Haridus ja kultuur › Kutseharidus ja kvalifikatsioon

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.04.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

3-23-1614

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(20)

3-23-1614 dokumentatsiooni kontroll. Vaideotsuses selgitati, et 7. tasemele vastavust hindamiskomisjon ja kutsekomisjon ei hinnanud, kuna madalamal tasemel kutset taotleja ei soovinud. 7. taseme kutsete taotlemiseks tuleb esitada uus taotlus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(20)

3-23-1614 Isiku teadmisi hinnatakse KAK p 3.1.6c) järgi pigem isiku täiendusõppe läbimise mahu järgi ning nende teadmiste mahtu ja rakendamist ei ole eraldiseisvalt enam ekspertiisi/auditi hindamise raames võimalik täiendavalt hinnata. Ehitise auditite või ekspertiisidega seonduvat „keerukuse“ taset ega skaalat ei käsitleta ehitusinseneri magistriõpingute käigus, ehitusnormides ega kutsestandardis ning on arusaamatu, miks peaks seda tegema kutse taastõendamisel. KutS § 12 lg 1 p 5 kohaselt peab kutse andja tagama kutse andmisega seotud info avalikustamise. Käesoleva juhul pole avalikustatud infot keerukuse ega selle mõõdikute kohta, mistõttu ei saa sellist avalikustamata käsitlust ka kutse andmisel/taastõendamisel rakendada. 4) Ehitusprojekti ekspertiisi ametialal nõutava töökogemuse tõendamiseks esitatud tööde osas on sisuliselt väärad otsuses toodud väited, et objektidel, mis vastavad tasemele 8, on tegeletud vaid väikse osaga ning seega on töökogemuse nõue KAK lisa 6 p 2.3 täitmata. EEL ei ole esile toonud ühtegi materiaalõiguslikku alust, miks ei peaks osalist ekspertiisi käsitlema ekspertiisina, kuigi majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ (ekspertiisimäärus) § 2 lg 1 kohaselt ei pea ekspertiisi teostama ilmtingimata ehitusprojektile tervikuna, vaid võib teostada ka ehitusprojekti osale. Ka KAK-st ega KAK Lisast 6 ei tulene selles osas täiendavaid tingimusi. Seetõttu on alusetud ka vaideotsuse p-des 4-6 toodud järeldused, mille kohaselt ei loeta kaebaja poolt esitatud Filmi 5/7 ja Tuukri tn 64, Päevalille tn 4 ja Seebi tn 1 ekspertiise ekspertiisiks pelgalt seetõttu, et neis puudub konstruktsioonide osa. Ka arhitektuurse osa ekspertiis on käsitletav ekspertiisina ning pelgalt fakt, et ekspertiisis pole analüüsitud konstruktsioonide osa, ei muuda eeltoodut. 5) Keerukuse hindamise suva väljendub ka vaideotsuses: 1) Vaideotsuse p-s 1 leitakse Tartu Ülikooli IT-keskuse õõnespaneelide kahjustumiste tekkepõhjuste väljaselgitamise auditi osas, et õõnespaneelide talvel lõhki külmumise tuvastamist ei saa pidada keerukuselt tase 8 vastavaks, kuna auditis tegeleti vaid õõnespaneelidega, mis on suhteliselt väike osa kogu hoone konstruktsioonist. Kaebaja ei ole sellise käsitlusega nõus, sest tegemist on 27 678,8 m 2 suuruse hoonega, millel on 1 maa-alune korrus ja 5 maapealset korrust ning käsitletud õõnespaneelid moodustavad suurusjärgult vähemalt 15% hoone kandekonstruktsioonidest, mistõttu pole tegemist pisiasjaga. Seda eriti, kui arvestada Marja poe juhtumit, kus õõnespaneelide varisemisel leidis aset ohvritega õnnetus. Lisaks jätab EEL tähelepanuta, et auditi lähteülesande määrab majandus- ja taristuministri 24.09.2015 määruse nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord“ (auditimäärus) § 2 lg 3 kohaselt tellija; 2) Vaideotsuse p-s 2 leitakse Seebi tn 1 korterelamu-ärihoone kasutusloa eelset üldalade arhitektuurse, konstruktiivset ja tuleohutuse auditi osas, et ukseava laiendamist kandvas seinas, ukseava rajamist mittekandvasse seina, trepiava pikendamist ja trepiava kinnivalamist ei saa pidada tasemele 8 vastavaks, kuna auditiga tegeleti väga väikese osaga hoonest, mis on väga väike osa kogu hoone konstruktsioonidest. Sedalaadi hinnangu näol on tegemist kas eksituse või pahatahtliku väitega auditi sisu osas, sest kaebaja ei käsitlenud auditis ei ukseavasid ega trepiavasid, vaid tegemist oli kasutusloa eelse auditiga 5-, 7- ja 20-korruselistele korterelamutele, kus on lisaks ka maapealne parkimismaja ja büroopinnad. Kaebaja tegi üldaladele garantiilõpueelse ülevaatuse auditi ja tuvastas rea puudusi parklas, fassaadidel, katustel; 3) Vaideotsuse p-s 3 leiab EEL, et Ragn-Sells vastuvõtuhalli ja jäätmekütuse tootmishoone taastamismaksumuse ja tulekahjueelse kulumi määramise auditi näol on tegemist ehitusmaksumuse määramisega. Hindamiskomisjon on lähtunud üksnes pealkirjast. Sisust tulenevalt on selge, et ehitusmaksumuse määramiseks tuli hinnata kogu tehase tulekahjujärgset konstruktsioonide seisukorda, mis on mahult selgelt tase 8 töö. Sama selgitas kaebaja ka dokumente edastades oma 10.04.2023 e-kirjas; 4) Vaideotsuse p-s 4 Filmi 5/7 ja Tuukri 64 ehitise auditi osas viidatakse, et tegeletakse vaid väikse osaga hoonest. Otsusest ega vaideotsusest ei selgu, millest lähtutakse, kvalifitseerides hoone osa vastavalt kas väikseks või suureks. Kaebaja

4(20)

3-23-1614 kontrollis üle maa-aluse parkla ja kolme korterelamu üldpinnad, fassaadid, katused jms, mistõttu on ilmne, et tegemist ei olnud väikese osaga hoonest. EEL ei ole esile toonud ühtegi alust, miks lisades 10-13 esitatud auditid ei ole käsitletavad audititena, kuigi auditimääruse § 2 lg 1 kohaselt saab auditit teha ka ehitise osale. Ühtlasi vastustaja keskendub pealkirjadele, mitte sisule. Näiteks ehituslike auditite osas heitis vastustaja kaebajale ette auditites väljendi „visuaalkontroll“ puudumist, arvestamata, et auditites on selle asemel kasutatud mõistet „paikvaatlus“. Konteksti arvestades on see sünonüüm, andes teavet selle kohta, et ekspert kontrollis olukorda vahetult koha peal. 6) Kehtiv seadusandlus määratleb ehitusinseneride kutsestandardites kutsetasemete piirid mitte dokumendi (s.o audit, ekspertiis) keerukuse, vaid ehitusobjekti mahu nõuetega, andes igale kutsetasemele ette piirid objekti kõrgusele ja sügavusele maapinnast ning tase 8 tööde hulka lisanduvad teatud parameetritele vastavate objektide puhul alternatiivselt ka üle 10 000 m2 mahuga objektid (KAK p 3.5.3). Samas on selge, et objekti maht (sügavus ja kõrgus maapinnast või ruutmeetrite arv) ei määra hilisemat võimalikku ehituslike puuduste mahtu ega nende tuvastamise keerukust objektil. Vastustaja käsitlus, nagu peavad eksperdi poolt tehtavad tööd tase 8 puhul olema lisaks etteantud mahu nõuetele ka sisult äärmiselt keerukad, on ebaadekvaatne eeldus ja paneb auditi/ekspertiisi sõltuma konkreetse hoone ehituslikust kvaliteedist, mitte muudest nõuetest (sh kaebaja teadmistest). Kaebajale kutse andmine ega selle taastõendamine ei saa sõltuda sellest, kas hoonetel, mille osas kaebaja auditit või ekspertiisi teeb, on puudused või mitte. Igakordne kategooriline keerukuse nõude esitamine on reaalsust eirav ning võib viia absurdse olukorrani, kus kõrgeima kutsetaseme säilitamiseks peab ekspert hakkama näitama tase 8 objektidel tuvastatavaid reaalseid probleeme tegelikest keerukamatena, et tõendada hindamiskomisjonile oma „võimekust lahendada keerukaid ehituslikke probleeme.“ Võimekus lahendada erinevaid ehitustehnilisi probleeme tagatakse volitatud ehitusekspert tase 8 puhul ehitusalase magistrikraadi nõudega ja regulaarsete täiendkoolituste kaudu, kuid seegi ei tähenda, et iga ehitusekspert igal ehitusobjektil igakordselt kõiki oma erialaseid oskusi täies mahus kasutada saab. Ka kutsestandard versiooni 9, mille alusel kaebajale kutse väljastati, kutse-eetika nõuded näevad ette, et ehitusinsener teenindab ühiskonna vajadusi (sellisena nagu need on) ning teeb seda ausalt ja erapooletult. Seda arvestades ei tohiks kutse taastõendamisel olla eksperdile etteheidetav, et ehituslikud küsimused, millega tema poole pöörduti, ei olnud piisavalt keerulised. Pealegi on Eesti ehitusturg väike ja ehitamisega seonduv põhjalikult reguleeritud, mistõttu ülikeerulisi juhtumeid tulebki ette harva. Vastustaja soovib asetada kaebaja olukorda, kus kaebaja peab kutsealal tegutsedes, st töid vastu võttes ja teostades lähtuma kutsestandardiga etteantud mahu nõuetest (nt hoone sügavus, kõrgus või alternatiivselt 10 000 m2 mahu nõue), kuid kutse andmisel või ka taastõendamisel toimub hindamine teiste nõuete alusel – kutsekomisjoni poolt subjektiivselt välja mõeldud keerukuse skaalal, kus igakordselt hindaja sisetunde järgi otsustatakse, milline on piisava keerukusega sobiv töö kutse saamiseks ja milline mitte. Sellises olukorras ei ole kaebaja jaoks tagatud elementaarne õigusselgus ja õiguskindlus. 7) Otsuses viitas EEL ka auditites väidetavalt esinevatele vormistamispuudustele (selgitamata ja täpsustamata, milliseid auditeid on EEL siin silmas pidanud ja milliseid asjaolusid vormistamispuudusena silmas peab). Kõik auditi aruande vorminõuded, mis on auditimääruse §-s 6 toodud, on täidetud. Kaebaja möönab, et auditite tiitellehel puudus kutsetunnistuse number ja ettevõtte registrikood, kuid nende asemel oli kirjas MTR-i registreeringute number ning seetõttu olid MTR-i kaudu ka kõik vajalikud andmed leitavad, mistõttu ei jäänud auditimääruses nõutud andmed kättesaamatuks ega tuvastamatuks ühegi auditi puhul. Kuigi vaideotsuses EEL vorminõuete täitmata jätmisele enam ei tugine, siis selguse huvides rõhutab 5(20)

3-23-1614 kaebaja, et pelgalt vorminõuete puuduste tõttu kutse andmata jätmine ei oleks kooskõlas HMS § 3 lg-st 2 tuleneva proportsionaalsuse põhimõttega. 8) Kaebaja juhtis vaides tähelepanu KAK p-le 3.5.3. EEL ei ole otsuses ega vaideotsuses alternatiivseid nõudeid analüüsinud ega põhjendanud nende arvestamata jätmist. Kuna kõik kaebaja esitatud tööde hoonete netopinnad on suuremad kui 10 000 m 2, tuleb neid tase 8 töödeks pidada. Väär on vastustaja seisukoht nagu tuleb töökogemuse eeldust ka alternatiivsetest kvalifikatsiooninõuetest lähtumise korral kõrvutada vastavuses taotletava kutsetasemega. Vastustaja on esitanud meelevaldse ja subjektiivse käsitluse kutse andmise menetlusest ning nõuetest, mida asjakohased õigusaktid ei toeta. Olukorras, kus KAK p 3.5 on eraldi välja toodud, et tööd ei pea ületama oma keerukuselt eelmise kutsetaseme pädevuspiire (ja eraldi viidatakse kutsestandardi osale A.1 „Töö kirjeldus“), ei ole võimalik nende tööde juures samaaegselt seda keerukust A.1 „Töö kirjeldus“ järgi hinnata. Vastustaja üritab jätta muljet, nagu KAK p 3.5.3 on toodud alternatiivsed nõuded üksnes objektide n-ö tehnilistele nõuetele, kuid see on väär. KAK p 3.5 viitab eraldiseisvalt sellele kutsestandardi osale A.1 „Töö kirjeldus“, mille osas alternatiivsed nõuded on kehtestatud. Seega ei saa nende tööde „keerukust“ ja „taset“ võrrelda ka kutsetaseme 8 kutsestandardi A.1 järgi. 9) Asjaolu, et EEL andis kaebajale samas otsuses volitatud ehitusinsener tase 8 kutse omanikujärelevalve ametialal, mis on kattuvate kompetentsidega nende ametialade suhtes, milles kutset ei antud (ehitiste auditid ja ehitusprojekti ekspertiisid), näitab, et kutsekomisjonil oli veendumus, et kaebaja omab volitatud ehitusinsener, tase 8, kutse saamiseks ja vastaval tasemel töö tegemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning suudab neid praktikas edukalt rakendada. Seetõttu on kutse mitte andmine ehitise auditi ja ehitusprojektide ekspertiisi ametialadel põhjendamatult ebaproportsionaalne meede. Isegi kui möönda, et omanikujärelevalve kutse andmise eeldused on erinevad (st töökogemus, mida hinnatakse on erinev), viitab vastustaja ka ise vastuses kaebusele, et KAK p 2.7 kohaselt hinnatakse omanikujärelevalve kutse taotlemisel, kas tööd ületavad oma keerukuselt eelmise taseme pädevuspiire (või vastavad mõnele KAK p-s 3.5 toodud kriteeriumile). Seega möönab ka vastustaja, et kui lähtutakse KAK p-s 3.5 toodud kriteeriumitest, ei ole vajalik, et tööd ületavad oma keerukuselt eelmise taseme pädevuspiiri. Sama põhimõte kohaldub ilmselgelt ka ekspertiiside ja auditite puhul ning KAK lisa 6 p 2.3 seda ei muuda. Lisaks ei saa nõustuda, et omanikujärelevalve tase 8 kutsetunnistus ei oma ehitiste auditite ja ehitusprojekti ekspertiiside ametialadel kutseoskuste hindamisel mingit tähendust. Kõigi kolme ametiala töö sisuks on hinnangute andmine 100% samade ehitusnormide alusel, st peamiseks erinevuseks on ametialade nimetused, mitte ametialade raames tehtav sisuline töö. Ka ringkonnakohus nõustus esialgse õiguskaitse rakendamisel kaebaja käsitlusega, et omanikujärelevalve tase 8 kutsetunnistus, mille EEL väljastas kaebajale samade vaidlusaluste alternatiivsete nõuete alusel, näitab, et EEL hinnangul on kaebajal olemas oskus anda kõrgetasemelisi hinnanguid üldehituse valdkonnas nii arhitektuurse kui konstruktiivse projekti osas. Sedalaadi oskuste olemasolu korral ei ole põhjust takistada tegutsemist samade kompetentsidega ehitiste auditite ja ehitusprojekti ekspertiiside ametialadel, mis eeldavad omanikujärelevalvega 100% kattuvaid kutseoskusi. Kutseoskused ei muutu sellest, kui inimene kasutab samu oskusi teise ametinimetuse alt. 10) Vastustaja ei ole oma otsustes ega kohtumenetluses väljendanud kahtlust kaebaja kutseoskuse suhtes anda adekvaatseid kõrgetasemelisi hinnanguid üldehituse valdkonnas nii arhitektuurse kui konstruktiivse projekti osas, st vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla kaebaja erialast pädevust. Vastustaja jättis kaebajale ehitise auditi ja ehitusprojekti ekspertiisi ametialadel kutsed andmata üksnes põhjusel, et vastustaja hinnangul eines kaebaja töödes nendel ametialadel puudusi. Samas ükski väidetavatest puudustest ei kvalifitseeru puudusteks 6(20)

3-23-1614 kutsestandardi ega KAK nõuete järgi, vaid vastustaja enda väljamõeldud kriteeriumide järgi. KutS, kutsestandardi ja KAK nõuetest kõrvale kalduv hindamine võimaldas käsitleda kaebaja töödes vigu ekslikult seal, kus neid tegelikult ei olnud, ning see kajastus ka hindamise õigusvastases tulemuses – kutset ei väljastatud. Seega sõltus kaebaja jaoks kutsete saamine või mitte saamine mitte kaebaja enda, vaid vastustaja poolsest nõuete valikulisest täitmisest. 11) Kaebaja teostas kõik kaebuses vaadeldavad tööd, mille alusel vastustaja tema kompetentsi hindas, kutsestandardi versioon 9 kehtivuse perioodil 03.05.2018-02.05.2023. Ehitusprojekti ekspertiisi alal on vastustaja ette heitnud, et kaebaja olevat väidetavalt rikkunud pädevuse piire ja kutse-eetika nõudeid sellega, et andis hinnanguid üldehituslikele küsimustele, mida käsitleti ehitusprojekti arhitektuurses osas. Võttes arvesse, et kutsestandardi verisoon 9 lisa 4 osa II Tööalane eetika p 1 näeb ette, et ehitusinsener võib töid vastu võtta ainult oma kompetentsi ulatuses ja kutsestandardi verisoon 9 A-osa Kutsekirjeldus p A.8 Regulatsioonid tööturul tegutsemiseks sätestab, et üldehituse eriala volitatud ehitusinseneri kutse tõendab isiku pädevust töötada üldehituse erialal, jääb arusaamatuks, milles seisneb väidetav rikkumine, kui ekspertiisi käigus antud hinnangud piirdusid üldehituse osaga. Vastustaja ei ole heitnud kaebajale ette hinnangute ebakompetentsust. Vastustaja seisukoht, nagu kujutaks kaebaja poolt arhitektuurses projektis sisalduvale üldehituslikule osale antud hinnangud ühiskonnale ohtu ja juba ainuüksi ohu tõkestamiseks tuleks kaebajale keelata ehitusprojekti ekspertiisidega tegelemise jätkamine, on ebaadekvaatne. Probleem tekiks siis, kui ekspert annaks hinnanguid sellistes küsimustes, milleks tal puudub erialane ettevalmistus – nt kui ehitusinsener annaks hinnanguid sisearhitektuuri projektis sisalduvate kunstiliste lahenduste kohta, mis eeldaks teistlaadset erialast ettevalmistust kui üldehitusinseneri magistriõpe. Käesoleval juhul polnud tegemist sellise olukorraga. 12) Vastustaja loob kohtule väärettekujutuse valdkonna tavadest ja praktikast (st eelkõige väidetavate auditite/ekspertiiside taseme ja keerukuse osas). Kaebaja hinnangul näitab hindamiskomisjoni liikme T.Si kirjaliku töö 21131 Ekspertarvamus üksikelamu vahelae ja katuse kohta (22.09.2021) sisu üheselt, et valdkonna tavad ja praktika on teistlaadsed, kui vastustaja väidab ning ka sisuline kontroll ekspertide poolsete nõuete täitmise üle ei toimu ühetaoliselt. Kõnealuse töö sisuks on valmis ehitatud ehitise nõuetele vastavuse hindamine ning kehtiva regulatsiooni mõttest tulenevalt on tegemist ehitise auditiga. Kõnealuses töös ei hinda ekspert vastavust projektile ega ehitusnormidele, vaid kõik hinnangud piirduvad paljusõnaliste väidetega „on ebakorrektne“, „täiesti valesti ehitatud“, „tuleb ringi teha“, „plaatide lisamine on asjatundmatu ja sisuliselt nendest kasu pole“ jms. Töös puudub viide paikvaatlusele või visuaalkontrollile ning kasutatud fotomaterjalist ei selgu, kas fotod on eksperdi enda või kellegi teise tehtud. Selliste tavade ja praktika juurutamine, kus ühele lubatakse seda, mida teistele keelatakse, ei ole põhjendatud ja läheb vastuollu kohustustega, mille vastustaja endale kutsete väljastamisega võttis. 13) Vastustaja on konstrueerinud kohtumenetluse käigus uusi põhjendusi, mis õigustaks kutse taastõendamise käigus kaebaja kutseoskuste hindamist vastustaja poolt kutsestandardi ja KAK nõudeid eirates ja nende asendamist hindaja vastuoluliste subjektiivsete hinnangutega. Valdkonnas, mis on õiguslikult reguleeritud, tuleb tagada hinnangute andmisel reeglitest kinni pidamine, välistades hindaja subjektiivsuse. Antud juhul ei ole teada, kas kutsekomisjon asendas kutsestandardi järgse käsitluse enda väljamõeldud reeglitega käsitlusest üksnes kaebaja puhul ja tema õigusi diskrimineerides või on tegemist laiema probleemiga. Vastustaja kirjalike seisukohade põhjal ei saa välistada, et kutsekomisjon lubab teatud juhtudel isegi 6. kutsetasemega ehitusinseneril teostada tasemele 8 vastavaid töid, kuna kasutusel olev „keerukuse“ mõõdik võimaldab kõrgema taseme nõuetele vastavaid töid madalamale kutsetasemele töödena tõlgendada. See ei ole kooskõlas ei KutS, KAK, KAK lisa 6 ega ka asjakohaste kutsestandarditega. 7(20)

3-23-1614

3-23-1614 arvestamata ei saa anda ka konstruktsiooniosale (kandekarkassi postid) hinnangut. Nii võib teatud juhul olla töö keerukuselt 8. tasemele vastav ka juhul, kui ehitise osa, mille suhtes ekspertiis või audit tehti, ei moodusta ehitisest valdavat osa, kuid mille auditi/ekspertiisi tegemise raames tuleb paratamatult hinnata hoonet tervikuna või valdavat osa sellest. Lisaks omab töö keerukuse osas tähtsust see, kas ehitis, mille suhtes audit/ekspertiis läbi viidi, vastab

3-23-1614 andmise üle otsustatakse ekspertiiside ja auditite põhiselt. Nii olid ka praegusel juhul iga kutse andmise üle otsustamisel aluseks erinevad tööd, mistõttu saab isegi samade eelduste korral (millega praegu ei saa nõustuda) tekkida olukord, kus ühel juhul kutse antakse ja teisel juhul mitte. Teiseks on omanikujärelevalve kutse, ekspertiisi kutse ja auditi kutse eeldused erinevad. Eeldused, mille alusel antakse auditi ja ekspertiisi kutse, tulenevad peaasjalikult KAK Lisa 6 p-st 2.3. Vastavast regulatsioonist nähtub selgelt, et see kohaldub ainuüksi auditi ja ekspertiisi kutse andmisele. Omanikujärelevalve kutsele KAK Lisa 6 p 2.3 ei kohaldu. KAK p 2.7 kohaselt hinnatakse omanikujärelevalve kutse taotlemisel, kas tööd ületavad oma keerukuselt eelmise taseme pädevuspiire (või vastavad mõnele KAK p-s 3.5 toodud kriteeriumile), samuti peab taotlejal olema töökogemus vähemalt kolmel aastal viimase 10 aasta jooksul omanikujärelevalve ametialal, kusjuures portfoolio peab tõendama taotleja omanikujärelevalve alast töökogemust vähemalt kolmel aastal ja sisaldama vähemalt 30% kutsetasemele vastavaid töid. Seega on eeldused erinevad – omanikujärelevalve kutse taotlemisel ei hinnata tööde sisulist taset, kuivõrd omanikujärelevalve töö tegemise tulemusena ei valmi tööd, mille sisulist taset saaks hinnata, samas kui ekspertiisi ja auditi kutse puhul seda hinnatakse. 7) Kaebaja esitas töökogemuse hindamiseks ehitusprojekti ekspertiisi osas kolm tööd ja auditi osas neli tööd. Auditi ja ekspertiisi kutse andmise eelduseks on, et taotleja oleks esitanud kolm nõuetelevastavat tööd. Kaebaja ei esitanud kummagi kutse osas kolme nõuetelevastavat tööd, kuna esitatud tööd ei vasta keerukuse ja sisulise taseme kriteeriumitele. a) Tartu Ülikooli IT-keskuse (töökogemuse tabelis märgitud kui Delta keskus) õõnespaneelide kahjustumise põhjuste väljaselgitamine. Narva mnt 18, Tartu: kaebaja esitas objekti auditi töökogemuse tõendamiseks. Kuigi objekt tehnilistelt omadustelt vastab KAK p-s 3.5.3 nõuetele, siis lisaks objekti enda vastavusele peab ka objektil tehtud töö tehniliselt keerukuselt ja selle maht vastama 8. taseme kutsele, nagu seda nõuab KAK Lisa 6 p 2.3. Vastustaja hinnangul ei vasta ehitise õõnespaneelide osas tehtud audit oma keerukuselt 8. taseme kutsele, kuna töö puudutab üksnes marginaalset osa kogu konstruktsioonist. Juhul, kui audit oleks tehtud kas tervikehitise või ehitise valdava osa suhtes, võiks tegu olla 8. tasemele vastava töökogemusega, kuna sellisel juhul on auditi tegija suurema tõenäosusega rakendanud ja omandanud vajalikke oskusi ja teadmisi, mida auditi kutse kõrgeim tase nõuab. Seda käesoleval juhul tehtud pole. Seejuures on tähtsusetu kaebaja väide, et arvestada tuleb, et lähteülesande määrab tellija, kuivõrd sellisel juhul saaks mis tahes marginaalse ja kutsetaotleja sisulist pädevust mitte väljendava töökogemuse alusel kutset taotleda, mis muudab kutse andmise teise ja kolmanda eelduse (tööde keerukus ja tase) täielikult sisutühjaks. Lisaks tuleb hinnata ka auditi sisulist keerukust ja taset ehk kui põhjalikke erialateadmisi ja uurimist auditi tegemisel rakendati. Nii nähtub auditist, et õõnespaneelide kahjustuse väljaselgitamine ei olnud ka sisult keeruline, kuna kahjustumise põhjus (lõhki külmumine) oli kergelt tuvastatav. Samuti oli tiitellehelt puudu pädeva isiku kutsetunnistuse number (§ 5 lg 2 p 2, § 6 lg 3 p 3); pädeva isiku isikukood (§ 6 lg 3 p 3) ning auditeeritava ehitise ehitamise oluliste kuupäevade ja ehitise tehniliste andmete kirjeldus (§ 5 lg 2 p 3). Samuti puudub auditis selliste mõistete kasutamine nagu visuaalkontroll ja kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll (määrus nr 61 § 2 lg 2), mistõttu sisulised tegevused, mis nende mõistete taga peituvad, jäeti auditi raames tegemata ja järelikult sisaldas audit olulisi sisulisi puuduseid. Seetõttu kõnealune audit ei vastanud oma keerukuselt 8. taseme auditi kutsele. b) Ragn-Sells vastuvõtuhalli ja jäätmekütuse tootmishoone taastamismaksumuse ja tulekahjueelse kulumi määramine. Suur-Sõjamäe 31A ja 33, Tallinn: kaebaja esitas objekti auditi töökogemuse tõendamiseks. Sisult pole tegu auditi, vaid ehitusmaksumuse määramisega. Vastavalt majandus- ja taristuministri 11.06.2015 määrusele nr 63 „Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise kord“ § 4 lg 1 on hoone taastamismaksumuse 10(20)

3-23-1614 määramine osaks ehitusmaksumuse hindamisest. Ehitusmaksumuse hindamine moodustab eraldi ametiala, milles antakse samuti 6., 7. ja 8. taseme kutseid, mis annavad õigusliku aluse vastavates valdkondades tegutsemiseks (vt KAK p 3.4). Ehitise auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa või ehitamise nõuetele vastavust, sh kui ehitisel on kahjustused, mis takistavad ehitise kasutusotstarbele vastavat kasutamist või ehitis on kahjustuste tõttu ohtlik, hinnatakse ning kirjeldatakse nende ulatust ja kahjustuste kõrvaldamise võimalust ning meetmeid ehitise nõuetega vastavusse viimiseks (määruse nr 61 § 2 lg 1). Juba ainuüksi töö eesmärgist ja kokkuvõttest, mis selgelt annavad ülevaate kogu töö sisust nähtub, et töö eesmärgiks oli määrata taastamismaksumus, mis moodustaski kandva osa kogu esitatud dokumendist. Seega ei olnud töö eesmärgiks kontrollida ehitist kui tervikut või ka hinnata kahjustuste ulatust ja kõrvaldamise võimalust ja meetmeid vastavusse viimiseks. Ainus eesmärk oli taastamisväärtuse tuvastamine. Eeltoodu valguses on valed kaebaja väited, justkui oleks vastustaja lähtunud ainuüksi auditi pealkirjast, mitte sisust. Peatükis 5 (mis koosneb neljast lausest) on viidud läbi ka vastuvõtuhalli ja jäätmekütuse tootmishoone tulekahju eelne kulumi analüüs, mis on samuti teostatud taastamismaksumuse määramise eesmärgist lähtuvalt. Kusjuures isegi siis, kui vastavat peatükki lugeda auditiks, siis ei saa kolmelauselist peatükki pidada auditi eesmärgile vastavaks ega piisavalt kompleksseks ning keerukaks, et selle alusel saaks anda 8. taseme kutse. Auditiga oleks tegemist näiteks juhul, kui hinnatakse tervikliku ehitise nõuetelevastavust, sh vastavust projektlahendusele, tehnilist seisukorda ja kasutusohutust, ehitisse püsivalt paigaldatud ehitusmaterjale ja -tooteid ning ehitise kohta koostatud dokumentatsiooni. Sellisel juhul lähtub töö auditi eesmärgist. Praegusel juhul esitatud töö sellest ei lähtu ning tegemist on ehitusmaksumuse hindamisega, milleks pole kaebajale antud kutset. Vastavas töös ei ole hinnatud ehitise tehnilist seisukorda, pole kontrollitud, kas ehitise kasutamine on võimalik, ohutu ja vastab ettenähtud otstarbele ettenähtud viisil ning pole kontrollitud dokumentatsiooni olemasolu ja nõuetekohasust. Esitatud töö eesmärk oli määrata taastamismaksumus, mistõttu on küll fikseeritud olemasolev olukord, kuid seegi ei lähtu määruse nr 61 § 2 lg-s 2 toodud eesmärgist. Seega ei vasta dokumentatsiooni sisu auditi eesmärgile ning samuti on dokumentatsioonist puudu selle peamised osad, mis peavad sisalduma, et tööd saaks pidada nõuetekohaseks auditiks. Isegi juhul, kui töö oleks sisult auditile vastav, esinesid töös olulised vormistuspuudused ning audit ei vastaks määruses nr 61 nõutule. Auditi 8. taseme kutse omaja peab mh kontrollima ja juhendama vajadusel madalama taseme spetsialiste. Lisaks võib teatud juhtudel ehitusprojekti asendada auditiga (määrus nr 61 § 5 lg 4 ja § 8 p 3). Seetõttu on nii sisuliste kui ka vormiliste nõuete korduv rikkumine seda tõsisem, kuna mõjutab lisaks kaebajale ka isikuid, kes peaksid kaebaja juhistest ja käitumisest eeskuju võtma oma tööde tegemisel või kes tuginevad ehitise ohutuse osas kaebaja antud ekspertarvamustele. c) Korterelamute üldkasutatavate pindade ja haljasalade garantiilõpu eelse ülevaatuse audit. Filmi 5//7 ja Tuukri 64, Tallinn: Kaebaja esitas objekti nii auditi kui ka ehitusprojekti ekspertiisi töökogemuse tõendamiseks. Seejuures oli aluseks ainult üks ekspertarvamus, mis pealkirjalt vastab auditile. Eraldiseisva dokumendina esitatud ekspertarvamust ekspertiisi kohta kaebaja ei esitanud. Garantiitööde ülevaatust ei saa pidada auditiks määruse nr 61 tähenduses, kuna kaebaja esitatud dokumendis puuduvad määruse nr 61 § 2 lg-s 2 kirjeldatud auditi tunnused. Samad nõuded kehtestas ka 24.09.2015 määruse nr 116 § 2 lg 6. Vastavast tööst puudub ka nt pädeva isiku isikukood (määrus nr 61 § 6 lg 3 p 3; määruse nr 116 § 6 lg 3 p 3) ja kasutatud meetodi kirjeldus ja sellel põhinev analüüs (vt määrus nr 61 § 5 lg 2 p 6 ja määrus nr 116 § 2 lg 4, 5 ja 6). Samuti garantiitööde ülevaatuse käigus ei teostatud kõiki määruses nr 61 ja 116 nõutud tegevusi. Täpsemini puudub auditis selliste mõistete kasutamine nagu visuaalkontroll ja kasutuskontroll, dokumentatsiooni kontroll (määrus nr 61 § 2 lg 2; määrus nr 116 § 2 lg 6), mistõttu sisulised tegevused, mis nende mõistete taga peituvad, jäeti auditi raames tegemata. Seda vaatamata sellele, et tegemist on miinimumnõuetega, mis

11(20)

3-23-1614 peavad olema täidetud auditis. Kuna auditile seatud nõuded pole täidetud, ei saa kaebaja esitatud dokumenti pidada auditiks määruse nr 61 tähenduses. Isegi kui tegemist oleks auditiga, ei saa pidada tööd tasemele 8 vastavaks tööks, kuna vastava töö raames tegeles kaebaja vaid väikse osaga hoonest (s.o ainuüksi üldkasutatavate pindadega, mis hõlmas nt terrasside ala, trepikodade ala ja katust). Kuna ekspertiisi ja auditi kutsed saab omandada ainuüksi kolme töö tegemisega, peaks esitatud tööd puudutama valdavat osa ehitisest või terviklikku ehitist. Praegusel juhul ei puuduta töö valdavat osa ehitisest. Isegi kui lähtuda kaebaja seisukohast, et tegemist on arhitektuurse osa projekti ekspertiisiga, ei annaks see alust ekspertiisi kutse andmiseks. Kaebaja esitatud ekspertarvamus tugineb arhitektuursel tööprojektil, mille osas kaebajal pädevus puudub. Ühtlasi on garantiiülevaatuse eesmärk hinnata pigem siseviimistlust, mitte konstruktsioonide olukorda, mistõttu ei vasta ekspertiis oma sisult kaebaja tegevusalale, s.o konstruktsioonide osale. Kuna viidatud objektil saadud kaebaja töökogemus oli saadud kaebaja pädevuspiire rikkudes ning ei hõlmanud seda ehitusprojekti osa, mille osas kaebaja soovib oma pädevust tõendada (konstruktsioonide osa), ei vasta kaebaja töökogemus nõutule ka siis, kui tööd pidada ekspertiisiks määruse nr 62 § 2 lg 1 mõttes. Kuigi ühe ja sama objekti osas pole välistatud nii auditi kui ka ekspertiisi tegemine, ei saa ekspertiis ja audit siiski sisalduda ühes ja samas dokumendis. Kui auditi raames hinnatakse olemasoleva ehitise vastavust nõuetele, siis ekspertiisi käigus hinnatakse ehitusprojekti vastavust nõuetele. Järelikult on audit ja ehitusprojekti ekspertiis olemuslikult teineteisest erinevad ja neid ei saa samastada. Lisaks rikuks ühes ja samas dokumendis kajastuv audit ning ehitusprojekti ekspertiis ka määruses nr 61 § 6 lg-s 1 ja määruses nr 62 § 7 lg-s 1 esitatud nõudeid, sh vorminõudeid, mille kohaselt peavad nii auditi kui ka ekspertiisi aruanded olema koostatud vastuoludeta, selgelt ja üheselt mõistetavalt. d) Äripindadega korterelamu arhitektuurse tööprojekti ja tuleohutuse põhiprojekti ekspertiis. Päevalille 4, Tallinn: Kaebaja esitas objekti ehitusprojekti ekspertiisi töökogemuse tõendamiseks. Arhitektuurse ja tuleohutuse osa projekti ekspertiisi ei saa lugeda konstruktsioonide osa projekti ekspertiisi töökogemuseks. Kuna objektil saadud kaebaja töökogemus oli saadud kaebaja pädevuspiire rikkudes ega hõlmanud ehitusprojekti osa, mille osas kaebaja soovib oma pädevust tõendada (konstruktsioonide osa), ei vasta kaebaja töökogemus nõutule. e) Korterelamu-ärihoone kasutusloa eelne üldalade arhitektuurne, konstruktiivne ja tuleohutuse audit. Seebi tn 1, Tallinn: Kaebaja esitas töö auditi töökogemuse tõendamiseks. Isegi kui lähtuda kaebaja seisukohast, et tegemist on sisult nõuetekohase auditiga, ei annaks see alust auditi kutse andmiseks. Tööst puuduvad määruse nr 61 § 2 lg 2 alusel minimaalsed kohustuslikud meetodid, kuna dokumentatsiooni kontroll (määrus nr 61 § 2 lg 2 p 3) puudub täielikult ning visuaal- ja kasutuskontroll on vormistuslikult ebapiisavalt esitatud. Vastustajal ei olnud võimalik vastavat tööd ka EHR-st leida. Auditi alusel, mis ei vasta miinimumnõuetele ega vormilistele nõuetele, ei saa anda 8. taseme kutset. Seda enam, et puudused on niivõrd ilmsed, kuna täielikult puudub dokumentatsiooni kontrolli osa (vt määruse nr 61 § 2 lg 2 p 3). Isegi, kui tegemist oleks 8. tasemele vastava tööga, ei saaks kaebajale kutset anda, kuna kutse andmiseks on vaja kolm nõuetele vastavat tööd. f) Korterelamu ja ärihoone arhitektuurse ning konstruktiivse tööprojekti ekspertiis. Seebi tn 1, Tallinn: Kaebaja esitas töö ekspertiisi töökogemuse tõendamiseks. Isegi kui lähtuda kaebaja seisukohast, et tegemist on sisult nõuetekohase ekspertiisiga, ei annaks see alust ekspertiisi kutse andmiseks. Arhitektuurse osa projekti ekspertiisi ei saa lugeda konstruktsioonide osa projekti ekspertiisi töökogemuseks. Samuti on töö tehtud pädevuspiire ületades. Konstruktiivosas on ka töö sisuline tähendus ja sisuline tase küsitav. Ekspertiis on koostatud 03.01.2022 ning selle kokkuvõttes on toodud, et „Puudused tööprojektis tuleb

12(20)

3-23-1614 kõrvaldada, peale mida vastab arhitektuurse osa tööprojekti koosseis ja detailsus tööprojektile esitatud nõuetele ning kutseoskustega töötajate ja asjatundliku omanikujärelevalve korral on kõnealuse tööprojekti alusel võimalik ehitustöid kvaliteetselt teostada.“ Samas on kaebaja ise korrektselt leidnud määruskaebuses, et „auditeid tehakse valmis ehitatud ehitistele“ ning 27.09.2020 koostas kaebaja sama objekti osas auditi. Seega on kaebaja ise järeldanud, et puuduste kõrvaldamisel on võimalik töid teostada olukorras, kus tööd pidid olema juba lõppenud, mis näitab selgelt puuduseid auditi sisulises tasemes. Seega esineb arvukalt põhjuseid, miks ei saanud töö alusel kutset anda. 8) Vastustaja on täitnud põhjendamiskohustust. Väidetav põhjendamispuudus üksi ei saa tuua kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui see ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58) ning kohtul on võimalik veenduda, et asja uuel otsustamisel peaks haldusorgan tegema samasisulise otsuse. Seejuures võib haldusorgan kohtumenetluses esitada täpsustusi/täiendusi haldusakti põhjenduste toetuseks, kui need püsivad haldusakti põhjenduste põhiraamides ehk tegu pole täiesti uute alustega (TlnRnKo 3-17-1994, p 12–18; RKHKo 3-20-1548, p 16). Käesoleval juhul ei saaks väidetav põhjendamiskohustuse rikkumine asja otsustamist mõjutada ning vastustaja peaks taotluse uuel hindamisel tegema samasisulise otsuse, kuna kaebaja töökogemus ei vasta KAK-is seatud tingimustele. Vastustaja on viidanud otsuses põhilisele materiaalõiguslikule alusele, millest tuleneb nõue hinnata auditi ja ekspertiisi keerukust ning ekspertarvamuse taset (s.o KAK Lisa 6 p 2.3). Mõistete „töö keerukus“ ja „ekspertarvamuse tase“ puhul on tegu määratlemata õigusmõistetega, mida pole võimalik ammendavalt defineerida ning mille sisustamisel lähtutakse väga spetsiifilistest õigusvälistest teadmistest ja kogemustest. Seetõttu ei saanud ega pidanudki vastustaja ühelegi täiendavale materiaalõiguslikule alusele viitama, mis sisustaksid neid mõisteid täpsemalt. Auditi ja ekspertiisi kutsete puhul tuleb hinnata kutse taotleja töökogemust 8. kutsetaseme saamiseks mitmete asjaolude koosmõjus. Käesoleval juhul ongi vastustaja seda teinud, mis nähtub nii otsuse kui ka vaideotsuse põhjendustest, millest viimases on vastustaja iga töö (auditi/ekspertiisi) osas objektide/ehitiste põhiselt selgitanud, milles seisnesid puudused. Arvestades, et tegu on kaebaja enda tehtud töödega, kaebaja taotleb kõrgeima taseme kutset ja tegu pole esmakordse taotlejaga, on põhjendamatud etteheited, nagu oleks vastustaja pidanud veelgi põhjalikumalt selgitama, miks konkreetne töö ei vasta 8. taseme kutsele. Sellises olukorras eeldatakse, et kutse taotleja on keskmisest teadlikum kutsele esitatavatest nõuetest ning on neid võimeline erialaselt ka sisustama ja ilma olulise täiendava nõustamiseta täitma. Nii KAK-i kui ka vastustaja põhjendusi lugedes on piisaval määral võimalik aru saada, miks ei vasta kaebaja tööd nõutud 8. kutse tasemele. 9) Vastustaja ei nõustu, et ta on jätnud KAK p-i 3.5.3 otsuste tegemisel kohaldamata. Kui täidetud on KAK Lisa 6 p-st 2.3 koosmõjus KAK p-ga 3.5.3 tulenevad kriteeriumid, ei hinnata, kas tööd oma keerukuselt ületavad eelmise kutsetaseme pädevuspiire, kuna vastavalt KAK p-le 3.5 asendavad KAK p-s 3.5.3 toodud tingimused pädevuspiiride ületamise kriteeriumi. Eeltoodu valguses ongi keerukuse hindamiseks kaks alternatiivset võimalust: hinnata, kas tööd ületavad eelmise taseme pädevuspiire või kas tööd vastavad p-s 3.5 toodud tingimustele. EEL on nii vaideotsuses kui ka otsuses hinnanud, kas tööde keerukus vastab kummalegi keerukuse kriteeriumile ning järeldanud, et tööd nimetatud kriteeriumitele ei vasta. Kuigi esitatud tööd olid tehtud KAK p 3.5.3 nõuetele vastavate hoonete osas, puudutasid mitmed tööd üksnes väikest osa vastavast hoonest, mistõttu ei olnud täidetud KAK Lisa 6 p 2.3 koosmõjus KAK p-ga 3.5.3 tulenevad tingimused. KAK p 3.5.3 kohaselt alternatiivnõude täitmiseks peaks olema tööd koostatud vastavate ehitiste kui tervikute osas või vähemalt valdava osa suhtes, mitte üksnes marginaalse osa suhtes. Juba KAK p 3.5.3 grammatilisest tõlgendusest tuleneb nõue, et taotleja töö ei saa piirduda vaid väikese osaga nõuetekohasest referentsobjektist. Seda toetab ka sisuline nõue, mille kohaselt peavad 13(20)

3-23-1614 kõrgeima kutsetaseme tööd olema sisuliselt kõrge tasemega ja keerukad. Keerukuse kriteeriumit ei täida vähemalt kaks auditit, mistõttu polnud võimalik juba eeltoodust tulenevalt auditi kutset anda KAK Lisa 6 p 2.3 ja KAK p 3.5.3 alusel. Kuna kaebaja heidab ette just KAK p 3.5.3 alusel kutse andmata jätmist ning seega nõustub, et tema tööd ei ületanud oma sisult eelmise kutsetaseme pädevuspiire, on eeltooduga ümber lükatud kaebaja etteheited, mis puudutavad keerukuse kriteeriumit. 10) Vastustaja on sisustanud keerukuse kriteeriumit vaidlustatud otsuses. Selgitatud on, et „Tööd ei ületa tase 7 piire. Objektidel, mis vastavad tasemele 8, on tegeletud vaid teatud väikese osaga“. Eeltoodust järeldub selgelt, et hinnatud ongi mõlemat alternatiivset alust keerukuse puhul – tase 7 ületamist ja p 3.5.3 alusel alternatiivnõuete täitmist ning esitatud on otsuse põhimotiivid, mis on kooskõlas põhjendamiskohustuse regulatsiooniga. Seega on valed etteheited, et keerukuse mõiste kui määratlemata õigusmõiste on jäänud haldusaktis täielikult sisustamata. Vale on ka etteheide, et keerukuse aluseks olevaid kriteeriume pole kusagil avaldatud, kuna need tulenevad otsesõnu KAK-i tingimustest (vt KAK p 3.4 ja 3.5.3 koosmõjus KAK Lisa 6 p-ga 2.3). Kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja esile toodud arvukaid puuduseid, mis esinevad kaebaja poolt esitatud referentstöödes. 11) T.Si töö ei ole ehitise audit ja T.S ei ole sellisena vastavat tööd ka defineerinud ja nimetanud. T.Si töö on vormistatud ekspertarvamusena ning nii tuleb seda ka käsitleda. Vastav töö ei vasta ega peagi vastama määrustes nr 61 ja 116 toodud nõuetele. Puudub vaidlus, et vastava töö põhiselt ei oleks võimalik ka auditi kutset anda. Seega on kaebaja meelevaldselt samastanud ekspertarvamust ja ehitise auditit, mis omakorda näitab kaebaja piisavate teadmiste ja kogemuste puudust ning kinnitab vaidlustatud otsuste õiguspärasust.

KOHTU PÕHJENDUSED

14(20)

3-23-1614 kutsete saamiseks olema kutse taotlejal töökogemus kutsetasemele vastava keerukusega ehitiste auditi/ehitusprojekti ekspertiisi tegemisel. KAK Lisa 6 p 2.3 täpsustab seejuures, et ekspertiiside ja auditite ametialadel töö kestusele ajalisi nõudeid ei esitata. Minimaalne vajalik tööde arv on kolm. Taotluses hinnatakse nende sisu keerukust ja ekspertarvamuse taset vastavuses taotletava kutsetasemega (dtl 423). KAK p-s 3.5 on toodud ehitusala inseneride töökogemuse alternatiivsed nõuded (alternatiivsed kvalifikatsiooninõuded töökogemusele). Vaidlust ei ole, et kaebaja esitas ehitusprojekti ekspertiisi ametialal taotletavale tasemele vastava töökogemuse tõendamiseks kolm tööd: 1) 16.09.2020 koostatud „Korterelamute üldkasutatavate pindade ja haljasalade garantiilõpu eelse ülevaatuse audit“, objekti aadress Filmi 5/7 ja Tuukri 64; 2) 08.10.2020 koostatud „Äripindadega korterelamu arhitektuurse tööprojekti ja tuleohutuse põhiprojekti ekspertiisi“, objekti aadress Päevalille 4, Tallinn ja 3) 03.01.2021 koostatud „Korterelamu ja ärihoone arhitektuurse ning konstruktiivse tööprojekti ekspertiisi“, objekti aadress Seebi tn 1, Tallinn. Samuti ei ole vaidlust, et ehitiste auditi ametialal töökogemuse tõendamiseks esitas kaebaja neli tööd: 1) 29.03.2019 koostatud „Tartu Ülikooli IT-keskuse õõnespaneelide kahjustumisete tekkepõhjuste väljaselgitamise audit, objekti aadress Narva mnt 18, Tartu; 2) 16.09.2020 koostatud „Korterelamute üldkasutatavate pindade ja haljasalade garantiilõpu eelse ülevaatuse audit“, objekti aadress Filmi5/5 ja Tuukri 64; 3) 15.10.2018 koostatud „Ragn-Sells vastuvõtuhalli jäätmekütuse tootmishoone taastamismaksumuse ja tulekahjueelse kulumi määramise audit“, objekti aadress SuurSõjamäe 31A/33 ja 4) 27.09.2020 koostatud „Korterelamu-ärihoone kasutusloa eelne üldalade arhitektuurne, konstruktiivne ja tuleohutuse audit“, objekti aadress Seebi tn 1, Tallinn.

3-23-1614 põhjendusi piisavalt avatud, et saaks lugeda pelgalt hindamiskomisjoni hinnangule osutades täidetuks kutsekomisjoni põhjendamiskohustuse. Sisuliselt on praegusel juhul loetud kaebajal töökogemuse nõuded mittetäidetuks ja keeldutud taotletud erialadel kutse taastõendamisest vaid üldsõnalise põhjendusega, et tööde keerukus ja ekspertarvamuse tase ei vasta 8. kutsetasemel kehtestatud nõuetele; tasemele 8 vastavatel objektidel on tegeletud vaid väikese osaga ehitisest ning objekti suuruselt tasemele 8 vastavad auditid ei järgi vormistusnõudeid. Kohtu hinnangul ei saanud kutse taotleja sedavõrd napilt ja pealiskaudselt põhjendatud otsuse saamisel üheselt mõista, kuidas on jõutud selleni, et tal puudub nõutav töökogemus, sh millistest asjaoludest on kaebaja tööde keerukuse ja ekspertarvamuse taseme hindamisel juhindutud. Niisamuti pole selgitatud, millised vormipuudused kaebaja töödes esinesid. 14.2 Vastustaja ei ole protokollilises otsuses sisaldunud põhjendamispuudusi kõrvaldanud ka vaidemenetluses. Vaideotsuses on küll iga kaebaja töö osas eraldi lühidalt välja toodud selle puudused, kuid kokkuvõttes on vastustaja siiski sisuliselt üksnes üle kinnitanud protokollilises otsuses toodud seisukohad. Seejuures ei ole vastustaja vaideotsuses käsitlenud ega vastanud kaebaja poolt vaides esitatud vastuväidetele ja seisukohtadele, milles kaebaja on muu hulgas juhtinud tähelepanu, et vastustaja ei ole defineerinud „keerukuse“ mõistet ega selgitanud, milline oleks objektiga tegelemise „piisavalt suur osa“ 8. taseme kutse saamiseks. Kaebaja asus vaides seisukohale, et vaidlustatud otsuse põhjal ei ole kontrollitav, kas kutsekomisjoni järeldus väidetava keerukuse puudumise kohta on tuvastatud õigesti. Vastustaja põhjendused jäid eeltoodule vaatamata ka vaideotsuses sama lakooniliseks ning vastustaja ei täpsustanud, kuidas täpsemalt hinnati kaebaja tööde keerukust ja ekspertarvamuse taset ning jõuti otsuses toodud järeldusele kaebajal nõutava töökogemuse puudumise kohta. Vaidlus puudub seejuures selles, et üheski asjaomases õigusaktis ega korras ei ole defineeritud, mida peetakse töökogemuse hindamisel silmas „töö sisulise keerukuse“ ja „ekspertarvamuse taseme“ all. Kuskil ei ole toodud ammendavat loetelu kriteeriumitest, millistele peavad kutse taotleja tehtud tööd vastama, et lugeda need keerukuselt ja ekspertarvamuse tasemelt 8. kutsetasemele vastavaks. Sealhulgas ei ole kuskil reguleeritud ka see, kui suurt osa või millist osa objektist peab ehitusprojekti ekspertiis või audit hõlmama, et seda saaks käsitleda keerukuselt või tasemelt 8. kutsetasemele vastavaks tööks. Seega on KAK Lisa 6 p-s 2.3 nimetatud „töö sisuline keerukus“ ja „ekspertarvamuse tase“ määratlemata õigusmõisted, nagu on nentinud ka vastustaja kohtumenetluses.

3-23-1614 selgitustega, et kaebaja tööd käsitlevad vaid väikest osa hoonest ja esinevad vormistuspuudused; täiendavalt on lisatud, et osade tööde puhul on ületatud pädevust. Otsuste põhjal võib järeldada, et vastustaja on pidanud keerukuse hindamisel oluliseks seda, kui suurt osa objektist kaebaja tööd hõlmasid. Samas ei selgu neist, kui suurt või millistele tunnustele vastavat osa objektist peaks vastustaja hinnangul töö käsitlema, et seda lugeda keerukuselt 8. kutsetasemele vastavaks ning millele vastustaja sellekohased järeldused tuginevad. Arvestades, et vastustaja on ise nõustunud, et ekspertiisi ja auditit saab teha ka ehitise osale, olnuks seda olulisem põhistada, miks praegusel juhul ei vastanud kaebaja poolt ehitiste osade suhtes teostatud tööd 8. kutsetasemele kehtestatud nõuetele. Kuna vastustaja ei ole oma seisukohta „liiga väikse osaga“ ehitisest tegelemise osas põhistanud ning ühestki õigusaktist ei tulene, kui suurt või missugust osa ehitisest peab audit/ekspertiis käsitlema kõrgeima taseme kutse saamiseks, ei ole vastustaja poolt kohane väita, et 8. kutsetaseme taotlemisel üksnes ehitise osade suhtes auditite/ekspertiiside tegemine oli kutse taotleja risk. Lisaks ei nähtu otsustest seegi, kui suurt rolli omas nõutava töökogemuse hindamisel kaebaja tehtud tööde vormistuslik pool (sh kas vastustaja tuvastatud vormistuslikud puudused võimaldavad lugeda töö 8. kutsetasemele mittevastavaks, sõltumata töö sisulisest keerukusest ja ekspertarvamuse tasemest). Kohtu hinnangul ei ole eeltoodut arvestades kontrollitav, millistest asjaoludest lähtudes on kutsekomisjon jõudnud järeldusele, et kaebaja tööd ei vasta keerukuselt ja ekspertarvamuse tasemelt 8. kutsetaseme nõuetele. 15.2 Vastustaja ei saa määratlemata õigusmõistete sisustamata jätmist ja seeläbi põhjendamiskohustuse nõuetekohast täitmata jätmist vabandada vaideotsuses toodud seisukohaga, et keerukust ei olegi võimalik igal konkreetsel juhul kirjeldada. Selliselt puuduks mis tahes kontroll selle üle, kas vastustaja on asjakohaseid kriteeriume arvestades jõudnud otsuseni jätta kutse andmata. Isikul ja ka kohtul peab olema võimalik kontrollida, kas vastustaja järeldused on õiguspärased (sh pole meelevaldsed) ning see sõltus praegusel juhul suuresti sellest, kuidas haldusorgan on sisustanud määratlemata õigusmõisteid „töö sisuline keerukus“ ja „ekspertarvamuse tase“, sh kuidas hinnatakse töö sisulist keerukust ja ekspertarvamuse taset ehitise osa suhtes läbiviidud auditi/ekspertiisi puhul. Samuti on eeltoodu valguses põhjendamatu vastustaja väide, et kuna valdkondlikud nõuded on kutse taotlejale teadaolevad, siis pidid ka keerukuse ja ekspertarvamuse taseme hindamise kriteeriumid kaebajale enne kutse taotlemist teada olema. Kohtu hinnangul ei saa vastustaja ühelt poolt väita, et keerukust polegi justkui võimalik kirjeldada (mööndes, et tegemist on määratlemata õigusmõistega) ning teisalt eeldada, et kaebaja pidi juba taotluse esitamisel teadma, milliseid asjaolusid vastustaja tööde keerukuse hindamisel arvesse võtab. Kui vastustaja ei ole haldusaktis üheselt mõistetavalt avanud, mida täpsemalt tööde sisulise keerukuse ja ekspertarvamuse taseme hindamisel arvesse võetakse, ei ole ka kohtul võimalik kontrollida, kas kaebajalt võinuks nende (vastustaja poolt välja toomata) nõudmistega kursis olemist eeldada. Näiteks ei ole kaebaja taotluse lahendamisel selgitatud, et 8. kutsetaseme taotlemisel töökogemuse tõendamiseks esitatud audit või ekspertiis peaks olema tehtud kas tervikehitise või vähemalt kogu ehitise kandekonstruktsioonide suhtes (nagu vastustaja väidab kohtumenetluses) ega põhjendatud, millistest valdkondlikest nõuetest tulenevalt kaebaja pidi eeltoodut juba kutse taotlemisel teadma ja arvesse võtma. Samuti ei nähtu vaidlustatud otsustest näiteks see, millele tuginedes pidi kaebaja aru saama, et ekspertarvamuse taseme hindamisel omab määravat tähtsust asjaolu, kui põhjalikke eriala teadmisi nõudev oli auditites tuvastatud puuduste väljaselgitamine. Kusjuures siingi jääb lahtiseks, mida vastustaja üldse on silmas pidanud piisavalt põhjalike eriala teadmiste all ja milliste puuduste väljaselgitamist auditi raames saab sellest lähtuvalt lugeda 8. kutsetasemele vastavaks.

17(20)

3-23-1614

18(20)

3-23-1614 vastustaja etteheide, et kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja poolt kaebaja esitatud referentstöödes esile toodud puuduseid. Kohus märgib, et HMS § 58 on mõeldud olukordadeks, kus haldusorgan on eksinud menetlus- või vorminõuete vastu, ent kohtumenetluses leiab kinnitust, et menetlus- või vorminõuete rikkumine ei saanud mõjutada asja sisulist otsustamist. Kuna vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse olulised põhjendamispuudused ei võimalda kontrollida kutse andmisest (taastõendamisest) keeldumise õiguspärasust ja kohus ei saanud seetõttu veenduda vaidlustatud otsuse sisulises õiguspärasuses, ei ole võimalik jätta vaidlustatud otsust tühistamata viitega HMS §-le 58. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel kaebaja töökogemuse nõuete täitmist (kaebaja tööde sisulist keerukust ja ekspertarvamuse taset) sisuliselt hindama ning vaidlustatud otsuse resolutsiooni ja selles tehtud järeldusi põhjendama.

3-23-1614 kaebuse lisade hulgast. Seega ei saa kohus vastavat dokumentaalse tõendi saamise kulu välja mõista vastustajalt. 19.2 Kokkuvõttes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuludena välja mõista 6040 eurot (s.o õigusabikulu 6000 eurot+riigilõiv 40 eurot). Muus osas tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

20(20)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.