b) kriteeriumid ja tingimused, et määrata kodulindude ja jäneseliste osas kindlaks, millal on olemas piisavad tagatised, et lõike 2 punktis b osutatud tapaeelse kontrolli puhul saaks ametliku kontrolli teha veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel; c) kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal võib erandina lõike 2 punktist a teostada tapaeelset kontrolli väljaspool tapamaja, kui tegemist on hädatapmisega; d) kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal võib erandina lõike 2 punktidest a ja b teostada tapaeelset kontrolli päritoluettevõttes; e) kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal on olemas piisavad tagatised, et lõike 2 punktides c ja d osutatud tapajärgse kontrolli ja auditeerimise puhul saaks ametliku kontrolli teha veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel; f) kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal teostab erandina lõike 2 punktist c tapajärgse kontrolli hädatapmise korral veterinaarjärelevalve ametnik; g) kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal jäetakse erandina lõikest 6 kammkarplaste (Pectinidae), meritigude ja meripuralaste (Holothuroidea) puhul tootmis- ja ülekandealad klassifitseerimata; h) eriomased erandid tundra-põhjapõdra (Rangifer tarandus tarandus), rabapüü (Lagopus lagopus) ja lumepüü (Lagopus mutus) suhtes, et võimaldada pikaajaliste kohalike ja traditsiooniliste kommete ja tavade jätkamist, tingimusel et erandid ei mõjuta käesoleva määruse eesmärkide saavutamist; i) kriteeriumid ja tingimused, et määrata kindlaks, millal võivad erandina lõike 2 punktist d teha lihalõikusettevõtetes ametlikku kontrolli töötajad, kelle on selleks ametisse määranud pädevad asutused ja kes on saanud asjakohase väljaõppe; j) eriomased miinimumnõuded pädevate asutuste töötajatele, veterinaarjärelevalve ametnikule ja veterinaarjärelevalve ametniku abile, et tagada, et nende käesolevas artiklis sätestatud ülesandeid täidetakse nõuetekohaselt, sealhulgas eriomased minimaalsed koolitusnõuded; k) asjakohased minimaalsed koolitusnõuded tapamajade töötajatele, kes aitavad vastavalt lõikele 3 täita ametliku kontrolli tegemise ja muude ametlike toimingute läbiviimisega seotud ülesandeid. 8. Komisjon sätestab rakendusaktidega ühtse praktilise korra käesolevas artiklis osutatud ametliku kontrolli tegemiseks seoses järgmisega: a) erinõuded ametliku kontrolli tegemiseks ning kontrolli ühtne miinimumsagedus, võttes iga loomse saaduse puhul arvesse sellele eriomaseid ohtusid ja riske ning erinevaid protsesse, mida see saadus läbib, ning kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mida võivad endast kujutada loomse päritoluga tooted; b) elusate kahepoolmeliste karpide klassifitseeritud tootmis- ja ülekandealade klassifitseerimise ja seire tingimused; c) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses nõuete teatava rikkumisega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet; d) lõike 2 punktides a, b ja c osutatud tapaeelse ja -järgse kontrolli praktiline kord, sealhulgas ühtsed nõuded, mis on vajalikud piisavate tagatiste tagamiseks, kui ametlikku kontrolli tehakse veterinaarjärelevalve ametniku vastutusel; e) tervisemärgi tehnilised nõuded ja selle kohaldamise praktiline kord; f) erinõuded toorpiima, piimatoodete ja kalandustoodete ametlikuks kontrollimiseks ning kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mida nad võivad endast kujutada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 9. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse eesmärkide täitmisel ja eelkõige seoses toiduohutusnõuetega vastu võtta riigisiseseid meetmeid, millega rakendatakse ajaliselt ja ulatuselt piiratud katseprojekte, et hinnata liha tootmise suhtes ametliku kontrolli tegemise praktilise korra alternatiive. Riigisisestest meetmetest teavitatakse vastavalt direktiivi (EL) 2015/1535 artiklites 5 ja 6 sätestatud menetlusele. Katseprojektide abil tehtava hindamise tulemused edastatakse võimalikult kiiresti komisjonile. 10. Artikli 30 kohaldamisel on lubatud teatavate käesolevas artiklis osutatud ametliku kontrolli ülesannete delegeerimine ühele või mitmele füüsilisele isikule.

1. Ametlik kontroll artikli 1 lõike 2 punktides a ja c osutatud normide täitmise kontrollimiseks hõlmab kõikides tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides tehtavaid ametlikke kontrolle asjaomaste ainete, sealhulgas toiduga kokkupuutuvates materjalides kasutatavate ainete, saasteainete ning lubamatute, keelatud ja soovimatute ainete suhtes, mille kasutamine või olemasolu põllukultuuride või loomade puhul või toidu või sööda töötlemisel võib põhjustada nende ainete jääke toidus või söödas. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse nõuded käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli tegemisele ja pädevate asutuste poolt pärast ametliku kontrolli tegemist võetavad meetmed. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse: a) ametliku kontrolli tegemise erinõuded, sealhulgas asjakohasel juhul proovide võtmise ulatus ning tootmis-, töötlemis- ja turustamisetapid, kui proovid võetakse proovide võtmiseks ja laborianalüüside tegemiseks vastavalt artikli 34 lõike 6 punktide a ja b kohaselt kehtestatud meetoditele, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ainetega seotud eriomaseid ohtusid ja riske; b) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses nõuete rikkumise või nõuete rikkumise kahtlusega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 või artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet; c) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses kolmandatest riikidest pärinevate loomade ja kaupadega seotud nõuete rikkumisega või nõuete rikkumise kahtlusega ühe või mitu artiklites 65–72 osutatud meedet. 3. Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega normid, milles sätestatakse ühtne praktiline kord lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli tegemiseks ja pädevate asutuste poolt meetmete võtmiseks pärast kõnealust ametlikku kontrolli seoses järgmisega: a) ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, võttes arvesse lõikes 1 osutatud ainetega seotud ohtusid ja riske; b) artiklis 110 sätestatut täiendav erikord ja erisisu artikli 109 lõikes 1 sätestatud mitmeaastase riikliku kontrollikava asjaomaste osade ettevalmistamiseks; c) praktiline erikord artiklites 102–108 sätestatud haldusabi mehhanismi kasutusele võtmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Artikli 30 kohaldamisel on lubatud teatavate käesolevas artiklis osutatud ametliku kontrolli ülesannete delegeerimine ühele või mitmele füüsilisele isikule.

1. Ametlik kontroll artikli 1 lõike 2 punktides a, c, d ja e osutatud normide täitmise kontrollimiseks hõlmab kõikides tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides tehtavaid ametlikke kontrolle loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete suhtes. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, sätestades normid, mis käsitlevad loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali, loomsete kõrvalsaaduste ja loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ametlikku kontrollimist, et teha kindlaks, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktides d ja e osutatud liidu norme, ning pädevate asutuste poolt pärast ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse: a) erinõuded loomade, loomsete saaduste ja loomse paljundusmaterjali suhtes ametliku kontrolli tegemiseks, et reageerida inimeste ja loomade tervist ähvardavatele teadaolevatele ohtudele ja riskidele ametliku kontrolli abil, mille eesmärk on teha kindlaks, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud normide kohaselt kehtestatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid; b) erinõuded loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes ametliku kontrolli tegemiseks, et reageerida inimeste ja loomade tervist ähvardavatele eriomastele ohtudele ja riskidele ametliku kontrolli abil, mille eesmärk on kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktis e osutatud norme; c) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma nõuete rikkumise või nõuete rikkumise kahtluse korral ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 või artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet. 3. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada normid, milles sätestatakse ühtne praktiline kord lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli tegemiseks seoses järgmisega: a) loomade, loomsete saaduste ja loomse paljundusmaterjali suhtes tehtava ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida inimeste ja loomade tervist ähvardavatele teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele ametliku kontrolli abil, mille eesmärk on teha kindlaks, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktis d osutatud normide kohaselt kehtestatud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmeid, ning b) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete suhtes tehtava ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida inimeste ja loomade tervist ähvardavatele eriomastele ohtudele ja riskidele ametliku kontrolli abil, mille eesmärk on teha kindlaks, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktis e osutatud norme. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Artikli 30 kohaldamisel on lubatud teatavate käesolevas artiklis osutatud ametliku kontrolli ülesannete delegeerimine ühele või mitmele füüsilisele isikule.

1. Ametlik kontroll artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud normide täitmise kontrollimiseks tehakse toidutarneahela kõikides asjaomastes tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides. 2. Ametlik kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, kas järgitakse loomade vedamise korral kohaldatavaid loomade heaolunõudeid, eelkõige kas järgitakse määrust (EÜ) nr 1/2005, hõlmab järgmist: a) liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste pikkade teekondade korral enne laadimist tehtav ametlik kontroll, et kontrollida loomade transpordikõlblikkust; b) liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste pikkade teekondade korral enne muude koduhobuslaste kui registreeritud hobuslaste ja koduloomadena peetavate veiste, lammaste, kitsede ja sigade teeleasumist tehtav: i) teekonnalehtede ametlik kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, kas teekonnaleht on tegelikkust arvestav ja vastavuses määrusega (EÜ) nr 1/2005, ning ii) ametlik kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, kas teekonnalehel märgitud vedajal on kehtiv vedaja luba ja pika teekonna transpordivahendi vastavussertifikaat ning sõidukijuhtide ja saatjate kehtivad pädevustunnistused; c) artikli 59 lõikes 1 sätestatud piirpunktides ja väljumispunktides tehtav: i) transporditavate loomade tervisliku seisundi ja transpordivahendite ametlik kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, kas järgitakse määruse (EÜ) nr 1/2005 I lisa II peatükki ning kohaldatavuse korral selle VI peatükki; ii) ametlik kontroll, mille eesmärk on teha kindlaks, kas vedaja järgib kohaldatavaid rahvusvahelisi kokkuleppeid, kas tal on kehtiv vedaja luba ning kas sõidukijuhtide ja saatjate pädevustunnistused on kehtivad, ning iii) ametlik kontroll, mille eesmärk on kontrollida, kas koduhobuslased ja koduloomadena peetavad veised, lambad, kitsed ja sead on olnud pikal teekonnal või neid kavatsetakse vedada pikal teekonnal. 3. Pädevad asutused võtavad ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tegemisel vajalikud meetmed, et vältida või vähendada miinimumini viivitusi loomade laadimise ja teeleasumise vahel ning nende transpordi ajal. Pädevad asutused ei pea loomi vedamise ajal kinni, kui see ei ole möödapääsmatult vajalik loomade heaolu või inimeste või loomade tervisega seotud põhjustel. Kui loomi on vaja vedamise ajal kinni pidada kauem kui kaks tundi, tagavad pädevad asutused asjakohaste korralduste tegemise nende hooldamiseks ning vajaduse korral nende söötmiseks, jootmiseks, mahalaadimiseks ja varju alla paigutamiseks. 4. Kui lõike 2 punktis b osutatud ametliku kontrolli tulemusel tehakse kindlaks nõuete rikkumine ja korraldaja ei kõrvalda seda enne pikka teekonda, tehes asjakohaseid muudatusi transpordi korraldamises, keelavad pädevad asutused pika teekonna. 5. Kui pädevad asutused leiavad lõike 2 punktis c osutatud ametliku kontrolli tulemusel, et loomad ei ole teekonna läbimiseks valmis, annavad nad käsu loomad maha laadida, joota, sööta ja neil puhata lasta, kuni nad on valmis teekonda jätkama. 6. Artiklite 105 ja 106 kohaldamise eesmärgil teatatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud normide rikkumisest: a) liikmesriikidele, kes andsid vedajale loa; b) kui leitakse transpordivahendi suhtes kohaldatava nõude rikkumine, siis liikmesriigile, kes väljastas transpordivahendi vastavussertifikaadi; c) kui tuvastatakse sõidukijuhi suhtes kohaldatavate nõuete rikkumine, siis liikmesriigile, kes väljastas sõidukijuhi pädevustunnistuse. 7. Artikli 30 kohaldamisel on lubatud teatavate käesolevas artiklis osutatud ametliku kontrolli ülesannete delegeerimine ühele või mitmele füüsilisele isikule. 8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, sätestades normid, mis käsitlevad sellise ametliku kontrolli tegemist, mille eesmärk on teha kindlaks artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud liidu normide järgimine. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse loomade heaoluriske, mis on seotud põllumajandustegevusega ja loomade vedamise, hukkamise ja surmamisega, ja nendes sätestatakse: a) erinõuded kõnealuse ametliku kontrolli tegemise kohta, et reageerida loomaliigi ja transpordivahendiga seotud riskile ning vajadusele vältida nõuete rikkumist ja vähendada loomade kannatusi; b) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses teatavate nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 või artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet; c) loomade heaolunõuete kontrollimine piiripunktis ja väljumispunktis ja väljumispunktide suhtes kohaldatavate miinimumnõuete kontrollimine; d) erikriteeriumid ja -tingimused artiklites 102–108 sätestatud haldusabi mehhanismide kasutusele võtmiseks; e) juhtumid ja tingimused, mille puhul võivad ametlikud kontrollid, mille eesmärk on kontrollida loomade heaolunõuete järgimist, hõlmata loomade heaolu eriindikaatorite kasutamist, mis põhinevad mõõdetavatel tulemuskriteeriumidel, ja kõnealuste indikaatorite väljatöötamist teaduslike ja tehniliste tõendite alusel. 9. Komisjon kehtestab rakendusaktidega normid, milles sätestatakse ühtne praktiline kord ametliku kontrolli tegemiseks, et kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud, loomade heaolu nõudeid käsitlevate liidu normide järgimist, ja meetmete võtmiseks pärast kõnealust ametlikku kontrolli seoses järgmisega: a) ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida loomaliigi ja transpordivahendiga seotud riskile ning vajadusele vältida nõuete rikkumist ja vähendada loomade kannatusi, ning b) ametlikke kontrolle kajastavate kirjalike dokumentide pidamise praktiline kord ja nende säilitamise aeg. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Ametlik kontroll artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normide täitmise järgimise kontrollimiseks hõlmab taimekahjustajate, taimede, taimsete saaduste ja muude objektide ametlikku kontrollimist ning nende ettevõtjate ja muude isikute ametlikku kontrollimist, kelle suhtes need normid on kohaldatavad. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse normid, mis käsitlevad taimede, taimsete saaduste ja muude objektide suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli, mille eesmärk on teha kindlaks, kas kõnealused tooted vastavad artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidele, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse: a) erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta, mida kohaldatakse teatavate artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidega hõlmatud taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liitu toomise ja liidus liikumise suhtes, et reageerida taimetervist ähvardavatele teadaolevatele ohtudele ja riskidele, mis on seotud teatava päritoluga või teatavast lähtekohast pärit spetsiifiliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega, ning b) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses nõuete teatud rikkumisega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet. 3. Komisjon kehtestab rakendusaktidega normid, milles sätestatakse ühtne praktiline kord ametliku kontrolli tegemiseks taimede, taimsete saaduste ja muude objektide suhtes, eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealused tooted vastavad artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud liidu normidele, ning mis käsitlevad pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid järgmise kohta: a) ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida taimetervist ähvardavatele teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mis on seotud teatava päritoluga või teatavast lähtekohast pärit spetsiifiliste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega; b) ametliku kontrolli ühtne sagedus, mida pädevad asutused teevad ettevõtjatele, kellel on õigus anda välja taimepassi vastavalt määruse (EL) 2016/2031 artikli 84 lõikele 1, võttes arvesse seda, kas kõnealused ettevõtjad on nende toodangu hulka kuuluvate taimede, taimsete saaduste ja muude objektide puhul rakendanud taimetervislike riskide juhtimise kava, millele on osutatud kõnealuse määruse artiklis 91; c) määruse (EL) 2016/2031 artikli 96 lõikes 1 osutatud märgise pealepanemise loa või kõnealuse määruse artikli 99 lõike 2 punktis a osutatud ametlike kinnituste väljaandmise loa saanud ettevõtjatele pädevate asutuste poolt tehtava ametliku kontrolli ühtne sagedus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Artikli 30 kohaldamisel on lubatud teatavate käesolevas artiklis osutatud ametliku kontrolli ülesannete delegeerimine ühele või mitmele füüsilisele isikule.

1. Ametlik kontroll artikli 1 lõike 2 punktides a, b ja c osutatud normide täitmise kindlakstegemiseks hõlmab toidu ja sööda tootmisel kasutatavate GMOde ning geneetiliselt muundatud toidu ja sööda suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli toidutarneahela kõikides asjaomastes tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappides. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, sätestades normid, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli tegemist ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Delegeeritud õigusaktides võetakse arvesse vajadust tagada minimaalne arv ametlikke kontrolle, et hoida ära tegevus, mis ei ole artikli 1 lõike 2 punktis b osutatud normidega kooskõlas, ja nendes sätestatakse: a) erinõuded ametliku kontrolli tegemiseks, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mis on seotud järgmisega: i) selliste toidu ja sööda tootmisel kasutatavate GMOde ning sellise geneetiliselt muundatud toidu ja sööda olemasolu toidutarneahelas, millele ei ole antud luba vastavalt direktiivile 2001/18/EÜ või määrusele (EÜ) nr 1829/2003; ii) toidu ja sööda tootmisel kasutatavate GMOde kasvatamine ning direktiivi 2001/18/EÜ artikli 13 lõike 2 punktis e ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 5 punktis b ja artikli 17 lõike 5 punktis b osutatud seirekava nõuetekohane kohaldamine; b) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses nõuete teatud rikkumisega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet. 3. Komisjon võib rakendusaktides sätestada ühtse praktilise korra lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli tegemiseks, võttes arvesse vajadust tagada minimaalne arv ametlikke kontrolle, et hoida ära ametliku kontrolli ühtset miinimumsagedust reguleerivate sätete rikkumine nendel juhtudel, kui ametlike kontrollide miinimumarv on vajalik selleks, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mis on seotud järgmisega: a) selliste toidu ja sööda tootmisel kasutatavate GMOde ning sellise geneetiliselt muundatud toidu ja sööda olemasolu toidutarneahelas, millele ei ole antud luba kooskõlas direktiiviga 2001/18/EÜ või määrusega (EÜ) nr 1829/2003; b) toidu ja sööda tootmisel kasutatavate GMOde kasvatamine ja direktiivi 2001/18/EÜ artikli 13 lõike 2 punktis e ja määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 5 lõike 5 punktis b ja artikli 17 lõike 5 punktis b osutatud seirekava nõuetekohane kohaldamine. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Artikli 30 kohaldamisel on lubatud teatavate käesolevas artiklis osutatud ametliku kontrolli ülesannete delegeerimine ühele või mitmele füüsilisele isikule.

1. Ametlik kontroll käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktis h osutatud normide täitmise kontrollimiseks hõlmab ka toimeainete, taimekaitseainete, sünergistide, muude koostisainete ja abiainete ametlikku kontrolli, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 2 lõigetes 2 ja 3. 2. Selleks, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud riskipõhise ametliku kontrolli sagedus, võtavad pädevad asutused arvesse ka järgmist: a) asjakohase seiretegevuse tulemused, sealhulgas seoses pestitsiidide jääkidega, mida tehakse määruse (EÜ) nr 396/2005 artikli 32 lõike 2 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/60/EÜ (55) artikli 8 kohaldamisel; b) teave loata taimekaitsevahendite, sealhulgas taimekaitsevahendiga ebaseadusliku kauplemise, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 649/2012 (56) artiklis 8 osutatud pädevate asutuste asjaomaste kontrollide tulemuste kohta, ning c) teave taimekaitsevahenditega seotud mürgistuste kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 1107/2009 artikli 56 kohaselt kättesaadav teave, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1272/2008 (57) artikli 45 lõikes 1 osutatud keskuste poolt kättesaadavaks tehtav teave tervisealase hädaabi kohta. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse normid, mis käsitlevad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli tegemist. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse: a) erinõuded kõnealuse ametliku kontrolli tegemise kohta, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mida võivad endast kujutada taimekaitsevahendid seoses nende tootmise, turulelaskmise, liitu sisenemise, märgistamise, pakendamise, transpordi, hoiustamise ja kasutamisega, et tagada nende ohutu ja säästev kasutamine ning võidelda nendega ebaseadusliku kauplemise vastu, ning b) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma seoses nõuete teatud rikkumisega ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet. 4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada üksikasjalikud normid, milles sätestatakse ühtne praktiline kord lõikes 1 osutatud toodete suhtes ametliku kontrolli teostamiseks seoses järgmisega: a) ametliku kontrolli ühtne miinimumsagedus, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida teadaolevatele ühesugustele ohtudele ja riskidele, mida võivad endast kujutada taimekaitsevahendid seoses nende tootmise, turulelaskmise, liitu sisenemise, märgistamise, pakendamise, transpordi, hoiustamise ja kasutamisega, et tagada nende ohutu ja säästev kasutamine ning võidelda nendega ebaseadusliku kauplemise vastu; b) teabe kogumine taimekaitsevahendite põhjustatud mürgistuskahtluse juhtude kohta ning asjakohane seire ja aruanded; c) teabe kogumine loata taimekaitsevahendite, sealhulgas taimekaitsevahendite ebaseadusliku kaubanduse kohta, ning asjakohane seire ja aruanded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Artikli 30 kohaldamisel on lubatud teatavate käesolevas artiklis osutatud ametliku kontrolli ülesannete delegeerimine ühele või mitmele füüsilisele isikule.

Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega normid, milles sätestatakse ühtne praktiline kord ametlike kontrollide tegemiseks, et kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis i osutatud normide täitmist seoses järgmisega: a) erinõuded ja täiendav sisu lisaks artiklis 110 sätestatud nõuetele artikli 109 lõikes 1 sätestatud mitmeaastase riikliku kontrollikava asjaomaste osade ettevalmistamiseks ja artiklis 113 sätestatud aruande täiendav erisisu; b) Euroopa Liidu referentkeskuste täpsed kohustused ja ülesanded lisaks artiklis 98 sätestatule; c) praktiline kord artiklites 102–108 sätestatud haldusabi mehhanismide kasutusele võtmiseks, sealhulgas teabe vahetamine pädevate asutuste ja volitatud isikute vahel nõuete rikkumise juhtumite või nende tõenäosuse kohta; d) proovide võtmiseks ning laboratoorsete analüüside ja uuringute tegemiseks kasutatavad meetodid, välja arvatud normid, millega kehtestatakse piirmäärad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Erandina artikli 31 lõikest 3 ja seoses artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud normidega, kui pädevad asutused on delegeerinud otsustusõiguse toote registreeritud nimetuse kasutamise lubamise üle, võivad nad delegeerida ka järgmiste meetmete kohaldamise: a) korralduse andmine sagedasema või süstemaatilisema ametliku kontrolli kohaldamiseks ettevõtja teatavate tegevuste suhtes; b) ettevõtjale korralduse andmine enesekontrollide sageduse suurendamiseks; c) korralduse andmine etiketi muutmiseks, et tagada vastavus tootespetsifikaatidele ja artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud normidele. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse normid sellise ametliku kontrolli tegemise kohta, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud normide täitmist. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse: a) artiklites 12 ja 14 osutatud nõuded, meetodid ja võtted, mis kehtivad sellise ametliku kontrolli tegemisel, mille eesmärk on kontrollida tootespetsifikaatide ja märgistamisnõuete järgimist; b) artiklis 14 osutatud erimeetodid ja -võtted sellise ametliku kontrolli tegemiseks, mille eesmärk on tagada artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud normide kohaldamisalasse kuuluva kauba ja loomade jälgitavus kõikides tootmis-, ettevalmistus- ja turustusetappides ning anda kinnitus kõnealuste normide täitmise kohta; c) juhtumid, mille korral pädev asutus peab tegema seoses teatavate nõuete rikkumisega ühe või mitu artikli 138 lõigetes 1 ja 2 osutatud toimingut või võtma ühe või mitu artikli 138 lõigetes 1 ja 2 osutatud meedet. 3. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada ühtse praktilise korra ametliku kontrolli tegemise kohta, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis j osutatud normide järgimist seoses järgmisega: a) praktiline erikord artiklites 102–108 sätestatud haldusabi mehhanismide kasutusele võtmiseks, sealhulgas teabe vahetamine pädevate asutuste ja volitatud isikute vahel nõuete rikkumise juhtumite või nende tõenäosuse kohta, ning b) volitatud isikute erikohustused aruandluse koostamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Artikli 30 kohaldamisel on lubatud teatavate käesolevas artiklis osutatud ametliku kontrolli ülesannete delegeerimine ühele või mitmele füüsilisele isikule.

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse normid, mis käsitlevad teatavatesse kategooriatesse kuuluva toidu ja sööda suhtes kohaldatavat ametlikku kontrolli, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktides a–e osutatud normide täitmist, ning pädevate asutuste poolt pärast kõnealust ametlikku kontrolli võetavaid meetmeid. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides käsitletakse uusi kindlaks tehtud riske, mis võivad toidu või sööda kaudu kujutada endast riski inimeste või loomade tervisele, või GMOde ja taimekaitsevahendite kaudu keskkonnale, või riske, mis on ilmnenud seoses toidu või sööda uute tootmis- või tarbimistavadega ning mida ei saa tõhusalt käsitleda ilma selliste ühiste normideta. Kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatakse: a) ühtsed erinõuded ametliku kontrolli tegemise kohta, et reageerida eriomastele ohtudele ja riskidele, mis on seotud iga toidu ja sööda kategooriaga ning eri protsessidega, mida see läbib, ning b) juhtumid, mille korral pädev asutus peab võtma teatavate nõuete rikkumise korral ühe või mitu artikli 137 lõikes 2 ja artikli 138 lõikes 2 osutatud meedet. 2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada normid, milles sätestatakse ühtne praktiline kord ametliku kontrolli tegemiseks teatavatesse kategooriatesse kuuluva toidu ja sööda suhtes, et kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõike 2 punktides a–e osutatud norme, selleks et maandada uusi kindlaks tehtud riske, mis võivad toidu või sööda kaudu kujutada endast riski inimeste või loomade tervisele, või GMOde ja taimekaitsevahendite kaudu keskkonnale, või riske, mis on ilmnenud seoses toidu või sööda uute tootmis- või tarbimistavadega, ning mida ei saa tõhusalt maandada ilma ühiste normideta, mis käsitlevad ametliku kontrolli ühtset miinimumsagedust, kui minimaalne arv ametlikke kontrolle on vajalik selleks, et reageerida eriomastele ohtudele ja riskidele, mis on seotud iga toidu ja sööda kategooriaga ning eri protsessidega, mida see läbib. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud tõsiste riskidega inimeste või loomade tervisele või keskkonnale, võtab komisjon kooskõlas artikli 145 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

1. Pädev asutus võib delegeerida ametliku kontrolliga seotud teatavad ülesanded ühele või mitmele volitatud isikule vastavalt artiklis 29 sätestatud tingimustele või füüsilisele isikule vastavalt artiklis 30 sätestatud tingimustele. Pädev asutus tagab, et volitatud isikul või füüsilisel isikul, kellele ülesanded on delegeeritud, on ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikud õigused. 2. Kui pädev asutus või liikmesriik otsustab delegeerida ühele või mitmele volitatud isikule teatavad ametliku kontrolliga seotud ülesanded, mille eesmärk on kontrollida artikli 1 lõike 2 punktis i osutatud normide täitmist, määrab ta igale volitatud isikule koodnumbri ja asjaomased asutused, kes vastutavad nende heakskiitmise ja järelevalve eest.

Artikli 28 lõikes 1 osutatud teatavate ametliku kontrolliga seotud ülesannete delegeerimine volitatud isikule vormistatakse kirjalikult ja see peab vastama järgmistele tingimustele: a) delegeerimisdokument sisaldab ametliku kontrolliga seotud nende ülesannete täpset kirjeldust, mida volitatud isik võib täita, ning kõnealuste ülesannete täitmise tingimusi; b) volitatud isik: i) omab talle delegeeritud teatavate ametliku kontrolliga seotud ülesannete täitmiseks nõutavaid oskusi, seadmeid ja taristut; ii) omab piisavat hulka sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega töötajaid; iii) tegutseb erapooletult, huvide konflikt puudub ning eelkõige ei ole ta olukorras, mis võiks otseselt või kaudselt mõjutada tema ametialase tegevuse erapooletust seoses talle delegeeritud ametliku kontrolli tegemisega seotud ülesannete täitmisega; iv) töötab ja on akrediteeritud kooskõlas kõnealuste delegeeritud ülesannetega seotud standarditega, sealhulgas standardiga EN ISO/IEC 17020 „Eri liiki kontrolliasutuste tegevuse üldkriteeriumid“; v) on piisavate õigustega, et täita talle delegeeritud ametliku kontrolli ülesandeid, ning c) delegeeriva pädeva asutuse ja volitatud isiku vahelise tõhusa ja tulemusliku kooskõlastamise tagamiseks on kehtestatud vajalik kord.

Pädev asutus võib delegeerida teatavad ametliku kontrolliga seotud ülesanded ühele või mitmele füüsilisele isikule, kui see on lubatud artiklites 18–27 sätestatud tingimuste kohaselt. Delegeerimine vormistatakse kirjalikult ja see peab vastama järgmistele tingimustele: a) delegeerimisdokument sisaldab ametliku kontrolliga seotud nende ülesannete täpset kirjeldust, mida füüsilised isikud võivad täita, ning tingimusi, mille kohaselt kõnealused füüsilised isikud võivad kõnealuseid ülesandeid täita; b) füüsilised isikud: i) omavad neile delegeeritud ametliku kontrolliga seotud ülesannete täitmiseks nõutavaid oskusi, seadmeid ja taristut; ii) peavad olema sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega; iii) tegutsevad erapooletult ja neil puudub huvide konflikt seoses neile delegeeritud ametliku kontrolliga seotud ülesannete täitmisega ning c) delegeeriva pädeva asutuse ja füüsiliste isikute vahelise tõhusa ja tulemusliku kooskõlastamise tagamiseks on kehtestatud kord.

1. Pädev asutus võib delegeerida muude ametlike toimingutega seotud teatavad ülesanded ühele või mitmele volitatud isikule järgmistel tingimustel: a) artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaselt ei ole delegeerimine keelatud ning b) artikli 29 lõikes 1, välja arvatud punkti b alapunktis iv, sätestatud tingimused on täidetud. 2. Pädev asutus võib delegeerida muude ametlike toimingutega seotud teatavad ülesanded ühele või mitmele füüsilisele isikule järgmistel tingimustel: a) artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega on delegeerimine lubatud ning b) täidetud on artiklis 30 sätestatud tingimused, mida kohaldatakse mutatis mutandis. 3. Pädevad asutused ei delegeeri volitatud isikule või füüsilisele isikule otsusõigust, mis on seotud artikli 138 lõike 1 punktis b ja artikli 138 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannetega.

Volitatud isikud ja füüsilised isikud, kellele on artikli 28 lõike 1 alusel delegeeritud ametliku kontrolliga seotud teatavad ülesanded või artikli 31 alusel muude ametlike toimingutega seotud teatavad ülesanded, teevad järgmist: a) edastavad korrapäraselt ja alati, kui pädev asutus seda taotleb, tehtud ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute tulemused delegeerivale pädevale asutusele; b) teavitavad viivitamata delegeerivat pädevat asutust, kui ametliku kontrolli tulemused osutavad nõuete rikkumisele või nõuete rikkumise tõenäosusele, välja arvatud juhul, kui pädeva asutuse ja asjaomase volitatud isiku või füüsilise isiku vahel kehtestatud erikorra kohaselt on ette nähtud teisiti, ning c) võimaldavad pädevale asutusele juurdepääsu oma valdustele ja rajatistele ning teevad koostööd ja annavad abi.

Pädev asutus, kes on delegeerinud volitatud isikule või füüsilisele isikule artikli 28 lõike 1 alusel ametliku kontrolliga seotud teatavad ülesanded või artikli 31 alusel muude ametlike toimingutega seotud teatavad ülesanded, teeb järgmist: a) korraldab vastavalt vajadusele kõnealuste isikute auditeid või ülevaatusi, vältides dubleerimist ja võttes arvesse artikli 29 punkti b alapunktis iv osutatud akrediteeringuid; b) lõpetab delegeerimise viivitamata täielikult või osaliselt, kui: i) on tõendeid selle kohta, et volitatud isik või füüsiline isik ei suuda talle delegeeritud ülesandeid nõuetekohaselt täita; ii) volitatud isik või füüsiline isik ei võta asjakohaseid ja õigeaegseid meetmeid, et kindlakstehtud puudused kõrvaldada, või iii) volitatud isiku või füüsilise isiku sõltumatuse või erapooletuse kohta on tõendatud, et seda on rikutud. Käesolev punkt ei piira pädeva asutuse õigust lõpetada delegeerimine muudel kui käesolevas määruses osutatud põhjustel.

1. Ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute käigus proovide võtmiseks ja laboratoorseteks analüüsideks, uuringuteks ja diagnoosimiseks kasutatavad meetodid peavad vastama liidu normidele, millega on kõnealused meetodid kehtestatud, või nende suhtes kehtivatele tulemuskriteeriumidele. 2. Kui lõikes 1 osutatud liidu normid puuduvad, kasutavad ametlikud laborid ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute raames analüüsimise, uuringute ja diagnoosimise alaste erivajaduste jaoks üht järgmistest meetoditest lähtuvalt nende sobivusest: a) kättesaadavad meetodid, mis vastavad asjakohastele rahvusvaheliselt tunnustatud eeskirjadele või protokollidele, sealhulgas nendele, mille Euroopa Standardikomitee (CEN) on heaks kiitnud, või asjakohased meetodid, mille on välja töötanud või mida on soovitanud Euroopa Liidu referentlaborid ning mis on valideeritud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega; b) punktis a osutatud sobivate eeskirjade või protokollide puudumisel meetodid, mis vastavad riiklikul tasandil kehtestatud asjaomastele eeskirjadele, või kui selliseid eeskirju ei ole, siis asjaomased meetodid, mille on välja töötanud või mida on soovitanud riiklikud referentlaborid ning mis on valideeritud kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega, või asjaomased meetodid, mis on välja töötatud ja valideeritud meetodite valideerimist käsitlevate laboritevaheliste või laborisiseste uuringute abil ning kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokollidega. 3. Kui laboratoorseid analüüse, uuringuid või diagnoosimist on vaja teha kiirkorras ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodid puuduvad, võib asjaomane riiklik referentlabor või selle puudumise korral muu artikli 37 lõike 1 alusel määratud labor kasutada muid kui käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud meetodeid, kuni kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud teadusprotokolliga valideeritakse asjakohane meetod. 4. Võimaluse korral kirjeldatakse laboratoorsete analüüside tegemiseks kasutatud meetodeid III lisas sätestatud asjakohaste kriteeriumidega. 5. Proove tuleb võtta, käidelda ja märgistada viisil, mis tagab nende õigusliku, teadusliku ja tehnilise kehtivuse. 6. Komisjon võib rakendusaktides sätestada: a) meetodid, mida tuleb kasutada proovide võtmiseks ning laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks; b) tulemuskriteeriumid, analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimisparameetrid, mõõtemääramatuse ja kõnealuste meetodite valideerimise korra; c) analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemuste tõlgendamise. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Pädevad asutused tagavad, et ettevõtjal, kelle loomade või kaupade suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või diagnoosimist, on õigus teisele eksperdiarvamusele omal kulul. Õigus teisele eksperdiarvamusele võimaldab ettevõtjal taotleda proovide võtmise, analüüside, uuringute või diagnoosimisega seotud dokumentide läbivaatamist teise tunnustatud ja nõutava kvalifikatsiooniga eksperdi poolt. 2. Kui see on asjakohane ja tehniliselt teostatav ning võttes arvesse eelkõige ohtu loomadele või kaupadele ja ohu levimist, proovide või kaupade riknemisohtu ja olemasoleva substraadi kogust, teeb pädev asutus järgmist: a) tagab proovi võtmisel, kui ettevõtja seda taotleb, et võetakse piisav kogus, et oleks võimalik anda teine eksperdiarvamus ja vajaduse korral viia läbi lõikes 3 osutatud läbivaatamine, või b) kui punktis a osutatud piisavat kogust ei ole võimalik võtta, siis teavitab sellest ettevõtjat. Käesolevat lõiget ei kohaldata taimedel, taimsetel saadustel või muudel objektidel karantiinse taimekahjustaja esinemise kindlakstegemisel, mida tehakse selleks, et kontrollida vastavust artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidele. 3. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva vaidluse korral pädeva asutuse ja ettevõtja vahel võib ettevõtja taotleda omal kulul algse analüüsi, uuringu või diagnoosi dokumentide läbivaatamist ja vajaduse korral teise analüüsi, uuringu või diagnoosi tegemist teise ametliku labori poolt. 4. Ettevõtja taotlus saada teine eksperdiarvamus vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ei piira pädevate asutuste kohustust võtta viivitamata meetmeid, et kõrvaldada inimeste, loomade ja taimede terviseriskid või loomade heaoluriskid või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnariskid, või neid ohjeldada vastavalt artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele ja käesolevale määrusele.

1. Kui loomi ja kaupu müüakse sidevahendite kaudu, võib ametliku kontrolli jaoks kasutada proove, mis pädev asutus on ettevõtjalt anonüümselt tellinud. 2. Pädev astus võtab, kui tal on proovid käes, kõik meetmed tagamaks, et ettevõtjatele, kellelt need proovid lõike 1 alusel tellitakse: a) teatatakse, et kõnealused proovid võeti ametliku kontrolli jaoks ja neid analüüsitakse või nendega tehakse vajaduse korral kõnealuse ametliku kontrolli jaoks uuringuid, ning b) neil on õigus nõuda artikli 35 lõikes 1 sätestatud teist eksperdiarvamust, kui kõnealuses lõikes osutatud proove analüüsitakse või nendega tehakse uuringuid. 3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse volitatud isikutele ja füüsilistele isikutele, kellele on delegeeritud teatavad ametliku kontrolli ülesanded.

1. Pädev asutus määrab ametlikud laborid, mille ülesanne on teha laboratoorseid analüüse, uuringuid ja diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ajal, selles liikmesriigis, kelle territooriumil kõnealune pädev asutus tegutseb, või muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis. 2. Pädev asutus võib määrata ametlikuks laboriks labori, mis asub muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis, kui on täidetud järgmised tingimused: a) kohaldatakse asjakohast korda, mis võimaldab pädevatel asutustel teha artikli 39 lõikes 1 osutatud auditeid ja ülevaatusi või delegeerida auditite ja ülevaatuste tegemine pädevale asutusele, mis asub samas liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis kus laborgi, ning b) kõnealuse labori on juba määranud ametlikuks laboriks selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil labor asub. 3. Ametliku labori määramine vormistatakse kirjalikult ja see sisaldab üksikasjalikku kirjeldust: a) ülesannete kohta, mida labor täidab ametliku laborina; b) punktis a osutatud ülesannete täitmise tingimuste kohta ning c) korra kohta, mis on vajalik labori ja pädevate asutuste vahelise tõhusa ja tulemusliku koordineerimise ja koostöö jaoks. 4. Pädev asutus võib ametlikuks laboriks määrata ainult labori, mis vastab järgmistele tingimustele: a) laboril on proovidega analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks nõutavad oskused, seadmed ja taristu; b) laboril on piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemustega koolitatud töötajaid; c) labor tagab, et lõike 1 alusel talle antud ülesanded täidetakse erapooletult ja puudub huvide konflikt ametliku labori ülesannete täitmisel; d) labor suudab ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute käigus võetud proovidega tehtud analüüsidele, uuringutele ja diagnoosimisele saada õigeaegsed tulemused ning e) labor töötab kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 ja on saanud kõnealuse standardi kohase akrediteeringu riikliku akrediteerimisasutuse poolt, kes tegutseb kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008. 5. Lõike 4 punktis e osutatud ametliku labori akrediteerimise ulatus: a) peab hõlmama neid laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodeid, mida labor peab ametliku laborina tegutsedes kasutama analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemiseks; b) võib hõlmata ühte või mitut laboratoorse analüüsi, uuringu või diagnoosimise meetodit või meetodite rühma; c) võib olla määratletud paindlikult, et akrediteerimise ulatus võiks hõlmata akrediteeringu andmise hetkel ametliku labori poolt kasutatud meetodite muudetud variante või neid täiendavaid uusi meetodeid labori enda tehtud hindamise alusel ilma, et riiklik akrediteerimisasutus teeks enne kõnealuste muudetud või uute meetodite kasutamist erihindamise. 6. Kui ühelgi lõike 1 kohaselt liidus või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis määratud ametlikul laboril ei ole uute või eriti tavapäratute laboratoorsete analüüside, uuringute või diagnoosimise tegemiseks vajalikke oskusi, varustust, taristut ega töötajaid, võib pädev asutus taotleda kõnealuste analüüside, uuringute ja diagnoosimise tegemist mõnelt laborilt või diagnostikakeskuselt, kes ei vasta ühele või mitmele lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudele.

1. Kui ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute käigus võetud proovidega tehtud analüüsi, uuringu või diagnoosimise tulemused osutavad inimeste, loomade või taimede terviseriskidele või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnariskidele või tõenäolisele nõuete rikkumisele, teavitavad ametlikud laborid viivitamata pädevat asutust, kes määras nad seda analüüsi, uuringut või diagnoosimist tegema, ja asjakohasel juhul volitatud isikuid või füüsilisi isikuid, kellele ülesanded delegeeriti. Pädevate asutuste, delegeeritud ülesanded saanud volitatud isikute või füüsiliste isikute ja ametlike laborite vahelise erikokkuleppega võib siiski täpsustada, et selle teabe esitamist ei nõuta viivitamata. 2. Euroopa Liidu referentlabori või riikliku referentlabori taotluse korral osalevad ametlikud laborid laboritevahelistes võrdlevates uuringutes või pädevuskontrollis, mida korraldatakse nende analüüside, uuringute või diagnooside jaoks, mida nad teevad ametlike laboritena. 3. Ametlikud laborid teevad pädeva asutuse taotlusel üldsusele kättesaadavaks ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingutega seoses tehtud analüüsideks, uuringuteks ja diagnoosimiseks kasutatud meetodite nimetused. 4. Ametlikud laborid märgivad pädeva asutuse taotlusel koos tulemustega ära ka ametlike kontrollide ja muude ametlike toimingute raames tehtud kõikide analüüside, uuringute ja diagnoosimiste puhul kasutatud meetodid.

1. Pädev asutus korraldab artikli 37 lõike 1 alusel määratud ametlikele laboritele auditeid korrapäraselt ning alati siis, kui ta peab auditit vajalikuks, välja arvatud juhul, kui ta leiab, et selline audit oleks üleliigne, võttes arvesse artikli 37 lõike 4 punktis e osutatud akrediteerimishindamist. 2. Pädev asutus tunnistab ametlikuks laboriks määramise viivitamata kehtetuks kas täielikult või teatavate ülesannete osas, kui ametlik labor ei võta asjakohaseid ja õigeaegseid parandusmeetmeid vastavalt lõikes 1 sätestatud auditi tulemustele, millest ilmneb järgmine asjaolu: a) labor ei vasta enam artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tingimustele; b) labor ei täida artiklis 38 sätestatud kohustusi; c) labori tulemused ei ole artikli 38 lõikes 2 osutatud laboritevahelistes võrdlevates uuringutes rahuldavad.

1. Erandina artikli 37 lõike 4 punktist e võib pädev asutus määrata ametlikeks laboriteks järgmised laborid, olenemata sellest, kas nad vastavad kõnealuses punktis sätestatud tingimusele: a) laborid: i) kelle ainsaks tegevuseks on Trichinella avastamine lihas; ii) kes kasutavad Trichinella avastamiseks ainult neid meetodeid, millele on osutatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/1375 (58) artiklis 6; iii) kes täidavad Trichinella avastamise ülesannet pädeva asutuse või sellise ametliku labori järelevalve all, mis on määratud artikli 37 lõike 1 kohaselt ning mis on akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 käesoleva punkti alapunktis ii osutatud meetodite kasutamiseks, ning iv) kes osalevad korrapäraselt laboritevahelistes võrdlevates uuringutes või pädevuskontrollis, mida korraldavad riiklikud referentlaborid nende poolt Trichinella avastamiseks kasutatavate meetodite jaoks, ja saavutavad neis rahuldavaid tulemusi; b) laborid, kes teevad analüüse, uuringuid ja diagnoosimist ainult muude ametlike toimingute raames tingimusel, et nad: i) kasutavad ainult artikli 34 lõikes 1 ja artikli 34 lõike 2 punktis a või b osutatud laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodeid; ii) teevad analüüse, uuringuid ja diagnoosimist kasutatavate meetodite osas pädevate asutuste või riiklike referentlaborite järelevalve all; iii) osalevad korrapäraselt laboritevahelistes võrdlevates uuringutes või pädevuskontrollis, mida korraldavad riiklikud referentlaborid nende poolt kasutatavate meetodite jaoks, ja saavutavad neis rahuldavaid tulemusi, ning iv) rakendavad kvaliteeditagamissüsteemi, et nende kasutatavate laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodite tulemused oleksid õiged ja usaldusväärsed. 2. Kui labor kasutab käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud meetodeid, mille kohaselt tuleb laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise tulemused kinnitada, teeb kinnitavad laboratoorsed analüüsid, uuringud ja diagnoosimise ametlik labor, kes vastab artikli 37 lõike 4 punktis e sätestatud nõuetele. 3. Lõike 1 kohaselt määratud ametlik labor peab asuma selles liikmesriigis, mille territooriumil asub tema määranud pädev asutus.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse juhtumid, mille korral, ja tingimused, mille alusel võib pädev asutus kooskõlas artikli 37 lõikega 1 määrata ametlikuks laboriks labori, kes ei vasta kõikide tema poolt ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute jaoks kasutatavate meetodite osas artikli 37 lõike 4 punktis e osutatud tingimustele, kui labor vastab järgmistele tingimustele: a) labor tegutseb ja on läbinud akrediteerimise kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 ühe või mitme meetodi kasutamiseks, mis on sarnased muude nende kasutatavate meetoditega ja nendega võrreldes tüüpilised, ning b) labor kasutab korrapäraselt ja olulisel määral meetodeid, mille jaoks ta on saanud käesoleva artikli punktis a osutatud akrediteeringu; välja arvatud käesoleva määruse artikli 1 lõike 2 punktiga g hõlmatud valdkonnas, kui puudub valideeritud meetod artikli 34 lõigetes 1 ja 2 osutatud teatavate taimekahjustajate kindlakstegemiseks.

1. Erandina artikli 37 lõike 5 punktist a võib pädev asutus määrata olemasoleva ametliku labori ajutiselt ametlikuks laboriks vastavalt artikli 37 lõikele 1 laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise selliste meetodite kasutamiseks, mille jaoks ta ei ole saanud artikli 37 lõike 4 punktis e osutatud akrediteeringut: a) kui sellise meetodi kasutamist on alles hiljuti hakatud liidu normide kohaselt nõudma; b) kui kasutatavas meetodis tehtud muudatused tingivad vajaduse uue akrediteeringu või ametlikule laborile antud akrediteeringu ulatuse laiendamise järele või c) kui vajadus uue meetodi järele tuleneb hädaolukorrast või esilekerkivast riskist inimeste, loomade või taimede tervisele ja loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale. 2. Lõikes 1 osutatud ajutine määramine peab vastama järgmistele tingimustele: a) ametlik labor on juba akrediteeritud kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 meetodi kasutamiseks, mis on sarnane meetodiga, mida akrediteeringu ulatus ei hõlma; b) ametlikus laboris rakendatakse kvaliteeditagamissüsteemi selleks, et meetod, mida olemasoleva akrediteeringu ulatus ei hõlma, annaks õigeid ja usaldusväärseid tulemusi; c) analüüse, uuringuid ja diagnoosimist kõnealuse meetodi osas tehakse pädevate asutuste või riiklike referentlaborite järelevalve all. 3. Lõikes 1 osutatud ajutise määramise periood ei tohi olla pikem kui üks aasta. Seda võib pikendada üks kord veel üheks aastaks. 4. Lõike 1 kohaselt määratud ametlik labor peab asuma selles liikmesriigis, mille territooriumil asub tema määranud pädev asutus.

Liitu sisenevate loomade ja kaupade ametlik kontroll korraldatakse riskipõhiselt. Artiklites 47 ja 48 osutatud loomade ja kaupade osas tehakse ametlikke kontrolle vastavalt artiklitele 47–64.

1. Selleks et tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmine, teevad pädevad asutused liitu sisenevate loomade ja kaupade riskipõhist korrapärast ametlikku kontrolli asjakohase sagedusega, kui loomadele ja kaupadele ei kohaldata artikleid 47 ja 48. 2. Lõikes 1 osutatud loomade ja kaupade puhul võetakse ametliku kontrolli asjakohase sageduse kindlaksmääramiseks arvesse järgmist: a) eri tüüpi loomadest ja kaupadest tulenevat riski inimeste, loomade või taimede tervisele ja loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale; b) teavet, mis viitab sellele, et tarbijaid võidakse eksitada, eelkõige kaupade olemuse, määratletuse, omaduste, koostise, koguse, säilivuse, päritoluriigi või lähtekoha või valmistus- või tootmismeetodite osas; c) kuidas on asjaomaste loomade ja kaupade suhtes kohaldatavaid artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega kehtestatud nõudeid varem täitnud: i) kolmas riik ja päritoluettevõte või asjakohasel juhul tootmispaik, ii) eksportija, iii) saadetise eest vastutav ettevõtja; d) kontrolli, mida on asjaomaste loomade ja kaupade suhtes juba tehtud, ning e) päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevate asutuste tagatisi selle kohta, et loomad ja kaubad vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega kehtestatud nõuetele või nõuetele, mis on nendega vähemalt samaväärseteks tunnistatud. 3. Lõikes 1 sätestatud ametlik kontroll tehakse sobivas kohas liidu tolliterritooriumil, sealhulgas: a) liitu sisenemise koht; b) piiripunkt; c) vabasse ringlusse laskmise koht liidus; d) saadetise eest vastutava ettevõtja laod ja valdused; e) sihtkoht. 4. Olenemata lõigetest 1 ja 3 teevad pädevad asutused piiripunktides ja muudes liitu sisenemise kohtades ametlikku kontrolli järgmise suhtes, kui neil on alust arvata, et nende sisenemine liitu võib endast kujutada riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale: a) transpordivahendid, ka tühjad, ning b) pakendid, sealhulgas kaubaalused. 5. Pädevad asutused võivad kohaldada ametlikku kontrolli ka kaupade suhtes, mis läbivad mõnda määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punkti 16 alapunktides a, b ja c määratletud tolliprotseduuri ja nimetatud määruse artikli 5 punktis 17 määratletud ajutise ladustamise korral.

1. Kui ametlik kontroll tehakse artikli 44 lõike 1 kohaselt, siis see: a) hõlmab alati dokumentide kontrolli ning b) hõlmab identsus- ja füüsilist kontrolli sõltuvalt riskist inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale. 2. Pädevad asutused teevad lõike 1 punktis b osutatud füüsilise kontrolli asjakohastes tingimustes nii, et ülevaatused saab teha nõuetekohaselt. 3. Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud dokumentide kontrolli, identsus- või füüsilise kontrolli tulemusel ilmneb, et loomad ja kaubad ei vasta artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele, kohaldatakse artikli 66 lõikeid 1, 3 ja 5, artikleid 67, 68 ja 69, artikli 71 lõikeid 1 ja 2, artikli 72 lõikeid 1 ja 2 ning artikleid 137 ja 138. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse juhtumid, mille puhul, ja tingimused, mille kohaselt võib pädev asutus nõuda ettevõtjalt teatamist teatavate liitu sisenevate kaupade saabumisest.

1. Kui loomadelt ja kaupadelt võetakse proove, siis pädev asutus, ilma et see piiraks artiklite 34–42 kohaldamist: a) teavitab asjaomaseid ettevõtjaid ja asjakohasel juhul tolli ning b) otsustab, kas loomad ja kaubad tuleb kinni pidada kuni analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemuste selgumiseni, või võib nad vabastada tingimusel, et loomade ja kaupade jälgitavus on tagatud. 2. Komisjon teeb rakendusaktidega järgmist: a) kehtestab menetlused, mis on vajalikud lõike 1 punktis b osutatud loomade ja kaupade jälgitavuse tagamiseks, ning b) määrab kindlaks dokumendid, mis peavad kaasas olema lõikes 1 osutatud loomade ja kaupadega, kui pädevad asutused on proove võtnud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Et kontrollida, kas järgitakse artikli 1 lõikes 2 osutatud norme, teevad pädevad asutused esimeses liitu saabumise piiripunktis ametliku kontrolli iga saadetise suhtes, mis sisaldab liitu sisenevaid järgmisi looma- või kaubakategooriaid: a) loomad; b) loomsed saadused, loomne paljundusmaterjal ja loomsed kõrvalsaadused; c) taimed, taimsed saadused ja muud objektid, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/2031 artikli 72 lõike 1 ja artikli 74 lõike 1 kohaselt kehtestatud loeteludes; d) kaubad teatavatest kolmandatest riikidest, mille kohta on komisjon teinud käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud rakendusaktidega otsuse, et nende liitu sisenemise kohas on vaja muuta ametlik kontroll ajutiselt rangemaks teadaoleva või esilekerkiva riski tõttu või kuna on tõendeid, et artikli 1 lõikes 2 osutatud norme võidakse rikkuda laiaulatuslikult ja olulisel määral; e) loomad ja kaubad, mille suhtes kohaldatakse erakorralisi meetmeid, mis on sätestatud õigusaktides, mis on vastu võetud kooskõlas määruse (EÜ) nr 178/2002 artikliga 53, määruse (EL) 2016/429 artikliga 249 või määruse (EL) 2016/2031 artikli 28 lõikega 1, artikli 30 lõikega 1, artikli 40 lõikega 3, artikli 41 lõikega 3, artikli 49 lõikega 1, artikli 53 lõikega 3 ja artikli 54 lõikega 3 ning mille kohaselt nõutakse kõnealuste looma- ja kaubasaadetiste suhtes ametliku kontrolli kohaldamist nende liitu sisenemisel, kusjuures saadetised peavad olema identifitseeritud asjaomaste kombineeritud nomenklatuuri koodidega; f) loomad ja kaubad, mille sisenemise korral liitu kehtivad tingimused või meetmed, mis on sätestatud artikli 126 või artikli 128 alusel vastuvõetud õigusaktides või artikli 1 lõikes 2 osutatud normides ning mille kohaselt tuleb loomade või kaupade liitu sisenemisel kontrollida kõnealuste tingimuste või meetmete järgimist. 2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega: a) loetelu kõikidest loomadest ja kaupadest, millele osutatakse lõike 1 punktides a ja b, koos nende asjaomaste kombineeritud nomenklatuuri koodidega, ning b) lõike 1 punktis d osutatud kategooriasse kuuluvate kaupade loetelu koos nende kombineeritud nomenklatuuri koodidega ja selle ajakohastamise vastavalt vajadusele seoses kõnealuses punktis osutatud riskidega. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud saadetiste kategooriaid, et lisada neisse liittooted, hein ja põhk ning muud tooted, piirdudes rangelt toodetega, mis kujutavad endast hiljuti avastatud või märkimisväärselt suurenenud riski inimeste, loomade või taimede tervisele või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale. 4. Kui õigusaktides, millega kehtestatakse lõike 1 punktides d, e ja f osutatud meetmed või tingimused, ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesolevat artiklit ka lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suhtes, kui need on mittekaubanduslikud. 5. Saadetise eest vastutavad ettevõtjad tagavad, et lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriad esitatakse ametlikuks kontrolliks kõnealuses sättes osutatud piiripunktis.

Komisjon võtab kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul ei kohaldata artiklit 47 järgmiste looma- ja kaubakategooriate suhtes, kui erandi tegemine on põhjendatud: a) kaubad, mis on saadetud kaubanäidistena või eksponaatidena näituste jaoks ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks; b) teaduslikul eesmärgil saadetud loomad ja kaubad; c) kaubad, mis on rahvusvahelistel liinidel sõitvas transpordivahendis ja mida ei laadita maha ning mis on ette nähtud meeskonna ja reisijate tarbeks; d) kaubad, mis kuuluvad reisijate isikliku pagasi hulka ja on ette nähtud isiklikuks tarbimiseks või kasutamiseks; e) kaubad, mis saadetakse väikeste saadetistena füüsilistele isikutele ja mis ei ole ette nähtud turule laskmiseks; f) lemmikloomad, nagu need on määratletud määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 11; g) kaubad, mis on läbinud eritöötluse ja mille kogus ei ületa kõnealustes delegeeritud õigusaktides sätestatud kogust; h) looma- ja kaubakategooriad, millel on madal risk või ei ole spetsiifilist riski ja mida ei ole seetõttu vaja piiripunktis kontrollida.

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud kohaldatavatele nõuetele vastavuse kontrollimiseks kontrollivad pädevad asutused artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetisi ametlikult, kui kõnealune saadetis jõuab piiripunkti. Ametlik kontroll peab hõlmama dokumentide, identsus- ja füüsilist kontrolli. 2. Füüsilist kontrolli teeb: a) loomade, välja arvatud veeloomad, või liha ja söödava rupsi korral veterinaarjärelevalve ametnik, keda võivad abistada töötajad, keda on koolitatud vastavalt lõike 5 kohaselt kehtestatud nõuetele veterinaarvaldkonnas ning kelle on määranud selleks otstarbeks pädev asutus; b) veeloomade, muude kui käesoleva lõike punktis a osutatud loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali või loomsete kõrvalsaaduste korral veterinaarjärelevalve ametnik või töötajad, keda on koolitatud vastavalt lõike 5 kohaselt kehtestatud nõuetele ning kelle on määranud selleks otstarbeks pädev asutus; c) taimede, taimsete saaduste või muude objektide korral taimeterviseametnik. 3. Piiripunkti pädevad asutused teevad süstemaatiliselt ametlikku kontrolli transporditavate loomasaadetiste suhtes ja transpordivahendite suhtes, et kontrollida artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud loomade heaolunõuete järgimist. Pädevad asutused kehtestavad korra transporditavate loomade ametliku kontrolli esimesele järjekohale seadmiseks, et vähendada kontrolli puhul esinevaid viivitusi. 4. Komisjon võib rakendusaktidega sätestada artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste esitamise praktilise korra, ühe saadetise moodustavate veoühikute või allühikute ja kõnealuste veoühikute või allühikute maksimaalse arvu igas saadetises, võttes arvesse vajadust tagada saadetiste kiire ja tõhus käsitlemine ja ametlik kontroll, mida pädevad asutused peavad tegema, ja asjakohasel juhul rahvusvahelisi standardeid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud eriomased koolitusnõuded töötajatele füüsilise kontrolli tegemiseks piiripunktides.

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ette nähtud ametlike sertifikaatide ja dokumentide originaalid või samaväärsed elektroonilised sertifikaadid ja dokumendid, mis peavad kaasas olema artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetistega, esitatakse piiripunkti pädevatele asutustele ja pädevad asutused säilitavad neid, juhul kui artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ei ole ette nähtud teisiti. 2. Piiripunkti pädevad asutused annavad saadetise eest vastutavale ettevõtjale lõikes 1 osutatud ametlike sertifikaatide või dokumentide kinnitatud paber- või elektroonilise koopia, või kui saadetis jagatakse, kõnealuste sertifikaatide või dokumentide paber- või elektroonilised koopiad, millest igaüks on kinnitatud. 3. Saadetist ei ole lubatud jagada enne, kui on tehtud ametlik kontroll ja artiklis 56 osutatud ühtse sisseveodokument on koostatud vastavalt artikli 56 lõikele 5 ja artiklile 57. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul peab artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetistega kuni sihtkohani kaasas olema ühtne sisseveodokument.

1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse: a) juhtumid ja tingimused, mille puhul võivad piiripunkti pädevad asutused lubada artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste edasitransportimist lõppsihtkohta, enne kui võimaliku nõutava füüsilise kontrollimise tulemused on selgunud; b) looma- ja kaubakategooriate, mille suhtes kohaldatakse artikli 47 lõikes 1 sätestatud ametlikku kontrolli ja mis sisenevad liitu kolmandast riigist mere- või õhutranspordiga, kui nimetatud loomad või kaubad viiakse tolli järelevalve all laevalt või õhusõidukilt samas sadamas või lennujaamas edasise veo jaoks muule laevale või õhusõidukile, ehk „ümberlaaditud“ saadetiste suhtes dokumentide ning vajaduse korral identsus- ja füüsilise kontrolli tegemise tähtajad ja kord; c) juhtumid ja tingimused, mille puhul võib ümberlaaditud saadetiste ja õhu- või meretranspordiga saabuvate ja edasitranspordiks samasse transpordivahendisse jäävate loomade identsus- ja füüsilist kontrolli teha muus piiripunktis kui esimeses liitu saabumise piiripunktis; d) juhtumid ja tingimused, mille puhul võib lubada artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste transiiti, ja teatud ametlik kontroll, mida tuleb piiripunktis selliste saadetiste suhtes teha, sealhulgas juhtumid ja tingimused, mille puhul kõnealuseid kaupu hoitakse spetsiaalselt heakskiidetud tollilaos või vabatsoonis; e) juhtumid ja tingimused, mille puhul kohaldatakse erandeid identsus- ja füüsilise kontrolli normidest ümberlaaditud saadetiste ja artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud kaupade saadetiste transiidi suhtes. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul kohaldatakse erandeid dokumentide kontrolli normidest ümberlaaditud saadetiste ja artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud kaupade saadetiste transiidi suhtes.

Selleks et tagada artiklites 49, 50 ja 51 osutatud normide ühetaoline rakendamine, sätestab komisjon rakendusaktidega üksikasjalikud normid tegevuse kohta, mida tuleb teha kõnealustes artiklites osutatud dokumentide, identsus- ja füüsilise kontrolli ajal ja pärast seda, et tagada ametliku kontrolli tõhusus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse juhtumid ja tingimused, mille puhul: a) võivad pädevad asutused teha artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste identsus- ja füüsilise kontrolli muus kontrollipunktis kui piiripunktis tingimusel, et need kontrollipunktid vastavad artikli 64 lõikes 3 ja artikli 64 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuetele; b) võib selliste saadetiste puhul, mis on läbinud dokumentide ja identsuskontrolli liitu saabumise esimeses piiripunktis, füüsilise kontrolli teha muus piiripunktis teises liikmesriigis; c) võib selliste saadetiste puhul, mis on läbinud dokumentide kontrolli liitu saabumise esimeses piiripunktis, identsus- ja füüsilise kontrolli teha muus piiripunktis teises liikmesriigis; d) võivad toll või muud avalik-õiguslikud asutused täita kontrolliga seotud eriülesandeid, mis on seotud järgmisega, kui need ülesanded ei kuulu juba nimetatud ametiasutuste vastutusalasse: i) artikli 65 lõikes 2 osutatud saadetised; ii) reisijate isiklik pagas; iii) sidevahendi kaudu toimuvalt müügilt, sealhulgas telefonitsi või interneti kaudu tellitud kaup; iv) lemmikloomad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 (59) artiklis 5 sätestatud tingimustele; e) võib artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud taimede, taimsete saaduste või muude objektide saadetiste dokumentide kontroll toimuda mujal kui piiripunktis. 2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktide suhtes kohaldatakse ka artikli 56 lõike 3 punkti b, artikli 57 lõike 2 punkti a, artikli 59 lõiget 1, artikli 60 lõike 1 punkte a ja d ning artikleid 62 ja 63.

1. Kõikide artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste puhul tehakse dokumentide kontroll. 2. Identsus- ja füüsilist kontrolli tehakse artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate puhul sagedusega, mis sõltub riskist, mida iga loom, kaup või looma- või kaubakategooria kujutab endast inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale. 3. Komisjon kehtestab rakendusaktidega sätted lõikes 2 osutatud asjakohase sagedusmäära ühetaoliseks kohaldamiseks. Kõnealuste sätetega tagatakse, et sagedused on nullist suuremad, ja nendega määratakse kindlaks: a) kriteeriumid ja menetlused, mille eesmärk on määrata kindlaks selliste identsus- ja füüsiliste kontrollide sagedusmäär, mida tehakse artikli 47 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suhtes, ja seda muuta, ning kohandada seda vastavalt kõnealuste kategooriatega seotud riskide tasemele, võttes arvesse: i) teavet, mille komisjon on kogunud kooskõlas artikli 125 lõikega 1; ii) komisjoni ekspertide poolt kooskõlas artikli 120 lõikega 1 tehtud kontrolli tulemusi; iii) ettevõtja varasemat tegevust seoses artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmisega; iv) andmeid ja teavet, mis on kogutud artiklis 131 osutatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu; v) olemasolevaid teaduslikke hinnanguid ning vi) kogu muud teavet looma- ja kaubakategooriatega seotud riskide kohta; b) tingimused, mille alusel võivad liikmesriigid suurendada punkti a kohaselt tehtava identsus- ja füüsilise kontrolli sagedust, et võtta arvesse kohalikke riskifaktoreid; c) menetlused, millega tagatakse, et punkti a kohaselt tehtavate identsus- ja füüsiliste kontrollide sagedusmäärasid kohaldatakse õigeaegselt ja ühetaoliselt. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Komisjon sätestab rakendusaktides: a) artikli 47 lõike 1 punktis d osutatud kaubakategooriate identsus- ja füüsiliste kontrollide sageduse ning b) artikli 47 lõike 1 punktides e ja f osutatud looma- ja kaubakategooriate identsus- ja füüsiliste kontrollide sageduse, kui see ei ole juba sätestatud kõnealustes punktides osutatud õigusaktides. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Pädevad asutused teevad iga artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetise kohta pärast ametlikku kontrolli, sealhulgas dokumentide ning vajaduse korral identsus- ja füüsilist kontrolli, otsuse, milles märgitakse, kas saadetis vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele, ja vajaduse korral, millist tolliprotseduuri kohaldada. 2. Saadetiste kohta tehtavad otsused: a) loomade, loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali või loomsete kõrvalsaaduste kohta teeb veterinaarjärelevalve ametnik; b) taimede, taimsete saaduste või muude objektide kohta teeb taimeterviseametnik. 3. Erandina lõike 2 punktist a võivad pädevad asutused otsustada, et inimtoiduks ettenähtud kalandustoodete, elusate kahepoolmeliste molluskite, elusate okasnahksete, elusate mantelloomade ja elusate meritigude saadetiste kohta teevad otsuse nõuetekohaselt koolitatud töötajad, kelle pädev asutus on sel eesmärgil konkreetselt määranud.

1. Artikli 47 lõikes 1 osutatud iga looma- või kaubakategooria saadetise kohta täidab saadetise eest vastutav ettevõtja ühtse sisseveodokumendi vastava osa ning esitab saadetise ja selle sihtkoha koheseks ja täielikuks identifitseerimiseks vajaliku teabe. 2. Käesoleva määruse viiteid ühtsele sisseveodokumendile käsitatakse ka viidetena selle elektroonilisele ekvivalendile. 3. Ühtset sisseveodokumenti kasutavad: a) ettevõtjad, kes vastutavad artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste eest, et teatada piiripunkti pädevatele asutustele kõnealuste saadetiste saabumisest ette, ning b) piiripunkti pädevad asutused, et: i) registreerida ametliku kontrolli tulemus ja kõik otsused, mis on selle põhjal tehtud, sealhulgas saadetise tagasilükkamise kohta; ii) ühtse elektroonilise süsteemi kaudu edastada punktis i osutatud teave. 4. Saadetise eest vastutavad ettevõtjad teatavad saadetisest ette kooskõlas lõike 3 punktiga a ja täidavad selleks ühtse sisseveodokumendi vastava osa ja esitavad selle ühtsesse elektroonilisse süsteemi edastamiseks piiripunkti pädevatele asutustele enne saadetise füüsilist saabumist liitu. 5. Piiripunkti pädevad asutused koostavad ühtse sisseveodokumendi võimalikult kiiresti, kui: a) kogu artikli 49 lõike 1 kohaselt nõutav ametlik kontroll on tehtud; b) füüsilise kontrolli tulemused on selgunud (kui kõnealune kontrollimine on ette nähtud) ning c) saadetise kohta on vastu võetud artikli 55 kohane otsus ja see on märgitud ühtsesse sisseveodokumenti.

1. Artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste suunamine tolliprotseduurile, sealhulgas nende sisenemine või käitlemine vabaladudes või tolliladudes või vabatsoonides toimub tingimusel, et saadetise eest vastutav ettevõtja esitab tollile ühtse sisseveodokumendi, ilma et see piiraks artiklis 48 osutatud erandite ning artiklites 53 ja 54 osutatud normide kohaldamist. Selleks ajaks peavad piiripunkti pädevad asutused olema nõuetekohaselt koostanud ühtse sisseveodokumendi ühtses elektroonilises süsteemis. 2. Toll: a) ei luba saadetise suhtes kohaldada piiripunkti pädeva asutuse poolt ettenähtud tolliprotseduurist erinevat tolliprotseduuri ning b) lubab saadetise vabasse ringlusse ainult sel juhul, ilma et see piiraks artiklis 48 osutatud erandite ning artiklites 53 ja 54 osutatud normide kohaldamist, kui on esitatud nõuetekohaselt koostatud ühtne sisseveodokument, mis kinnitab, et saadetis vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud kohaldatavatele normidele. 3. Kui artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- või kaubakategooriate saadetiste kohta on esitatud tollideklaratsioon, aga ühtset sisseveodokumenti ei ole esitatud, peab toll saadetise kinni ja teatab sellest kohe piiripunkti pädevatele asutustele. Pädevad asutused võtavad vajalikud meetmed kooskõlas artikli 66 lõikega 6.

Komisjon sätestab rakendusaktidega normid, millega kehtestatakse: a) ühtse sisseveodokumendi vorm ja juhised selle esitamiseks ja kasutamiseks, võttes arvesse asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid, ning b) kui pikalt peab saadetise eest vastutav ettevõtja saadetisest ette teatama, nagu on nõutud artikli 56 lõike 3 punktis a, et piiripunkti pädevatel asutustel oleks võimalik teha õigeaegne ja tõhus ametlik kontroll. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Liikmesriigid määravad ühe või mitme artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooria suhtes ametliku kontrolli tegemiseks piiripunktid. 2. Liikmesriigid teatavad komisjonile piiripunkti määramisest ette. Teade peab sisaldama kogu teavet, mida komisjonil on vaja, et kontrollida, kas asjaomane piiripunkt vastab artiklis 64 sätestatud miinimumnõuetele. 3. Kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 osutatud teate kättesaamist teatab komisjon liikmesriigile: a) kas asjaomase piiripunkti määramine sõltub sellise ametliku kontrolli soodsast tulemusest, mille komisjoni eksperdid on teinud kooskõlas artikliga 116 ja mille eesmärk on kontrollida artiklis 64 sätestatud miinimumnõuete järgimist, ning b) kõnealuse kontrolli kuupäeva, mis ei ole hiljem kui kuus kuud pärast teatamist. 4. Kui komisjon on teavitanud liikmesriiki lõike 3 kohaselt, et kontroll ei ole vajalik, võib liikmesriik piiripunktid määrata. 5. Liikmesriik ei määra piiripunkti enne, kui komisjon on teatanud talle, et kontrollil on soodne tulemus. Komisjon edastab lõike 3 punktis a osutatud kontrolli tulemused hiljemalt kolme kuu jooksul pärast nimetatud kontrolli kuupäeva.

1. Iga liikmesriik teeb interneti kaudu kättesaadavaks tema territooriumil asuvate piiripunktide ajakohased loetelud, milles on iga piiripunkti kohta esitatud järgmine teave: a) selle kontaktandmed; b) selle lahtiolekuajad; c) täpne asukoht ja kas see on sadam, lennujaam, sisenemiskoht raudteel või maanteel ning d) kõik artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriad, mille jaoks piiripunkt on määratud. 2. Komisjon sätestab rakendusaktidega vormi, kategooriad, määramiste lühendid ja muu teabe, mida liikmesriigid peavad piiripunktide loeteludes kasutama. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Piiripunktidele direktiivi 97/78/EÜ artikli 6 ja direktiivi 91/496/EMÜ artikli 6 kohaselt antud load, määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 5 ja direktiivi 2000/29/EÜ artikli 13c lõike 4 kohased sisenemiskohtade määramised ja komisjoni määruse (EL) nr 284/2011 (60) artikli 5 kohaste esimeste sissetoomiskohtade määramised tunnistatakse kehtetuks. 2. Liikmesriigid võivad muuta piiripunktide määramise otsuseid, määratud sisenemiskohti, käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sisenemiskohti ja esimesi sissetoomiskohti kooskõlas artikli 59 lõikega 1 tingimusel, et artiklis 64 osutatud miinimumnõuded on täidetud. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud määramise otsuse muutmise suhtes ei kohaldata artikli 59 lõikeid 2, 3 ja 5.

1. Kui piiripunkt ei vasta enam artiklis 64 osutatud nõuetele, siis liikmesriigid: a) tunnistavad kehtetuks artikli 59 lõikes 1 sätestatud määramise kõikide või teatavate looma- ja kaubakategooriate suhtes, mille jaoks piiripunkt oli määratud, ning b) jätavad kõnealused piiripunktid artikli 60 lõikes 1 osutatud loetelust välja nende looma- ja kaubakategooriate osas, mille puhul määramine on kehtetuks tunnistatud. 2. Liikmesriik teatab komisjonile ja teistele liikmesriikidele piiripunkti määramise kehtetuks tunnistamisest lõike 1 alusel ja kehtetuks tunnistamise põhjused. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte juhtumite kohta, mille korral, ja menetluste kohta, mille kohaselt võib piiripunktid, mille määramine on käesoleva artikli lõike 1 punkti a alusel ainult osaliselt kehtetuks tunnistatud, erandina artiklist 59 uuesti määrata. 4. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide pädevust tunnistada piiripunkti määramine kehtetuks muudel kui käesolevas määruses osutatud põhjustel.

1. Liikmesriik peatab piiripunkti määramise ja nõuab sellelt tegevuse peatamist kõikide või teatavate määramisega hõlmatud looma- ja kaubakategooriate osas, kui nende tegevuse tõttu võib tekkida risk inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale. Tõsise riski puhul jõustub peatamine kohe. 2. Liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele piiripunkti määramise peatamisest ja peatamise põhjused. 3. Liikmesriik lisab teabe piiripunkti määramise peatamisest artikli 60 lõikes 1 osutatud loetelusse. 4. Liikmesriik lõpetab lõikes 1 osutatud peatamise kohe, kui: a) pädevad asutused on kindlad, et lõikes 1 osutatud riski enam ei ole, ning b) liikmesriik on edastanud komisjonile ja teistele liikmesriikidele teabe, mille alusel peatamine lõpetati. 5. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide pädevust otsustada piiripunkti määramise peatamine muudel kui käesolevas määruses osutatud põhjustel.

1. Piiripunkt asub liitu sisenemise koha vahetus läheduses ning kohas, mille toll on määruse (EL) nr 952/2013 artikli 135 lõigete 1 ja 2 kohaselt määranud, või vabatsoonis. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte seoses juhtumitega ja tingimustega, mille puhul võib piiripunkt teatavate geograafiliste piirangute korral asuda muul kaugusel kui liitu sisenemise koha vahetus läheduses. 3. Piiripunktil on: a) piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid; b) valdused või muud rajatised, mis on sobivad käideldavate looma- ja kaubakategooriate laadi ja hulga jaoks; c) seadmed ja valdused või muud rajatised, mida saab kasutada selliste looma- ja kaubakategooriate suhtes ametliku kontrolli tegemiseks, mille jaoks piiripunkt on määratud; d) kasutusel kord, millega tagatakse olenevalt olukorrast juurdepääs muudele seadmetele, valdustele ja teenustele, mida on vaja artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt võetavate meetmete kohaldamiseks juhul, kui on tegemist saadetistega, mille puhul kahtlustatakse nõuete rikkumist või on nõuete rikkumine kindlaks tehtud, ja saadetistega, mis kujutavad endast riski; e) situatsiooniplaan sujuva ametliku kontrolli tagamiseks ning artiklite 65, 66 ja 67 kohaselt võetud meetmete tõhusaks rakendamiseks ettenägematute või ootamatute tingimuste või sündmuste korral; f) tehnika ja seadmed, mida on vaja ühtse elektroonilise süsteemi ning asjakohasuse korral andmete ja teabe käitlemiseks ja vahetamiseks vajalike muude elektrooniliste teabehaldussüsteemide tõhusa toimimise jaoks; g) juurdepääs selliste ametlike laborite teenustele, mis on suutlikud tagama analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemusi ettenähtud tähtaegadeks ja millel on infotehnoloogilised vahendid, et kanda tehtud analüüside, uuringute ja diagnoosimise tulemused vastavalt vajadusele ühtsesse elektroonilisse süsteemi; h) kasutusel asjakohane kord eri looma- ja kaubakategooriate nõuetekohaseks käitlemiseks ja ristsaastumisest tulenevate võimalike riskide vältimiseks ning i) kasutusel kord asjakohaste bioturvalisusstandardite järgimiseks, et takistada taudide levimist liitu. 4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada üksikasjalikud normid käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud nõuete kohta, et võtta arvesse eripära ja logistilisi vajadusi, mis on seotud ametliku kontrolli tegemisega ja selliste meetmete rakendamisega, mis on võetud kooskõlas artikli 66 lõigetega 3 ja 6 ja artikliga 67 loomade ja kaupade eri kategooriate suhtes, millele on osutatud artikli 47 lõikes 1. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid juhtumite ja tingimuste kohta, mille korral töötlemata palkide, saematerjali ja puiduhakke impordiks määratud piiripunktid võidakse vabastada ühest või mitmest käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kohustustest, et võtta arvesse ametliku kontrolli eest vastutavate ja geograafiliste piirangute tingimustes tegutsevate pädevate asutuste vajadusi, tagades samal ajal kontrolli nõuetekohase teostamise.

1. Kui artikli 44 lõikes 1 ja artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetiste puhul kahtlustatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumist, teevad pädevad asutused ametlikku kontrolli, mille eesmärk on saada kahtlusele kinnitust või lükata see ümber. 2. Pädev asutus kohaldab ametlikku kontrolli selliste looma- ja kaubasaadetiste suhtes, mille kohta ettevõtja ei ole deklareerinud, et need sisaldavad artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriaid, kui on alust arvata, et saadetis neid siiski sisaldab. 3. Pädev asutus annab korralduse lõigetes 1 ja 2 osutatud saadetiste ametlikuks kinnipidamiseks kuni kõnealuste lõigetega ette nähtud ametliku kontrolli tulemuste selgumiseni. Asjakohasel juhul tuleb kõnealused saadetised kuni ametliku kontrolli tulemuste selgumiseni isoleerida või panna karantiini ning loomad paigutada sobivasse varjualusesse, neid sööta, joota ja vajaduse korral neid ravida. 4. Kui pädevatel asutustel on alust kahtlustada saadetise eest vastutavat ettevõtjat pettuses või eksitavas tegevuses või on ametliku kontrolli põhjal alust arvata, et artikli 1 lõikes 2 osutatud norme on tõsiselt ja korduvalt rikutud, peavad nad lisaks artikli 66 lõikes 3 osutatud meetmete võtmisele muutma asjakohasel juhul sama päritoluga või sama kasutusviisi jaoks ette nähtud saadetiste ametliku kontrolli rangemaks. 5. Pädevad asutused teatavad komisjonile ja liikmesriikidele ühtse elektroonilise süsteemi kaudu oma otsusest teha rangemat ametlikku kontrolli, nagu on ette nähtud käesoleva artikli lõikega 4, ja esitavad oma otsuse põhjused. 6. Komisjon kehtestab rakendusaktidega korra, et pädevad asutused saaksid käesoleva artikli lõigetes 4 ja 5 osutatud rangemat ametlikku kontrolli teha koordineeritult. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Pädevad asutused annavad korralduse liitu sisenevate loomade või kaupade saadetiste ametlikuks kinnipidamiseks, kui kõnealused saadetised ei vasta artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele, ja keelduvad neid liitu lubamast. Kui see on asjakohane, isoleerivad pädevad asutused sellised saadetised või panevad need karantiini ning neisse kuuluvaid loomi hoitakse, nende eest hoolitsetakse või neid ravitakse sobivates tingimustes, kuni edasiste otsuste tegemiseni. Võimaluse korral võtavad pädevad asutused arvesse ka huvi pakkuda erihooldust seoses kaupade teatud liikidega. 2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud isoleerimise ja karantiini panemise praktilise korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Pädev asutus annab lõikes 1 osutatud saadetise suhtes saadetise eest vastutavale ettevõtjale viivitamata korralduse: a) hävitada saadetis; b) suunata saadetis liidust väljapoole kooskõlas artikli 72 lõigetega 1 ja 2 või c) kohaldada saadetise suhtes erirežiimi kooskõlas artikli 71 lõigetega 1 ja 2 või muud meedet tagamaks, et artikli 1 lõikes 2 osutatud norme järgitakse, ja vajaduse korral määrab saadetise muul otstarbel kasutamiseks kui esialgu ette nähtud. Esimese lõigu punktides a, b ja c nimetatud toimingud tehakse kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega, sealhulgas eelkõige elusloomade saadetiste puhul normidega, mille eesmärk on säästa loomi igasugusest välditavast valust, piinast ja kannatusest. Kui saadetis sisaldab taimi, taimseid saadusi või muid objekte, kohaldatakse saadetise või selle partiide suhtes esimese lõigu punkte a, b ja c. Enne kui ettevõtjale antakse korraldus võtta esimese lõigu punktide a, b ja c kohaseid meetmeid, kuulab pädev asutus asjaomase ettevõtja ära, välja arvatud juhul, mis nõuab kohest tegutsemist riski korral inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale. 4. Kui pädev asutus teeb ettevõtjale korralduse teha üks või mitu lõike 3 esimese lõigu punktiga a, b või c ette nähtud toimingut, võib pädev asutus erandkorras lubada, et toiming tehtaks üksnes saadetise osa suhtes, tingimusel, et osaline hävitamine, edasisaatmine, erirežiim või muu toiming: a) tagab nõuete täitmise; b) ei kujuta endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale, ning c) ei häiri ametliku kontrolli läbiviimist. 5. Pädevad asutused teatavad viivitamata kõigist käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud otsustest keelduda saadetist liitu lubamast ning kõikidest käesoleva artikli lõigete 3 ja 6 ja artikli 67 kohaselt antud korraldustest: a) komisjonile; b) teiste liikmesriikide pädevatele asutustele; c) tollile; d) päritoluriigiks oleva kolmanda riigi pädevatele asutustele ning e) saadetise eest vastutavale ettevõtjale. Kõnealune teade edastatakse elektroonilise teabehaldussüsteemi kaudu. 6. Kui artikli 47 lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetist ei esitata kõnealuse artikliga ette nähtud ametliku kontrolli jaoks või seda ei esitata kooskõlas artikli 50 lõigetes 1 ja 3 ja artikli 56 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud nõuetega või artikli 48, artikli 49 lõike 4, artikli 51, artikli 53 lõike 1 ja artikli 58 kohaselt vastu võetud normidega, annavad pädevad asutused korralduse selle saadetise kinnihoidmiseks või tagasikutsumiseks ja see peetakse viivitamata ametlikult kinni. Kõnealuste saadetiste suhtes kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 1, 3 ja 5. 7. Käesolevas artiklis osutatud meetmeid kohaldatakse saadetise eest vastutava ettevõtja kulul.

Kui ametlik kontroll näitab, et looma- või kaubasaadetis kujutab endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale, tuleb sellised saadetised isoleerida või panna karantiini ja sellesse kuuluvad loomi hoitakse, nende eest hoolitsetakse ja neid ravitakse sobivates tingimustes, kuni edasiste otsuste tegemiseni. Pädevad asutused peavad asjaomase saadetise ametlikult kinni ja annavad asjaomase saadetise eest vastutavale ettevõtjale viivitamata korralduse: a) hävitada saadetis kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega, võttes kõik vajalikud meetmed, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda, ning elusloomade puhul muuhulgas eelkõige normidega, mille eesmärk on säästa loomi igasugusest välditavast valust, piinast või kannatusest, või b) kohaldada saadetise suhtes viivitamata erirežiimi kooskõlas artikli 71 lõigetega 1 ja 2. Käesolevas artiklis osutatud meetmeid kohaldatakse saadetise eest vastutava ettevõtja kulul.

1. Pädevad asutused: a) tunnistavad kehtetuks ametlikud sertifikaadid ja kui see on asjakohane, muud asjaomased dokumendid, mis on kaasas saadetistega, mille suhtes on võetud artikli 66 lõigete 3 ja 6 ja artikli 67 kohaselt meetmeid, ning b) teevad koostööd vastavalt artiklitele 102–108 võtmaks täiendavaid meetmeid, mis on vajalikud tagamaks, et artikli 66 lõike 1 kohaselt sisenemiskeelu saanud saadetisi ei ole võimalik uuesti liitu tuua. 2. Selle liikmesriigi pädevad asutused, kus ametlik kontroll tehti, teevad artikli 66 lõigete 3 ja 6 ja artikli 67 kohaselt võetud meetmete kohaldamise järelevalvet, tagamaks, et saadetisel ei ole kõnealuste meetmete võtmise ajal või kuni nende võtmiseni kahjulikku mõju inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või keskkonnale. Vastavalt vajadusele kohaldatakse kõnealuseid meetmeid muu liikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all.

1. Saadetise eest vastutav ettevõtja võtab kõik pädevate asutuste poolt artikli 66 lõigete 3 ja 6 ja artikli 67 kohaselt ette nähtud meetmed viivitamata ja hiljemalt 60 päeva jooksul alates päevast, mil pädevad asutused teatasid asjaomasele ettevõtjale kooskõlas artikli 66 lõikega 5 oma otsusest. Pädevad asutused võivad määrata lühema tähtaja kui 60 päeva. 2. Kui asjaomane ettevõtja lõikes 1 osutatud tähtaja jooksul meetmeid ei võta, annavad pädevad asutused korralduse: a) saadetis hävitada või kohaldada selle suhtes muud asjakohast meedet; b) artiklis 67 osutatud juhtudel hävitada saadetis sobivas kohas, mis asub piiripunktile võimalikult lähedal, võttes kõik vajalikud meetmed, et kaitsta inimeste, loomade ja taimede tervist, loomade heaolu ja keskkonda. 3. Pädevad asutused võivad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaega pikendada, kuni saadakse artiklis 35 osutatud teise eksperdiarvamuse tulemused, tingimusel, et pikendamisel ei ole kahjulikku mõju inimeste, loomade ja taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale. 4. Käesolevas artiklis osutatud meetmeid kohaldatakse saadetise eest vastutava ettevõtja kulul.

Et tagada tehtud otsuste ja võetud meetmete ning pädevate asutuste poolt artiklite 66, 67 ja 68 kohaselt antud korralduste sidusus kõikides artikli 59 lõikes 1 osutatud piiripunktides ja artikli 53 lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktides, kehtestab komisjon rakendusaktidega sätted, mida pädev asutus peab järgima nõuete rikkumise või riskiga seotud üldiste või korduvate olukordade lahendamisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Artikli 66 lõike 3 punktis c ja artikli 67 punktis b sätestatud saadetiste erirežiim võib asjakohasel juhul hõlmata järgmist: a) käitlemine või töötlemine, sealhulgas vajaduse korral saastest puhastamine (välja arvatud lahjendamine) saadetise kooskõlla viimiseks artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega või edasisaatmiskohaks oleva kolmanda riigi nõuetega, või b) töötlemine muul viisil, mille abil see muudetakse ohutuks loomade või inimeste toiduks tarvitamiseks, või muuks otstarbeks kui loomade või inimeste toiduks tarvitamiseks. 2. Lõikega 1 ette nähtud erirežiimi suhtes kehtivad järgmised nõuded: a) seda kohaldatakse tõhusalt ja see tagab inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale tulenevate riskide kõrvaldamise; b) seda dokumenteeritakse ja kohaldatakse pädevate asutuste kontrolli all, ja vajaduse korral vastastikusel kokkuleppel teise liikmesriigi pädevate asutuste kontrolli all ning c) see vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud normides sätestatud nõuetele. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte nõuete ja tingimuste kohta, mille kohaselt peab käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud erirežiimi kohaldama. Kui delegeeritud õigusaktidega ei ole norme vastu võetud, kohaldatakse kõnealust erirežiimi kooskõlas siseriiklike õigusnormidega.

1. Pädevad asutused lubavad saadetisi edasi saata järgmistel tingimustel: a) sihtkoht on saadetise eest vastutava ettevõtjaga kokku lepitud; b) saadetise eest vastutav ettevõtja on liikmesriikide pädevaid asutusi kirjalikult teavitanud, et päritolu- või sihtriigiks oleva kolmanda riigi (kui need on erinevad) pädevaid asutusi on teavitatud asjaomase looma- või kaubasaadetise liitu sisenemise keelu põhjustest ja asjaoludest; c) kui sihtriigiks olev kolmas riik ei ole sama, mis päritoluriigiks olev kolmas riik, on ettevõtja saanud asjaomase sihtriigiks oleva kolmanda riigi pädevate asutuste nõusoleku ja asjaomase sihtriigiks oleva kolmanda riigi pädevad asutused on teatanud liikmesriigi pädevatele asutustele oma valmisolekust saadetise vastuvõtmiseks, ja d) loomade saadetiste puhul on edasisaatmine kooskõlas loomade heaolu nõuetega. 2. Käesoleva artikli lõike 1 punktides b ja c sätestatud tingimusi ei kohaldata artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud kaubakategooriate saadetiste suhtes.

1. Komisjon võib kolmanda riigi taotlusel rakendusaktidega kiita heaks teatavad looma- ja kaubasaadetiste ekspordieelsed kontrollid, mida asjaomane kolmas riik viib läbi enne loomade ja kaupade liitu eksportimist eesmärgiga kontrollida, kas ekspordisaadetised vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele. Heakskiit antakse üksnes asjaomasest kolmandast riigist pärit saadetiste suhtes ning see võib hõlmata ühte või mitut looma- või kaubakategooriat. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Lõikes 1 sätestatud heakskiit antakse dokumendis, milles on ära näidatud: a) liikmesriikide pädevate asutuste poolt saadetiste liitu sisenemisel läbi viidava ametliku kontrolli maksimumsagedus, kui ei ole põhjust kahtlustada artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumist või pettust või eksitavat tegevust; b) ametlikud sertifikaadid, mis peavad liitu sisenevatel saadetistel kaasas olema; c) punktis b osutatud sertifikaatide näidis; d) ekspordieelse kontrolli tegemise eest vastutavad kolmanda riigi pädevad asutused ning e) asjakohasel juhul volitatud isik, kellele kõnealused pädevad asutused võivad teatavaid ülesandeid delegeerida. Sellist delegeerimist võib heaks kiita üksnes juhul, kui see vastab artiklites 28–33 sätestatud kriteeriumidele või samaväärsetele tingimustele. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud heakskiidu võib kolmandale riigile anda ainult juhul, kui olemasolevad tõendid ja vajaduse korral komisjoni artikli 120 kohane kontroll näitavad, et vastava kolmanda riigi ametliku kontrolli süsteemiga tagatakse, et: a) liitu eksporditavad looma- või kaubasaadetised vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele või nendega samaväärsetele nõuetele ning b) kolmandas riigis enne loomade või kaupade liitu lähetamist tehtud kontroll on piisavalt tõhus selleks, et asendada artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ette nähtud dokumentide, identsus- ja füüsilist kontrolli või vähendada selle sagedust. 4. Pädevad asutused või heakskiidudokumendis ära näidatud volitatud isikud: a) vastutavad liiduga peetava teabevahetuse eest ning b) tagavad, et iga kontrollitud saadetisega oleks kaasas lõike 2 punktis b osutatud ametlikud sertifikaadid. 5. Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud sätted ja kriteeriumid kolmandates riikides tehtavate ekspordieelsete kontrollide heakskiitmiseks käesoleva artikli lõike 1 alusel ning liikmesriikide pädevate asutuste poolt tehtavaks ametlikuks kontrolliks selliste loomade ja kaupade suhtes, mille suhtes kohaldatakse nimetatud lõikes osutatud heakskiitu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui selliste looma- ja kaubakategooriate saadetiste ametliku kontrolli käigus, mille puhul on artikli 73 lõike 1 kohaselt heaks kiidetud teatavad ekspordieelsed kontrollid, ilmnevad artikli 1 lõikes 2 osutatud normide tõsised ja korduvad rikkumised, teevad liikmesriigid viivitamata järgmist: a) teavitavad lisaks artiklites 102–108 sätestatud menetluste kohaselt haldusabi taotlemisele komisjoni ja teisi liikmesriike ning asjaomaseid ettevõtjaid ühtse elektroonilise süsteemi kaudu, ning b) suurendavad asjaomasest kolmandast riigist pärit saadetiste suhtes tehtavate ametlike kontrollide arvu ning vajaduse korral hoiavad asjakohastes säilitustingimustes vajalikku arvu proove, et võimaldada olukorra nõuetekohast analüütilist uurimist. 2. Komisjon võib rakendusaktidega tunnistada artikli 73 lõikes 1 sätestatud heakskiidu kehtetuks, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli tulemusel leitakse märke sellest, et artikli 73 lõigetega 3 ja 4 ette nähtud nõudeid enam ei täideta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Liitu sisenevate loomade ja kaupadega tegelevad liikmesriikide pädevad asutused, toll ja muud ametiasutused teevad tihedat koostööd tagamaks, et liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste ametlikku kontrolli viiakse läbi kooskõlas käesoleva määruse nõuetega. Sel eesmärgil teevad pädevad asutused, toll ja muud ametiasutused järgmist: a) tagavad vastastikku juurdepääsu liitu sisenevate loomade ja kaupadega seotud tegevuse korraldamiseks ja läbiviimiseks vajalikule teabele ning b) tagavad sellise teabe õigeaegse vahetamise, sealhulgas elektrooniliselt. 2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega ühtse koostöö korra, mida lõikes 1 osutatud pädevad asutused, toll ja muud ametiasutused peavad rakendama selleks, et tagada: a) pädevate asutuste juurdepääs teabele, mis on vajalik selliste liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste koheseks ja täielikuks identifitseerimiseks, mille suhtes artikli 47 lõike 1 alusel kohaldatakse piiripunktis ametlikku kontrolli; b) pädevate asutuste, tolli ja muude ametiasutuste poolt liitu sisenevate looma- ja kaubasaadetiste kohta kogutud teabe vastastikune ajakohastamine teabevahetuse või asjaomaste andmete sünkroonimise teel ning c) kiire teavitamine kõnealuste asutuste poolt punktides a ja b osutatud teabe alusel vastu võetud otsustest. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Selliste looma- ja kaubasaadetiste puhul, mida liitu sisenemisel käesoleva määruse artikli 47 lõike 1 alusel ei kontrollita ja mille kohta on esitatud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punkti 12 ja artiklite 158–202 kohaselt tollideklaratsioon vabasse ringlusse lubamiseks, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4. 2. Toll peatab vabasse ringlusse lubamise, kui on põhjust uskuda, et saadetisest võib tuleneda risk inimeste, loomade või taimede tervisele või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale, ning teatab pädevatele asutustele viivitamata sellisest peatamisest. 3. Saadetis, mille vabasse ringlusse lubamine on lõike 2 kohaselt peatatud, lubatakse vabasse ringlusesse, kui pädevad asutused ei ole kolme tööpäeva jooksul alates ringlusselubamise peatamisest taotlenud tollilt peatamise jätkamist või on tollile teatanud, et riski ei esine. 4. Kui pädevad asutused leiavad, et saadetisest tuleneb risk inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale: a) nõuavad nad, et toll ei lubaks saadetist vabasse ringlusesse, ning lisavad lisaks saadetisega kaasas olevale faktuurarvele ja muule asjakohasele saatedokumendile või vastavatele elektroonilistele ekvivalentidele järgmise märkuse: „Tootest tuleneb risk – vabasse ringlusse lubamine keelatud – määrus (EL) 2017/…“; b) ei anta ilma pädevate asutuste nõusolekuta luba muudeks tolliprotseduurideks ning c) kohaldatakse artikli 66 lõikeid 1, 3, 5 ja 6, artikleid 67, 68, 69, artikli 71 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 72 lõikeid 1 ja 2. 5. Selliste looma- ja kaubasaadetiste puhul, mida liitu sisenemisel artikli 47 lõike 1 alusel ei kontrollita ja mille kohta ei ole esitatud tollideklaratsiooni vabasse ringlusse lubamiseks, edastab toll kogu asjaomase teabe lõppsihtkohaks oleva liikmesriigi tollile, kui tal on põhjust arvata, et saadetisest võib tuleneda risk inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale.

1. Komisjon võtab kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusaktid, milles sätestatakse ametliku erikontrolli tegemine ja nõuete rikkumise puhul võetavad meetmed, et võtta arvesse järgmiste looma- ja kaubakategooriate erisusi või nende veo korraldust ja vahendeid: a) värskete kalatoodete saadetised, mida lossitakse kolmanda riigi lipu all sõitvalt kalalaevalt otse nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (61) artikli 5 lõike 1 kohaselt liikmesriikide poolt määratud sadamates; b) nülgimata looduslike ulukite saadetised; c) artikli 47 lõike 1 punktis b osutatud kaubakategooriate saadetised, mis tarnitakse liidust lahkuvatele laevadele ning mis on mõeldud laevade varustamiseks või laevaperele ja reisijatele tarbimiseks, olenemata sellest, kas neid ladustatakse spetsiaalselt heakskiidetud tolliladudes või vabatsoonides; d) puidust pakkematerjal; e) loomadega kaasasolev sööt, mis on mõeldud nende loomade toitmiseks; f) sidevahendi kaudu toimunud müügil tellitud loomad ja kaubad, mis saadetakse kolmandast riigist mõnel liidu aadressil, ning ametliku kontrolli nõuetekohaseks teostamiseks vajalikud teavitamisnõuded; g) taimsed saadused, mis nende edasist sihtkohta arvestades võivad põhjustada loomataudide levimise riski; h) artikli 47 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud looma- ja kaubakategooriate saadetised, mis on pärit liidust ja saadetakse sinna tagasi kolmanda riigi sisenemiskeelu tõttu; i) kaubad, mis sisenevad liitu mahtkaubana kolmandast riigist, olenemata sellest, kas kogu kaup on pärit kõnealusest kolmandast riigist; j) artikli 47 lõikes 1 osutatud kaubasaadetised, mis pärinevad Horvaatia territooriumilt ning mis läbivad Bosnia ja Hertsegoviina territooriumi Neumi piirkonnas („Neumi transiidikoridor“) enne uuesti sisenemist Horvaatia territooriumile Kleki või Zaton Doli sisenemiskohtade kaudu; k) loomad ja kaubad, mille suhtes artikli 48 kohaselt ei kohaldata artiklit 47. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse teatavate looma- ja kaubasaadetiste veo ja saabumise jälgimise tingimused alates saabumise piiripunktist kuni liidus asuvasse sihtkohta, sihtkohas olevasse piiripunkti või väljumise piiripunkti jõudmiseni. 3. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada: a) ametlike sertifikaatide näidised ja ametlike sertifikaatide väljaandmist reguleerivad sätted ning b) lõikes 1 osutatud looma- ja kaubakategooriatega kaasasolevate dokumentide vormingu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Liikmesriigid kindlustavad piisavate rahaliste vahendite olemasolu, et tagada pädevatele asutustele ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute jaoks vajalikud töötajad ja muud vahendid. 2. Käesolevat peatükki kohaldatakse ka teatavate ametliku kontrolliga seotud ülesannete ja muude ametlike toimingute artiklite 28 ja 31 kohase delegeerimise puhul.

1. Pädevad asutused koguvad lõive ja tasusid IV lisa II peatükis osutatud toimingutega seotud ametliku kontrolli eest ja artikli 47 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud loomade ja kaupade ametliku kontrolli eest piiripunktides või artikli 53 lõike 1 punktis a osutatud kontrollipunktides kas: a) artikli 82 lõike 1 kohaselt arvutatud kulude või b) IV lisas sätestatud summade tasemel. 2. Pädevad asutused koguvad lõive ja tasusid, millest katta oma kulusid seoses järgmisega: a) artikli 47 lõike 1 punktides d, e ja f osutatud loomade ja kaupade ametlik kontroll; b) ettevõtja soovil tehtud ametlik kontroll, mille eesmärk on saada määruse (EÜ) nr 183/2005 artiklis 10 ette nähtud tunnustamine; c) ametlik kontroll, mida esialgu ei olnud kavas teha, ja: i) mis on vajalik käesoleva määruse kohase ametliku kontrolli käigus avastatud asjaomase ettevõtja sooritatud rikkumise tõttu ning ii) mida tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on heastatud. 3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võivad liikmesriigid objektiivsel ja mittediskrimineerival alusel vähendada IV lisa II peatükis osutatud toimingutega seotud lõive ja tasusid, võttes arvesse: a) madala tootlikkusega ettevõtjate huve; b) traditsioonilisi tootmiseks, töötlemiseks ja turustamiseks kasutatavaid meetodeid; c) spetsiifiliste geograafiliste piirangutega piirkondades asuvate ettevõtjate vajadusi ning d) kas varasem ametlik kontroll on näidanud, et ettevõtja järgib artikli 1 lõikes 2 osutatud norme. 4. Liikmesriigid võivad otsustada, et sisse ei nõuta artikli 82 lõike 1 punkti b kohaselt arvutatud lõive ja tasusid, mis on väiksemad summast, mille puhul, võttes arvesse sissenõudmiskulusid ning lõivude ja tasude prognoositavat kogusummat, oleks asjaomase lõivu või tasu sissenõudmine majanduslikult ebaotstarbekas. 5. Käesolevat artiklit ei kohaldata ametliku kontrolli suhtes, mida tehakse artikli 1 lõike 2 punktides i ja j osutatud normide täitmise kontrollimiseks.

Liikmesriigid võivad koguda lõive ja tasusid ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute kulude katmiseks, mis ei ole artiklis 79 osutatud lõivud ja tasud, välja arvatud juhul, kui see on keelatud õigusnormidega, mida kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega reguleeritud valdkondades.

Artikli 79 lõike 1 punkti a ja artikli 79 lõike 2 kohaselt kogutavad lõivud ja tasud määratakse kindlaks järgmiste kulude alusel, niivõrd kui need kulud tulenevad asjaomasest ametlikust kontrollist: a) ametliku kontrolliga seotud töötajate, sealhulgas abi- ja haldustöötajate palgad, sotsiaalkindlustus-, pensioni- ja kindlustuskulud; b) rajatiste ja seadmete kulud, sealhulgas hooldus- ja kindlustuskulud ja muud seotud kulud; c) kulumaterjalide ja töövahendite kulud; d) teenuste kulud, mille volitatud isikud nõuavad pädevalt asutuselt sisse neile delegeeritud ametliku kontrolli eest; e) punktis a osutatud töötajate koolituskulud, v.a pädeva asutuse poolt töölevõtmiseks vajaliku kvalifikatsiooni omandamise kulud; f) punktis a osutatud töötajate reisikulud ja reisimisega seotud elamiskulud; g) proovivõtmise ning laboratoorsete analüüside, uuringute ja diagnoosimise kulud, mida ametlikud laborid nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest.

1. Artikli 79 lõike 1 punkti a ja artikli 79 lõike 2 kohaselt kogutavad lõivud ja tasud kehtestatakse, kasutades üht järgmistest arvutusmeetoditest või nende kombinatsiooni: a) arvutatakse kindla summana, lähtudes pädevate asutuste ametliku kontrolliga seotud kogukuludest teataval ajavahemikul, ning neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata sellest, kas selle ajavahemiku jooksul on ettevõtja suhtes ametlikku kontrolli tehtud; teatava sektori, tegevusala või ettevõtjate kategooria puhul tasude kindlaksmääramisel võtavad pädevad asutused arvesse mõju, mis asjaomase tegevusala liik ja ulatus ning sellega seotud riskitegurid avaldavad ametliku kontrolli kogukulude jaotusele, või b) arvutatakse iga üksiku ametliku kontrollitoimingu tegelike kulude põhjal ning neid kohaldatakse selles ametlikus kontrollis osalenud ettevõtjate suhtes. 2. Artikli 79 lõike 1 punktis a ja artikli 79 lõikes 2 osutatud lõivude või tasude arvutamisel võetakse artikli 81 lõike 1 punktis f osutatud reisikulusid arvesse viisil, mis välistab ettevõtjate diskrimineerimise nende ja pädevate asutuste asukohtade vahemaa tõttu. 3. Kui lõivud ja tasud arvutatakse lõike 1 punkti a alusel, ei ületa pädevate asutuste kogutav lõiv või tasu kõnealuses sättes osutatud ajavahemikul tehtud ametliku kontrolli kogukulusid. 4. Kui lõivud ja tasud arvutatakse lõike 1 punkti b alusel, ei ületa need tehtud ametliku kontrolli tegelikke kulusid.

1. Ettevõtjalt ei nõuta sisse lõive ega tasusid ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute eest, mis tehti kaebuse alusel ja mis mittevastavust ei kinnitanud. 2. Artiklite 79 ja 80 kohaselt kogutud lõivud ja tasud ei kuulu otsesele ega kaudsele tagastamisele, välja arvatud juhul, kui neid koguti põhjendamatult. 3. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõive ja tasusid koguvad muud ametiasutused kui pädevad asutused, või volitatud isikud.

1. Pädevad asutused tagavad, et ettevõtja saab taotluse alusel kinnituse lõivude või tasude maksmise kohta, kui ettevõtjal ei ole muidu juurdepääsu sellisele tõendile. 2. Artikli 79 lõike 1 kohaselt kogutavad lõivud ja tasud maksab saadetise eest vastutav ettevõtja või tema esindaja.

1. Liikmesriigid tagavad läbipaistvuse kõrge taseme seoses järgmisega: a) artikli 79 lõike 1 punktis a, artikli 79 lõikes 2 ja artiklis 80 sätestatud lõivud ja tasud; i) nimetatud lõivude või tasude kindlaksmääramisel kasutatavad meetodid ja andmed; ii) lõivude või tasude summa ettevõtjate kategooriate ning ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute kategooriate kaupa; iii) artiklis 81 osutatud kulude jaotus; b) lõivude või tasude kogumise eest vastutavate asutuste või organite nimetused. 2. Iga pädev asutus avalikustab iga perioodi kohta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe ning pädevate asutuste kulud, mille katmiseks kogutakse artikli 79 lõike 1 punkti a, artikli 79 lõike 2 ja artikli 80 alusel lõive ja tasusid. 3. Liikmesriigid konsulteerivad asjaomaste sidusrühmadega seoses artikli 79 lõike 1 punktis a, ja artikli 79 lõikes 2 ja artiklis 80 sätestatud lõivude või tasude arvutamise üldiste meetoditega.

1. Ametliku sertifitseerimise tulemusel antakse välja: a) ametlikud sertifikaadid või b) ametlikud kinnitused artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ette nähtud juhtudel. 2. Kui pädevad asutused delegeerivad teatavaid ametlike sertifikaatide või ametlike kinnituste väljaandmisega või artikli 91 lõikes 1 osutatud ametliku järelevalvega seotud ülesandeid, toimub selline delegeerimine kooskõlas artiklitega 28–33.

Artikleid 88, 89 ja 90 kohaldatakse: a) kui artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega nõutakse ametliku sertifikaadi väljaandmist, ning b) selliste ametlike sertifikaatide suhtes, mida on vaja looma- ja kaubasaadetiste eksportimisel kolmandatesse riikidesse või mida sihtliikmesriigi pädevad asutused nõuavad lähteliikmesriigi pädevatelt asutustelt kolmandatesse riikidesse eksporditavate looma- ja kaubasaadetiste kohta.

1. Ametlikke sertifikaate annavad välja pädevad asutused. 2. Pädevad asutused määravad sertifikaati välja andvad ametnikud, kellel on õigus ametlikke sertifikaate allkirjastada, ja tagavad, et nimetatud ametnikud: a) tegutsevad erapooletult, huvide konflikt puudub ning eelkõige ei ole nad olukorras, mis võiks otseselt või kaudselt mõjutada nende ametialase tegevuse erapooletust seoses sertifitseerimisega, ning b) on saanud asjakohast koolitust nõuete kohta, millele vastavust ametliku sertifikaadiga kinnitatakse, ja nimetatud nõuetele vastavuse tehnilisest hindamisest ning samuti käesolevas määruse asjaomastest sätetest. 3. Ametlike sertifikaatide allkirjastamisel ja väljaandmisel lähtub sertifikaati välja andev ametnik järgmisest: a) sertifikaati välja andval ametnikul on vahetu teave sertifitseerimise jaoks oluliste ajakohaste asjaolude ja andmete kohta, mis põhineb: i) ametlikul kontrollil või ii) pädevate asutuste välja antud muul ametlikul sertifikaadil; b) sertifitseerimise jaoks olulised asjaolud ja andmed, mida on kinnitanud muu pädevate asutuste poolt selleks määratud ja pädevate asutuste kontrolli all tegutsev isik, tingimusel et sertifikaati välja andev ametnik saab selliste asjaolude ja andmete täpsust kinnitada; c) sertifitseerimise jaoks olulised asjaolud ja andmed, mis pärinevad ettevõtjate enesekontrollisüsteemidest ning mida täiendavad ja kinnitavad korrapärase ametliku kontrolli tulemused, mis võimaldavad sertifikaati välja andval ametnikul veenduda, et ametliku sertifikaadi väljaandmise tingimused on täidetud. 4. Sertifikaati välja andev ametnik allkirjastab ja annab ametlikke sertifikaate välja ainult käesoleva artikli lõike 3 punkti a alusel, kui nii on ette nähtud artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega.

1. Ametlikud sertifikaadid peavad vastama järgmistele tingimustele: a) sertifikaadil on kordumatu kood; b) sertifikaati välja andev ametnik ei allkirjasta sertifikaadi vormi, kui see on tühi või mittetäielik; c) sertifikaat on koostatud ühes või mitmes sertifikaati välja andvale ametnikule arusaadavas liidu institutsioonide ametlikus keeles, ning vajaduse korral ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles; d) sertifikaat on autentne ja täpne; e) sertifikaat võimaldab teha kindlaks selle allkirjastanud isiku ja väljaandmise kuupäeva ning f) sertifikaat võimaldab hõlpsalt seostada sertifikaadi selle välja andnud asutusega ja sellega hõlmatud saadetise, partii või üksiku looma või kaubaga. 2. Pädevad asutused võtavad kõik asjakohased meetmed võltsitud või eksitavate ametlike sertifikaatide väljaandmise või ametlike sertifikaatide kuritarvitamise vältimiseks.

Komisjon võib artiklite 88 ja 89 ühetaoliseks kohaldamiseks kehtestada: a) selliste ametlike sertifikaatide näidised ja nende väljaandmist reguleerivad sätted, mille suhtes ei ole artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega nõudeid kehtestatud; b) korra ja tehnilised nõuded, millega tagatakse täpsete ja usaldusväärsete ametlike sertifikaatide väljaandmine ja välditakse pettuseohtu; c) ametlike sertifikaatide kehtetuks tunnistamise ja asendussertifikaatide väljaandmise korra; d) ametlike sertifikaatide tõestatud ärakirjade väljastamise eeskirjad; e) selliste dokumentide vormingu, mis peavad loomade ja kaupadega pärast ametlikku kontrolli kaasas olema; f) elektrooniliste sertifikaatide väljaandmise ja elektrooniliste allkirjade kasutamise eeskirjad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui käesoleva määrusega või artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega nõutakse, et ettevõtjad annavad pädevate asutuste ametliku järelevalve all välja ametlikke kinnitusi või et pädevad asutused ise annavad selliseid kinnitusi välja, kohaldatakse käesoleva artikli lõikeid 2, 3 ja 4. 2. Ametlik kinnitus peab vastama järgmistele tingimustele: a) sertifikaat on autentne ja täpne; b) see on koostatud ühes või mitmes liidu institutsioonide ametlikus keeles ja vajaduse korral ühes sihtliikmesriigi ametlikus keeles ning c) kui ametlik kinnitus on seotud saadetise või partiiga, võimaldab see sellist seost kindlaks teha. 3. Pädevad asutused tagavad, et ametliku kontrolli raames ametlike kinnituste väljaandmise üle järelevalvet teostavad töötajad või juhul, kui ametlikke kinnitusi annavad välja pädevad asutused, ametlike kinnituste väljaandmisega tegelevad töötajad vastavad järgmistele tingimustele: a) tegutsevad erapooletult, huvide konflikt puudub ning eelkõige ei ole nad olukorras, mis võiks otseselt või kaudselt mõjutada nende ametialase tegevuse erapooletust seoses ametlike kinnituste teel tehtava sertifitseerimisega, ning b) nad on saanud asjakohast koolitust: i) nõuetest, millele vastavust ametliku kinnitusega kinnitatakse, ja nimetatud nõuetele vastavuse tehnilisest hindamisest; ii) käesoleva määruse asjaomastest sätetest. 4. Pädevad asutused teevad korrapäraselt ametlikku kontrolli, et teha kindlaks, kas: a) kinnitusi välja andvate ettevõtjate tegevus vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele ning b) kinnituste väljaandmine põhineb asjakohastel, tõestel ja kontrollitavatel asjaoludel ja andmetel.

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkondades luuakse Euroopa Liidu referentlabor, kui ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute tõhusus sõltub: a) artikli 37 lõike 1 kohaselt määratud ametlikes laborites kasutatavate analüüsi-, uuringu- või diagnoosimeetodite kvaliteedist, ühtlusest ja usaldusväärsusest ning b) ametlike laborite tehtud analüüside, uuringute ning diagnostika tulemuste kvaliteedist, ühtlusest ja usaldusväärsusest. 2. Euroopa Liidu referentlabor luuakse, kui on tunnistatud vajadust edendada ühtseid tavasid lõike 1 punktis a osutatud meetodite väljatöötamiseks või kasutamiseks. 3. Komisjon vaatab regulaarselt läbi Euroopa Liidu referentlabori volitused ja kontrollib regulaarselt selle tegevust. 4. Komisjon võtab käesoleva määruse täiendamiseks vastu otsuse Euroopa Liidu referentlabori asutamise kohta artikli 144 kohase delegeeritud õigusaktiga.

1. Komisjon määrab rakendusaktidega Euroopa Liidu referentlaborid, kui on tehtud artikli 92 kohane otsus labori asutamise kohta. 2. Lõikes 1 sätestatud määramine peab vastama järgmistele tingimustele: a) määramine toimub avaliku konkursi alusel ning b) määramine on ajaliselt piiratud ja see on minimaalselt viis aastat või seda vaadatakse regulaarselt läbi. 3. Euroopa Liidu referentlaborid: a) tegutsevad kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 ja on akrediteeritud nimetatud standardi alusel riikliku akrediteerimisasutuse poolt, kes tegutseb kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008. Nimetatud akrediteerimise ulatus: i) hõlmab kõiki laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodeid, mida labor peab Euroopa Liidu referentlaborina tegutsedes kasutama; ii) võib hõlmata ühte või mitut laboratoorse analüüsi, uuringu või diagnoosimise meetodit või meetodite rühma; iii) võib olla määratletud paindlikult, et akrediteerimise ulatus võiks hõlmata akrediteeringu andmise hetkel Euroopa Liidu referentlabori poolt kasutatud meetodite muudetud variante või neid täiendavaid uusi meetodeid labori enda tehtud hindamise alusel ilma, et Euroopa Liidu referentlabori asukoha liikmesriigi akrediteerimisasutus teeks enne kõnealuste muudetud või uute meetodite kasutamist erihindamise; b) tegutsevad erapooletult, huvide konflikt puudub ning eelkõige ei ole nad olukorras, mis võiks otseselt või kaudselt mõjutada nende ametialase tegevuse erapooletust seoses nende ülesannete täitmisega Euroopa Liidu referentlaboritena; c) omavad sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid või lepingulist juurdepääsu sellistele töötajatele, kellel on piisav väljaõpe nende pädevusvaldkonnas kohaldatavate analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodite alal, ning vajalikke tugitöötajaid; d) omavad või saavad kasutada neile antud ülesannete täitmiseks vajalikku taristut, seadmeid ja tooteid; e) nad tagavad, et nende töötajatel ja kõigil lepinguliselt kaasatud töötajatel on põhjalikud teadmised rahvusvahelistest standarditest ja tavadest ning et nad võtavad oma töös arvesse uusimaid teadustulemusi liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil; f) omavad seadmeid või neil on juurdepääs seadmetele, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid hädaolukorras, ning g) omavad vajaduse korral seadmeid, mis võimaldavad neil täita asjaomaseid bioturvalisusnõudeid. 4. Erandina käesoleva artikli lõike 3 punktist a võib komisjon artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidega reguleeritud valdkonnas määrata Euroopa Liidu referentlaboriteks ametlikud laborid, mille pädevad asutused on määranud erandi alusel, mis on tehtud artikli 41 kohaselt, sõltumata sellest, kas need vastavad käesoleva artikli lõike 3 punktis a sätestatud tingimusele. 5. Erandina käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 on määruse (EÜ) nr 1829/2003 artikli 32 esimeses lõigus ja määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 21 esimeses lõigus osutatud laborid Euroopa Liidu referentlaborid, millel on käesoleva määruse artiklis 94 osutatud vastutus ja mis täidavad selles artiklis osutatud ülesandeid järgmistes valdkondades: a) GMOd ning geneetiliselt muundatud toit ja sööt ning b) söödalisandid. 6. Artiklis 8 osutatud töötajate konfidentsiaalsuskohustused kehtivad mutatis mutandis Euroopa Liidu referentlaborite töötajate suhtes.

1 Euroopa Liidu referentlaborid aitavad parandada ja ühtlustada analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetodeid, mida kasutavad artikli 37 lõike 1 kohaselt määratud ametlikud laborid, ja nende poolt saadud analüüsi-, uuringu- ja diagnostikaandmeid. 2. Artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud Euroopa Liidu referentlaborid vastutavad järgmiste ülesannete täitmise eest, kui need on hõlmatud referentlaborite ühe- või mitmeaastastes tööprogrammides, mis on loodud kooskõlas määruse (EL) nr 652/2014 artikli 36 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud asjaomaste tööprogrammide eesmärkide ja prioriteetidega: a) varustavad riiklikke referentlaboreid laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodite, sealhulgas võrdlusmeetodite, üksikasjade ja juhistega; b) varustavad riiklikke referentlaboreid võrdlusmaterjaliga; c) koordineerivad punktis a osutatud meetodite kohaldamist riiklikes referentlaborites ning vajaduse korral muudes ametlikes laborites, eelkõige korraldades korrapäraselt laboritevahelisi võrdlevaid uuringuid või pädevuskontrolli ja tagades kõnealuste võrdlevate uuringute või pädevuskontrolli asjakohased järelmeetmed kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud protokollidega, kui need on kättesaadavad, ning teavitades komisjoni ja liikmesriike laboritevaheliste võrdlevate uuringute või pädevuskontrolli tulemustest ja järelmeetmetest; d) koordineerivad uute laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodite kohaldamise praktilist korda ja teavitavad riiklikke referentlaboreid kõnealuse valdkonna arengust; e) viivad läbi koolituskursusi riiklike referentlaborite ning vajaduse korral muude ametlike laborite töötajatele, samuti kolmandate riikide ekspertidele; f) annavad komisjonile oma ülesannete piires teaduslikku ja tehnilist abi; g) annavad riiklikele referentlaboritele asjaomast teavet liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelise teadustegevuse kohta; h) teevad oma ülesannete piires koostööd kolmandate riikide laboritega ning Euroopa Toiduohutusameti, Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusega; i) aitavad liikmesriikides aktiivselt kaasa toiduga levivate ja zoonootiliste haiguste puhangute, loomataudide ning taimekahjustajate puhangute diagnoosimisele, uurides diagnoosi kinnituseks, iseloomustamiseks ja taksonoomiliseks või episootiliseks uurimiseks isolaate või taimekahjustajate proove; j) koordineerivad või teevad uuringuid reaktiivide ja reaktiivide partiide kvaliteedi kontrollimiseks, mida kasutatakse toiduga levivate ja zoonootiliste haiguste, loomataudide ning taimekahjustajate diagnoosimiseks; k) koostavad ja hooldavad oma pädevuse piires: i) taimekahjustajate võrdluskogusid ja/või patogeenide referenttüvesid; ii) toiduga kokkupuutuva materjali võrdluskogusid, mida kasutatakse analüüsiseadmete kalibreerimiseks ning proovide saatmiseks riiklikesse referentlaboritesse; iii) ajakohastatud loetelusid olemasolevatest võrdlusainetest ja reaktiividest ning kõnealuste ainete ja reaktiivide tootjatest ja tarnijatest ning l) teevad vajaduse korral ja oma pädevuse piires omavahel ja komisjoniga koostööd, et töötada välja kõrgetasemelistele standarditele vastavad analüüsi-, uuringu- või diagnoosimeetodid. Punkti k alapunkti i suhtes võib Euroopa Liidu referentlabor asjaomaste võrdluskogude ja referenttüvede loomiseks ja haldamiseks neid tegevusi lepingu alusel edasi anda teistele ametlikele laboritele ja teadusorganisatsioonidele. 3. Euroopa Liidu referentlaborid avaldavad liikmesriikide poolt artikli 100 lõike 1 kohaselt määratud riiklike referentlaborite loetelu.

1. Komisjon määrab rakendusaktidega Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskused, mis toetavad komisjoni ja liikmesriikide tegevust artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud normide kohaldamisel. 2. Lõikes 1 sätestatud määramine peab vastama järgmistele tingimustele: a) määramine toimub avaliku konkursi alusel ning b) määramine on ajaliselt piiratud või seda vaadatakse korrapäraselt läbi. 3. Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskused: a) täidavad Euroopa Liidu referentkeskustena tegutsedes oma ülesandeid erapooletult; b) omavad kõrgetasemelisi teaduslikke ja tehnilisi eriteadmisi inimeste ja loomade vaheliste suhete, loomade käitumise, loomade füsioloogia ja loomageneetika kohta, loomade heaoluga seotud loomatervise ja loomade söötmise kohta ning loomade heaoluga seotud aspektide kohta loomade kaubanduslikul ja teaduslikul kasutamisel; c) omavad sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid, kellel on piisav väljaõpe punktis b osutatud valdkondades ning loomadega seotud eetilistes küsimustes, ning vajalikke tugitöötajaid; d) omavad või saavad kasutada neile antud ülesannete täitmiseks vajalikku taristut, seadmeid ja tooteid ning e) tagavad, et nende töötajatel on põhjalikud teadmised rahvusvahelistest standarditest ja tavadest punktis b osutatud valdkondades ning et nad võtavad oma töös arvesse nende valdkondade uusimaid teadustulemusi liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil, sealhulgas uuringuid, mis on tehtud, ja meetmeid, mis on võetud muude Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskuste poolt.

Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskused vastutavad järgmiste tugiülesannete täitmise eest, kui nad on hõlmatud referentkeskuste ühe- või mitmeaastastes tööprogrammides, mis on loodud kooskõlas määruse (EL) nr 652/2014 artikli 36 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud asjaomaste tööprogrammide eesmärkide ja prioriteetidega: a) osutavad asjakohastele riiklikele toetusvõrgustikele ja -asutustele artikli 1 lõike 2 punktis f osutatud normidega reguleeritavas valdkonnas oma ülesannete piires teaduslikku ja tehnilist ekspertabi, sealhulgas vajaduse korral koordineeritud abi; b) osutavad teaduslikku ja tehnilist ekspertabi artikli 21 lõike 8 punktis e osutatud loomade heaolu näitajate väljatöötamisel ja kohaldamisel; c) töötavad välja meetodid loomade heaolu taseme hindamiseks ja parandamiseks või koordineerivad selliste meetodite väljatöötamist; d) korraldavad teaduslikke ja tehnilisi uuringuid kaubanduslikul või teaduslikul otstarbel kasutatavate loomade heaolu valdkonnas; e) korraldavad koolituskursusi punktis a osutatud riiklike teadusabi võrgustike või organisatsioonide ja pädevate asutuste töötajatele, samuti kolmandate riikide ekspertidele; f) levitavad oma ülesannete piires teadustulemusi ja tehnilisi uuendusi ning teevad koostööd liidu teadusasutustega.

1. Komisjon võib rakendusaktidega määrata Euroopa Liidu referentkeskused, kes toetavad komisjoni ja liikmesriikide tegevust, et ära hoida ja kindlaks teha pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumisi ning nende vastu võidelda. 2. Lõikes 1 sätestatud määramine peab vastama järgmistele tingimustele: a) määramine toimub avaliku konkursi alusel ning b) määramine on ajaliselt piiratud või seda vaadatakse korrapäraselt läbi. 3. Euroopa Liidu referentkeskused toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamiseks: a) täidavad Euroopa Liidu referentkeskustena tegutsedes oma ülesandeid erapooletult; b) omavad suurt teaduslikku ja tehnilist pädevust artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega reguleeritavates valdkondades ja nendes valdkondades kohaldatava kohtuekspertiisi osas ning seega võimet teostada või koordineerida kõrgetasemelisi teadusuuringuid kaupade autentsuse ja terviklikkuse kohta ning võimet töötada välja, rakendada ja hinnata meetodeid, mida kasutatakse pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumise avastamiseks; c) omavad sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid, kellel on piisav väljaõpe punktis b osutatud valdkondades, ning vajalikke tugitöötajaid; d) omavad või saavad kasutada neile antud ülesannete täitmiseks vajalikku taristut, seadmeid ja tooteid ning e) tagavad, et nende töötajatel on põhjalikud teadmised rahvusvahelistest standarditest ja tavadest punktis b osutatud valdkondades ning et nad võtavad oma töös arvesse uusimaid teadustulemusi liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil.

Euroopa Liidu referentkeskused vastutavad toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamisel järgmiste tugiülesannete täitmise eest, kui nad on hõlmatud referentkeskuste ühe- või mitmeaastastes tööprogrammides, mis on loodud kooskõlas määruse (EL) nr 652/2014 artikli 36 kohaselt komisjoni poolt vastu võetud asjaomaste tööprogrammide eemärkide ja prioriteetidega: a) pakkuda eriteadmisi toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse valdkonnas ja pettuse teel toime pandud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumiste avastamise meetodite valdkonnas seoses kõnealuste normidega reguleerivate valdkondade suhtes kohaldatava kohtuekspertiisiga; b) esitada konkreetsed analüüsid, mille eesmärk on kindlaks määrata toidutarneahela osad, kus võivad toimuda pettuse teel toime pandud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumised, ning aidata kaasa eriomaste ametliku kontrolli tehnikate ja protokollide väljatöötamisele; c) vajaduse korral täita käesoleva määruse artikli 94 lõike 2 punktides a–h osutatud ülesandeid, vältides käesoleva määruse artikli 93 kohaselt määratud Euroopa Liidu referentlaborite ülesannete dubleerimist; d) vajaduse korral luua ja säilitada autenditud referentmaterjalide kogud või andmebaasid pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumiste avastamiseks; e) levitada oma ülesannete piires teadustulemusi ja tehnilisi uuendusi.

1. Komisjon avaldab ja vajaduse korral ajakohastab järgmiste asutuste loetelu: a) artikliga 93 ette nähtud Euroopa Liidu referentlaborid; b) artikliga 95 ette nähtud Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskused; c) artikliga 97 ette nähtud Euroopa Liidu referentkeskused toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamiseks. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse Euroopa Liidu referentlaborite, Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskuste ning toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamise Euroopa Liidu referentkeskuste vastutus, ülesanded ja neile esitatavad nõuded, mis täiendavad artikli 93 lõikes 3, artiklis 94, artikli 95 lõikes 3, artiklis 96, artikli 97 lõikes 3 ja artiklis 98 sätestatud nõudeid. Delegeeritud õigusaktides piirdutakse olukordadega, mis on tingitud uutest või tekkivatest riskidest, uutest või esilekerkivatest loomataudidest või taimekahjustajatest või uutest õiguslikest nõuetest. 3. Komisjon kontrollib, kas Euroopa Liidu referentlaborid ja Euroopa Liidu referentkeskused täidavad artikli 93 lõikes 3, artiklis 94, artikli 95 lõikes 3 ja artikli 97 lõikes 3 sätestatud nõudeid. 4. Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud komisjoni kontrollid näitavad, et artikli 93 lõikes 3, artiklis 94, artikli 95 lõikes 3 ja artikli 97 lõikes 3 sätestatud nõudeid on rikutud, võtab komisjon pärast Euroopa Liidu referentlaborilt või Euroopa Liidu referentkeskuselt märkuste saamist järgmised meetmed: a) tunnistab rakendusaktiga selle labori või keskuse määramise kehtetuks või b) võtab muud asjakohased meetmed.

1. Liikmesriik määrab igale artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud Euroopa Liidu referentlaborile ühe või mitu riiklikku referentlaborit. Liikmesriik võib määrata riikliku referentlabori ka juhul, kui vastavat Euroopa Liidu referentlaborit ei ole. Liikmesriik võib määrata mõnes muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori. Üks labor võib olla määratud mitme liikmesriigi riiklikuks referentlaboriks. 2. Riiklike referentlaborite suhtes kohaldatakse artikli 37 lõike 4 punktis e, artikli 37 lõikes 5, artiklis 39, artikli 42 lõikes 1, artikli 42 lõike 2 punktides a ja b ning artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõudeid. Erandina artikli 37 lõike 4 punktist e võib pädev asutus artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidega reguleeritavas valdkonnas määrata riiklikeks referentlaboriteks ametlikud laborid, mille pädevad asutused on määranud erandi alusel, mis on tehtud artikli 41 kohaselt, sõltumata sellest, kas need vastavad artikli 37 lõike 4 punktis e sätestatud tingimusele. 3. Riiklikud referentlaborid peavad vastama järgmistele tingimustele: a) tegutsevad erapooletult, huvide konflikt puudub ning eelkõige ei ole nad olukorras, mis võiks otseselt või kaudselt mõjutada nende ametialase tegevuse erapooletust seoses nende ülesannete täitmisega riiklike referentlaboritena; b) nad omavad sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid või lepingulist juurdepääsu sellistele töötajatele, kellel on piisav väljaõpe nende pädevusvaldkonna analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimismeetodite alal, ning vajalikke tugitöötajaid; c) nad omavad või saavad kasutada neile antud ülesannete täitmiseks vajalikku taristut, seadmeid ja tooteid; d) nad tagavad, et nende töötajatel ja kõigil lepinguliselt kaasatud töötajatel on põhjalikud teadmised rahvusvahelistest standarditest ja tavadest ning et nad võtavad oma töös arvesse uusimaid teadustulemusi liikmesriigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil; e) nad omavad seadmeid või on neil juurdepääs seadmetele, mis võimaldavad neil täita oma ülesandeid hädaolukorras, ning f) nad omavad seadmeid, mis võimaldavad neil täita asjaomaseid bioturvalisusnõudeid. 4. Liikmesriik: a) edastab komisjonile, asjaomasele Euroopa Liidu referentlaborile ja teistele liikmesriikidele iga riikliku referentlabori nime ja aadressi; b) teeb punktis a osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks ning c) ajakohastab vajaduse korral punktis a osutatud teavet. 5. Liikmesriigid, kellel on Euroopa Liidu referentlabori kohta rohkem kui üks riiklik referentlabor, peavad tagama, et kõnealused laborid teeksid tihedat koostööd, et tagada töö tõhus koordineerimine referentlaborite vahel ning teiste riiklike laborite ja Euroopa Liidu referentlaboriga. 6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse riiklikele referentlaboritele esitatavad nõuded lisaks käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Delegeeritud õigusaktides piirdutakse sidususe tagamisega täiendavate nõuetega, mis on kehtestatud artikli 99 lõike 2 alusel.

1. Riiklikud referentlaborid teevad oma pädevusvaldkonnas järgmist: a) teevad koostööd Euroopa Liidu referentlaboritega ja osalevad nende poolt korraldatud koolituskursustel ja laboritevahelistes võrdlevates uuringutes; b) koordineerivad artikli 37 lõike 1 kohaselt määratud ametlike laborite tegevust eesmärgiga ühtlustada ja parandada laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodeid ning nende kasutamist; c) korraldavad vajaduse korral laboritevahelisi võrdlevaid uuringuid või pädevuskontrolli, tagavad selliste uuringute asjakohased järelmeetmed ning teavitavad pädevaid asutusi selliste uuringute tulemustest ja järelmeetmetest; d) tagavad Euroopa Liidu referentlaborist saadud teabe edastamise pädevatele asutustele ja ametlikele laboritele; e) annavad oma ülesannete piires pädevatele asutustele artiklis 109 osutatud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade ja artikli 112 kohaselt vastuvõetud koordineeritud kontrolliprogrammide rakendamisel teaduslikku ja tehnilist abi; f) vajaduse korral kontrollivad reaktiive ja reaktiivide partiisid, koostavad loetelu olemasolevatest võrdlusainetest ja reaktiividest ning kõnealuste ainete ja reaktiivide tootjatest ja tarnijatest ning ajakohastavad seda; g) vajaduse korral korraldavad koolitusi artikli 37 lõike 1 kohaselt määratud ametlike laborite töötajatele ning h) aitavad neid määranud liikmesriiki aktiivselt toiduga levivate või zoonootiliste haiguste või loomataudide puhangute ning taimekahjustajate puhangute diagnoosimisel ning saadetiste nõuetele mittevastavuse puhul, uurides diagnoosi kinnituseks, iseloomustamiseks ja episootiliseks või taksonoomiliseks uurimiseks isolaate või taimekahjustajate proove. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse riiklike referentlaborite vastutus ja ülesanded lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatule. Delegeeritud õigusaktides piirdutakse sidususe tagamisega täiendavate kohustuste ja ülesannetega, mis on kehtestatud artikli 99 lõike 2 alusel.

1. Enam kui ühe liikmesriigi seisukohast olulistel juhtudel osutavad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused üksteisele artiklite 104–107 kohaselt haldusabi, et tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud normide nõuetekohane kohaldamine. 2. Haldusabi hõlmab asjakohasel juhul ja asjaomaste pädevate asutuste vahelisel kokkuleppel liikmesriigi pädevate asutuste osalemist kohapealses ametlikus kontrollis, mida viivad läbi teise liikmesriigi pädevad asutused. 3. Käesolev jaotis ei piira sellise siseriikliku õiguse kohaldamist: a) mida kohaldatakse kohtuliku uurimise ja kohtumenetluse, sealhulgas kriminaaluurimise objektiks olevate või nendega seotud dokumentide ja teabe kättesaadavaks tegemise suhtes, ning b) mille eesmärgiks on füüsiliste või juriidiliste isikute ärihuvide kaitse. 4. Liikmesriigid võtavad meetmed, et soodustada teistelt õiguskaitseasutustelt, prokuröridelt ja õigusasutustelt pädevatele asutustele teabe edastamist artikli 1 lõikes 2 osutatud ja käesoleva jaotise kohaldamiseks asjakohaste normide võimaliku rikkumise kohta, mis võib endast kujutada: a) riski inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale või b) võimalikku pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumist. 5. Kogu artiklite 104–107 kohane teabevahetus pädevate asutuste vahel toimub kirjalikult paberil või elektroonilistelt. 6. Teabevahetuse sujuvuse ja lihtsuse huvides kehtestab komisjon rakendusaktidega järgmiste dokumentide standardvormid: a) artikli 104 lõikes 1 sätestatud abitaotlused; b) tavapärased ja korduvad teatised ja vastused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kõik liikmesriigid määravad ühe või mitu kontaktasutust, kes toimivad kontaktpunktidena, kes vastutavad artiklite 104–107 kohase pädevate asutuste vahelise teabevahetuse hõlbustamise eest. 2. Kontaktasutuste määramine ei välista otseseid kontakte, teabevahetust ja koostööd erinevate liikmesriikide pädevate asutuste töötajate vahel. 3. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike lõike 1 alusel määratud kontaktasutuste andmetest ja nende hilisematest muudatustest. 4. Komisjon avaldab oma veebisaidil kontaktasutuste loetelu, millest liikmesriigid on teda lõike 3 kohaselt teavitanud, ning ajakohastab seda. 5. Kõik artikli 104 lõike 1 kohased abitaotlused ning artiklite 105, 106 ja 107 kohased teatised edastab kontaktasutus oma korrespondentasutusele selles liikmesriigis, kellele taotlus või teatis on adresseeritud. 6. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks käesoleva artikli lõike 1 alusel määratud kontaktasutuste vahelises suhtluses kasutatavad tehnilised vahendid ja menetlused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kui liikmesriigi pädevad asutused leiavad, et neil on oma territooriumil ametliku kontrolli tegemiseks või sellise kontrolli tõhusate järelmeetmete võtmiseks vaja andmeid või teavet mõne muu liikmesriigi pädevatelt asutustelt, esitavad nad asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele põhistatud haldusabitaotluse. Pädevad asutused, kellele taotlus esitatakse: a) kinnitavad viivitamata taotluse kättesaamist; b) kui taotlev pädev asutus nii täpsustab, teatavad kümne tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest, kui palju aega nad hinnanguliselt vajavad taotlusele sisuka vastuse andmiseks, ning c) teevad ametliku kontrolli või viivad läbi uurimise, mis on vajalik selleks, et esitada taotluse esitanud pädevatele asutustele viivitamata kogu vajalik teave ja dokumendid, mis võimaldaks neil teha teadlikke otsuseid ning kontrollida, kas nende jurisdiktsioonis on liidu norme järgitud. 2. Dokumente võib edastada originaalkujul või esitada nende koopiad. 3. Kui taotluse esitanud pädev asutus ja taotluse saanud pädev asutus nii kokku lepivad, võivad lõike 1 punktis c osutatud, taotluse saanud pädeva asutuse poolt korraldatava ametliku kontrolli ja uurimise juures viibida taotluse esitanud pädeva asutuse määratud töötajad. Sellisel juhul peavad taotluse esitanud pädeva asutuse töötajad: a) olema igal ajal valmis esitama kirjaliku kinnituse oma isiku ja ametiülesannete kohta; b) saama ettevõtjalt juurdepääsu samadele valdustele ja dokumentidele kui taotluse saanud pädevate asutuste töötajad, seda aga viimaste vahendusel ja ainuüksi käimasoleva haldusmenetluse eesmärgil, ning c) hoiduma taotluse saanud pädeva asutuse ametnikele antud uurimisvolituste kasutamisest omal algatusel.

1. Kui liikmesriigi pädevad asutused saavad teada rikkumisest ja kui sellisel rikkumisel võib olla mõju teises liikmesriigis, edastavad nad sellise teabe eelneva taotluseta ja põhjendamatu viivituseta asjaomase teise liikmesriigi pädevatele asutustele. 2. Lõike 1 kohaselt teavitatud pädevad asutused: a) kinnitavad põhjendamatu viivituseta teatise kättesaamist; b) kui teatise saatnud pädev asutus nii täpsustab, teatavad kümne tööpäeva jooksul alates teatise kättesaamisest: i) millist uurimist nad kavatsevad läbi viia või ii) põhjused, miks nad leiavad, et uurimine ei ole vajalik, ning c) kui punktis b osutatud uurimist peetakse vajalikuks, viivad uurimise läbi ja teavitavad teatise saatnud pädevaid asutusi viivitamata selle tulemustest ning kui see on asjakohane, kõikidest võetud meetmetest.

1. Kui pädevad asutused teevad ametliku kontrolli käigus kindlaks, et teisest liikmesriigist pärit loomad või kaubad ei vasta artikli 1 lõikes 2 osutatud normidele ning nendest tuleneb risk inimeste, loomade või taimede tervisele või loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, või kui need kujutavad endast kõnealuste normide võimalikku tõsist rikkumist, teavitavad nad sellest viivitamata lähteliikmesriigi ja muu asjaomase liikmesriigi pädevaid asutusi, et võimaldada neil läbi viia asjakohast uurimist. 2. Teate saanud pädevad asutused peavad viivitamata: a) kinnitama teatise kättesaamist; b) kui teate saatnud pädev asutus nii täpsustab, teatama, millist uurimist nad kavatsevad läbi viia, ning c) viima uurimise läbi, võtma kõik vajalikud meetmed ja teavitama teate saatnud pädevaid asutusi uurimise ja läbi viidud ametliku kontrolli laadist, tehtud otsustest ja selliste otsuste põhjustest. 3. Kui teate saatnud pädevatel asutustel on põhjust uskuda, et teate saanud pädevate asutuste läbi viidud uurimine või nendepoolsed meetmed ei ole kindlaks tehtud rikkumise puhul piisavad, paluvad nad teate saanud pädevatel asutustel ametlikku kontrolli või võetud meetmeid täiendada. Sellistel juhtudel mõlema liikmesriigi pädevad asutused: a) püüavad jõuda kokkuleppele selles suhtes, kuidas oleks õige rikkumisele reageerida, sealhulgas artikli 104 lõike 3 kohase ühise ametliku kontrolli ja ühise uurimise abil; b) teavitavad komisjoni viivitamata, kui ei suuda jõuda kokkuleppele asjakohastes meetmetes. 4. Kui muust liikmesriigist pärit loomade ja kaupade ametliku kontrolli käigus ilmnevad lõikes 1 osutatud korduvad rikkumised, teavitavad sihtliikmesriigi pädevad asutused sellest viivitamata komisjoni ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

1. Kui pädevad asutused saavad kolmandalt riigilt teavet artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumise kohta või riski kohta inimeste, loomade või taimede tervisele või loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, teevad nad viivitamata järgmist: a) edastavad kõnealuse teabe teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ning b) kui kõnealune teave on või võib olla liidu tasandil oluline, edastavad selle komisjonile. 2. Käesoleva määruse kohaselt läbi viidud ametliku kontrolli ja uurimise käigus saadud teavet võib lõikes 1 osutatud kolmandale riigile edastada tingimusel, et: a) kõik teavet esitanud pädevad asutused on andnud selleks oma nõusoleku; b) kolmas riik on kohustunud osutama vajalikku abi selleks, et saada tõendeid tavade kohta, millega rikutakse või ilmselt rikutakse liidu õigusnorme või millest tuleneb risk inimeste, loomade või taimede tervisele või keskkonnale, ning c) järgitakse isikuandmete kolmandatele riikidele edastamise suhtes kohaldatavaid liidu ja siseriiklikke õigusnorme.

1. Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused ei suuda jõuda kokkuleppele asjakohaste meetmete suhtes, millega reageerida artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumisele, koordineerib komisjon viivitamata pädevate asutuste poolt käesoleva jaotise kohaselt võetud meetmeid, kui komisjoni käsutusest olevast informatsioonist ilmneb, et: a) rikutakse või ilmselt rikutakse artikli 1 lõikes 2 osutatud norme, ning sellise tegevuse mõju ulatub või võib ulatuda mitmesse liikmesriiki, või b) sama või sarnane tegevus, millega rikutakse või ilmselt rikutakse artikli 1 lõikes 2 osutatud norme, võib toimuda mitmes liikmesriigis. 2. Lõikes 1 osutatud juhtudel võib komisjon: a) koostöös asjaomase liikmesriigiga saata ülevaatusmeeskonna tegema kohapealset ametlikku kontrolli; b) nõuda rakendusaktidega, et lähteliikmesriigi ja vajaduse korral muude asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tõhustaksid ametlikku kontrolli ning annaksid komisjonile aru nende poolt võetud meetmetest; c) võtta kooskõlas artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega muid asjakohaseid meetmeid. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kiire teabevahetus lõikes 1 osutatud juhtudeks.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused teevad käesoleva määrusega hõlmatud ametlikku kontrolli mitmeaastase riikliku kontrollikava alusel, mille koostamist ja rakendamist kogu riigis koordineeritakse. 2. Liikmesriigid määravad üheainsa asutuse, kelle ülesandeks on: a) koordineerida mitmeaastase riikliku kontrollikava koostamist kõigi ametliku kontrolli eest vastutavate pädevate asutuste vahel; b) tagada, et mitmeaastane riiklik kontrollikava on sidus; c) koguda teavet mitmeaastase riikliku kontrollikava rakendamise kohta, et esitada artiklis 113 osutatud aastaaruanne ja vajaduse korral see läbi vaadata ja ajakohastada artikli 111 lõike 2 kohaselt.

1. Mitmeaastaste riiklike kontrollikavade ettevalmistamisel lähtutakse vajadusest tagada, et ametlikku kontrolli kavandatakse kõigis artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkondades ning kooskõlas artiklis 9 sätestatud kriteeriumidega ja artiklites 18–27 osutatud normidega. 2. Mitmeaastased riiklikud kontrollikavad sisaldavad üldteavet ametliku kontrolli süsteemide ülesehituse ja korralduse kohta kõikides hõlmatud valdkondades asjaomases liikmesriigis ning sisaldavad vähemalt järgmist teavet: a) mitmeaastase riikliku kontrollikava strateegilised eesmärgid ja see, kuidas ametlike kontrollide tähtsuse järjekord ja vahendite eraldamine neid eesmärke kajastavad; b) ametliku kontrolli liigitus riskikategooriate järgi; c) pädevate asutuste ja nende ülesannete määramine kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning kõnealustele asutustele kättesaadavad vahendid; d) vajaduse korral ülesannete delegeerimine volitatud isikutele; e) ametliku kontrolli üldine korraldamine ja juhtimine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas ametlik kontroll üksikutes ettevõtetes; f) erinevate sektorite suhtes kohaldatavad kontrollisüsteemid ja tegevuse koordineerimine neis sektorites ametliku kontrolli eest vastutavate pädevate asutuste erinevate teenistuste vahel; g) kord ja menetlused, millega tagatakse pädevate asutuste artikli 5 lõike 1 kohaste kohustuste täitmine; h) pädevate asutuste töötajate koolitus; i) artikli 12 lõikega 1 ette nähtud dokumenteeritud menetlused; j) artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega kooskõlas situatsiooniplaanide üldine korraldus ja toimimine ning k) liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö ja vastastikuse abi üldine korraldamine.

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 109 lõikega 1 ette nähtud mitmeaastased riiklikud kontrollikavad tehakse avalikkusele kättesaadavaks, v.a kavade sellised osad, mille avalikustamine võiks ohustada ametliku kontrolli tõhusust. 2. Mitmeaastast riiklikku kontrollikava ajakohastatakse korrapäraselt, et seda kohandada artikli 1 lõikes 2 osutatud normide muudatustega, ning seda vaadatakse korrapäraselt läbi, et võtta arvesse vähemalt järgmisi tegureid: a) uute haiguste, taimekahjustajate või muude riskide esilekerkimine seoses inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnaga; b) olulised muudatused liikmesriikide pädevate asutuste struktuuris, juhtkonnas või tegevuses; c) liikmesriikide ametliku kontrolli tulemused; d) komisjoni poolt kooskõlas artikli 116 lõikega 1 liikmesriigis tehtud kontrolli tulemused; e) teadusuuringute tulemused ning f) kolmanda riigi pädevate asutuste poolt liikmesriigis tehtud ametliku kontrolli tulemused. 3. Liikmesriigid esitavad komisjonile komisjoni taotluse korral oma asjaomase mitmeaastase riikliku kontrollikava uusima ajakohastatud versiooni.

Artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaldamise suunatud hindamise läbiviimiseks kogu liidus või teatavate ohtude leviku kindlakstegemiseks liidus võib komisjon vastu võtta rakendusakte seoses järgmisega: a) piiratud kestusega koordineeritud kontrolliprogrammide rakendamine mõnes artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkonnas; b) vajaduse korral andmete ja teabe kogumise korraldamine seoses teatavate artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaldamisega või teatavate ohtude levikuga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Iga aasta 31. augustiks esitavad kõik liikmesriigid komisjonile aruande, kus kirjeldatakse järgmist: a) artikli 111 lõikes 2 osutatud tegurite arvessevõtmiseks mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades tehtavad muudatused; b) mitmeaastase riikliku kontrollikava alusel eelmisel aastal tehtud ametliku kontrolli tulemused; c) eelmisel aastal pädevate asutuste poolt avastatud artikli 1 lõikes 2 osutatud normide rikkumiste arv ja laad valdkonna kaupa; d) meetmed mitmeaastase riikliku kontrollikava tõhusa toimimise tagamiseks, sealhulgas sunnimeetmed, ja selliste meetmete tulemused, ning e) link pädeva asutuse veebilehele, mis sisaldab avalikku teavet artikli 85 lõikes 2 osutatud lõivude või tasude kohta. 2. Lõikega 1 ette nähtud aastaaruannete ühtseks esitamiseks võtab komisjon rakendusaktidega vastu standardvormid nimetatud lõikes osutatud teabe ja andmete esitamiseks ning ajakohastab neid vajaduse korral. Kõnealuste rakendusaktidega lubatakse võimaluse korral kasutada standardvorme, mis komisjon on vastu võtnud pädevatelt asutustelt artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaselt nõutavate muude ametlikku kontrolli käsitlevate komisjonile esitatavate aruannete jaoks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Iga aasta 31. jaanuariks teeb komisjon avalikkusele kättesaadavaks aastaaruande ametliku kontrolli toimimise kohta liikmesriikides, võttes arvesse järgmist: a) aastaaruanded, mille liikmesriigid on esitanud vastavalt artiklile 113, ning b) komisjoni poolt kooskõlas artikli 116 lõikega 1 tehtud kontrolli tulemused. 2. Lõikega 1 ette nähtud aastaaruanne sisaldab vajaduse korral soovitusi liikmesriikide ametliku kontrolli süsteemide ning teatavates valdkondades tehtavate teatud ametlike kontrollide võimaliku parandamise kohta.

1. Määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 55 lõikes 1 sätestatud kriisireguleerimise üldkava rakendamiseks koostavad liikmesriigid toidu- ja söödaalased situatsiooniplaanid, milles sätestatakse meetmed, mida tuleb viivitamata rakendada, kui selgub, et söödast või toidust tuleneb inimeste või loomade tervisele otseselt või keskkonna kaudu tõsine risk. 2. Lõikega 1 ette nähtud toidu- ja söödaalastes situatsiooniplaanides näidatakse ära järgmine teave: a) asjaomased pädevad asutused; b) punktis a osutatud asutuste volitused ja vastutus ning c) pädevate asutuste ja vajaduse korral muude asjaomaste osapoolte vahel teabe jagamise kanalid ja menetlused. 3. Liikmesriigid vaatavad oma toidu- ja söödaalased situatsiooniplaanid korrapäraselt läbi, et võtta arvesse muudatusi pädevate asutuste töökorralduses ning plaani rakendamisel ja õppustel omandatud kogemusi. 4. Komisjon võib vastu võtta rakendusakte, millega kehtestatakse: a) sätted käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud situatsiooniplaanide väljatöötamiseks, niivõrd kui see on vajalik selleks, et tagada määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 55 lõikes 1 sätestatud kriisireguleerimise üldkava ühtne ja tulemuslik kasutamine, ning b) sidusrühmade roll situatsiooniplaanide väljatöötamisel ja toimimisel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjoni eksperdid teevad kõigis liikmesriikides kontrolli, sealhulgas viivad läbi auditeid, eesmärgiga: a) kontrollida artikli 1 lõikes 2 osutatud normide ja käesoleva määruse sätete kohaldamist; b) kontrollida riiklike kontrollisüsteemide toimimist artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ja käesoleva määruse sätetega hõlmatud valdkondades ning riiklikke kontrollisüsteeme rakendavate pädevate asutuste toimimist; c) uurida ja koguda teavet: i) ametliku kontrolli ja nõuete täitmise tagamiseks võetud meetmete kohta artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ja käesoleva määruse sätetega hõlmatud valdkondades; ii) artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaldamisel või nõuete täitmise tagamisel esinevate oluliste või korduvate probleemide kohta; iii) hädaolukordade, esilekerkivate probleemide või uute arengute kohta liikmesriikides artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega ja käesoleva määruse sätetega hõlmatud valdkondades. 2. Lõikega 1 ette nähtud kontrolli korraldatakse koostöös liikmesriikide pädevate asutustega ning seda tehakse korrapäraselt. 3. Lõikes 1 sätestatud kontroll võib hõlmata kohapealset kontrolli. Komisjoni eksperdid võivad saata ametlikku kontrolli tegevate pädevate asutuste töötajaid. 4. Komisjoni eksperte võivad abistada liikmesriikide eksperdid. Komisjoni eksperte saatvatele riikide ekspertidele antakse samad juurdepääsuõigused mis komisjoni ekspertidele.

Komisjon: a) koostab esialgse aruande kooskõlas artikli 116 lõikega 1 tehtud kontrolli tulemuste kohta ning soovituste kohta ekspertide poolt kontrolli käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks; b) saadab liikmesriikidele, kus kõnealune kontroll tehti, punktiga a ette nähtud esialgse aruande koopia, et liikmesriigid saaksid selle kohta oma märkused esitada; c) võtab artikli 116 lõike 1 kohaselt komisjoni ekspertide poolt liikmesriikides tehtud kontrolli tulemuste kohta lõpparuannet koostades arvesse punktis b osutatud liikmesriikide märkusi ning d) teeb punktis c osutatud lõpparuande ja punktis b osutatud liikmesriikide märkused avalikkusele kättesaadavaks.

1. Komisjon teeb rakendusaktidega järgmist: a) koostab aastase või mitmeaastase kontrollikava, mille alusel komisjoni eksperdid viivad liikmesriikides läbi artikli 116 lõike 1 kohase kontrolli, ning b) edastab liikmesriikidele iga aasta lõpuks järgmise aasta kontrollikava või ajakohastatud mitmeaastase kontrollikava. 2. Komisjon võib oma kontrollikava rakendusaktidega muuta, et võtta arvesse muudatusi artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkondades. Liikmesriikidele teatatakse viivitamatult igast kontrollikavas tehtud muudatusest.

Liikmesriik: a) võtab asjakohaseid järelmeetmeid, et kõrvaldada ühekordne või süsteemne puudus, mis on komisjoni ekspertide poolt artikli 116 lõike 1 kohaselt läbi viidud kontrolli käigus kindlaks tehtud; b) annab vajalikku tehnilist abi ja esitab õigustatud taotluse korral kättesaadavad dokumendid, sealhulgas artiklis 6 osutatud auditite tulemused, ning pakub muud tehnilist tuge, mida komisjoni eksperdid kontrolli tõhususe ja tulemuslikkuse huvides taotlevad, ning c) annab vajalikku abi, et tagada komisjoni ekspertidele juurdepääs kõigile nende ülesannete täitmiseks olulistele valdustele või valduste osadele, loomadele ja kaupadele ning teabele, sealhulgas arvutisüsteemidele.

1. Komisjoni eksperdid võivad korraldada kontrolli kolmandates riikides eesmärgiga: a) veenduda kolmanda riigi õigusaktide ja süsteemide, sealhulgas ametliku sertifitseerimise ning ametlike sertifikaatide, ametlike etikettide, ametlike märgiste ja muude ametlike kinnituste kooskõlas või samaväärsuses artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaselt vastu võetud nõuetega; b) kontrollida kolmanda riigi kontrollisüsteemi suutlikkust tagada, et liitu eksporditavad looma- ja kaubasaadetised vastavad artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaselt vastu võetud asjakohastele nõuetele või nõuetele, mis on tunnistatud kõnealuste nõuetega vähemalt samaväärseks; c) koguda teavet ja andmeid, mis võimaldavad selgitada loomade ja kaupade kolmandast riigist eksportimisega seotud korduvate või esilekerkivate probleemide põhjusi. 2. Lõikega 1 ette nähtud kontrolli puhul peetakse eriti silmas järgmist: a) kolmanda riigi õigusaktid; b) kolmanda riigi pädevate asutuste töökorraldus, nende volitused ja sõltumatus, nende suhtes kohaldatav järelevalve ja nende võimupiirid kohaldatavate õigusaktide täitmise tõhusaks tagamiseks; c) kolmanda riigi pädevate asutuste töötajate koolitus ametlike kontrollide teostamiseks; d) pädevatele asutustele kättesaadavad vahendid, sealhulgas analüüsi-, uuringu- ja diagnoosivahendid; e) dokumenteeritud ja prioriteedipõhiste kontrollimenetluste ja -süsteemide olemasolu ja toimivus; f) kui see on kohaldatav, loomatervise, loomade heaolu, zoonooside ja taimetervise olukord ning komisjoni ja asjaomaste rahvusvaheliste organite kord loomataudide ja taimekahjustajate puhangutest teavitamiseks; g) kolmandatest riikidest pärit loomade, taimede ja nende saaduste suhtes kolmanda riigi pädevate asutuste poolt tehtava kontrolli ulatus ja toimivus ning h) kinnitused, mis kolmas riik saab anda artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaselt vastu võetud nõuete järgimise või nendega samaväärsuse kohta. 3. Lõikega 1 ette nähtud kontrolli tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamiseks võib komisjon enne kontrollimist paluda asjaomaselt kolmandalt riigilt: a) artikli 125 lõikes 1 osutatud vajalikku teavet ning b) kui see on asjakohane ja vajalik, oma pädevate asutuste poolt tehtava kontrolli kirjalikke dokumente. 4. Komisjon võib määrata liikmesriikide eksperte komisjoni ekspertide abistamiseks lõikes 1 sätestatud kontrolli tegemisel.

Artiklis 120 osutatud komisjoni kontrolli sageduse määramisel kolmandates riikides lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: a) kolmandast riigist liitu eksporditavate loomade ja kaupadega seotud riski hindamine; b) artikli 1 lõikes 2 osutatud normid; c) asjaomasest kolmandast riigist liitu sisenevate loomade ja kaupade hulk ja laad; d) komisjoni ekspertide või muude kontrolliasutuste poolt juba tehtud kontrolli tulemused; e) kolmandast riigist liitu sisenevate loomade ja kaupade ametliku kontrolli ning liikmesriikide pädevate asutuste poolt tehtud muu ametliku kontrolli tulemused; f) teave Euroopa Toiduohutusametilt ja sarnastelt organitelt; g) teave rahvusvaheliselt tunnustatud organitelt, näiteks järgmistelt organitelt: i) Maailma Terviseorganisatsioon; ii) Codex Alimentarius'e komisjon; iii) Maailma Loomatervise Organisatsioon; iv) Euroopa ja Vahemere maade taimekaitseorganisatsioon ning muud rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni kohaselt loodud piirkondlikud taimekaitseorganisatsioonid; v) rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaat; vi) Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon; vii) ÜRO Euroopa Majanduskomisjon; viii) bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni Cartagena bioturvalisuse protokolli sekretariaat; h) tõendid esilekerkivate taudide olukordade või muude asjaolude kohta, mille tagajärjeks võib olla kolmandast riigist liitu sisenevatest loomadest ja kaupadest tulenev tervise- või keskkonnarisk või pettuse või eksitava tegevusega seotud risk; i) üksikutes kolmandates riikides tekkinud vajadus uurida hädaolukordi või neile reageerida.

Komisjon koostab aruande iga kooskõlas artiklitega 120 ja 121 tehtud kontrolli tulemuste kohta. Asjakohasel juhul sisaldab komisjoni aruanne soovitusi. Komisjon teeb oma aruanded üldsusele kättesaadavaks.

Komisjon edastab oma kolmandates riikides tehtava kontrolli kava eelnevalt liikmesriikidele ja esitab tulemuste kohta aruande. Komisjon võib seda kava muuta, et võtta arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega hõlmatud valdkondade arengut. Liikmesriikidele teatatakse eelnevalt igast kontrollikavas tehtud muudatusest.

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni kontrollist, mida kolmandate riikide pädevad asutused kavatsevad nende territooriumil artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega reguleeritud valdkondades läbi viia. 2. Komisjoni eksperdid võivad lõikes 1 osutatud kontrollis osaleda, kui seda taotlevad nende liikmesriikide pädevad asutused, kus kõnealune kontroll toimub. 3. Komisjoni eksperdid osalevad lõikes 1 osutatud kontrollis eelkõige eesmärgiga: a) anda nõu artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohta; b) edastada liidu tasandil kättesaadavat teavet ja andmeid, millest võib olla kasu kolmanda riigi pädevate asutuste tehtavat kontrolli silmas pidades; c) hõlbustada kolmandate riikide pädevate asutuste poolt eri liikmesriikides tehtava kontrolli järjepidevust ja ühtsust.

1. Komisjon nõuab liitu loomi ja kaupu eksportida kavatsevatelt kolmandatelt riikidelt järgmise täpse ja ajakohastatud teabe esitamist sanitaar- ja fütosanitaarkontrollisüsteemide üldise korralduse ja juhtimise kohta nende territooriumil: a) nende territooriumil kehtestatud või kavandatavad sanitaar- ja fütosanitaarnõuded; b) riskide hindamise menetlused ja riskide hindamisel ning asjakohase sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme kindlaksmääramisel arvesse võetavad tegurid; c) kontrolli- ja ülevaatusmenetlused ja -süsteemid, sealhulgas vajaduse korral sellised, mida kohaldatakse muudest kolmandatest riikidest saabuvate loomade või kaupade suhtes; d) ametliku sertifitseerimise süsteemid; e) asjakohasel juhul meetmed, mis on võetud artikli 122 esimeses lõigus sätestatud soovituste põhjal; f) asjakohasel juhul liitu eksportimiseks mõeldud loomade ja kaupade kontrolli tulemused ning g) asjakohasel juhul teave liidu sanitaar- ja fütosanitaarnõuetele vastamiseks või artikli 122 esimeses lõigus sätestatud soovituste arvessevõtmiseks tehtud muudatuste kohta kontrollisüsteemide ülesehituses või toimimises. 2. Lõikes 1 osutatud teabenõue on proportsionaalne ning selles võetakse arvesse liitu eksporditavate loomade ja kaupade laadi ning kolmanda riigi eriomast olukorda ja struktuuri.

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse täiendamiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse kolmandatest riikidest liitu sisenevatele loomadele ja kaupadele esitatavad tingimused, kui need on vajalikud selleks, et tagada loomade ja kaupade vastavus artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega kehtestatud asjaomastele nõuetele, v.a artikli 1 lõike 2 punktid d, e, g ja h, või nõuetele, mis on tunnistatud kõnealuste nõuetega vähemalt samaväärseks. 2. Lõikes 1 osutatud delegeeritud õigusaktides sätestatud tingimustes identifitseeritakse loomad ja kaubad kombineeritud nomenklatuuri koodidega ning need võivad hõlmata järgmisi nõudeid: a) teatavad loomad ja kaubad sisenevad liitu ainult sellistest kolmandatest riikidest või kolmandate riikide piirkondadest, mille komisjon on kandnud sel eesmärgil koostatud loetellu; b) teatavad kolmandatest riikidest pärit looma- ja kaubasaadetised saadetakse välja ettevõtetest ja saadakse või valmistatakse ettevõtetes, mis vastavad lõikes 1 osutatud asjaomastele nõuetele või nõuetele, mis on tunnistatud kõnealuste nõuetega vähemalt samaväärseks; c) teatavate looma- ja kaubasaadetistega peab kaasas olema ametlik sertifikaat, ametlik kinnitus või muu tõend, millest nähtub, et saadetis vastab lõikes 1 osutatud asjaomastele nõuetele või nõuetele, mis on tunnistatud kõnealuste nõuetega vähemalt samaväärseks, sealhulgas akrediteeritud labori tehtud analüüsi tulemused; d) nõue, et punktis c osutatud tõendid tuleb esitada kindlas vormis; e) muu nõue, mis on vajalik tagamaks, et teatavate loomade ja kaupade puhul kaitstaks tervist ja GMOde puhul ka keskkonda tasemel, mis on samaväärne lõikes 1 osutatud nõuete kohaselt tagatuga. 3. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada käesoleva artikli lõike 2 punktis c osutatud normide kohaselt nõutavate ametlike sertifikaatide, ametlike kinnituste ja tõendite vormi ja laadi reguleerivad sätted. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kolmas riik või selle piirkond kantakse artikli 126 lõike 2 punktis a osutatud loetellu käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt. 2. Komisjon kiidab rakendusaktidega heaks taotluse, mille asjaomane kolmas riik on talle käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eesmärgil edastanud koos asjakohaste tõendite ja tagatistega selle kohta, et kõnealusest kolmandast riigist pärit asjaomased loomad ja kaubad vastavad artikli 126 lõikes 1 osutatud asjaomastele nõuetele või nendega samaväärsetele nõuetele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu ja neid ajakohastatakse kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Lõikes 2 osutatud taotluse üle otsustamisel võtab komisjon arvesse järgmist: a) kolmanda riigi õigusaktid asjaomases sektoris; b) kolmanda riigi pädevate asutuste ja kontrollitalituste struktuur ja korraldus, nende volitused, tagatised asjaomase sektori suhtes kohaldatavate kolmanda riigi õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamise kohta ning ametliku sertifitseerimise menetluse usaldusväärsus; c) kolmanda riigi pädevate asutuste poolne piisav ametlik kontroll ja muud meetmed, millega hinnatakse ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale; d) kas kolmas riik esitab korrapäraselt ja kiiresti teavet ohtude kohta inimeste, loomade või taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul ka keskkonnale; e) kolmanda riigi poolt antud tagatised selle kohta, et: i) tingimused, mida kohaldatakse ettevõtete suhtes, millest loomi või kaupu liitu eksporditakse, vastavad nõuetele, mis on samaväärsed artikli 126 lõikes 1 osutatud nõuetega; ii) koostatakse punktis i osutatud ettevõtete loetelu ja ajakohastatakse seda; iii) punktis i osutatud ettevõtete loetelu ja selle ajakohastatud versioonid edastatakse viivitamata komisjonile; iv) kolmanda riigi pädevad asutused kohaldavad punktis i osutatud ettevõtete suhtes korrapärast ja tõhusat kontrolli; f) komisjoni poolt kooskõlas artikli 120 lõikega 1 kolmandas riigis tehtud kontrolli tulemused; g) muu teave või muud andmed, mis tõendavad kolmanda riigi suutlikkust tagada, et liitu sisenevad ainult sellised loomad või kaubad, mille puhul on pakutava kaitse tase samaväärne tasemega, mille tagavad artikli 126 lõikes 1 osutatud asjaomased nõuded. 4. Komisjon jätab artikli 126 lõike 2 punktis a osutatud loetelust välja viite kolmandale riigile või kolmanda riigi piirkonnale, kui sellesse loetellu kandmise tingimused ei ole enam täidetud. Kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud menetlust.

1. Kui muudel kui määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 53 ja määruse (EL) 2016/429 artiklis 249 osutatud juhtudel leidub tõendeid, et teatavate kolmandast riigist, selle piirkonnast või kolmandate riikide rühmast pärit loomade või kaupade sisenemine liitu kujutab endast riski inimeste, loomade või taimede tervisele ja GMOde puhul ka keskkonnale või et käesoleva määruse artikli 1 lõikes 2 osutatud norme rikutakse laiaulatuslikult ja olulisel määral, võtab komisjon rakendusaktidega meetmed sellise riski ohjeldamiseks või rikkumise lõpetamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Lõikes 1 osutatud meetmetes identifitseeritakse loomad ja kaubad kombineeritud nomenklatuuri koodidega ning need meetmed võivad hõlmata järgmist: a) lõikes 1 osutatud, asjaomastest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit või sealt lähetatud loomade ja kaupade liitu sisenemise keeld; b) nõue, et lõikes 1 osutatud, teatavatest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit või sealt saadetud loomade ja kaupade suhtes kohaldatakse enne lähetamist erimeetmeid või -kontrolle; c) nõue, et lõikes 1 osutatud, teatavatest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit või sealt lähetatud loomade ja kaupade suhtes kohaldatakse liitu sisenemisel erimeetmeid või -kontrolle; d) nõue, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud, teatavatest kolmandatest riikidest või nende piirkondadest pärit või sealt lähetatud looma- ja kaubasaadetistega peab olema kaasas ametlik sertifikaat, ametlik kinnitus või muu tõend, mis näitab, et saadetis vastab artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega kehtestatud nõuetele või nõuetele, mis on tunnistatud kõnealuste nõuetega vähemalt samaväärseks; e) nõue, et punktis d osutatud tõendid tuleb esitada kindlas vormis; f) muud riski ohjeldamiseks vajalikud meetmed. 3. Lõikes 2 osutatud meetmete vastuvõtmisel võetakse arvesse järgmist: a) artikli 125 kohaselt kogutud teave; b) muu asjaomaste kolmandate riikide esitatud teave ning c) vajaduse korral artikli 120 lõikega 1 ette nähtud komisjonipoolse kontrolli tulemused. 4. Kui nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel on inimeste ja loomade tervisele või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnakaitsele avalduva ohu tõttu tungivalt vaja kiiresti tegutseda, võtab komisjon artikli 145 lõikes 3 osutatud menetluse kohaselt vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

1. Artikli 1 lõikes 2 osutatud normide kohaldamisalas, v.a artikli 1 lõike 2 punktid d, e, g ja h, võib komisjon rakendusaktidega tunnistada kõnealuste normidega samaväärseks kolmandas riigis või selle piirkonnas kohaldatavad meetmed, võttes aluseks: a) asjaomase kolmanda riigi poolt artikli 125 lõike 1 kohaselt esitatud teabe ja andmete põhjaliku hindamise ning b) kui see on asjakohane, artikli 120 lõike 1 kohaselt tehtud kontrolli rahuldavad tulemused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Lõikes 1 osutatud rakendusaktides sätestatakse asjaomasest kolmandast riigist või selle piirkondadest loomade ja kaupade liitu sisenemise praktiline kord, mis võib hõlmata järgmist: a) selliste ametlike sertifikaatide või kinnituste laad ja sisu, mis peavad loomade või kaupadega kaasas olema; b) loomade või kaupade liitu sisenemise suhtes kohaldatav erikord ja liitu sisenemisel tehtav ametlik kontroll; c) vajaduse korral menetlused asjaomase kolmanda riigi selliste piirkondade või ettevõtete loetelude koostamiseks ja muutmiseks, millest lubatakse loomi ja kaupu liitu tuua. 3. Komisjon tunnistab rakendusaktidega viivitamata käesoleva artikli lõikega 1 ette nähtud rakendusaktid kehtetuks, kui mõni samaväärsuse tunnustamise tingimus ei ole enam täidetud. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon võib korraldada koolitusi pädevate asutuste töötajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikide muude asutuste töötajatele, kes on kaasatud käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normide võimaliku rikkumise uurimisse. Komisjon korraldab koolitusi koostöös asjaomaste liikmesriikidega. 2. Lõikes 1 osutatud koolitused aitavad töötada liikmesriikides välja ühtset lähenemisviisi ametlikule kontrollile ja muudele ametlikele toimingutele. Need hõlmavad, nii nagu see on asjakohane, koolitust järgmistes valdkondades: a) käesolev määrus ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normid; b) ametliku kontrolli ja pädevate asutuste muude ametlike toimingute puhul asjakohased kontrollimeetodid ja -võtted; c) tootmise, töötlemise ja turustamise meetodid ja võtted. 3. Lõikes 1 osutatud koolitused võivad olla avatud kolmandate riikide pädevate asutuste töötajatele ning neid võib korraldada väljaspool liitu. 4. Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koolitustel omandatud teadmisi levitatakse vajalikul määral ning kasutatakse asjakohaselt töötajate koolitustel, millele on osutatud artikli 5 lõikes 4. Artikli 5 lõikes 4 osutatud koolituskavad hõlmavad selliste teadmiste levitamiseks vajalikku koolitust. 5. Komisjon võib koostöös liikmesriikidega korraldada pädevate asutuste ametlikku kontrolli või muid ametlikke toiminguid teostavate töötajate vahetusprogramme kahe või enama liikmesriigi vahel. Sellised vahetused võivad toimuda ühe liikmesriigi pädevate asutuste töötajate ajutiste lähetustena teise liikmesriiki või selliste töötajate vahetusena asjaomaste pädevate asutuste vahel. 6. Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega sätted käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koolituste ja käesoleva artikli lõikes 5 osutatud programmide korraldamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon loob koostöös liikmesriikidega elektroonilise ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi selliste mehhanismide ja vahendite terviklikuks toimimiseks, mille kaudu hallatakse, töödeldakse ja automaatselt vahetatakse ametliku kontrolliga ja muu ametliku tegevusega seotud andmeid, teavet ja dokumente, ning haldab seda süsteemi. 2. Liikmesriigid ja komisjon töötlevad isikuandmeid ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle osa kaudu üksnes ametliku kontrolli ja muu ametliku tegevuse teostamise eesmärgil kooskõlas käesoleva määrusega ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normidega.

Ametliku kontrolli teabehaldussüsteem: a) võimaldab sellise teabe, selliste andmete ja dokumentide elektroonilist töötlemist ja vahetamist, mida on vaja ametliku kontrolli tegemiseks, mis tulenevad ametliku kontrolli tegemisest või mida on vaja ametliku kontrolli käigu või tulemuste salvestamiseks kõigil juhtudel, kui käesolev määrus, artikli 1 lõikes 2 osutatud normid või artiklites 16–27 sätestatud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid näevad ette kõnealuse teabe, kõnealuste andmete ja dokumentide vahetuse pädevate asutuste vahel, pädevate asutuste ja komisjoni vahel ning asjakohasel juhul muude asutuste või ettevõtjatega; b) loob mehhanismi andmete, teabe ja dokumentide vahetamiseks artiklite 102–108 kohaselt; c) loob võimaluse liikmesriikidelt komisjonile esitatavate ametliku kontrolli aruannete vastuvõtmiseks ja haldamiseks; d) võimaldab määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 5 lõikes 4 osutatud teekonnalehe, kõnealuse määruse artikli 6 lõikes 9 osutatud navigatsioonisüsteemide salvestiste, ametlike sertifikaatide ning käesoleva määruse artiklis 56 osutatud ühtse sisseveodokumendi koostamist, töötlemist ja edastamist, sealhulgas elektroonilisel kujul, ning e) integreerib komisjoni hallatavad olemasolevad elektroonilised süsteemid, mida kasutatakse andmete, teabe ja dokumentide kiireks vahetamiseks seoses riskidega inimeste ja loomade tervisele ja heaolule ning taimede tervisele, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklis 50, määruse (EL) 2016/429 artiklis 20 ja määruse (EL) 2016/2031 artiklis 103, ning loob asjakohased seosed nende süsteemide ja selle muude osade vahel.

1. Kui loomade või kaupade liidusisese liikumise või turulelaskmise suhtes kohaldatakse artikli 1 lõikes 2 osutatud normide alusel erinõudeid või -menetlusi, võimaldab ametliku kontrolli teabehaldussüsteem lähetamiskoha pädevatel asutustel ja teistel kõnealuste loomade või kaupade ametliku kontrolli eest vastutavatel pädevatel asutustel vahetada reaalajas andmeid, teavet ja dokumente loomade või kaupade ühest liikmesriigist teise viimise kohta ning tehtud ametliku kontrolli kohta. Käesoleva lõike esimest lõiku ei kohaldata kaupade suhtes, millele kohaldatakse artikli 1 lõike 2 punktides g ja h osutatud norme. 2. Kui eksporditud loomade ja kaupade ekspordisertifikaadi väljastamise suhtes kohaldatakse liidu õigusnorme, võimaldab ametliku kontrolli teabehaldussüsteem lähetamiskoha pädevatel asutustel ja teistel ametliku kontrolli eest vastutavatel pädevatel asutustel vahetada reaalajas andmeid, teavet ja dokumente selliste loomade ja kaupade kohta ning nende suhtes tehtud ametliku kontrolli tulemuste kohta. 3. Kui loomade või kaupade suhtes kohaldatakse artiklites 44–64 osutatud ametlikku kontrolli, võimaldab ametliku kontrolli teabehaldussüsteem: a) piiripunktide pädevatel asutustel ning muudel selliste loomade või kaupade ametliku kontrolli eest vastutavatel pädevatel asutustel vahetada reaalajas andmeid, teavet ja dokumente selliste loomade ja kaupade kohta ning nende kontrollimise kohta; b) piiripunktide pädevatel asutustel jagada ja vahetada asjaomaseid andmeid, teavet ja dokumente tolliga ja kolmandatest riikidest liitu sisenevate loomade või kaupade kontrollimise eest vastutavate muude asutustega ning sisenemismenetlustes osalevate ettevõtjatega kooskõlas artikli 15 lõike 4 ja artikli 75 lõike 2 kohaselt vastu võetud sätetega ning muude asjaomaste liidu õigusnormidega, ning c) toetada ja ellu viia artikli 54 lõike 3 punktis a ja artikli 65 lõikes 6 osutatud menetlust. 4. Käesoleva artikli kohaldamisel integreerib ametliku kontrolli teabehaldussüsteem olemasoleva Tracesi süsteemi.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi toimimise kohta, milles sätestatakse: a) ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle osade tehnilised kirjeldused, mis hõlmavad elektroonilist andmevahetusmehhanismi andmete vahetuseks olemasolevate riiklike süsteemidega, kohaldatavate standardite kindlaksmääramist, sõnumistruktuuride määratlemist, andmesõnastikke ning protokollide ja menetluste vahetamist; b) erisätted ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle osade toimimise kohta, et tagada isikuandmete kaitse ja teabevahetuse turvalisus; c) erisätted ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle osade toimimise ja kasutamise kohta, sealhulgas sätted artikli 132 punktis e ja artikli 133 lõikes 4 osutatud süsteemidevaheliste vajalike seoste ajakohastamise ja loomise kohta; d) erandolukorras tegutsemise kord juhuks, kui mõni ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi osa ei ole töökorras; e) millal ja millistel tingimustel võib asjaomastele kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele võimaldada osalist juurdepääsu ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi osadele ning sellise juurdepääsu võimaldamise praktiline kord; f) millal ja millistel tingimustel edastatakse andmed, teave ja dokumendid ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu; g) sätted elektroonilise süsteemi kohta, mille kaudu pädevad asutused võtavad vastu kolmandate riikide pädevate asutuste välja antud elektroonilisi sertifikaate, ning h) millal ja millistel tingimustel võib juhukasutajatele lubada erandeid ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kasutamisest. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Direktiivi 95/46/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 45/2001 (*1) kohaldatakse ulatuses, milles ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu vahetatav teave sisaldab direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punktis a ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punktis a määratletud isikuandmeid. 2. Seoses kohustusega kanda asjakohane teave ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja kõigi sellest tegevusest tuleneda võivate isikuandmete töötlemisega käsitatakse liikmesriikide pädevaid asutusi vastutavate töötlejatena direktiivi 95/46/EÜ artikli 2 punkti d tähenduses. 3. Seoses kohustusega hallata ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja kõigi sellest tegevusest tuleneda võivate isikuandmete töötlemisega käsitatakse komisjoni vastutava töötlejana määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 2 punkti d tähenduses. 4. Liikmesriigid võivad piirata direktiivi 95/46/EÜ artikli 6 lõike 1, artikli 10, artikli 11 lõike 1 ja artikli 12 kohaseid õigusi ja kohustusi ulatuses, mis on vajalik kõnealuse direktiivi artikli 13 lõike 1 punktides d ja f osutatud huvide kaitsmiseks. 5. Komisjon võib piirata määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 4 lõike 1, artikli 11, artikli 12 lõike 1 ja artiklite 13–17 kohaseid õigusi ja kohustusi, kui piiramine kujutab endast vajalikku meedet kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktides a ja e osutatud huvide kaitsmiseks ajavahemikul, mil kavandatakse või teostatakse toidu- või söödaalaste õigusnormide järgimise kontrollimiseks või, konkreetselt teabega seotud juhtumi puhul, toidu- ja söödaalaste õigusnormide täitmise tagamiseks vajalikke meetmeid.

Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et ametliku kontrolli teabehaldussüsteem vastab andmete turvalisuse nõuetele, mille komisjon on kehtestanud direktiivi 95/46/EÜ artikli 17 ja määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 22 kohaselt.

1. Käesoleva peatüki kohaselt toimides seavad pädevad asutused esikohale meetmed, mis võetakse selleks, et kõrvaldada või ohjeldada riske inimeste, loomade ja taimede tervisele, loomade heaolule või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale. 2. Rikkumiskahtluse korral korraldavad pädevad asutused uurimise, et leida kahtlusele kinnitust või see kõrvaldada. 3. Vajaduse korral hõlmavad lõike 2 kohaselt võetud meetmed järgmist: a) rangem ametlik kontroll loomade, kaupade ja ettevõtjate suhtes teatava ajavahemiku jooksul; b) loomade ja kaupade ja lubamatute ainete või toodete ametlik kinnipidamine asjakohasel juhul.

1. Kui rikkumine on tuvastatud, teevad pädevad asutused järgmist: a) võtavad kõik meetmed, mis on vajalikud rikkumise allika ja ulatuse ning ettevõtja vastutuse kindlaksmääramiseks, ning b) võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et asjaomane ettevõtja heastab rikkumise ja hoidub sellest edaspidi. Võetavate meetmete üle otsustamisel võtavad pädevad asutused arvesse rikkumise laadi ja ettevõtja võimalikke varasemaid rikkumisi. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt tegutsedes võtavad pädevad asutused kõik meetmed, mida nad peavad asjakohaseks, et tagada artikli 1 lõikes 2 osutatud normide täitmine, sealhulgas, kuid mitte ainult: a) annavad korralduse loomade teataval viisil käitlemiseks või teostavad sellist käitlemist; b) annavad korralduse loomade mahalaadimiseks, üleviimiseks teisele transpordivahendile, hoidmiseks ja nende eest hoolitsemiseks, karantiiniks, loomade tapmise edasilükkamiseks ja vajaduse korral veterinaarabi kasutamiseks; c) annavad korralduse kaupade teataval viisil käitlemiseks, märgiste muutmiseks või tarbijatele korrigeeriva teabe esitamiseks; d) piiravad loomade ja kaupade turulelaskmist, liikumist, liitu sisenemist või eksporti või keelavad selle ning keelavad loomade või kaupade tagasiviimise lähteliikmesriiki või annavad korralduse loomade või kaupade tagasiviimiseks lähteliikmesriiki; e) annavad ettevõtjale korralduse suurendada enesekontrollide sagedust; f) annavad korralduse sagedasema või süstemaatilisema ametliku kontrolli kohaldamiseks asjaomase ettevõtja teatavate tegevuste suhtes; g) annavad korralduse kaupade tagasikutsumiseks, tagasivõtmiseks, turult kõrvaldamiseks või hävitamiseks, lubades vajaduse korral kaupu kasutada muul kui algselt kavandatud otstarbel; h) annavad korralduse asjaomase ettevõtja tegevuse täielikuks või osaliseks peatamiseks või tema ettevõtete, majandite või muude valduste täielikuks või osaliseks sulgemiseks teatavaks ajavahemikuks; i) annavad korralduse asjaomase ettevõtja tegevuse täielikuks või osaliseks peatamiseks ning vajaduse korral tema hallatava või kasutatava veebisaidi täielikuks või osaliseks sulgemiseks teatavaks ajavahemikuks; j) annavad korralduse asjaomase ettevõtte, käitise või transpordivahendi registreerimise, heakskiitmise või transpordiettevõtja tegevusloa või sõidukijuhi pädevustunnistuse peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks; k) annavad korralduse loomade tapmiseks või surmamiseks, kui see on inimeste tervise ning loomade tervise ja heaolu kaitsmiseks kõige asjakohasem meede. 3. Pädevad asutused annavad asjaomasele ettevõtjale või tema esindajale: a) kirjaliku teatise oma otsuse kohta seoses lõigete 1 ja 2 kohaselt võetava meetmega koos põhjendusega ning b) teavet õiguse kohta esitada kaebus kõnealuste otsuste peale ning kaebeõiguse suhtes kohaldatava korra ja tähtaegade kohta. 4. Kõik käesoleva artikli kohaldamisel tekkivad kulud kannavad vastutavad ettevõtjad. 5. Pädevad asutused võtavad võltsitud või eksitavate ametlike sertifikaatide väljaandmise ja ametlike sertifikaatide kuritarvitamise korral asjakohased meetmed, sealhulgas: a) sertifikaati välja andva ametniku töökohustuste täitmise ajutine peatamine; b) ametlike sertifikaatide allkirjastamise loa kehtetuks tunnistamine; c) muud meetmed artikli 89 lõikes 2 osutatud rikkumise kordumise vältimiseks.

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 14. detsembril 2019 nimetatud normidest ning viivitamata nende hilisematest muudatustest. 2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse ja artikli 1 lõikes 2 osutatud normide pettuse või eksitava tegevuse teel toime pandud rikkumise korral kohaldatavad rahalised karistused vastavad kooskõlas siseriikliku õigusega vähemalt kas ettevõtja saadavatele majanduslikele eelistele või, asjakohasel juhul, teatavale protsentides väljendatud osale ettevõtja käibest.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on tõhusad mehhanismid, et võimaldada käesoleva määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest teatamist. 2. Lõikes 1 osutatud mehhanismid hõlmavad vähemalt järgmist: a) rikkumiste teadete vastuvõtmise ja järelkontrolli menetlused; b) rikkumisest teatavate isikute asjakohane kaitse kättemaksu, diskrimineerimise või muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest ning c) rikkumisest teatava isiku isikuandmete kaitse kooskõlas liidu ja siseriikliku õigusega.

1. Kui komisjonil on tõendeid olulise häire kohta liikmesriigi kontrollisüsteemis ja see häire võib endast kujutada laialdast riski inimeste, loomade ja taimede tervisele, loomade heaolule ning GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnale, või kaasa tuua artikli 1 lõikes 2 osutatud normide laialdase rikkumise, võtab komisjon rakendusaktidega vastu ühe või mitu järgmist meedet, mida kohaldatakse kuni häire kõrvaldamiseni: a) keelab selliste loomade või kaupade turul kättesaadavaks tegemise või nende transportimise, liigutamise või muul viisil käitlemise, mida kontrollisüsteemi häire mõjutab; b) kehtestab punktis a osutatud tegevuse, loomade või kaupade suhtes eritingimused; c) peatab ametliku kontrolli tegemise piiripunktides või muudes kontrollipunktides, mida ametliku kontrolli süsteemi häire mõjutab, või lõpetab selliste piiripunktide või muude kontrollpunktide tegevuse; d) võtab muid asjakohaseid ajutisi meetmeid, mida on vaja riski ohjeldamiseks kontrollisüsteemi häire kõrvaldamiseni. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 145 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Lõikes 1 osutatud meetmeid võetakse üksnes juhul, kui asjaomane liikmesriik ei ole olukorda komisjoni taotlusel ja komisjoni kehtestatud asjakohase tähtaja jooksul parandanud. 3. Kui nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel on inimeste ja loomade tervisele või GMOde ja taimekaitsevahendite puhul keskkonnakaitsele avalduva ohu tõttu tungivalt vaja kiiresti tegutseda, võtab komisjon kooskõlas artikli 145 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse II ja III lisa, et võtta arvesse artikli 1 lõikes 2 osutatud normide muudatusi ning tehnika ja teaduse arengut. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse viiteid artikli 29 punkti b alapunktis iv, artikli 37 lõike 4 punktis e ja artikli 93 lõike 3 punktis a osutatud Euroopa standarditele, kui Euroopa Standardikomitee neid standardeid muudab.

1. Liikmesriigid kohaldavad käesoleva määruse alusel liikmesriikides teostatava isikuandmete töötlemise suhtes direktiivi 95/46/EÜ. 2. Komisjon kohaldab käesoleva määruse alusel teostatava isikuandmete töötlemise suhtes määrust (EÜ) nr 45/2001.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 18 lõikes 7, artikli 21 lõikes 8, artiklis 41, artikli 45 lõikes 4, artikli 47 lõikes 3, artiklis 48, artikli 50 lõikes 4, artiklis 51, artikli 53 lõikes 1, artikli 62 lõikes 3, artikli 64 lõigetes 2 ja 5, artikli 77 lõigetes 1 ja 2, artikli 92 lõikes 4, artikli 99 lõikes 2, artikli 100 lõikes 6, artikli 101 lõikes 2, artikli 126 lõikes 1, artikli 142 lõigetes 1 ja 2, artikli 149 lõikes 2, artikli 150 lõikes 3, artikli 154 lõikes 3, artikli 155 lõikes 3 ja artikli 165 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 28. aprillist 2017. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 18 lõikes 7, artikli 21 lõikes 8, artiklis 41, artikli 45 lõikes 4, artikli 47 lõikes 3, artiklis 48, artikli 50 lõikes 4, artiklis 51, artikli 53 lõikes 1, artikli 62 lõikes 3, artikli 64 lõigetes 2 ja 5, artikli 77 lõigetes 1 ja 2, artikli 92 lõikes 4, artikli 99 lõikes 2, artikli 100 lõikes 6, artikli 101 lõikes 2, artikli 126 lõikes 1, artikli 142 lõigetes 1 ja 2, artikli 149 lõikes 2, artikli 150 lõikes 3, artikli 154 lõikes 3, artikli 155 lõikes 3 ja artikli 165 lõikes 3 osutatud õiguse võtta vastu delegeeritud õigusakte igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 18 lõike 7, artikli 21 lõike 8, artikli 41, artikli 45 lõike 4, artikli 47 lõike 3, artikli 48, artikli 50 lõike 4, artikli 51, artikli 53 lõike 1, artikli 62 lõike 3, artikli 64 lõigete 2 ja 5, artikli 77 lõigete 1 ja 2, artikli 92 lõike 4, artikli 99 lõike 2, artikli 100 lõike 6, artikli 101 lõike 2, artikli 126 lõike 1, artikli 142 lõigete 1 ja 2, artikli 149 lõike 2, artikli 150 lõike 3, artikli 154 lõike 3, artikli 155 lõike 3 ja artikli 165 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 58 lõikega 1 loodud alaline taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee, välja arvatud käesoleva määruse artiklite 25 ja 26 puhul, mille osas abistab komisjoni vastavalt määruse (EÜ) nr 834/2007 alusel loodud komitee ning määruse (EL) nr 1151/2012 alusel loodud komitee. Nimetatud komiteed on komiteed määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

1. Määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ning otsus 92/438/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 14. detsembrist 2019. 2. Viiteid kehtetuks tunnistatud õigusaktidele käsitletakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt IV lisas olevale vastavustabelile.

Määruse (EÜ) nr 882/2004 VII lisas osutatud iga Euroopa Liidu referentlabori määramine jääb kehtima kuni Euroopa Liidu referentlabori määramiseni samas valdkonnas kooskõlas käesoleva määruse artikliga 93.

1. Pädevad asutused kehtestavad toidukäitlejatele korra, mida nad peavad oma ettevõttele määruste (EÜ) nr 852/2004 ja (EÜ) nr 853/2004 kohase tunnustuse taotlemisel järgima. 2. Toidukäitlejalt tunnustamistaotluse saamisel teeb pädev asutus kohapealse visiidi. 3. Pädev asutus annab ettevõttele tunnustuse asjaomasteks tegevusteks üksnes juhul, kui toidukäitleja on näidanud, et ta täidab toidualaste õigusnormide asjaomaseid nõudeid. 4. Pädev asutus võib anda tingimusliku tunnustuse, kui selgub, et ettevõte täidab kõiki infrastruktuurile ja seadmetele esitatavaid nõudeid. Ta annab täieliku tunnustuse üksnes juhul, kui kolme kuu jooksul alates tingimusliku tunnustuse andmisest tehtud uuest ettevõtte ametlikust kontrollist selgub, et ettevõte vastab teistele toidualaste õigusnormide asjaomastele nõuetele. Kui on tehtud selgeid edusamme, kuid ettevõte ei vasta endiselt kõikidele asjaomastele nõuetele, võib pädev asutus tingimuslikku tunnustust pikendada. Tingimuslik tunnustamine ei ületa aga kokku kuut kuud, välja arvatud liikmesriikide lipu all sõitvad tehas- ja külmutuslaevad, mille puhul selline tingimuslik tunnustamine ei ületa kokku 12 kuud. 5. Pädev asutus jälgib ametlike kontrollide tegemisel ettevõtete tunnustamist.

1. Direktiivide 91/496/EMÜ ja 97/78/EÜ asjaomaseid sätteid, millega reguleeritakse käesoleva määruse artikli 47 lõikes 2, artiklis 48, artikli 51 lõike 1 punktides b, c ja d, artikli 53 lõike 1 punktis a, artikli 54 lõigetes 1 ja 3 ning artikli 58 punktis a osutatud valdkondi, kohaldatakse jätkuvalt käesoleva määruse vastavate sätete asemel kuni 14. detsembrini 2022 või käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud varasema kuupäevani. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lõikes 1 osutatud kuupäeva. Kõnealune kuupäev peab olema nende vastavate sätete kohaldamiskuupäev, mis kehtestatakse artikli 47 lõikes 2, artiklis 48, artikli 51 lõike 1 punktides b, c ja d, artikli 53 lõike 1 punktis a, artikli 54 lõigetes 1 ja 3 ning artikli 58 punktis a sätestatud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega.

1. Pädevad asutused teostavad jätkuvalt direktiivi 96/23/EÜ I lisas loetletud ainete ja jääkide rühmade kindlakstegemiseks vajalikku ametlikku kontrolli kooskõlas nimetatud direktiivi lisadega II, III ja IV käesoleva määruse vastavate sätete asemel kuni 14. detsembrini 2022 või käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud varasema kuupäevani. 2. Direktiivi 96/23/EÜ artikli 29 lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse jätkuvalt käesoleva määruse vastavate sätete asemel kuni 14. detsembrini 2022 või käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud varasema kuupäevani. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud varasem kuupäev. Kõnealune kuupäev peab olema nende vastavate sätete kohaldamiskuupäev, mis kehtestatakse artiklites 19 ja 112 sätestatud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega.

Direktiivi 98/58/EÜ muudetakse järgmiselt: 1) artikli 2 punkt 3 asendatakse järgmisega: „3. „pädevad asutused“ – pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/… (*2) artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses. (*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …).“;" 2) artiklit 6 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 jäetakse välja; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. augustiks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.“; c) lõikest 3 jäetakse välja punkt a; 3) artikkel 7 jäetakse välja.

Direktiivi 1999/74/EÜ muudetakse järgmiselt: 1) artiklit 8 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 jäetakse välja; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. augustiks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.“; c) lõikest 3 jäetakse välja punkt a; 2) artikkel 9 jäetakse välja.

Määrust (EÜ) nr 999/2001 muudetakse järgmiselt: 1) artiklid 19 ja 21 jäetakse välja; 2) X lisast jäetakse välja peatükid A ja B.

1. Määrust (EÜ) nr 1/2005 muudetakse järgmiselt: 1) artiklit 2 muudetakse järgmiselt: a) punkt d asendatakse järgmisega: „d) „piiripunkt“ – piiripunkt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/… (*3) artikli 3 punktis 38 määratletud tähenduses. (*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …).“;" b) punkt f asendatakse järgmisega: „f) „pädev asutus“ – pädevad asutused määruse (EL) 2017/… artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses“; c) punkt i asendatakse järgmisega: „i) „väljumispunkt“ – väljumispunkt määruse (EL) 2017/… artikli 3 punktis 39 määratletud tähenduses“; d) punkt p asendatakse järgmisega: „p) „veterinaarjärelevalve ametnik“ – veterinaarjärelevalve ametnik määruse (EL) 2017/… artikli 3 punktis 32 määratletud tähenduses“; 2) artiklid 14, 15, 16 ja 21, artikli 22 lõige 2 ning artiklid 23, 24 ja 26 jäetakse välja; 3) artiklit 27 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 jäetakse välja; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. augustiks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva määruse nõuetele. Aruandele lisatakse peamiste tuvastatud puuduste analüüs ja tegevuskava nende kõrvaldamiseks.“; 4) artikkel 28 jäetakse välja. 2. Määruse (EÜ) nr 1/2005 artikleid 14, 15, 16 ja 21, artikli 22 lõiget 2 ning artikleid 23, 24 ja 26 kohaldatakse jätkuvalt käesoleva määruse vastavate sätete asemel kuni 14. detsembrini 2022 või käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud varasema kuupäevani. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud varasem kuupäev. Kõnealune kuupäev peab olema nende vastavate sätete kohaldamiskuupäev, mis kehtestatakse artiklis 21 sätestatud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega.

1. Määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklid 26 ja 27, artikli 28 lõiked 1 ja 2 ning artikkel 30 jäetakse välja. 2. Määruse (EÜ) nr 396/2005 artiklit 26, artikli 27 lõiget 1 ja artiklit 30 kohaldatakse jätkuvalt käesoleva määruse vastavate sätete asemel kuni 14. detsembrini 2022 või käesoleva artikli lõike 3 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis kindlaks määratud varasema kuupäevani. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 2 osutatud varasem kuupäev. Kõnealune kuupäev peab olema nende vastavate sätete kohaldamiskuupäev, mis kehtestatakse artiklis 19 sätestatud delegeeritud õigusaktide või rakendusaktidega.

Direktiivi 2007/43/EÜ muudetakse järgmiselt: 1) artikli 2 lõikes 1 asendatakse punktid c ja d järgmisega: „c) „pädevad asutused“ – pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/… (*4) artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses; d) „veterinaarjärelevalve ametnik“ – veterinaarjärelevalve ametnik määruse (EL) 2017/… artikli 3 punktis 32 määratletud tähenduses. (*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …).“;" 2) artiklit 7 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 jäetakse välja; b) lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. augustiks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.“

Direktiivi 2008/119/EÜ muudetakse järgmiselt: 1) artiklis 2 asendatakse punkt 2 järgmisega: „2) „pädevad asutused“ – pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/… (*5) artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses. (*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …).“;" 2) artiklit 7 muudetakse järgmiselt: a) lõiked 1 ja 2 jäetakse välja; b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. augustiks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.“; 3) artikkel 9 jäetakse välja.

Direktiivi 2008/120/EÜ muudetakse järgmiselt: 1) artiklis 2 asendatakse punkt 10 järgmisega: „10. „pädevad asutused“ – pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/… (*6) artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses. (*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …).“;" 2) artiklit 8 muudetakse järgmiselt: a) lõiked 1 ja 2 jäetakse välja; b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. augustiks aastaaruande kontrollide kohta, millega pädev asutus on eelmisel aastal kontrollinud vastavust käesoleva direktiivi nõuetele. Aruandele on lisatud kõige tõsisemate tuvastatud rikkumiste analüüs ja riiklik tegevuskava kindlakstehtud rikkumiste vältimiseks või nende esinemise vähendamiseks eelseisvatel aastatel. Komisjon esitab nende aruannete kokkuvõtted liikmesriikidele.“; 3) artikkel 10 jäetakse välja.

Määrust (EÜ) nr 1099/2009 muudetakse järgmiselt: 1) artiklis 2 asendatakse punkt q järgmisega: „q) „pädevad asutused“ – pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/… (*7) artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses. (*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …).“;" 2) artikkel 22 jäetakse välja.

Määrust (EÜ) nr 1069/2009 muudetakse järgmiselt: 1) artiklis 3: a) asendatakse punkt 10 järgmisega: „10) „pädev asutus“ – pädevad asutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/… (*8) artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses. (*8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …).“;" b) asendatakse punkt 15 järgmisega: „15) „transiit“ – transiit määruse (EL) 2017/… artikli 3 punktis 44 määratletud tähenduses.“; 2) artiklid 45, 49 ja 50 jäetakse välja.

Määrust (EÜ) nr 1107/2009 muudetakse järgmiselt: 1) artiklit 68 muudetakse järgmiselt: a) esimene lõik asendatakse järgmisega: „Liikmesriigid esitavad komisjonile iga aasta 31. augustiks aruande käesoleva määruse nõuete täitmise suhtes eelmisel aastal tehtud ametliku kontrolli ulatuse ja tulemuste kohta.“; b) teine ja kolmas lõik jäetakse välja; 2) artikli 78 lõike 1 punkt n jäetakse välja.

Määrust (EL) nr 1151/2012 muudetakse järgmiselt: 1) artiklit 36 muudetakse järgmiselt: a) pealkiri asendatakse järgmisega: „Ametliku kontrolli sisu“; b) lõiked 1 ja 2 jäetakse välja; c) lõike 3 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega: „3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/… (*9) kohaselt tehtav ametlik kontroll hõlmab: (*9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …).“;" 2) artiklit 37 muudetakse järgmiselt: a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Kui kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote puhul on tegemist liidu päritolu tootega, kontrollivad selle vastavust spetsifikaadile enne toote turule laskmist: a) määruse (EL) 2017/… artikli 4 alusel määratud pädevad asutused, või b) volitatud isikud määruse (EL) 2017/… artikli 3 punktis 5 määratletud tähenduses“; b) lõike 3 esimene lõik jäetakse välja; c) lõikes 4 asendatakse tekst „lõigetes 1 ja 2“ tekstiga „lõikes 2“; 3) artikkel 38 jäetakse välja; 4) artikkel 39 asendatakse järgmisega: „Artikkel 39 Kolmandates riikides kontrolli teostavad volitatud isikud Artikli 37 lõike 2 punktis b osutatud volitatud isikuid, kes teostavad kontrolli kolmandates riikides, akrediteeritakse asjakohase ühtlustatud standardi „Vastavushindamine. Nõuded asutustele, kes sertifitseerivad tooteid, protsesse ja teenuseid“ alusel. Neid volitatud isikuid võib akrediteerida kas liidusisene riiklik akrediteerimisasutus kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008 või liiduväline akrediteerimisasutus, mis on allkirjastanud mitmepoolse tunnustamise korra Rahvusvahelise Akrediteerimisfoorumi egiidi all.“

Määrust (EL) nr 652/2014 muudetakse järgmiselt: 1) artikli 30 lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Komisjoni poolt heaks kiidetud tööprogrammide rakendamisel kantud kulude katmiseks võib anda toetusi: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/… (*10) artiklis 93 osutatud Euroopa Liidu referentlaboritele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 (*11) artiklis 29 osutatud Euroopa Liidu referentkeskustele; b) määruse (EL) 2017/… artiklis 95 osutatud Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskustele; c) Euroopa Liidu referentkeskustele määruse (EL) 2017/… artiklis 97 osutatud toidutarneahela autentsuse ja terviklikkuse tagamiseks. (*10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …)." (*11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.6.2016, lk 66).“;" 2) lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 30a Riiklike taimetervise referentlaborite akrediteerimine 1. Määruse (EL) 2017/… artiklis 100 osutatud riiklikele referentlaboritele võib anda toetusi selliste kulude katmiseks, mis on seotud taimekahjustajate vastaseid kaitsemeetmeid käsitlevate sätete nõuetekohase täitmise kontrollimisel kasutatavate laboratoorse analüüsi, uuringu ja diagnoosimise meetodite akrediteerimisega standardi EN ISO/IEC 17025 „Pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele“ kohaselt. 2. Toetusi saab anda igas liikmesriigis iga Euroopa Liidu taimetervise referentlabori kohta ühele riiklikule referentlaborile kuni kolme aasta jooksul pärast vastava Euroopa Liidu referentlabori määramist.“

1. Määrust (EL) 2016/429 muudetakse järgmiselt: 1) artiklit 4 muudetakse järgmiselt: a) punkt 33 asendatakse järgmisega: „33) „ametlik kontroll“ – igasugune kontroll, mis viiakse läbi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/… (*12); (*12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …).“;" b) punkt 51 asendatakse järgmisega: „51) „Traces“ – määruse (EL) 2017/… artiklites 131–136 osutatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi integreeritud süsteemi osa;“; c) punkt 53 asendatakse järgmisega: „53) „veterinaarjärelevalve ametnik“ – veterinaarjärelevalve ametnik määruse (EL) 2017/… artikli 3 punktis 32 määratletud tähenduses;“; d) punkt 55 asendatakse järgmisega: „55) „pädev asutus“ – liikmesriigi veterinaarkeskasutus, mis vastutab käesoleva määruse kohaselt ja määruse (EL) 2017/… kohaselt ametlike kontrollide korraldamise ja muude ametlike toimingute eest, või muu asutus, millele kõnealune pädevus on delegeeritud;“; 2) artiklis 229 asendatakse lõige 2 järgmisega: „2. Asjaomase saadetise eest vastutavad ettevõtjad esitavad kolmandatest riikidest või territooriumidelt pärit loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetised määruse (EL) 2017/… artiklis 47 sätestatud ametlikuks kontrolliks.“; 3) artikkel 281 jäetakse välja. 2. Määrusega (EL) 2016/429 reguleeritavate küsimuste suhtes jätkatakse kõnealuse määruse kohaldamise kuupäevani järgmiste sätete kohaldamist: a) direktiivi 89/662/EMÜ artikkel 9; b) direktiivi 90/425/EMÜ artikkel 10; c) direktiivi 91/496/EMÜ artikli 18 lõiked 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 8; d) direktiivi 97/78/EÜ artikli 22 lõiked 1, 3, 4, 5, 6 ja 7. 3. Võttes arvesse määruse (EL) 2016/429 artiklit 14 ja olenemata selles määruses sätestatud kohaldamise kuupäevast, loetakse käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 tähenduses selle kohaldamise tingimus täidetuks juba alates 14. detsembrist 2019.

1. Määrust (EL) 2016/2031 muudetakse järgmiselt: 1) artiklis 2 asendatakse punkt 6 järgmisega: „6) „pädev asutus“ – pädev asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/… (*13) artikli 3 punktis 3 määratletud tähenduses. (*13) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/…, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L …, lk …).“;" 2) artikkel 10 asendatakse järgmisega: „Artikkel 10 Pädevate asutuste ametlik kinnitus liidu karantiinse taimekahjustaja esinemise korral Kui pädev asutus kahtlustab liidu karantiinse taimekahjustaja või artikli 30 lõike 1 kohaselt võetud meetmete kohaldamisalasse kuuluva taimekahjustaja esinemist asjaomase liikmesriigi territooriumi osas, kus seda taimekahjustajat teadaolevalt varem ei ole esinenud, või taimede, taimsete saaduste või muude objektide saadetises, mis on toodud sisse liidu territooriumile, on ette nähtud sinna sissetoomiseks või mida seal veetakse, või on saanud selle kohta tõendeid, võtab ta viivitamatult kõik vajalikud meetmed, et kinnitada määruse (EL) 2017/… artiklis 37 osutatud ametliku labori diagnoosi alusel („ametlikult kinnitama“), kas seda taimekahjustajat esineb või mitte. Kõnealuse taimekahjustaja esinemise ametlikku kinnitust oodates võib asjaomane liikmesriik võtta kohaldatavuse korral fütosanitaarmeetmeid taimekahjustaja leviku riski kõrvaldamiseks. Käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud kahtlused või tõendid võivad põhineda igasugusel teabel, mis on saadud artiklite 14 ja 15 alusel või muust allikast.“; 3) artiklis 11 asendatakse teine lõik järgmisega: „Esimese lõike kohase teabe esitab asjaomase liikmesriigi üks asutus, millele on osutatud määruse (EL) 2017/… artikli 4 lõikes 2, tehes seda artiklis 103 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu.“; 4) artikli 25 lõikes 2 asendatakse punkt a järgmisega: „a) Plaani elluviimises osalevate asutuste ülesanded ja vastutus, asjaomase prioriteetse taimekahjustaja kinnitatud või kahtlustatava esinemise korral käsuliin ning selliste meetmete koordineerimise menetlus, mida võtavad asjaomased pädevad asutused ja muud avalik-õiguslikud asutused, kellele on osutatud määruse (EL) 2017/… artikli 4 lõikes 2, volitatud isikud või füüsilised isikud, kellele on osutatud kõnealuse määruse artikli 28 lõikes 1, laborid ja ettevõtjad, sh asjakohasuse korral kooskõlastamine naaberliikmesriikidega ning naabruses asuvate kolmandate riikidega;“ 5) artiklis 41 asendatakse lõige 4 järgmisega: „4. Juhul kui taimed, taimsed saadused või muud objektid on liidu territooriumile sisse toodud või neid on seal veetud käesoleva artikli lõiget 1 rikkudes, võtavad liikmesriigid määruse (EL) 2017/… artikli 66 lõikes 3 osutatud vajalikud meetmed ning teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike artiklis 103 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu. Kohaldatavuse korral hõlmab teavitamine ka kolmandat riiki, kust taimed, taimsed saadused või muud objektid liidu territooriumile sisse toodi.“; 6) artiklis 44 asendatakse lõige 2 järgmisega: „2. Komisjon viib asjakohasuse korral asjaomases kolmandas riigis vastavalt määruse (EL) 2017/… artiklile 120 läbi uurimisi, et kontrollida, kas käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punktide a ja b tingimused on täidetud.“; 7) artikli 49 lõikes 6 asendatakse kolmas lõik järgmisega: „Liikmesriigid teavitavad käesoleva määruse artiklis 103 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu komisjoni ning teisi liikmesriike, kui taime, taimse saaduse või muu objekti sissetoomisest liidu territooriumile keelduti või kui selle vedu liidu territooriumil keelati, kuna asjaomase liikmesriigi arvates eirati käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu punktis c osutatud keeldu. Kohaldatavuse korral teatatakse meetmetest, mida liikmesriigid on asjaomaste taimede, taimsete saaduste või muude objektide suhtes võtnud vastavalt määruse (EL) 2017/… artikli 66 lõikele 3.“; 8) artiklis 76 asendatakse lõiked 4 ja 5 järgmisega: „4. Kui kolmas riik ei ole rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni osalisriik, kiidab pädev asutus fütosanitaarsertifikaadi heaks üksnes juhul, kui selle on välja andnud asutus, kes on kõnealuse kolmanda riigi riigisiseste sätete kohaselt pädev, ning sellest on teatatud komisjonile. Komisjon teavitab määruse (EL) 2017/… artikli 132 punkti a kohaselt liikmesriike ja ettevõtjaid vastuvõetud teadetest artiklis 103 osutatud elektroonilise teavitussüsteemi kaudu. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 105 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud heakskiitmistingimusi kõnealuste sertifikaatide usaldusväärsuse tagamiseks. 5. Elektroonilised fütosanitaarsertifikaadid kiidetakse heaks üksnes juhul, kui need on esitatud määruse (EL) 2017/… artikli 131 lõikes 1 osutatud ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu või sellega peetava elektroonilise teabevahetuse teel.“; 9) artikli 77 lõikes 1 asendatakse esimene lõik järgmisega: „1. Kui fütosanitaarsertifikaat on artikli 71 lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt välja antud ning asjaomane pädev asutus jõuab otsusele, et artiklis 76 sätestatud tingimused ei ole täidetud, tunnistab ta kõnealuse fütosanitaarsertifikaadi kehtetuks ja tagab, et see ei ole enam asjaomaste taimede, taimsete saaduste ega muude objektidega kaasas. Sellisel juhul võtab pädev asutus kõnealuste taimede, taimsete saaduste või muude objektide suhtes ühe määruse (EL) 2017/… artikli 66 lõikes 3 sätestatud meetmetest.“; 10) artikli 91 lõikes 1 asendatakse teine lõik järgmisega: „Taimekahjustajatega seotud riskide juhtimise heakskiidetud kavasid täitvaid loa saanud ettevõtjaid võidakse kontrollida väiksema sagedusega, nagu on osutatud määruse (EL) 2017/… artikli 22 lõike 3 punktis b.“; 11) artikli 94 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega: „1. Erandina käesoleva määruse artiklist 87 antakse liidu territooriumile kolmandast riigist sissetoodud taimele, taimsele saadusele või muule objektile, mille vedamiseks liidu territooriumil nõutakse taimepassi vastavalt käesoleva määruse artikli 79 lõikele 1 ja artikli 80 lõikele 1, selline pass välja juhul, kui vastava taime, taimse saaduse või muu objekti sissetoomist käsitlevad, määruse (EL) 2017/… artikli 49 lõike 1 kohased kontrollid on edukalt lõpule viidud ning nende põhjal on jõutud järeldusele, et asjaomased taimed, taimsed saadused või muud objektid vastavad taimepassi väljaandmise sisulistele nõuetele käesoleva määruse artikli 85 ja asjakohasuse korral käesoleva määruse artikli 86 kohaselt.“; 12) artikli 100 lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Elektroonilised ekspordi fütosanitaarsertifikaadid esitatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu või sellega peetava elektroonilise teabevahetuse teel.“; 13) artikli 101 lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Elektroonilised reekspordi fütosanitaarsertifikaadid esitatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu või sellega peetava elektroonilise teabevahetuse teel.“; 14) artikli 102 lõige 4 asendatakse järgmisega: „4. Ekspordieelne sertifikaat on asjaomaste taimede, taimsete saaduste ja muude objektidega kaasas nende vedamise ajal liidu territooriumil, välja arvatud juhul, kui asjaomased liikmesriigid vahetavad selles sisalduvat teavet ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi kaudu või sellega peetava elektroonilise teabevahetuse teel.“; 15) artikkel 103 asendatakse järgmisega: „Artikkel 103 Elektroonilise teavitussüsteemi loomine Komisjon loob liikmesriikide teadete edastamiseks elektroonilise süsteemi. Süsteem on ühendatud ja ühildatav ametliku kontrolli teabehaldussüsteemiga.“; 16) artikli 109 lõige 1 asendatakse järgmisega: „Direktiiv 2000/29/EÜ tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks määruse (EL) 2017/… artikli 165 lõikeid 2, 3 ja 4.“ 2. Käesoleva määruse artikli 47 lõikega 2, artikliga 48, artikli 51 lõike 1 punktidega b, c ja d, artikli 53 lõike 1 punktiga a, artikli 54 lõigetega 1 ja 3 ning artikli 58 punktiga a reguleeritavate küsimuste suhtes kohaldatakse nende sätete asemel direktiivi 2000/29/EÜ asjaomaseid artikleid kuni 14. detsembrini 2022 või varasema kuupäevani pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva, mis määratakse kindlaks käesoleva artikli lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktis. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 144 käesoleva määruse muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte, milles määratakse kindlas käesoleva artikli lõikes 2 osutatud kuupäev. 4. Ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõikeid 2 ja 3 ning artikli 167 lõikes 1 sätestatud kohaldamise kuupäeva, võtab komisjon artikli 47 lõike 1 punktis c osutatud kaupade osas vastu artikli 53 lõike 1 punktides a ja e osutatud delegeeritud õigusaktid hiljemalt 12 kuud enne nende kohaldamise kuupäeva.

Ilma et see mõjutaks artiklis 167 osutatud kohaldamise kuupäevi ja käesolevas peatükis sätestatud üleminekusätteid, on komisjonil õigus võtta vastu käesolevas määruses sätestatud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte alates 28. aprillist 2017. Kõnealuseid õigusakte kohaldatakse alates artikli 167 kohaselt ette nähtud kohaldamise kuupäevast, ilma et see mõjutaks käesolevas peatükis kehtestatud üleminekusätteid.

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Kui lõigetega 2–4 ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse seda alates 14. detsembrist 2019. 2. Artikli 1 lõike 2 punktis g osutatud normidega reguleeritud valdkonnas kohaldatakse artikli 34 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 37 lõike 4 punkti e ja artikli 37 lõiget 5 alates 29. aprillist 2022. 3. Käesoleva määruse artikleid 92–101 kohaldatakse käesoleva määrusega kehtetuks tunnistatava määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklite 32 ja 33 asemel alates 29. aprillist 2018. 4. Artiklit 163 kohaldatakse alates 28. aprillist 2017.