Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 7. märts 2024, Tartu 3-21-2491 Xi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tervise kahjustamise ja kinnpidamistingimustega Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 23. novembri 2023. a määruse resolutsiooni p 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Tallinna Vangla
Tagastada määruskaebus.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
(resolutsiooni p 2), vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest hüvitamiskaebuse esitamisel seoses väärikuse alandamisega, tervisekahju puudutavas osas on kaebus riigilõivuvaba (resolutsiooni p 3), võttis kaebaja kaebuse käesoleva määruse p-s 27 kirjeldatud osas menetlusse (resolutsiooni p 4), kuulutas haldusasja nr 3-21-2491 menetluse kinniseks (resolutsiooni p 5), tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla (resolutsiooni p 6) ja palus kaebajal esitada kohtule terviseala asjatundja hinnang ja täiendav selgitus seoses dokumentaalsete tõendite kogumisega 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 7). Tallinna Vangla põhjendas 29. septembri 2021. a otsuses nr 5-37/21/200-11, et kahjunõue on tööhõives osalemise mittevõimaldamist, duši kasutamise ebapiisavat võimaldamist, Tartu Vanglasse ümberpaigutamata jätmist ja ebapiisavaid helistamisvõimalusi puudutavas osas esitatud ajavahemiku 13. oktoober 2017 – 1. juuli 2018 osas hilinenult ja puudub tähtaja ennistamise alus. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 2. juulil 2021, siis oleks taotlus tervikuna vanglale esitatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud tähtaega järgides vaid juhul, kui kaebaja mõistis alles 2. juulil 2018, et talle on tekkinud kahju ja seda Tallinna Vangla tegevuse tõttu. Kohus ei pea seda eluliselt usutavaks. Kaebaja pidi tööhõives osalemise mittevõimaldamisest ja ebapiisavatest pesemisvõimalustest tingitud kahju tekkimisest aru saama kohe sellistesse tingimustesse sattudes ehk vanglas viibimise algusest alates, s.o alates 2017. a oktoobrist. Samuti pidi ta vanglasse saabudes aru saama asjaolust, et ta paigutati Tallinna Vangla kambrisse, kus akent ei ole võimalik täielikult avada, mitte Tartu Vanglasse, kus on avatavate akendega kambrid. Ka ebapiisavast helistamisvõimalusest pidi kaebaja teada saama juba mõni päev pärast vanglasse saabumist, kuivõrd siis tutvustati talle helistamise korda. Seega esitas kaebaja vanglale kahjunõude eelkirjeldatuga seoses ajavahemiku 13. oktoober 2017 – 1. juuli 2018 osas hilinenult ning ei nähtu mõjuvaid põhjuseid, mis oleks pidanud kaasa tooma vanglas kahjunõude esitamise tähtaja ennistamise. Tallinna Vangla 29. septembri 2021. a otsus on õiguspärane osas, milles vangla jättis kaebaja 2. juuli 2021. a kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ajavahemiku 13. oktoober 2017 – 1. juuli 2018 osas seoses eelpool nimetatud tingimuste tõttu. Kaebajal on selles osas kohustuslik kohtueelne menetlus nõuetekohaselt läbimata ja kohus tagastab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses ajavahemikul 13. oktoober 2017 – 1. juuli 2018 töö mittevõimaldamisega, ebapiisava pesemis- ja helistamisvõimalusega ning Tartu Vanglasse mittepaigutamisega.
Kaebaja hilines kahju hüvitamise taotluse esitamisega vanglale ja vangla jättis nimetatud kinnipidamistingimuste osas kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata õiguspäraselt.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.