X kaebus Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsuse nr TVH/23/011545 ja 19.05.2023 vaideotsuse nr VO/23/1130 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 13.02.2024
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xi kaebus.
2.Tühistada Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsus nr TVH/23/011545 ja 19.05.2023 vaideotsus nr VO/23/1130 ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-23-1333
HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 26.02.2023 töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse (vt kaebuse lisa 70).
2.Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsusega nr TVH/23/011545 tuvastati, et Xi töövõime ei ole vähenenud (töövõimetoetuse seadus (TVTS) §-d 5-9 ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39)). Otsuse põhjenduste kohaselt on taotlejal kerged tegutsemispiirangud liikumise, käelise tegevuse valdkondades, mille põhjuseks on liigeste haigusseisund, dorsopaatia. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Tualettruumi toimingute piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud on arvestatud liikumise, käelise tegevuse valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud õppimise ja tegevuste sooritamise, suhtlemise valdkondades, sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite kõrvaltoimete, muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Taotlejal on ülekoormusel tekkiva põlvevalu, ägenemiste ja taandamistega kulgeva seljavalu ning valust tingitud liikuvuspiirangu tõttu kerge piirang pikkade vahemaade läbimisel jalgsi, kestval kehatüve sundasendi hoidmisel ja kummargil asendi säilitamisel. Ülekoormusel tekkiva kaela- ja õlavalu tõttu on kerged piirangud käte ülestõstmisel ja kõrgemal tasapinnal hoidmisel. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistavad töötamist. Eeltoodust tulenevalt ei tuvastatud taotleja töövõime vähenemist. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Otsuses on selgitus, et töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime toetamise ja abivahendite vajaduse kohta.
3.X esitas Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsusele nr TVH/23/011545 vaide (vt kaebuse lisa 38), mis jäeti Eesti Töötukassa 19.05.2023 vaideotsusega nr VO/23/1130 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Töötukassa hindas vaide esitaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst (TTO ekspertarst). Vaide esitajal hinnati valdkondade võtmetegevuste arvväärtused järgmiselt: 1) Liikumine: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 1, liikumisega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0; 2) Käeline tegevus: käte sirutamine – arvväärtusega 1, asjade liigutamine – arvväärtusega 0, käteosavus – arvväärtusega 0, käelise tegevusega seotud muud piirangud – arvväärtusega 0;
2(12)
3-23-1333
3) Teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud (määrus nr 39 § 6 lg 1, lg 3, lg 6; § 8 lg 5). TTO ekspertarst analüüsis veelkord vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ning jääb oma esialgse eksperdiarvamuse juurde – vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud. Terviseandmed ei kinnita, et vaide esitajal oleks töötamine osaliselt takistatud või täiesti välistatud. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele nr 39, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisund ja dorsopaatia. Vaide esitajal on ülekoormusel tekkiva põlvevalu, ägenemiste ja taandumistega kulgeva seljavalu ning valust tingitud liikuvuspiirangu tõttu kerge piirang pikkade vahemaade läbimisel jalgsi, kestval kehatüve sundasendi hoidmisel ja kummargil asendi säilitamisel. Terviseandmetel on vaide esitajal esinenud ülekoormusel tekkivat selja, puusa ja põlvevalu, mille osas on vaide esitaja vajanud taastusravi. Siiski ei ole terviseandmetel püsiva valu- ega ka põletikuravi vajadust esinenud. Terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustava väljendunud liigeskahjustuse, sh kulumise, ega piirangutest tingitud abivahenditega liikumise vajadust. Seetõttu on hinnatud piirang eri tasapindadel liikumisel kergeks. 12.09.2022 elektrokardiograafia koormustestil on vaide esitaja tulemus, s.o 9,7 METSi, olnud väga hea. Terviseandmetel on vaide esitajal esinenud ägenemiste ja taandumistega kulgevat seljavalu ja liigesvaludest tingitud liikuvuspiirangut, mille osas on vaide esitaja vajanud taastusravi. Terviseandmetel ei ole aga püsiva valuravi vajadust esinenud. Terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustava lülisamba väljendunud struktuurihäire ega alajäsemete lihasnõrkuse esinemist. Seetõttu on hinnatud kergeks ka piirang seismisel ja istumisel. Teisi liikumise valdkonna võtmetegevusi hinnates on arvestatud ka piiranguid, mida vaide esitaja on kirjeldanud liikumisega seotud muud piirangute osas, s.o kohapeal seismine üle 10 minuti on seljale valus ja ebamugav, parem on isegi kasvõi aeglaselt liikuda; tavaliselt üle 15 minuti järjest arvuti juures ei istu. Terviseandmed ei kinnita täiendavate püsivaid liikumispiiranguid põhjustavate tervisehäirete esinemist. Nii liikumise kui ka käelise tegevuse valdkondi hinnates on arvestatud ka piiranguid, mida vaide esitaja on kirjeldanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muude piirangute osas. Terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustavate teadvushäirete ega terviseseisundist tingitud enesehooldusdefitsiidi esinemist. TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisund ja dorsopaatia. Vaide esitajal on ülekoormusel tekkiva kaela- ja õlavalu tõttu kerged piirangud käte ülestõstmisel ja kõrgemal tasapinnal hoidmisel. Terviseandmetel on vaide esitajal esinenud ülekoormusel tekkivat kaela- ja õlavalu, mille osas on vaide esitaja vajanud taastusravi. Terviseandmetel ei ole aga püsiva valuravi vajadust esinenud ning terviseandmed ei kinnita püsivaid väljendunud piiranguid põhjustava kaelapiirkonna struktuurihäire ega õlgade liigekahjustuse esinemist. Seetõttu on hinnatud piirang käte sirutamisel kergeks. Käte sirutamise võtmetegevust hinnates on arvestatud piiranguid, mida vaide esitaja on kirjeldanud käelise tegevusega seotud muude piirangute osas. TIS andmetel ei ole töövõimet mõjutavad piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas tualettruumi toimingute osas. Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita töövõimet piiravate püsivate põie- ega sooltegevusehäirete esinemist.
3(12)
3-23-1333
TIS andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas söömise ja joomise osas. TIS andmed ei kinnita püsivate söömist-joomist piiravate tervisehäirete, sh neelamishäirete, esinemist. TIS andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas tegevuste alustamise ja lõpetamise osas. TIS andmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustavate intellektihäirete esinemist. TIS andmetel ei leidnud kinnitust ka piirangud, mida vaid esitaja on kirjeldanud suhtlemise valdkonnas kohase käitumise osas. Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita ebakohast käitumist põhjustavate püsivate psüühika- ega käitumishäirete esinemist. TIS andmetel ei leidnud kinnitust piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalnähtude osas. Terviseandmed ei kinnita ravimite tarvitamisest tingitud püsivate kõrvaltoimete esinemist. Samuti ei leidnud TIS andmetel kinnitust piirangud, mida vaide esitaja on kirjeldanud muude tervisehäirete osas, sh töövõimet piiravate une- ega põiehäirete, esinemist. Vaide esitajal on tegemist suures osa ägenemiste ja taandumistega kulgevate ning ülekoormusel tekkivate piirangutega. Seejuures terviseandmed ei kinnita väljendunud liigeskahjustuse ega püsivate piirangute esinemist. Vaide esitajale on määratud taastusravi, kuid terviseandmetel ei ole püsiva valuravi vajadust esinenud. Vaide esitaja on võimeline iseseisvalt liikuma ning taastusravist osa võtma. Vaide esitajal ei esine terviseseisundist tulenevalt püsiva kõrvalise abi vajadust ning ei ole esinenud püsiva valuravi ega abivahenditega liikumise vajadust. Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita käelist tegevust püsivalt piirava närvikahjustuse, sh lihasnõrkuse, esinemist. Vaide esitaja piiranguid kummardamisel ning sokkide jalgapanemisel on arvestatud vastava valdkonna all (liikumine). Vaide esitajal esineva selja- ja kaelavalu puhul on tegemist ägenemiste ja taandumistega kulgevate piirangutega ning terviseandmed ei kinnita väljendunud püsivate piirangute esinemist. Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita vereringehäiretest tingitud püsiva koormustaluvuse languse esinemist, mida ei ole võimalik ravimitega kompenseerida. Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita töövõimet piiravate unehäirete esinemist. Vaide esitajal on esinenud sagenenud urineerimist, kuid terviseandmed ei kinnita töövõimet mõjutava pidamatuse esinemist. Vaide esitaja terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustavate intellektihäirete, sh keskendumis- ja mäluhäirete, esinemist. Vaide esitaja töötamine FIE-na võimaldab vaide esitajal valida endale sobivat töökoormust. Vaide esitajale sobib töö, mis ei eelda kestvat rasket füüsilist koormust ega kestvat kehatüve sundasendi hoidmist ning võimaldab kestval koormusel puhkepause. Testosterooni vaegus on ravimitega kompenseeritud. Kokkuvõtvalt on hinnatud, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vaide esitaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist TVTS § 5 lg 3 mõttes. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et vaide esitaja töövõime ei ole vähenenud.
4.X esitas 14.06.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 16.03.2023 otsuse nr TVH/23/011545 ja 19.05.2023 vaideotsuse nr VO/23/1130 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi.
4(12)
3-23-1333
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja leiab, et vastustaja on palju meditsiinilisi hinnanguid kaebaja kohta kas valesti arvestanud või jätnud üldse arvestamata.
5.1.Vastustaja on teinud 16.03.2023 otsuse ajal, mil kaebaja ravi oli veel pooleli ning ekspertiis tehti varem kui oli määratud. Kaebaja palus teha uue ekspertiisi, kuid kaebuse andmetel selgitati talle telefoni teel, et uut ekspertiisi ei tehta, v.a juhul, kui vaie rahuldatakse või kui kohus kohustab seda tegema. Samas selgus, vaidemenetluses on siiski tehtud uus ekspertiis 02.05.2023, mis tekitab kaebajas küsimuse, kas tegemist on seadusliku ekspertiisiga, kui eelnevas haldusmenetluses väitis vastustaja, et uut ekspertiisi teha ei saa ning kas vastustaja oleks pidanud uuest ekspertiisist ka kaebajat teavitama.
5.2.Kaebaja on esitanud vastuväited uuele ekspertiisile kaebuse lisas 71.2.
5.3.TTO ekspertarstil A.-C. Hadel kulus ekspertiisi koostamiseks aega kokku 21 minutit, mis on ebapiisav aeg, arvestades epikriiside hulka. Kaebaja on palunud vastustajal edastada talle kõik failid, mida on ekspertiisi tegemisel arvesse võetud, kuid nende edastamisest kaebajale keelduti.
5.4.Kaebaja töötamine on siiani ning oli juba enne töövõime hindamise taotluse esitamist terviseprobleemide tõttu takistatud. Näiteks ei suuda kaebaja peaaegu üldse või tal on oluliselt takistatud tööd, mis nõuavad püsti seismist, liikumist, kummardamist, raskuste tõstmist ja pikalt istumist. Lisaks on kaebajal uroloogilised probleemid (sh androloogilised ja endokrinoloogilised haigused), mis tekitavad palju ebamugavust ja häirib igapäevaelu. Kaebajal on ka teisi haigusi, mis häirivad igapäevaelu ning mis kindlasti ei väljendu ainult kergel kujul. Ei ole arvestatud erinevate haiguste tõttu tekkivate piirangute koosmõjuga ega sellega, et need haiguste piirangud esinevad tihti samaaegselt. TVTS-i järgi ei sõltu töövõime ulatus ainuüksi terviseseisundist, vaid ka takistustest, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäevaelu olukordades. Kaebaja töötab ettevõtjana, mistõttu võib ise töökoormuse valida ja teha tööd ajal, mil tervis võimaldab. Lubamatu on kohelda inimesi erinevalt seetõttu, kas ta on palgatöötaja või ettevõtja.
5.5.Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuna kaebaja suudab ise käia arsti juures, siis järelikult ei ole tal olulisi liikumisega seotud piiranguid. Tuleks määrata vähenenud osaline töövõime.
5.6.Arusaamatu on, kuidas kaebaja töövõime kindlaks tegemiseni jõuti ja mis tõendid on töötukassal väitmaks, et kaebaja on piirangutega osaliselt kohanenud. Arusaamatu on, miks on ekspertarvamuses mitmes kohas märgitud, et „terviseandmed ei kinnita“. Sellises olukorras oleks vastustaja võinud küsida arstidelt täiendavat informatsiooni.
5.7.Ekspertarstid ei ole kaebaja töövõimet õigesti hinnanud, mistõttu on vastustaja otsused väärad. Kaebaja nõustub liikumise valdkonna võtmetegevuse liikumine eri tasapindadel (1.1) piirangu raskusastmega mõõdukas (arvväärtus 2), kuna piirangud mõjutavad tema igapäevaelu rohkem kui 25 protsenti ajast. Vastustaja on valesti või üldse jätnud hindamata puusavaluga seonduvad piirangud.
5.8.Kaebaja nõustub võtmetegevuse 1.3 seismine ja istumine piirangu raskusastmega 2 (mõõdukas), kuna piirangud mõjutavad tema igapäevaelu rohkem kui 25 protsenti ajast.
5.9.Kaebaja nõustub võtmetegevuse 1.4 liikumisega seotud muud piirangud raskusastmega 23 (mõõdukas-raske), kuna piirangud mõjutavad kaebaja igapäevaelu väga palju. Kaebaja leiab, et ekspertarst ei ole üldse arvestanud sellega, et eelnevad võtmetegevuse piirangud avalduvad tihti ühel ajal ja sellisel juhul kaebaja tegutsemispiirangud koosmõjus võimenduvad. Ekspertarst ei ole arvestanud sellega, et haiguste ägenemise perioodil kasutab kaebaja lisaks
5(12)
3-23-1333
valuvaigistitele ka spasmide vastast rohtu ja ka selle mõju ei saa hindamisel arvestamata jätta. Spasmi rohuga kaasnevad olulised piirangud tegutsemisele. Kui see spasm peale tuleb, siis mõnda aega on piirangu raskusaste 4 (täielik). Peale rohtude võtmist ja pikali olemist läheb piirangu raskusaste 3 (raske) peale ja siis veel mingi aja pärast on piirangu raskusaste 2 (mõõdukas). Ajaline periood spasmi algusest kuni lõpuni on muutuv. Töötukassa on jätnud hindamata halva painduvusega seonduvad piirangud ja sellega kaasnevad piirangud töötamisele ja igapäevatoimetustele ja kaasuvalt enesehooldusele. Töötukassa on jätnud arvestamata füsioterapeudi sissekanded.
5.10.Liikumine eri tasapindadel. Valuravi osas ei nõustu. Valuravi on kaebaja saanud ja saab siiani. Kaebaja on vaides muutnud oma hinnangut võtmetegevusele seismine ja istumine, millega ei ole vaidemenetluses arvestatud. Kaebaja ei suuda valu tundmata pikalt keha asendit säilitada ja valu tundmata muuta. Kaebaja ei nõustu, et TIS andmed ei kinnita täiendavate püsivaid liikumispiiranguid põhjustavate tervisehäirete esinemist.
5.11.Käelise tegevuse võtmevaldkonnale 2.1 käte sirutamine antud hinnanguga kaebaja ei nõustu. Saab valuravi siiamaani. Küsimusest „Suudan raskusteta käsi üles tõsta“ sai kaebaja aru nii, et kas tema käed liiguvad üles. Kaela-käega on hoopis teised probleemid, mis nähtub ka epikriisidest. Võtmetegevuse 2.2 all oleks võinud ekspert ära parandada kaebaja vea. Kaebaja saab asju liigutada siis, kui ei valuta ja kui ei ole käsi „ära surnud“; epikriisides kirjas; see kõik on muutlik ning pigem nõustuks kaebaja hindega 2-3. Võtmetegevuse 2.3 osas selgitab kaebaja, et suudab raskusteta käsi ja sõrmi kasutada, kui käsi ei ole „ära surnud“ ja käsi ei valuta. Võtmetegevusele 2.3 annab kaebaja hinnangu 1-2. Kaebaja ei nõustu võtmetegevusele 2.3 antud hindega „0“.
5.12.Kaebaja ei nõustu võtmetegevusele 4.2 antud hindega ning selgitab, mis põhjusel ta siis kasutab pidevalt ravimit Tanys eras. Lisaks ei nõustu kaebaja hinnanguga, et TIS andmed ei kinnita püsivate söömist-joomist piiravate tervisehäirete, sh neelamishäirete esinemist. Kaebaja selgitab, et kui pole hambaid, siis on mälumine raskendatud. Kaebaja ei nõustu võtmetegevusele 4.4 antud arvnäitajaga 0. Kaebaja ei nõustu võtmetegevusele 5.2 antud hindega 0 ning lisab, et tema ei saa midagi parata, kui teda ei ole vastava eriarsti juurde saadetud. Küll aga oleks vastustaja võinud kaebaja saata enne ekspertiisi tegemist spetsialisti juurde. Kaebaja ei nõustu ekspertarsti hinnanguga, et terviseandmed ei kinnita ravimite tarvitamisest tingitud püsivate kõrvaltoimete esinemist. Kaebaja selgitab, et vastavad andmed on epikriisides kirjas. Kaebaja ei nõustu ekspertarsti hinnanguga, et terviseandmed ei kinnita täiendavate püsivaid piiranguid põhjustavate tervisehäirete, sh töövõimet piiravate une- ja põiehäirete esinemist. Kaebaja selgitab, et vastav info on TIS-s kirjas. Samas oleks võinud ka vastustaja saata kaebaja täiendavatele uuringutele.
5.13.Ekspertarst ei ole märkinud eksperthinnangusse seljavalu, puusaprobleemi, põlveprobleemi, kusemishäiret jne. Kaebaja leiab, et tal on osaline töövõime.
5.14.Kaebaja on viidanud järgmistele arstivisiitidele: 06.06.2023 füsioterapeudi visiit, mil soovitati pöörduda perearsti poole, et neuroloogi juurde suunataks; perearsti visiit 20.06.2023; erakorralise meditsiini osakonna külastus 31.05.2023; füsioterapeudi visiit 08.08.2023. Samuti on kaebaja lisanud oma kaebusele järgmised TIS sissekanded: taastusraviarsti dr Margit Rikka 31.03.2023 epikriis, taastusraviarsti dr M. Rikka 16.02.2023 epikriis, pereõe Brita Reinert 29.11.2022 epikriis, meestearsti dr Stanislav Tjagur 26.01.2023 epikriis, kopsuarsti dr Pilleriin Liiva 16.12.2022 epikriis, endokrinoloogi dr Vallo Volke 10.01.2023 epikriis, nahaarsti dr Viljas Jaks 21.03.2023 epikriis, proteesiarsti dr Ülle Tarre 14.03.2023 epikriis, perearsti dr Liina Reima 05.09.2022 epikriis, perearsti dr Anett Riismaa 19.10.2022 epikriis, perearsti Anett Riisma 16.02.2023 koostatud dokument, perearsti dr Anett Riismaa 06.04.2023 koostatud
6.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
6.1.Vaidlusalused otsused on õiguspärased (TVTS § 5 lg 1, lg 2; määrus nr 39 § 8 lg 6, § 5 lg 1). Töövõime hindamisel on lähtutud töövõime hindamise metoodikast.
6.2.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema enda poolt 26.02.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja TIS-i kantud terviseandmed. Kaebaja on 26.02.2023 esitatud töövõime hindamise taotluses märkinud, et tal esinevad piirangud liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades. Samuti on taotlusel kirjeldatud piiranguid tulenevalt ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalnähtudest ja muudest tervisehäiretest.
6.3.Tervishoiuteenuse osutaja Dorpat Tervis OÜ (TTO) ekspertarst dr Andreas-Christian Hade koostas 15.03.2023 eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst, käesoleval juhul dr Ita Kukk.
6.4.Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 0. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes on kaebaja õigesti hinnatud töövõimeliseks.
6.5.Kaebajal hinnati kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisund ja dorsopaatiad, ning kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisund ja dorsopaatiad. Olemasolevate TIS andmete põhjal ei ole võimalik eeldada, et kaebajal esineb seisund, mis piirab püsivalt tema töövõimet. TTO ekspertarst leidis, et kuigi kaebajal esineb eelmainitud piirang, ei mõjuta see tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist. Seega ei tuvastatud kaebajal töövõime vähenemist. Kohtumenetluse raames vaatas töövõime hindamise ekspertarst kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja kirjeldatud enesehinnangulised kaebused, objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse seisukoha juurde.
6.6.TVTS § 9 lg 1 kohaselt teeb töötukassa töövõime hindamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nõuetekohase töövõime hindamise taotluse saamisest arvates. TVTS § 9 lg-s 1 sätestatud tähtaeg ei tähenda, et töötukassa peaks tegema otsuse täpselt 30 päeva pärast taotluse saamist. Kaebaja on taotluse esitanud 26.02.2023 ning töövõime hindamise otsus on tehtud 16.03.2023. Töötukassa 16.03.2023 otsuse nr TVH723/011545 on tehtud tähtaegselt. Kaebaja on esitanud vaide antud töötukassa otsusele ning vaidemenetluses on arvestatud ka TIS-i andmeid, mis on lisandunud pärast 16.03.2023. Vaideotsus on tehtud 19.05.2023 ning selle aluseks on 12.05.2023 eksperdiarvamus. Seega on kaebaja töövõime hindamisel arvestatud TIS andmeid, mis on lisandunud enne 12.05.2023.
6.7.Töövõime hindamise otsuse vaidemenetluse tavapäraseks osaks on uue eksperdiarvamuse koostamine. Seejuures analüüsib TTO ekspertarst uuesti vaide esitaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, misjärel Eesti Töötukassa töövõime ekspertarst analüüsib samuti vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust. Puudub alus arvata, et antud juhul esineks probleeme vaidemenetluses koostatud eksperdiarvamuse seaduslikkusega. Seevastu
7(12)
3-23-1333
uus töövõime hindamise otsus tehakse mh siis, kui vaie rahuldatakse või kui kohus kaebuse rahuldab.
6.8.Kaebaja poolt kaebusele lisatud kuvatõmmistel ning kaebaja poolt kaebusele lisatud töötukassa poolt kaebajale edastatud logides nähtuvad päringu tegemise kellaajad, kuid mitte päringu ajaline kestvus. Kuvatõmmised kajastavad, millal päringud on tehtud. Antud logidest nähtub, et I. Vabamäe on teinud päringud seoses TVTS § 6 lg 6 nõude kontrollimisega. Töötukassa on määranud Eesti Töötukassa juhatuse 26.01.1023 otsusega nr 21 kinnitatud protseduurireegliga „Töövõime hindamine“ töötaja(d), kellel on õigus TVTS § 6 lg 6 nimetatud päringuid teha ja andmeid töödelda. Samamoodi ei kajasta kuvatõmmised seda, millise aja jooksul on tehtud ekspertarvamus. Vastustaja on selgitanud ekspertarsti valimise protseduuri. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst dr Lembi Aug ei ole osalenud sisuliselt kaebaja töövõime hindamises.
6.9.Töövõime hindamisel ning seejärel vaidemenetluses saab hinnata objektiivseid meditsiinilisi andmeid ja nende alusel kinnitatud piiranguid kuni vaideotsuse tegemise kuupäevani. Hilisemaid terviseandmeid arvesse ei võeta. Siiski tuuakse vaideotsuses välja vaid olulisemad epikriisid, st eelkõige need, kus on kirjeldatud kaebaja tervislikku seisundit ja töövõimet mõjutavaid tegevuspiiranguid hindamise ajal.
6.10.Krooniliste haiguste korral, mil arstlik jälgimine on pidev, ei toimu otseselt epikriisi lõpetamist ning n-ö vaheepikriisid võivad tekkida. Sellises olukorras vaheepikriisid peavad ka tekkima, sest TIS-s peab olema ajakohane informatsioon isiku terviseandmete ja ravi kohta. See võimaldab mistahes vajalikul hetkel õiget, asja- ja ajakohast meditsiini abi anda, väldib juba teostatud kallite uuringute kordamist ja aitab lühikese ajaga anda ülevaate inimese terviseseisundist. Oma vaides on kaebaja toonud välja sarnase etteheitega seoses taastusraviarsti dr Margit Rikka vaheepikriisi, mille kaebaja on lisanud ka vaidele ning millega on vaidemenetluses arvestatud. Kuivõrd kaebaja edastas antud epikriisi töötukassale, siis ei olnud vajalik arstile selle osas vaidemenetluses päringut teha. Töövõime hindamise menetluses ega vaidemenetluses ei ole tavapäraselt vajalik, et arst ilmtingimata lisaks epikriisi TIS-i. Tavapäraselt, kui on alust arvata, et sissekanne TIS-s puudub, siis teeb töötukassa töövõime hindamise ekspertarst vastavale arstile päringu. Päringule vastamiseks võib ka edastada terviseandmeid nt krüpteeritud kujul ja e-kirjaga.
6.11.Töövõime hindamise raames hinnatakse isiku hindamise ajahetkel esinevaid tegutsemispiiranguid. Asjaolu, et kaebaja soovib tulevikus minna vastuvõttudele, on positiivne ja pigem parandab kaebaja terviseseisundit, mitte ei halvenda seda ega ole eelduseks töövõime vähendamise tuvastamisel. Töövõime hindamisel hinnatakse isiku füüsilist ja vaimset võimekust ravimite ning mistahes muu ravi foonil. Taastusravi ja ravivõimlemine tugevdavad lihaseid ja kõõluseid. Samuti parandavad taastusravi ja ravivõimlemine verevarustust. Hea lihastoonus ja tugevad lihased toetavad hästi skeletti ja liigeseid, mis seega omab positiivset mõju tervisele. Plaanitud taastusravi ei ole käsitletav töövõime vähenemise põhjusena. Töövõime hindamiseks teostatakse päring eelneva viie aasta kohta TIS-s. Antud terviseandmetes nimetatud diagnoosidest valitakse ekspertarvamuse koostamiseks need, millest tingitud tervisehäired eeldatavalt põhjustavad piiranguid. Kui isiku arstide, diagnooside, uuringute ja operatsioonide kohta andmed päringule eelneva viie aasta kohta puuduvad või on ebapiisavad, on kohustus nimetatud andmeid pärida pikema perioodi kohta. Kaebaja märgitud kroonilised tervisehädad (munandi probleemid, vererõhu probleemid, kusemishäire ja astma), ei põhjusta kaebajale ravimite foonil töövõime piiranguid. Astma ja kõrgenenud vererõhk on raviga kompenseeritud, munandi ja kusemishäire ei mõjuta töövõimet. Töövõime hindamise raames hinnatakse piiranguid ravi foonil. Koormustest on vaideotsuses välja toodud, sest see näitab kaebaja koormustaluvust ja südametöö ning vererõhu reaktsiooni koormusele. Antud juhul näitas koormustest, et kaebaja koormustaluvus on hea ning vererõhu reaktsioon 8(12)
3-23-1333
koormusele on adekvaatne, südame rütmihäireid ja veresoonte puudulikkust ei teki. Selline test aitab hinnata ka isiku töövõimet ja füüsilist võimet liikuda lindil ehk ebatasasel pinnal, mitte ainult südameprobleemide esinemist või mitte esinemist.
6.12.Vaideotsuses tuuakse välja vaid olulisemad epikriisid, kus on kirjeldatud kaebaja tervislikku seisundit ja töövõimet mõjutavaid tegutsemispiiranguid hindamise ajal. Näiteks meestearsti dr Stanislav Tjagur 26.01.2023 epikriis ei viita üldisele töövõime piirangule. Kaebajal oli juhuleiuna 2017. a leitud munandite alatalitlus. Kaebajal esineb kusemise häire, mis on raviga läinud paremaks. Kiire urineerimise vajadus ei vähenda töövõimet. Dermatoveneroloogi dr Viljar Jaks 21.03.2023 epikriis on ravinud peanahal olevaid väikseid põletikukoldeid, mis ei ole töövõime piirang.
6.13.Töövõime hindamise ja vaidemenetluse käigus on üle vaadatud kõik hilisemalt 12.05.2023 kell 15.57 tehtud TIS-i päringus olnud epirkiisid. Seejuures olulised olid taastusraviarsti dr Margit Rikka epikriisid, mis kirjeldasid kaebaja liikumise võimekust, selja-, puusa- ja põlvevalust tingitud piiranguid. Kaebajal ei ole teisi raskeid, raviga mitte kompenseeritavaid üldhaigestumisi peale liigesvalu, mis piiraksid liikumisvaldkonna võtmetegevusi üldtöövõime hindamise kontekstis. 12.05.2023 seisuga ei ole TIS-s ühtegi aktiivset saatekirja eriarstile.
6.14.Kaebajale sobib töö, mis ei eelda kestvat rasket füüsilist koormust ega kestvat kehatüve sundasendi hoidmist ning võimaldab kestval koormusel puhkepause. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Vaidlusaluses 16.03.2023 otsuses on välja toodud, et kui kaebaja praegune töö talle ei sobi, siis saab töötukassa teda nõustada ja toetada uue töökoha leidmisel.
6.15.Töövõime hindamisel antakse hinnang tervisekahjustusest tulenevale pikaajalisele ja püsivale seisundile (TVTS § 5 lg 1). Ajutise töövõimetuse korral kirjutab ravi- ja/või perearst isikule välja töövõimetuslehe. Ravi kui selline ei ole töövõime piirang.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada uurimispõhimõtte ja põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu, kuivõrd need võisid mõjutada töövõime hindamist sisuliselt.
9.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54).
10.TVTS § 5 lg 1 kohaselt tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Töövõime hindamise tulemusena tuvastatakse isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või; 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline TVTS § 5 lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama (TVTS § 5 lg 3). Määruse nr 39 § 6 lg-s 3 on toodud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel, kus arvväärtus 0 tähendab, et piiranguid ei tuvastatud (punkt 1); arvväärus 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast (punkt 2); arvväärtus 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25-50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel [...]. Töövõime hindamise 9(12)
3-23-1333
metoodikas on selgitatud, et pikaajaline tervisekahjustus on püsiv terviseseisund, mis eelduste kohaselt vähemalt kuue kuu vältelt oluliselt ei muutu1.
11.Kaebaja on 26.02.2023 taotluses märkinud piirangud liikumise (võtmetegevustes 1.1 ja 1.4), käelise tegevuse (võtmetegevuses 2.4), teadvusel püsimise ja enesehoolduse (võtmetegevustes 4.2, 4.3, 4.4), õppimise ja tegevuste sooritamise (võtmetegevuses 5.2) ning suhtlemise (võtmetegevuses 7.2) valdkondades; samuti piirangud tulenevalt ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalnähtudest ja muudest tervisehäiretest (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 1). Liikumise valdkond
12.TTO ekspertarst hindas 15.03.2023 eksperdiarvamuses kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevused mh järgmiselt: 1) 1.1. liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1 ning 1.4. seismine ja istumine – arvväärtusega 1 (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 2). Võtmetegevuse 1.1 osas on TTO ekspertarst märkinud diagnoosiks M25.5 liigesevalu ning põhjenduseks „terviseandmetel taotlejal esinenud ülekoormusel tekkivat põlvevalu, millest tingitud piirang kerge“ (dtl 393). Samas ei nähtu TTO ekspertarsti 15.03.2023 eksperdiarvamusest hinnangut kaebaja poolt võtmetegevuse 1.1. all kirjeldatud selja- ja puusavalule. TTO ekspertarvamuses on viidatud M. Rikka taastusravi 16.02.2023 epikriisile, milles on mh märgitud „[s]eljavalud, spasm selga kõndimisel, mitu x kuus, peab seisma jääma, valu kindlas punktis, paremal pool lumbaalpiirkonnas lülisamba kõrval. 2007-2008 saanud seljavenitust basseinis, hea efektiga, mitu aastat valuta.“ (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 2, lk 3). Viidatud epikriis on toodud ka TIS andmetes (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 4, lk 11), kus on põhihaigusena märgitud nimmevalu (M54.5) ning kaasuvad haigused, millest üheks on liigesevalu parem põlv, vasak puus (M25.5 – liigesevalu). Eelnevast tulenevalt jääb arusaamatuks, miks on TTO ekspertarst pidanud põhjendatuks märkida diagnoosiks üksnes ühe kaasuva haiguse (liigesevalu), märkimata seejuures üldse puusavalu. Ka vaidemenetluse raames koostatud TTO ekspertarsti eksperthinnangus ei ole viidatud puusavalule, vaid täpsustatud, et „terviseandmetel ei ole püsiva valuravi vajadust esinenud ning terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustava väljendunud liigeskahjustuse, sh kulumise ega piirangutest tingitud abivahenditega liikumise vajadust, mistõttu piirang kerge“ (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 3, lk 1; dtl 406).
13.Töötukassa ekspertarst on märkinud oma arvamuses seoses hinnanguga liikumise valdkonnale järgmist: „Seejuures terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustava väljendunud liigeskahjustuse, sh kulumise ega piirangutest tingitud abivahenditega liikumise vajadust, mistõttu on piirang hinnatud kergeks. 12.09.2022 elektrokardiograafia koormustestil on kaebaja tulemus, s.o 9,7 METSi, olnud väga hea“ (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 17, lk 1; dtl 749). Lisaks on töötukassa ekspertarst selgitanud oma 25.07.2023 seisukohas järgmist: „/.../ kaebaja ei ole praktiliselt vajanud arsti poolt määratud valuravi. Taastusravi ja võimlemisega on valukaebused mõnevõrra süvenenud, kuid mõningane lihasvalude teke treeningute alustamisel on ka normaalne. Täpsustavaid radioloogilisi uuringuid selja või puusavalude põhjuse selgitamiseks ei ole olnud vajadust teha ning objektiivselt ei ole arstid tuvastanud töövõimet mõjutavaid liikumise piiranguid. Vastavalt töövõime hindamise meetodikale ei ole piirang eri tasapindadel liikumisel enam kui kerge.“ (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 17, lk 3; dtl 751). Asjaolu, et taastusravi põhjustab kaebajale ajutist lihasvalu seoses treeningute alustamisega, ei ole kajastanud ükski tervishoiuteenuse osutaja TIS andmetes ning sellist järeldust ei ole toodud ka TTO ekspertarsti
eksperthinnangutes. Ühtlasi on kohtu hinnangul selline järeldus kaheldava väärtusega, kuivõrd selja- ning puusavalude jätkumist on kaebaja kurtnud ka peale taastusravi lõppu, mitte üksnes taastusraviga alustamisel.
14.Nii nähtub kaebaja esitatud perearsti kokkuvõttest perioodil 09.11.2023-07.02.2024 füsioteraapia lõpphindamise osas 07.12.2023, et selja- ja puusavalude osas suuri muutusi olnud ei ole, endiselt peamiselt annavad tunda pikalt seistes ja kõndides (vt kaebaja 08.02.204 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 1015). Kuigi vastustaja märgib õigesti, et piiranguid hinnatakse ravi foonil, siiski ei nähtu vaidlusalustest otsustest, kas ja kuidas on taastusravi liikumise valdkonnas piiranguid leevendanud, seda enam, et hilisemad TIS andmed seda ei kinnita. Tõendid kinnitavad, et taastusravi selja- ja puusavalude puhul erilist mõju ei ole omanud.
15.Lisaks on kaebaja esitanud 29.09.2023 kohtule saatekirja vastuse nr 409433, milles on leitud, et puusanappadel subkondraalne skleroos – algav artroos (vt kaebaja 29.09.2023 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 834). Ka 13.02.2024 kohtuistungil on vastustaja esindaja dr I. Kukk kinnitanud, et kaebajal on puusas algav artroos (13.02.2023 kohtuistungi helisalvestis 48:00). Eelnev kinnitab, et puusavalu ei saa olla tingitud pelgalt treeningute alustamisest, nagu on väidetud töötukassa ekspertarvamuses.
16.Asjaolu, et seljavalu ei ole tingitud pelgalt treeningutega alustamisest, kinnitab lisaks TIS andmetes märgitu, et kõndimisel tekib selga spasm (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 4, lk 11). Ühtlasi nähtub ambulatoorsest epikriisist nr 22201, et tugeva seljavalu korral on kaebaja tavaliselt võtnud 1-2 tabletti ibuprofeeni päevas ja Sirdaludi ainult vajadusel (2-5 korda kuus) (dtl 831). Samuti nähtub perearsti kokkuvõttest 09.11.202307.02.2024, et seljaspasmide tõttu võtab Sirdaludi ja hakkab juurde võtma ketoprofeeni (dtl 1016). Ka need andmed annavad alust kahtluseks, et hinnang töövõimele ei ole korrektne.
17.Siinkohal selgitab kohus, et kuigi kohus hindab haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2), on Riigikohus selgitanud, et hilisemad terviseandmed ja nende põhjal antud ekspertide hinnangud võivad aidata kindlaks teha, kas töövõime hindamise taotluse lahendamise ajal antud hinnangud on õiged (vt Riigikohtu lahend nr 3-21-629, p 15). Käesoleval juhul seavad hilisemad terviseandmed kahtluse alla, kas 15.03.2023 ja vaidemenetluses antud eksperthinnangud ning kohtumenetluses antud Töötukassa ekspertarsti arvamus on õiged kaebajal kerge tegutsemispiirangu esinemisest liikumise valdkonnas.
18.Veelgi enam, vaidlusalustes otsustes ei ole selgitatud, mida tähendab kerge liikumispiirang ega lahti kirjutatud, kuidas kaebajal esinevad tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas mõjutavad kaebaja igapäevaelu vähem kui 25% ajast (määrus nr 39 § 6 lg 3 p 2). Kaebaja on liikumise valdkonna võtmetegevust 1.1 hinnanud arvväärtusega 9. Töövõime metoodika kohaselt tähistab number 9 hinnangut, et vastus ei ole rakendatav taotleja määratud raskusastmena; ekspertarst annab vastusele „Minu võimekus ... on muutlik“ punktiväärtuse vastavalt valdkonnas esineva piirangu raskusastmele skaalal 0-4.
19.Nimelt on kaebaja selgitanud töövõime hindamise taotluses liikumisega seotud muude piirangute võtmetegevuse all (1.4.) järgmist: „Kohapeal seismine üle 10 minuti on seljale valus ja ebamugav. Parem on isegi kasvõi aeglaselt liikuda. Ega ma tavaliselt üle 15 minuti järjest arvuti juures ei istu. Ma tean juba, et siis jääb selg kangeks ja valusaks.“ (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 387). TTO ekspertarst on 15.03.2023 eksperthinnangus liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.4 puhul märkinud, et seda piirangut on hinnatud valdkonna liikumise all (dtl 394); 02.05.2023 eksperthinnangus on selgitatud, et terviseandmed ei kinnita täiendavate püsivaid liikumispiiranguid põhjustavate tervisehäirete esinemist; taotlejal esineva seljavaluga seotud piiranguid arvestatud valdkonna vastava võtmetegevuse all (1.3) (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 3; dtl 408). TTO ekspertarsti 02.05.2023 eksperthinnangus on selgitatud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.3 11(12)
3-23-1333
osas järgmist: „Terviseandmed taotlejal esinenud ägenemiste ja taandumistega kulgevat seljavalu ning valust tingitud liikuvuspiirangut, mille osas vajanud taastusravi, kuid terviseandmetel ei ole püsiva valuravi vajadust esinenud ning terviseandmed ei kinnita püsivaid piiranguid põhjustava lülisamba väljendunud struktuurihäire ega alajäsemete lihasnõrkuse esinemist, mistõttu piirang kerge.“ (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 3, lk 2; dtl 407). Töötukassa ekspertarst on oma 25.07.2023 arvamuses selgitanud liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.4 osas järgmist: „/.../ kaebaja ei ole praktiliselt vajanud arsti poolt määratud valuravi. Taastusravi ja võimlemisega on kaebused mõnevõrra süvenenud, kuid mõningane lihasvalude teke treeningute alustamisel on ka normaalne. Täpsustavaid radioloogilisi uuringuid selja või puusavalude põhjuse selgitamiseks ei ole olnud vajadust teha ning objektiivselt ei ole arstid tuvastanud töövõimet mõjutavaid liikumise piiranguid. Kaebaja suudab seista ja asendeid vaheta[da], esineb valukaebus pikemal seismisel.“ (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 17, lk 4; dtl 752).
20.Küll aga ei selgu eksperthinnangutest ega vaidlusalustest otsustest, kuidas liikumise valdkonna tegevuspiirangud segavad kaebaja igapäevaelu kuni 25%. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et töövõime hindamise otsus peab olema isikule arusaadav ning põhjendustest peab olema jälgitav, kuidas jõuti piirangute määratlemisel vastava tulemuseni. Käesoleval juhul vaidlusalused otsused on põhjendamispuudustega (HKMS § 56 lg-d 1-2). Käelise tegevuse valdkond
21.Kaebaja on märkinud käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses 2.4, et tal on krooniline kaela-õla-käevalu (paremal poolt) (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 1, lk 9). TTO ekspertarst on oma 15.03.2023 eksperthinnangus hinnanud nimetatud piirangut võtmetegevuse 2.1 all, kus on märgitud järgmist: „Terviseandmetel taotlejal esinenud ülekoormusel tekkivat kaela- ja õlavalu, millest tingitud piirang kerge.“ (dtl 396). TTO ekspertarst on 02.05.2023 eksperthinnangus leidnud järgmist: „Terviseandmetel taotlejal esinenud ülekoormusel tekkivat kaela- ja õlavalu, mille osas vajanud taastusravi, kuid terviseandmetel ei ole püsiva valuravi vajadust esinenud ning terviseanded ei kinnita püsivaid väljendunud piiranguid põhjustava kaelapiirkonna struktuurihäire ega õlgade liigeskahjustuse esinemist, mistõttu piirang kerge.“ (dtl 410).
22.Samas nähtub TIS andmetest, et 05.11.2018 on röntgeniülesvõte lülisamba piirkonnast (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa , lk 4, 7) ning kirjeldus on järgmine: „Lülisamba kaelaosa küfootiline hoiak, C4 C5-C6 vahemikud on mõõdukalt ahenenud, osteokondrootilised muutused siin enam väljendunud, fassettliigeste unkovertebraalliigeste mõõdukas artroos.“ (vt vastustaja 31.07.2023 menetlusdokumendi lisa 4, lk 261). Küll aga ei ole eksperthinnangutes artroosile viidatud ega seda käsitletud. Sellega on vastustaja rikkunud uurimispõhimõtet (HMS § 6), mis võis mõjutada töövõime hindamist sisuliselt.
23.Eeltoodust tulenevalt on vaidlusalused otsused õigusvastased ning kuuluvad tühistamisele. Seetõttu puudub vajadus ülejäänud kaebaja väidete käsitlemiseks. Kuivõrd kohus rahuldab tühistamisnõude, siis kuulub ka kohustamisnõue rahuldamisele ning vastustajal tuleb uuesti lahendada kaebaja töövõime hindamise taotlus.
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
25.Kohus asendab avaldatavas lahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.