2.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
3.Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
4.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus halduskohtu lahendite tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tallinna Halduskohtule saabus 13.02.2024 Xi (edaspidi kaebaja) venekeelne kaebus.
2.Kohus jättis kaebuse 15.02.2024 määrusega käiguta. Kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tuli kaebajal esitada kaebuse eestikeelne tõlge või kohtu poolt kaebuse kaebaja eest tõlkimise korral tasuda ette 80 eurot, ühtlasi tasuda kaebuselt riigilõiv 1050 eurot, alternatiivselt esitada kohtule menetlusabi taotlus.
3.Kohtule saabus 28.02.2024 kaebaja poolt postiasutusele 27.02.2024 üle antud menetlusabi taotlus. Taotluses märkis kaebaja taotletava menetlusabi liigina menetlusabi riigilõivu maksmiseks, muude kohtukulude kandmiseks, menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmiseks, menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi tasu
maksmiseks ning kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks. Taotluses väidab kaebaja, et ehkki vanglast vabanedes oli tal kogunenud 2448,91 euro suurune vabanemisfond, siis 20.02.2024 seisuga kaebajal raha ei ole.
4.Kohus rahuldas 01.03.2024 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas kaebaja kohtule esitatud kaebuse ning menetlusabi taotluse punktide 2.2, 2.6 ja 3.2.1 tõlkimisega kaasnevate kulude kandmise kohustusest. Kohus selgitas, et muus osas lahendab kohus menetlusabi taotluse pärast kaebuse ja selle lisa tõlgete saamist.
5.Kaebuse ja selle lisa tõlked saabusid kohtule 08.03.2024.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
6.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 120 lg 1 punktist 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 punkti 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
7.Halduskohtule esitatud kaebusest nähtuvalt ei ole kaebaja rahul sellega, et 14.01.2024 keelduti õnnemängu mängukohas Balti Jaama Fenix Casino kaebaja isikusamasuse tuvastamisest vabastamistõendi nr aaaaaaaaaaa alusel. Kaebusele lisatud Novoloto OÜ 30.01.2024 kirjast nr 24 nähtuvalt ei peetud mängusaalis kaebaja poolt esitatud vabastamistõendit isikut tõendavaks dokumendiks, mille alusel oleks võimalik kaebaja isikusamasus tuvastada ja kaebajat registreerida. Kaebaja hinnangul piiratakse õigusaktidega tagatud kaebaja isikuõigusi põhjendamatult. Kompromissi mittesaavutamisel taotleb kaebaja tekitatud kahju hüvitamist kokku 135 000 euro ulatuses.
8.Kohus peab vajalikuks selgitada, et pädevuse määratlemisel on oluline kindlaks teha, milline on vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Halduskohtu pädevus sõltub eelkõige vaidluse sisust.
9.Käesolev vaidlus ei ole tekkinud avalik-õiguslikust suhtest. Hasartmänguseaduse § 37 lg 8 kohaselt on õnnemängu korraldaja kohustatud tuvastama õnnemängu mängukohta sisenevate isikute isikusamasuse. Isikusamasuse tuvastamisel registreeritakse järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi (punkt 1); isikukood, selle puudumisel sünniaeg (punkt 2); isikut tõendava dokumendi nimetus, selle seerianumber, väljaandmise aeg ja koht (punkt 3); õnnemängu mängukohta saabumise kellaaeg ja kuupäev (punkt 4). Ainuüksi asjaolu, et ettevõtja tegevust reguleerivad ka avaliku õiguse normid, ei muuda ettevõtja õigussuhteid avalik-õiguslikuks. Avalik-õigusliku suhte tekkimine eeldab avaliku ülesande täitmist vähemalt ühe osapoole poolt. Hasartmängude korraldamise näol ei ole tegemist eraõigusliku isiku poolt avalikes huvides osutatava teenusega, mille toimimise eest vastutaks seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Seetõttu ei ole vaidlusalune õigussuhe avalik-õigusliku iseloomuga. Käesolevas asjas käib vaidlus mittevaralise kahju hüvitamise üle isikuõiguste
rikkumise tõttu, mis oma olemuselt on tsiviilõiguslik vaidlus ning seetõttu tuleb vaidlus kahju hüvitamiseks läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras.
10.Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebaja ja ettevõtte vahelised erimeelsused lahendada maakohtus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 94 lg 1 kohaselt võib õigusvastaselt tekitatud
kahju hüvitamise hagi esitada kahju tekitanud teo toimepaneku või kahju tekitanud sündmuse toimumise koha või kahju tekkimise koha järgi. Seega kui asjaomane kahju põhjustanud sündmus leidis aset Tallinnas, tuleb kaebajal pöördub hagiga Harju Maakohtu poole. Menetlusabi taotluse lahendamine
11.Seonduvalt kohtule esitatud menetlusabi taotlusega mõistab kohus, et kaebaja on esitanud menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, kohtulahendite ja kaebaja poolt kohtule esitatud avalduste tõlkimiseks vene keelde ja nende tõlkimisega kaasnevate kulude vabastamiseks ning riigi õigusabi taotluse taotleja esindamiseks halduskohtumenetluses. Muud menetlusabi liigid (sh kaebaja märgitud menetlusabi kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmiseks) ei ole asjaolusid arvestades kohtu hinnangul asjakohased. Kohus rahuldas 01.03.2024 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas kaebaja kohtule esitatud kaebuse ning menetlusabi taotluse punktide 2.2, 2.6 ja 3.2.1 tõlkimisega kaasnevate kulude kandmise kohustusest, muus osas ei ole kohus menetlusabi taotlust seni lahendanud.
12.Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
13.Kohtule esitatud menetlusabi taotlusest võib järeldada, et kaebaja soovib endale riigi õigusabi korras esindaja määramist. Riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 10 lg 1 näeb ette, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses esitatakse kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Kuna käesoleva kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, ei ole ka riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks läbi vaatamata. Kohus selgitab, et kuna praegusel juhul tuleb halduskohtule esitatud kaebus tagastada ning hagiavalduse esitamise maakohtule saab otsustada üksnes kaebaja ise, ei edasta halduskohus käesolevale kaebusele lisatud riigi õigusabi taotlust RÕS § 10 lg 7 alusel vastavalt kuuluvusele maakohtule, vaid kaebajal on võimalik soovi korral maakohtusse pöördudes esitada samale kohtule koos hagiavaldusega ka taotlus riigi õigusabi saamiseks.
14.Kohus mõistab, et kaebaja soovib, et kohus tõlgiks selles asjas tehtavad kohtumäärused kaebajale vene keelde ja vabastaks ta tõlkekulude kandmise kohustusest. Kohus jätab kaebaja menetlusabi taotluse halduskohtu lahendite tõlkimise kuludest kandmisest vabastamiseks rahuldamata. Kohtud on jõustunud lahendites korduvalt leidnud, et kaebaja eesti keele oskus on piisav selleks, et aru saada eestikeelsetest kohtulahenditest. Olukorras, kus kohtud on varasemalt tuvastanud kaebaja piisava keeleoskuse, puudub alus ka käesolevas asjas sellest järeldusest kõrvale kaldumiseks. Lisaks on kaebajal vabaduses viibides võimalik kasutada tõlkeprogrammide abi kohtumäärusest arusaamiseks. Halduskohtu 15.02.2024 määrus oli kaebajale ka tõlkimata arusaadav ning ka käesoleva määruse on halduskohus sõnastanud
võimalikult selgelt ja lühidalt, et kaebaja keeleoskust arvestades ei oleks selle mõistmine ülemäära keerukas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.