Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 12.03.2024, Tartu 3-24-202 Xi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 14.02.2024. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja X
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xile määruskaebuse lisad.
2.Jätta Xi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.02.2024. a määrus muutmata.
3.Jätta Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 (osas, milles jäeti rahuldamata määruskaebus Tartu Halduskohtu 14.02.2024. a määruse resolutsiooni p-i 1 peale) ja punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 30.10.2023 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse ja 07.11.2023 taotluse täienduse, milles ta palus mõista vanglalt välja 5000 eurot selle eest, et vangla müüs talle vale teleri ja 100 eurot iga päeva eest (alates kohtuotsuse jõustumisest tsiviilasjas nr xxx), mil vangla ei ole lahendanud teleri ostmise ja elektri eest tasumise probleemi; 100 eurot iga päeva eest kuni ta saab vanglalt aluspesu ja sokid; lisaks nõudis vale teleri kasutamisega kaasnenud põhjendamatu elektrikulu summas 27 eurot tagastamist.
2.Tartu Vangla jättis 22.12.2023. a otsusega nr 1-13/229-3 Xi kahju hüvitamise taotluse aluspükste ja sokkide väljastamata jätmisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Vangla selgitas, et kahju hüvitamise taotlus vale teleri müüki ja elektriseadme kasutamise kulu puudutavas osas lahendatakse eraldi otsusega. Vangla märkis, et väljastas 02.03.2023 Xile 2 paari sokke ja 2 paari aluspükse. Xi 19.06.2023. a taotluse sokkide ja aluspükste saamiseks alusel vangla soovitud esemeid ei väljastanud, sest kinnipeetaval oli piisavalt raha, et sokke ja aluspükse ise osta. Kinnipeetava isikuarvel oli 19.06.2023 seisuga jääk 193,53 eurot ja 08.05.2023 seisuga oli jääk 196,58 eurot. Seega oli Xi 3 kuu keskmine vaba raha jääk suurem,
kui soovitud esemete väärtus, sest sokke müüdi vangla kaupluses hinnaga 2,55 kuni 4 eurot ja aluspesu hinnaga 6,90 eurot. Vangla poolt taotletud riideesemete väljastamata jätmist ei saa pidada õigusvastaseks.
3.Tartu Vangla jättis 12.01.2024. a otsusega nr 1-13/24/229-4 Xi kahju hüvitamise taotluse (mõista välja hüvitis selle eest, et vangla müüs vale teleri, vangla ei lahendanud teleri ostmise ja elektri eest tasumise probleemi; vale teleri kasutamisega kaasnenud põhjendamatu elektrikulu) rahuldamata. Vangla märkis, et 08.05.2023 tagastati Xile 184,90 eurot vastavalt Tartu Maakohtu 22.11.2022. a otsusele tsiviilasjas nr xxx. Kuna raha on tagastatud, ei ole kinnipeetaval enam varalist kahju, mida talle hüvitama peaks ning kohtuotsuse jõustumist arvestades ei ole asjas kompromiss enam võimalik. Vangla ei ole kohustatud Xile võimaldama uue teleri müümist vastavalt kinnipeetava soovidele ja temaga kokkulepet sõlmima seoses elektri eest igakuiselt võetava summaga. Vangla ei ole tegutsenud õigusvastaselt.
4.X esitas 20.01.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta lisaks üldisele rahulolematusele vangla tegevusega kirjeldas ka probleeme, mis on tõusetunud talle vanglas vale teleri müümisest. Kaebuse põhjendused: 2009. a müüs vangla talle vale teleri ning 2021. a telerit ostes kordus sama lugu. Vale teleri müümise tagajärjeks oli ka see, et vangla võttis kaebajalt elektri eest suuremat tasu. Maakohtus asjas nr xxx keeldus vangla viga tunnistamast. Vangla ei vahetanud telerit, vaid tagastas raha. Sama raha eest uut telerit osta ei saa. Seoses sellega, et kaebajale tagastati raha, ei väljastata talle vangla poolt sokke ja aluspesu. Eelnev on tekitanud kahju kaebaja psüühikale ning ta on tundnud alandust, solvumist, hirmu, muret, nördimust ja heaolu langust. Kaebaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel.
5.Tartu Halduskohus tagastas 14.02.2024. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Määruse põhjendused: 1) Asjaolu, et vangla ei väljastanud kaebajale sokke ja aluspesu, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Kaebajale väljastati vangla poolt 2023. a märtsis 2 paari aluspükse ja sokke ning hiljem on tal olnud piisavalt raha, et neid osta. Olukorras, kus kaebajal on raha aluspükste ja sokkide ostmiseks, ei ole vangla tegevus nende väljastamata jätmisel õigusvastane. Ka ei saa sellises olukorras vangla poolt aluspesu ja sokkide väljastamata jätmine tekitada kaebajale mittevaralist kahju. Arvestades eeltoodut oleks hüvitamisnõude rahuldamine äärmiselt ebatõenäoline. Kaebus vangalt aluspükste ja sokkide väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. 2) Tartu Maakohus jättis 22.11.2022. a otsusega nr xxx rahuldamata Xi nõude teleri väljavahetamiseks, kuid rahuldas tema alternatiivse nõude teleri eest makstud raha (184,90 eurot) tagastamiseks. Vangla tagastas 184,90 eurot 08.05.2023. X esitas 08.05.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr xxx), milles ta nõudis muu hulgas moraalse kahju hüvitist 5000 eurot selle eest, et vangla müüs talle vale teleri. Maakohus jättis 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude 04.09.2023. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 1 alusel menetlusse võtmata. Maakohus viitas, et puudub õiguslik alus mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Samas asjas nõudis X hüvitist tema poolt elektri eest tasutud summa (26,76 eurot) ulatuses. Maakohus leidis, et see nõue on käsitletav müügilepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudena. Kuna X ei tasunud hagi esitamise eest riigilõivu, jättis maakohus 17.11.2023. a määrusega hagi kahju hüvitamiseks (s.o põhjendamatu elektrikulu eest) TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata. Vangla kauplusest ebaõige toote saamine ja sellise toote saamise ja kasutamisega kaasnenud väidetav kahju (s.t erinevat laadi üleelamised ja suurem elektrikulu võrreldes soovitud teleriga) on müügilepingu ebaõige täitmise tagajärjed. Sellist lepingu täitmisest võrsunud vaidlust ei saa
pidada avalik-õiguslikuks. Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu, on eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (RKEKo 31.01.2013, 3-3-1-48-12, p 10). Ka allub maakohtule vaidlus müügilepingu täitmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise üle, milleks praeguse vaidluse kontekstis saab pidada alusetut kulu elektri eest tasumisel. Maakohus luges kaebaja nõuded, mis puudutavad vale teleri müümisega tekitatud kahju (s.h elektrikulu), enda pädevusse kuuluvaks. Seda ei muuda asjaolu, et maakohus keeldus hagi menetlemast. Kaebus vanglalt vale teleri müümisega tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. 3) Vanglal puudub kohustus tagada kaebajale vanglas isikliku teleri olemasolu. Sellist kohustust ei tulene ühestki õigusaktist. Vangla ei saa kaebajale ise uut telerit osta, vaid sellega peab kaebaja tegelema ise (kogudes vajadusel uue teleri soetamiseks raha juurde). Kaebaja ei saa eeldada, et telerite hinnad aja jooksul ei muutu ja et talle tuleks tagada uus teler endiselt 184,90 euro eest. Asjaolu, et vangla ei korralda kaebajale uue teleri ostmist 184,90 euro eest, ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks. Vanglas on tagatud info kättesaadavus erineval moel (üldkasutatav võimalus telerit vaadata, kuulata erinevaid raadioprogramme, lugeda üleriigilisi päevalehti ja ajakirju). Vangla tegevusetusele viitav mittevaralise kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebus vangalt teleri probleemi lahendamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. 4) Kaebuse tagastamise tõttu puudus vajadus sisuliselt lahendada menetlusabi taotlust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.X palub 04.03.2024. a määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 14.02.2024. a määrus; vabastada ta riigilõivust; saata dokumendid talle paberkandjal ning anda talle advokaat. Määruskaebuse põhjendused: Teler on kaebaja jaoks eluliselt tähtis asi. Kaebaja ei loe ajalehti, ei kuula raadiot ega suuda ühisruumis telerit vaadata, kuna ühisruumis puudub võimalus panna pingile madrats padjaga ja kaebaja ei saa seal vaadata enda poolt soovitud saateid. Ei ole õige seisukoht, et kaebaja on ise süüdi ja peab otsustama, kas kogub raha teleri ja elektri jaoks või ostab aluspesu, sokke, hügieenitarbeid, jalanõusid jne. Ei ole õige arvamus, et kaebaja peab maakohtu poole pöörduma. Kaebaja pöördus maakohtusse asjas nr xxx. Hüvitis summas 5000 eurot on õiglane. Ühtlasi tuleb vanglal tagastada kaebajale 26,76 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kaebaja määruskaebuse osas (I) ja seejärel kaebaja riigi õigusabi taotluse osas (II). I
8.Ringkonnakohus leiab, et Xi määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Tartu Halduskohus tõlgendas 14.02.2024. a määruses (põhjenduste p 3) kaebaja tahet nii, et kaebaja soovib kohtumenetluses esitada kahjunõuet samadel alustel ja ulatuses, nagu kohtueelses menetluses. Kaebaja ei ole halduskohtu tõlgendusele vastu vaielnud.
10.Tartu Halduskohus tagastas 14.02.2024. a määruse resolutsiooni p 1 kohaselt kaebaja kaebuse Tartu Vangalt aluspükste ja sokkide väljastamata jätmisega ning teleri probleemi
lahendamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõuetes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning vanglalt vale teleri müümisega tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Halduskohus jättis 14.02.2024. a määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust asuda halduskohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja väited ei lükka ümber halduskohtu seisukohta, et 2023. a märtsis väljastati kaebajale 2 paari aluspükse ja sokke ning hiljem on tal olnud endal piisavalt raha, et neid osta. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus põhjendatult, et olukorras, kus kaebajal on olemas raha aluspükste ja sokkide ostmiseks, ei ole vangla tegevus nende väljastamata jätmisel õigusvastane. Seega ei saa kaebaja õiguste intensiivseks riiveks pidada asjaolu, et vangla ei väljastanud talle sokke ja aluspesu ning kaebaja hüvitamisnõude rahuldamine oleks äärmiselt ebatõenäoline. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus tagastas õigesti kaebaja kaebuse vangalt aluspükste ja sokkide väljastamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
12.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja väited seonduvalt hügieenitarvete ja jalanõude mitteväljastamisega, kuna kohtueelses menetluses ei ole neid asjaolusid kahju hüvitamise taotlemisel kaebaja poolt mainitud.
13.Kaebaja, viidates tsiviilasjas nr xxx maakohtu poole pöördumisele, ei pea õigeks halduskohtu arvamust, et kaebaja peab maakohtu poole pöörduma. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga. Kaebaja jätab tähelepanuta halduskohtu märgitu, et Kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitas ta 08.05.2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse koos hilisemate täiendustega tsiviilasjas nr xxx, milles ta nõudis muu hulgas mittevaralise kahju hüvitist 5000 eurot selle eest, et vangla müüs talle vale teleri. Maakohus jättis 04.09.2023. a määrusega 5000 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel, mis sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Ühtlasi nõudis X tsiviilasjas nr xxx hüvitist tema poolt elektri eest tasutud summa (26,76 eurot) ulatuses. Maakohus leidis, et see nõue on käsitletav müügilepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõudena, kuid kuna X ei tasunud hagi esitamise eest riigilõivu, jättis maakohus 17.11.2023. a määrusega hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, mis sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Halduskohus märkis põhjendatult, et maakohus luges kaebaja nõuded, mis puudutavad vale teleri müümisega tekitatud kahju (s.h elektrikulu), enda pädevusse kuuluvaks. Seega nõude puhul, mis puudutab vale teleri müümisega tekitatud varalist ja mittevaralist kahju, on tegemist eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega ning asjaolu, et maakohus keeldus hagi menetlemast eelmärgitud alustel, ei muuda seda, et vaidlust oli pädev lahendama maakohus. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus tagastas õigesti kaebaja kaebuse vanglalt vale teleri müümisega tekitatud mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
14.Kaebaja ei nõustu kaebuse tagastamisega vanglalt teleri probleemi lahendamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Halduskohus märkis õigesti, et vanglal puudub kohustus tagada kaebajale vanglas isikliku teleri olemasolu, kuivõrd sellist kohustust ei tulene ühestki õigusaktist. Vangla on vastavalt Tartu Maakohtu 22.11.2022. a otsusele tsiviilasjas nr xxx kaebajale teleri eest tasutu tagastanud. Uue teleri ostmisega peab tegelema kaebaja ise
(vajadusel kogudes raha juurde). Seega ei saa pidada kaebaja õiguste intensiivseks riiveks asjaolu, et vangla ei korralda kaebajale uue teleri otsmist ning vangla tegevusetusele viitav mittevaralise kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebaja väited teleri olulisuse kohta tema jaoks ega ühisruumis teleri vaatamise tingimuste väidetav mittesobivus alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus tagastas põhjendatult kaebaja kaebuse vanglalt teleri probleemi lahendamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
15.Kuna ringkonnakohus jätab halduskohtu määruse kaebuse tagastamise kohta muutmata, siis on põhjendatud ka halduskohtu määrus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmise osas.
16.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.02.2024. a määruse muutmata.
17.Kaebaja palub saata dokumendid talle paberkandjal, kuna ta ei ole suuteline nendega tegelema tahvelarvuti kaudu. Ringkonnakohtule teadaolevalt on kaebajale kui Tartu Vangla kinnipeetavale tagatud vanglas võimalus kasutada e-toimikut, kus ta saab tutvuda kohtuasja materjalidega. Seega tehakse dokumendid kaebajale e-toimikus kättesaadavaks. Kaebaja määruskaebuses väidetust ei ilmne, et tahvelarvuti kaudu e-toimikuga tutvumine ei ole tema jaoks võimalik. Ringkonnakohus selgitab, et kohtusekretär jälgib Kohtute infosüsteemist, kas kaebaja on e-toimiku kaudu dokumendi kätte saanud ning kui esineb olukord, et kaebaja ei ole e-toimikus dokumenti vastu võtnud 3 tööpäeva jooksul, siis saadab kohus kaebajale dokumendi paberkandjal. Samasisuline selgitus anti kaebajale ka määruskaebuses viidatud ringkonnakohtu 22.02.2024. a vastuses nr 12-1/24/29.
18.Kaebaja esitas koos määruskaebusega 17 lisa. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebaja palub tagastada talle lisad, kuna kohus teeb koopiad e-toimikusse, aga originaalid on kaebajale vajalikud teises menetluses. Ringkonnakohus märgib, et esitatud lisadest on originaaldokumendid üksnes lisad nr 5, 8, 9 ja 14-16. Vaidluse eset arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse lisad asjassepuutuvad, mistõttu kohus tagastab need kaebajale. II
19.Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
20.Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
21.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse.
22.Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.
23.Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.