X kaebus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tegevuse peale Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja avaliku konkursi korraldamisel
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.01.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 03.01.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-23-2302.
Rahuldada X määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 03.01.2024 määrus haldusasjas nr 3-23-2302 ja saata haldusasi Tallinna Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 17.10.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles tuvastada Regionaalja Põllumajandusministeeriumi poolt Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi õigusvastasus ning keelata selle tulemuste alusel piirkondliku esindaja ametikoha täitmine või alternatiivselt tühistada esindaja ametisse määramise haldusakt. Kaebusele oli lisatud taotlus keelata esialgse õiguskaitse korras ametikoha täitmine või alternatiivselt peatada asjaomase haldusakti täitmine kuni siinses haldusasjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kaebaja esitas vastustajale teabenõude, milles palus mh selgitada ametikoha teenistusülesandeid. Vastuseks esitas vastustaja dokumendi „Valitsuse esindaja Ida-Virumaal kontseptsiooni eelnõu 2023“. Kaebaja esitas konkursile oma kandideerimisavalduse ja ta
3-23-2302 kutsuti vestlusvooru. Kaebajale teatati 06.10.2023, et konkursi järgmisesse vooru ta ei pääsenud. Samal päeval esitas kaebaja vastustajale uue teabenõude, milles palus esitada kõik konkursiga seotud dokumendid ja mh õigusakt, mille alusel on teenistuskoht loodud. Vastustaja esitatud dokumentides ei ole kindlaks määratud ametikoha teenistusülesandeid. Kaebaja hinnangul oli konkurss näilik, kuna konkursi väljakuulutamise ajal ei olnud piirkondliku esindaja ametikoha teenistusülesandeid kindlaks määratud. Põllumajandusministeeriumi kantsleri 28.04.2014 käskkirjaga nr 52 kinnitatud „Ametnike värbamise ja valiku korra“ p 18 kohaselt otsustatakse konkursi valikuetappide arv ning valikumeetodid iga konkursi puhul eraldi, lähtudes vaba ametikoha teenistusülesannetest ja sellest tulenevalt kandidaadile esitatavatest nõuetest. Kuna teenistusülesandeid ei olnud veel kinnitatud, ei saanud vastustaja otsustada ka valikuetappide ja -meetodite üle. Kogu valikuprotsess oli seetõttu meelevaldne ja vastuolus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 18 lg-ga 1 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-ga 2. Rikutud on kaebaja subjektiivset õigust sellele, et konkurssja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. See omakorda põhjustas riive kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 29 sätestatud õigusele valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta.
2.Tallinna Halduskohus jättis 27.10.2023 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kaebajal on õigus nõuda kohtus selle kontrollimist, kas kaebaja kui ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil edukaks mitteosutunud isiku kandidatuuri kaalumine toimus ausas ja nõuetekohases menetluses. Kaebajal ei ole aga subjektiivset õigust nõuda enda nimetamist teatud ametikohale, kellegi teise sellele ametikohale nimetamata jätmist või juba ametikohale nimetatud isiku teenistusest vabastamist. Seega ei saa kaebaja vaidlustada regionaalministri 13.10.2023 käskkirja nr 24 X teenistusse võtmise ja ametisse nimetamise kohta Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja ametikohale.
3.Tallinna Halduskohus jättis 28.11.2023 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale 15päevase tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Halduskohus selgitas, et piirkondliku esindaja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise tingimused ei ole täidetud HKMS § 38 lg-st 4 ja § 45 lg-st 2 tulenevalt. Kuna kaebuse esitamise ajaks oli vaidlusaluse konkursi võitjaks osutunud isik ametisse nimetatud, ei ole täidetud ka keelamiskaebuse esitamise tingimused (HKMS § 45 lg 1). Samuti ei saa kaebaja tühistamiskaebusega vaidlustada konkursi võitjaks tunnistatud isiku ametisse nimetamist. Kaebaja võimalused oma õiguste kaitseks piirduvad üksnes selle konkursiotsuse vaidlustamisega, milles teda teise vestlusvooru ei lubatud, ning edu korral kahju hüvitamise nõudega.
4.Kaebaja teatas 12.12.2023 kaebuse täienduses, et soovib muuta oma kaebust ja taotleb Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi õigusvastasuse kindlakstegemist ning kaebajale tekitatud kahju hüvitamist summas 1000 eurot.
5.Tallinna Halduskohus jättis 14.12.2023 määrusega kaebuse uuesti käiguta ja andis kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks. Halduskohus selgitas, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-te 1 ja 2 ja § 9 lg 1 alusel saab isik nõuda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist üksnes siis, kui õigusvastase teoga rikuti tema subjektiivset õigust. Kahju hüvitamist võib nõuda üksnes isiku õigusi rikkuvas ulatuses ning kaebajal tuleb hüvitamiskaebuse puhul ära näidata, millise konkreetse kaebaja õigusi rikkuva õigusvastase teoga on kaebajale kahju tekitatud. Seega tuleb kaebajal konkretiseerida, millise vaidlusaluse konkursi raames antud kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuva haldusakti või toiminguga on talle kahju tekitatud ja milles seisneb sellise haldusakti või toimingu õigusvastasus. Kui kaebajale kahju tekitanud avaliku võimu kandja õigusvastaseks teoks oli Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 04.08.2023 otsus konkursi väljakuulutamise kohta, tuleb seda selgesõnaliselt märkida ja ära näidata selle seos kahju tekkimisega. Kui kaebajale on kahju 2(4)
3-23-2302 tekitanud mingisugune muu ministeeriumi tegevus vaidlusaluse konkursi korraldamisel, siis tuleb see samuti konkreetselt välja tuua. Lisaks tuleb ära näidata, kas kaebaja taotleb varalise või mittevaralise kahju hüvitamist, milles kahju konkreetselt väljendub, ning põhjendada (varalise kahju puhul tõendada) kahjusumma suurust. Juhul, kui tuvastamiskaebus ei ole hüvitamiskaebusega hõlmatud, tuleb kaebajal täiendavalt ära näidata, miks on tuvastamiskaebuse eraldiseisev esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
6.Kaebaja vastas 29.12.2023 kaebuse täienduses, et rikutud on tema subjektiivset õigust sellele, et konkurss ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. Subjektiivsete õiguste rikkumine omakorda põhjustas kaebaja PS §-s 29 sätestatud põhiõiguse riive. See on toonud kaasa kaebajale mittevaralise kahju väärikuse alandamise vormis, mille suurus on kaebaja hinnangul 1000 eurot. Sõltumata hüvitamiskaebuse tulemustest soovib kaebaja esitada eraldi ka tuvastamiskaebuse preventiivsetel eesmärkidel. Kaebaja soovib ka edaspidi osaleda vastustaja korraldatud konkurssidel ja on huvitatud, et haldusmenetlus oleks seaduslik. Sellest tulenevalt on kaebajale tähtis, et kohus annaks oma hinnangu, kas kaebaja kandidatuuri kaalumine toimus ausalt ja nõuetekohaselt.
7.Tallinna Halduskohus tagastas 03.01.2024 määrusega kaebuse. HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebaja ei ole 14.12.2023 määruses nimetatud puudusi kõrvaldanud, sest jätkuvalt ei ole arusaadav, millise konkreetse Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja ametikoha täitmiseks korraldatud avaliku konkursi raames antud haldusakti või toiminguga on talle kahju tekitatud. Seega ei ole kaebuse menetlusse võtmine võimalik. Olukorras, kus kaebuse käiguta jätmise määruses on kaebajale üheselt mõistetavalt selgitatud, millisele küsimusele kaebaja puuduste kõrvaldamiseks vastama peab, ning kaebaja sellele ei vasta, ei ole kaebuse uuesti käiguta jätmine põhjendatud ning kaebus tuleb tagastada. Tuvastamiskaebus tuleb lisaks asjaolule, et kaebaja ei ole ära näidanud vaidlustatavat haldusakti või toimingut, tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 alusel. Üksnes abstraktne oht, et vastustaja võib tuleviks tegutseda ebaseaduslikult, ei ole preventiivsel eesmärgil tuvastamisnõude esitamiseks piisav. Seega puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X palub 18.01.2024 määruskaebuses tühistada halduskohtu 03.01.2024 määrus ja võtta kaebus menetlusse. Kaebusest tuleneb kaebaja seisukoht, et kogu vaidlusalune konkurss ja selle tulemuste alusel Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja ametikoha täitmine on toimunud õigusvastaselt. Konkursi väljakuulutamise ajal ei olnud määratud teenistusülesandeid. Seetõttu ei saanud vastustaja otsustada ka konkursi valikuetappide ega -meetodite kohta. Seega oli kogu valikuprotsess meelevaldne ja vastuolus ATS § 18 lg-ga 1 ja HMS § 4 lg-ga 2. Kaebaja selgitas kaebuses, et näiliku konkursiga on rikutud tema subjektiivset õigust sellele, et konkurss avaliku ametikoha täitmiseks, kus tema osales, ja valik kandidaatide vahel toimuks õiguspäraselt ning kandidaatidele oleks tagatud võrdsed võimalused ja ühetaoline kohtlemine. See omakorda riivas kaebaja põhiõigust valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kuna näiliku konkursi alusel ametikoht täideti, on kaebaja õiguste kaitse võimalik üksnes kaebuse esitamisega kahju hüvitamiseks ja konkursi korraldamise õigusvastasuse tuvastamiseks. 3(4)
3-23-2302
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
10.RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muu hulgas süüliselt väärikuse alandamise korral. Kaebaja on selgitanud kaebuses, et Vabariigi Valitsuse piirkondliku esindaja ametikoha täitmiseks korraldatud konkurss on olnud õigusvastane, sest konkursi väljakuulutamise ajal ei olnud piirkondliku esindaja ametikoha teenistusülesandeid kindlaks määratud, mistõttu ei oleks saanud konkursi korraldaja otsustada ka konkursi valikuetappide ja -meetodite üle. Kaebaja hinnangul on seega olnud valikuprotsess meelevaldne ja vastuolus ATS § 18 lg-ga 1 ja HMS § 4 lg-ga 2 ning ühtlasi on riivatud kaebaja põhiõigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Kaebaja on hiljem täpsustanud, et vastustaja õigusvastase tegevusega on talle tekitatud väärikuse alandamisega 1000 euro suurune mittevaraline kahju. Seega on kaebaja selgitanud, mis põhjusel on tema hinnangul olnud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tegevus konkursi korraldamisel õigusvastane, milliseid õigusnorme ja kaebaja subjektiivseid õiguseid on seejuures rikutud ja millist kahju on talle sellega tekitatud. Ringkonnakohtu hinnangul on eelnevat arvestades kaebaja avaldused piisavad selleks, et kohtumenetluses kontrollida, kas kaebaja kui ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil edukaks mitteosutunud isiku kandidatuuri kaalumine toimus ausas ja nõuetekohases menetluses ning kas talle võib olla väidetav kahju tekkinud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kaebus ei sisaldanud selliseid puuduseid, mis oleksid takistanud kahju hüvitamise nõude menetlemist ning kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel ei olnud põhjendatud.
11.Küll saab nõustuda halduskohtu järeldusega, et praegusel juhul ei ole põhjendatud õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine ja see tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. RVastsS § 7 lg-st 1 tulenevalt hõlmab kahju hüvitamise nõue avaliku võimu kandja õigusvastase tegevuse tuvastamist. Seetõttu puudub kahju hüvitamise nõude esitamise korral vajadus esitada eraldiseisev tuvastamisnõue, sest kohus hindab vastustaja tegevuse õiguspärasust hüvitamiskaebuse lahendamise raames.
12.Kokkuvõttes ei olnud kaebuse tagastamine praegusel juhul õiguspärane. Kuna kaebuse menetlusse võtmisel tuleb halduskohtul kontrollida mitmete eelduste täidetust ja teha erinevaid toiminguid (vt HKMS §-d 120 ja 121), ei saa ringkonnakohus otsustada ise kaebuse menetlusse võtmist. Seetõttu tuleb asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks halduskohtule. Kaebuse lubatavus eeldab sellelt ka riigilõivu tasumist (HKMS § 104 lg 2). Seega tuleb praegusel juhul tühistada halduskohtu määrus ka riigilõivu tagastamist puudutavas osas.
13.Eeltoodu põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu 03.01.2024 määruse. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.