Aleksei Källe esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla kaupluses transporditasu kinnipidamise peatamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Aleksei Källe vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 7. november 2023 kuni 6. märts 2024 kohta.
2.Vabastada Aleksei Källe esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
3.Jätta Aleksei Källe esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
Aleksei Källe (taotleja) esitas Tartu Vanglale 29. veebruaril 2024 taotluse, milles palus viia vangla e-kaupluse hinnad vastavusse vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-s 1 sätestatuga, avaldada kaupluse sisseostuhinnad, kontrollida reaalselt tarnitava kauba ja poe pakkumiste samasust, väljastada Tartu Vangla ja Osaühingu Makro Trade Baltic vahel sõlmitud kontsessioonilepingu lisa nr 4 ja kaotada kulleritasu esmatarbekaupadelt, mida vangla ei väljasta. Taotleja selgitab, et vangla sõlmis Osaühinguga Makro Trade Baltic kontsessioonilepingu. Tartu Vangla lepingupartner on kaasatud VangS § 48 lg-s 1 sätestatud avalik-õigusliku ülesande, s.o tagada kinnipeetavatele kaupluse kasutamise võimalus, täitmisele. Tartu Vanglal on poeteenuse vahendamise roll, vangla vastutab teenuse osutamise eest ning peab tagama kinnipeetavatele sisseostude tegemise võimaluse. Isegi kui vangla on kontsessioonilepinguga delegeerinud teenuse osutamise eraõiguslikule ettevõttele, jääb vangla vastutavaks teenuse osutamise kvaliteedi, nõuetele vastavuse kontrolli ja lepingu tingimuste täitmise eest. Ka kaupluse arvetele on märgitud Tartu Vangla ning mitte kauba tellinud kinnipeetava nimi. Kontsessioonilepingu kohaselt ei tohi e-poes müüdava kauba hind olla
3-24-697 kallim kui samasugune kaup tavakliendile ning peab olema vastavuses VangS § 48 lg-s 1 sätestatuga. Sätte kohaselt on müüdavatele kaupadele lubatud kuni 20% juurdehindlust koos kohaletoimetamise tasuga. Vangla ei saa seada kinnipeetavat olukorda, kus esmatarbekaupade eest, mida vangla ise ei võimalda, tuleb tasuda ebamõistlikult kõrgeid hindu. Kaupluses kehtestatud hinnad ja kulleritasu 5,08 eurot on märgatavalt kõrgemad tavakaupluse hindadest.
2.Tartu Vangla jättis 5. märtsi 2024. a vastusega nr 6-24/24/960-2 Aleksei Källe taotluse rahuldamata. Tartu Vangla ei vahenda e-poe teenust. Asjaolu, et pakendil on kirjas Tartu Vangla ja mitte kinnipeetava nimi, on tingitud privaatsuskohustusest. Küsimustes, mis puudutavad hindasid, kvaliteeti ja kohaletoimetamist, peab kinnipeetav pöörduma otse Osaühingu Makro Trade Baltic poole. Ostjal ja müüjal on sõlmitud omavahel leping ning neil on võimalik vaielda tarbijavaidluste komisjonis, kohtus vms. Vangla ei näe Osaühingu Makro Trade Baltic tegevuses vastuolu vangistusseadusest tulenevate nõuetega. Kohaletoimetamise tasu hõlmab ka pakendamise ja muu selle juurde kuuluva maksumuse. Tasu kehtestamise õigus tuleneb teenusepakkuja ja vanglate vahel sõlmitud hankelepingust. Vanglal puudub kohustus teostada tarnitava kauba üle taotleja poolt soovitud kontrolli. Vangla ei halda infot sisseostuhindade üle. Kontsessioonilepingu lisa nr 4 ei ole avalik ja sellest taotlejale koopiat ei väljastata.
3.Taotleja esitas Tartu Vanglale 7. märtsil 2024 eelnimetatud vastuse peale vaide. Sisseostude võimaluse tagamine on vangla kohustus ning tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega. Vangla tõlgendus kehtivast seadusest ei ole õige.
4.Taotleja esitas Tartu Halduskohtule 7. märtsil 2024 esialgse õiguskaitse taotluse peatada Tartu Vangla kaupluses transporditasu kinnipidamine kuni käesolevas asjas lõpplahendi jõustumiseni. Vangla kohustus on tagada sisseostude tegemise võimalus ning tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega. Taotleja sissetulek vangla majandustöödel on selline, et sellest piisab üksnes transporditasu tasumiseks. Taotleja on jäetud ilma isegi hügieenivahendite soetamise võimalusest. Aleksei Källe taotleb riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
5.Tartu Vangla esitas kohtule 8. märtsil 2024 vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid.
KOHTU SEISUKOHT
6.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel väljavõtte taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 7. november 2023 kuni 6. märts 2024 kohta. Taotleja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud asjakohasel ajavahemikul sellised, mis võimaldaks jätta riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse rahuldamata (HKMS § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
7.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul
3-24-697 võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
8.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kaupluses transporditasu kinnipidamise peatamist. Taotleja hinnangul on igakordne transporditasu 5,08 eurot vastuolus VangS § 48 lg-ga 1, kuna on ebaproportsionaalselt suur ja takistab sel põhjusel sisseostude tegemist. VangS § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad.
9.Kohus ei välista Aleksei Källe esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel halduskohtu pädevust ning vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu HKMS § 4 lg 1 mõttes. Käesoleval juhul ei ole tegemist riigihanke raames sõlmitud kontsessioonilepingust tuleneva vaidlusega. Samuti ei ole tegemist konkreetse ostu-müügitehinguga seonduva, vaid sisseostude tegemise tingimusi üldiselt puudutava vaidlusega. Tegemist on vaidlusega, mille keskmes on VangS § 48 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmine. Riigikohtu praktika kohaselt lasub vanglal kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus. Vangla avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Halduskohtu pädevuses on aga kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste. Vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste hõlmab endas ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse. Lubatavast juurdehindluse määrast sõltub see, kas kinnipeetaval on ka reaalselt võimalik sisseoste teha. Selleks, et tagatud oleks sisseostude tegemise reaalne võimalus, ei saa sisseostuhinnale lisatav juurdehindlus olla ebaproportsionaalselt suur. Ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse REC(2006)2 „Euroopa Vanglareeglistik“ p 31.5 kohaselt on vangidel hügieeni-, korra- ja julgeolekunõudeid arvestades õigus osta või muul moel hankida kaupa isiklikuks tarbimiseks hindadega, mis ei ole ebanormaalselt kõrged võrreldes kaubaga väljaspool vanglat. Kui vangla müüb kaupa ise, siis saab ta ise otsustada juurdehindluse tegemise üle. Seevastu, kui kaupa müüb vanglas eraisik, on vanglal võimalik reguleerida sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimus eraisikuga sõlmitud lepingus (Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p-d 11 ja 12; erikogu 31. jaanuari 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-48-12, p-d 9-11). Kuna Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt hõlmab vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste endas sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse, siis võib sarnaselt asuda seisukohale, et sisseostude tegemise tagamisel peab vangla tagama ka selle, et kauba transporditasud ei oleks ebaproportsionaalselt suured. Ka sellisel juhul ei ole kinnipeetavatel reaalselt võimalik sisseoste teha.
10.Arvestades eeltoodut, esialgse õiguskaitse taotluse kiireloomulisust ning asjaolu, et vangla menetluses on esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduv vaie, peab kohus Aleksei Källe esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
11.Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult
3-24-697 raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Kohtu hinnangul ei ähvarda taotlejat sellised tagajärjed ning ta ei pea taluma niivõrd ebamõistlikke piiranguid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Kinnipeetaval ei ole vanglas viibides ilmtingimata vaja sisseoste teha. Vanglas on tagatud kinnipeetava toitlustamine vähemalt kolm korda päevas (VangS § 47 lg 1 ja sotsiaalministri
31.detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 3 lg 6). Samuti tagab vangla kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed (Tartu Vangla direktori 11. veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 11.3). Vangla kindlustab kinnipeetavale ka muu vältimatult vajaliku, et tagada isiku inimväärikust austav kohtlemine (VangS § 41 lg 1). Samuti ei saa põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes eduväljavaadete pinnalt. Esialgse õiguskaitse rakendamine tähendaks osaliselt ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses vältima (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Kohus asus sarnasele seisukohale ka 27. veebruari 2024. a määruses asjas nr 3-24-520, millega ringkonnakohus 29. veebruari 2024. a määruses nõustus.
12.Eeltoodust tulenevalt puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ning kohus jätab Aleksei Källe esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.